Anorgaaniliste aineklasside keemilised omadused (2)

ANORGAANILISTE AINEKLASSIDE KEEMILISED
OMADUSED
Reaktsioonivõrrandite koostamisel peab meeles pidama järgmiseid üldpõhimõtteid:
1) Nii lähteainetele kui ka saadustele tuleb märkida peale laengud ja oksiididele
oksüdatsiooniastmed. Lihtaine oksüdatsiooniaste on null!
2) Lähteainetes vesiniku ja metallide all olevad indeksid saadustesse kaasa ei viida. (Ioonide
kuju tuleb järele vaadata lahustuvustabelist).
3) Kui aine on toatemperatuuril gaasilises olekus, siis tuleb selle aine valemi taha märkida nool
üles. Kui aine on toatemperatuuril tahkes olekus või vees mittelahustuv või veest raskem,
siis tuleb märkida selle aine valemi taha nool alla.
4) Kõik toimuvad reaktsioonivõrrandid tuleb tasakaalustada.
5) Kui reaktsiooni ei toimu, siis tuleb sõnadega märkida põhjendus, miks antud reaktsioon ei
toimu.
Aluseliste oksiidide keemilised omadused
1) aluseline oksiid + hape sool + vesi
II -II + - 2+ - III -II + 2- 3+ 2-
CuO + 2HCl CuCl2 + H2O Al2O3 + 3H2SO4 Al2(SO4)3 + 3H2O
2) aluseline oksiid + vesi leelis
Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (I A rühma metalli oksiidid ja II A rühma
alates kaltsiumist metallide oksiidid)
II -II 2+ - I -II + -
CaO + H2O Ca(OH)2 Na2O + H2O 2NaOH
3) aluseline oksiid + happeline oksiid sool
II -II 2+ 2- I -II + 3-
BaO + CO2 BaCO3 6Cs2O + P4O10 4Cs3PO4
Happeliste oksiidide keemilised omadused
1) happeline oksiid + alus sool + vesi
+ - + 2- 2+ - 2+ 3-
SO3 + 2NaOH Na2SO4 + H2O P4O10 + 6Ca(OH)2 2Ca3(PO4)2 + 6H2O
2) happeline oksiid + vesi hape
+ 2- + 2-
CO2 + H2O H2CO3 SO3 + H2O H2SO4
Veega ei reageeri ränidioksiid SiO2, kuna see kuulub liiva koostisse ja liiv teatavasti ei reageeri
veega.
Koostanud : Janno Puks
Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium
2
3) happeline oksiid + aluseline oksiid sool
II -II 2+ 2- I -II + 3-
CO2 + BaO BaCO3 P4O10 + 6Cs2O 4Cs3PO4
Hapete keemilised omadused
1) hape + metall sool + vesinik
ALUSEKS PINGERIDA !
Lahjendatud hapetega reageerivad ainult need metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul
pool. (Kontsentreeritud väävelhappe ning lahjendatud kui ka kontsentreeritud lämmastikhappe
kohta antud reegel ei kehti ja reaktsioonisaadused on seal ka teistsugused )
Kui lahjendatud happega reageerima panna pingereas vesinikust paremal olev metall, siis
reaktsiooni ei toimu.
0 + - + - 0 0 + 3- 2+ 3- 0
2Na + 2HBr 2NaBr + H2 3Zn + 2H3PO4 Zn3(PO4)2 + 3H2
Cu + H2SO4 reaktsiooni ei toimu, sest pingereas vesinikust paremal olevad metallid ei
reageeri lahjendatud hapetega.
2) hape + aluseline oksiid sool + vesi
+ - II -II 2+ - + 2- III -II 3+ 2-
2HCl + CuO CuCl2 + H2O 3H2SO4 + Al2O3 Al2(SO4)3 + 3H2O
3) hape + alus sool + vesi
Neutralisatsioonireaktsioon
+ 2- + - + 2- + - 3+ - 3+ -
H2SO4 + 2NaOH Na2SO4 + 2H2O 3HCl + Al(OH)3 AlCl3 + 3H2O
4) hape + sool uus sool + uus hape
Reaktsioon toimub siis, kui tekib lähteaines olevast happest nõrgem või lenduvam hape või kui
tekib sade. ( Lenduvad ehk gaasistuvad happed on HF, HCl, HBr, HI, H2S ja kui need tekivad
saadustesse, siis tuleb märkida nool ülesse)
Kui tekib süsihape, siis see laguneb H2O-ks ja CO2-ks.
Kui tekib väävlishape, siis see laguneb H2O-ks ja SO2-ks.
Kui saadustesse ei teki sadet või saadustesse ei teki lähteaines olevast happest nõrgem hape või
lenduvam hape, siis reaktsiooni ei toimu.
+ - + - + - + - + - + 2- + -
HNO3 + KCl KNO3 + HCl 2HCl +Li2CO3 2LiCl + H2O + CO2
(H2CO3)
*** 5) hapnikku sisaldavate hapete lagunemine kuumutamisel happeline oksiid + vesi
+ 2- tº + 2- tº
H2CO3 CO2 + H2O H2SiO3 SiO2 + H2O
Koostanud: Janno Puks
Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium
3
Aluste ehk hüdroksiidide keemilised omadused
1) alus + happeline oksiid sool + vesi
+ - II -II 2+ - + 2- III -II 3+ 2-
2HCl + BeO BeCl2 + H2O 3H2SO4 + In2O3 In2(SO4)3 + 3H2O
2) alus + hape sool + vesi
Neutraliseerimisreaktsioon
+ - + 2- + 2- 3+ - + - 3+ -
2RbOH + H2SO4 Rb2SO4 + 2H2O Cr(OH)3 + 3HCl CrCl3 + 3H2O
3) alus + sool uus alus + uus sool
Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja saadustes peab olema vähemalt üks aine
lahustumatu ehk sade.
Kui lähteaines on sade, siis reaktsiooni ei toimu.
Kui saadustesse ei teki sadet, siis reaktsiooni ei toimu.
2+ - 2+ - 2+ - 2+ -
Ba(OH)2 + MnI2 Mn(OH)2 + BaI2
2+ - + -
Zn(OH)2 + NaCl Reaktsiooni ei toimu, sest lähteaines on sade
+ - 2+ - + - 2+ -
2NaOH + Sr(NO3)2 2NaNO3 + Sr(OH)2 Reaktsiooni ei toimu, sest saadustes puudub sade.
4) Aluste lagunemine kuumutamisel aluseline oksiid + vesi
Kuumutamisel ei lagune enamik I A rühma metallide hüdroksiide.
3+ - tº III -II + - tº I -II
2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O 2CuOH Cu2O + H2O
Soolade keemilised omadused
1) sool + metall uus sool + uus metall
ALUSEKS PINGERIDA!
Reageeriv metall reageerib selle lahustuva soolaga , milles olev metall on pingerea alusel
reageerivast metallist vähem aktiivsem.
Kui soolas olev metall on reageerivast metallist aktiivsem, siis reaktsiooni ei toimu. Kui pingerea
alusel reaktsioon toimub, ent sool on mittelahustuv, siis reaktsiooni samuti ei toimu.
(Reageeriv metall on üksikult olev metall. Alljärgnevates näidetes on reageerivale metallile joon
alla tõmmatud.)
0 + - 2+ - 0 2+ - 0 3+ - 0
Fe + 2AgNO3 Fe(NO3)2 + Ag 3NiCl2 + 2Al 2AlCl3 + 3Ni
4
0 2+ 2-
Zn + MgSO4 reaktsiooni ei toimu, kuna soolas olev metall on reageerivast metallist
aktiivsem
0 2+ -
Cr + PbI2 reaktsiooni ei toimu, kuna lähteaines olev sool on mittelahustuv
*** Kui lahustuva soolaga reageerib aktiivne metall (I A rühma metall ja II A rühma metall
alates kaltsiumist), siis toimub reaktsioon kahes etapis. Algul reageerib aktiivne metall soola
vesilahuses oleva veega, mille tagajärjel tekib leelis ja vesinik. Seejärel tekkinud leelis reageerib
alles soola endaga.
0 2+ -
Na + ZnCl2
0 + - +
1. etapp: 2Na + 2H2O 2NaOH + H2
+ - 2+ - + - 2+ -
2. etapp: 2NaOH + ZnCl2 2NaCl + Zn(OH)2
0 2+ - 2+ - 0 + -
Summarselt: 2Na + 2H2O + ZnCl2 Zn(OH)2 + H2 + 2NaCl
2) sool + hape uus sool + uus hape
Reaktsioon toimub siis, kui tekib lähteaines olevast happest nõrgem või lenduvam hape või kui
tekib sade. (Lenduvad ehk gaasistuvad happed on HF, HCl, HBr, HI, H2S ja kui need tekivad
saadustesse, siis tuleb märkida nool ülesse)
Kui tekib süsihape, siis see laguneb H2O-ks ja CO2-ks.
Kui tekib väävlishape, siis see laguneb H2O-ks ja SO2-ks.
Kui saadustesse ei teki sadet või saadustesse ei teki lähteaines olevast happest nõrgem hape või
lenduvam hape, siis reaktsiooni ei toimu.
+ - + - + - + - + 2- + - + -
NaCl + HNO3 NaNO3 + HCl Li2SO3 + 2HCl 2LiCl + H2O + SO2
(H2SO3)
3) sool + alus uus alus + uus sool
Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja saadustes peab olema vähemalt üks aine
lahustumatu ehk sade.
Kui lähteaines on sade, siis reaktsiooni ei toimu.
Kui saadustesse ei teki sadet, siis reaktsiooni ei toimu.
2+ - 2+ - 2+ - 2+ -
MnI2 + Ba(OH)2 Mn(OH)2 + BaI2
+ - 2+ -
NaCl + Zn(OH)2 Reaktsiooni ei toimu, sest lähteaines on sade
2+ - + - + - 2+ -
Sr(NO3)2 + 2NaOH 2NaNO3 + Sr(OH)2 Reaktsiooni ei toimu, sest saadustes puudub sade.
4) sool + sool kaks uut soola
Mõlemad lähteained peavad olema lahustuvad ja saadustes peab olema vähemalt üks aine
lahustumatu ehk sade.
Kui lähteaines on sade, siis reaktsiooni ei toimu.
Kui saadustes puudub sade, siis reaktsiooni ei toimu.
2+ - 2+ - 2+ - 2+ -
RaBr2 + Pb(NO3)2 PbBr2 + Ra(NO3)2
3+ 2- 2+ - 3+ - 2+ 2-
Fe2(SO4)3 + 3BaCl2 2FeCl3 + 3BaSO4
+ 2- + 2- + 2- + 2-
K2SiO3 + Na2SO3 K2SO3 + Na2SiO3 Reaktsiooni ei toimu, kuna saadustes puudub
sade.
2+ 3- + 2-
Fe3(PO4)2 + Li2S Reaktsiooni ei toimu, kuna lähteaines on sade