kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus on suublasse (s.o.loodusesse) või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d). Tootmisreoveega seonduvalt räägitakse ka erireostusest, mida väljendatakse kas reoaine kogusena kg-des (või tonnides) ühe toodanguühiku kohta või inimekvivalentides. Reoained esinevad vees lahustunud kujul kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljumi all mõistetakse uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogust, mida väljendatakse mg/l. Osa heljumist võib eralduda settimise teel. Reoveepuhastuses räägitakse ka kuivainest (TS, total solids), mille all mõeldakse veeproovi aurutusjääki. See sisaldab lisaks heljumile ka kolloid- ja lahustunud aineid, kuid ei sisalda aurutustemperatuuril lenduvaid aineid. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina.
- vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine, - vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest. Kaks esimest vastavad säästva tehnoloogia ja säästva arengu põhimõtetele. Väävlieraldusmeetodid võib jagada: 1. olenevalt lõppsaadusest: - regeneratiivseteks puhastatakse ja töödeldakse kinnipüütud väävlit edasi kuni puhta elementaarse väävlini, vedela vääveldioksiidini või väävelhappeni - mitteregeneratiivseteks lõppsaaduseks on väävlit sisaldavad jääktooted, mida ladustatakse või kasutatakse teistes majandusharudes Eesti tingimustes oleks väga perspektiivne kasutada SO2 püüdmiseks põlevkivi lendtuhka selle suspensiooni soojuselektrijaamade hüdrotuhaeralduse leeliselist heitvett Tehnoloogiline protsess koosneb:
vesilahustega (absorbentidega), mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi- kui ka vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise ja vedela keskkonna (absorbendi) vahel. Levinuimaks absorbendiks on vesi, mis seob hästi anorgaanilisi happelisi HCI, HF, SiF4 ja mõõdukalt happelisi SO2, Cl2, H2S gaase. Vaja on valida õige absorbent (lahusti) eraldatava komponendi lahustuvuse järgi antud temperatuuril ja rõhul. Mitmesugused gaasilised komponendid lahustuvad väga erinevalt. Kui gaasi lahustuvus temperatuuril 10oC ja normaalrõhul on sadu gramme 1 kg absorbendi kohta, nimetatakse sellist gaasi hästilahustuvaks
Reostuskoormus on suublasse (s.o.loodusesse) või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus (kg/d). Tootmisreoveega seonduvalt räägitakse ka erireostusest, mida väljendatakse kas reoaine kogusena kg-des (või tonnides) ühe toodanguühiku kohta või inimekvivalentides. Reoained esinevad vees lahustunud kujul kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljumina). Heljumi (SS, suspended solids) all mõistetakse uuritava reovee filtrimisel standardfiltrile jääva tahke aine kogust, mida väljendatakse mg/l. Osa heljumist võib eralduda settimise teel. Reoveepuhastuses räägitakse ka kuivainest (TS, total solids), mille all mõeldakse veeproovi aurutusjääki. See sisaldab lisaks heljumile ka kolloid- ja lahustunud aineid, kuid ei sisalda aurutustemperatuuril lenduvaid aineid. Reovees olevad lahustunud ained määratakse vee filtrimisel saadud filtraadi aurutusjäägina.
kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Agroökoloogia (põllumajandusökoloogia) ökoloogia haru, mis uurib põllumajanduslikes kultuurkooslustes avalduvaid ökoloogilisi seoseid. A. pöörab suurt tähelepanu agroökosüsteemides ilmnevale inimtegevuse mõjule ning neis toimivaile regulatsiooni- ja kompensatsioonimehhanismidele. A. rakenduslik eesmärk on
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
jäätmete üleandmise võimaldamiseks. Toetuse saajad 1) kohalike omavalitsuste üksuste asutatud juriidilised isikud punktis 1 nimetatud tegevusteks; 2) Eestis registreeritud äriühingud punktides 28 nimetatud tegevuseks; 3) tootjate ühendused punktis 8 nimetatud tegevuseks. 3. VEEVARUSTUS SADAMATES Veevarustus sadamates sõltub sadama suurusest ja seotusest tsentraalsete kanalisatsioonivõrkudega. Laevade varustus veega ja reovee vastuvõtt laevadelt on samuti seotud sadama suurusega ja seal sellega tegelevate firmadega. Suuremad sadamad nt Vanasadam on ühendatud kanalisatsioonivõrku ja sadama territooriumil saadakse puhas vesi veevõrgu kaudu ja juhitakse ära heit- ja reoveed kanalisatsiooni, kust need jõuavad veepuhastusjaama. Väikesadamates, mis ei ole ühendatud kanalisatsioonivõrguga on võimalik puhast vett saada nt puurkaevude kaudu ja reovesi koguda
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
