Mõned kohtumised Ajaraiskajad Vahetud, kiireloomulised asjad Meelelahutused ,,populaarsed" tegevused Tulemused I kvadrant Stress, läbipõlemine, kriisiohjamine, alatine tulekahjude kustutamine II kvadrant Visioon, perspektiiv; tasakaal, distsipliin, kontroll, vähe kriise III kvadrant Keskendumine lühiajalisele, kriisiohjamine, reputatsioon kameeleoni iseloom, näevad eesmärke ja plaane väärtusetutena, tunnevad end ohvritena ja et nad ei suuda asju kontrollida, pealiskaudsed või vaevalised suhted IV kvadrant Täielik vastutustundetus, vallandamine töölt (oht)
Mõned kohtumised Ajaraiskajad Vahetud, kiireloomulised asjad Meelelahutused ,,populaarsed" tegevused Tulemused I kvadrant Stress, läbipõlemine, kriisiohjamine, alatine tulekahjude kustutamine II kvadrant Visioon, perspektiiv; tasakaal, distsipliin, kontroll, vähe kriise III kvadrant Keskendumine lühiajalisele, kriisiohjamine, reputatsioon kameeleoni iseloom, näevad eesmärke ja plaane väärtusetutena, tunnevad end ohvritena ja et nad ei suuda asju kontrollida, pealiskaudsed või vaevalised suhted IV kvadrant Täielik vastutustundetus, vallandamine töölt (oht)
alaealiste prostitutsioonile kaasaaitamises. Nimetatud isikule määrati kuue kuu pikkune vangistus. Konkreetselt inimkaubandust käsitleva seaduse puudumisest tulenevalt oli Eesti puhul siiski keeruline täpselt kindlaks määrata riigi tasandil inimkaubanduse vastu võitlemiseks tehtud jõupingutusi. Näiteks tuvastasid teised riigid 2006. aastal 49 eestlasest inimkaubanduse ohvrit. Olgugi et Eesti tunnistas kõiki neid inimkaubanduse ohvritena, kajastus riiklikus statistikas inimkaubanduse ohvritena neist vaid viis. Kaitse Kuigi Eesti parandas märgatavalt oma tegevust ohvrite abistamisel, ei saanud vaatlusalusel perioodil mitte ükski ohver riiklikku toetust. Kooskõlas 2006. aasta riikliku tegevuskavaga süstematiseeris Eesti oma abiteenuseid ning suurendas vabaühenduste ja riiklike ohvriabiteenistuste vahelist koostööd. Vaadeldaval vahemikul koolitasid riiklikud sotsiaal- ja ohvriabitöötajad õiguskaitseorganite personali ohvrite isiku kindlakstegemise ja spetsialisti
Balleti seob nauditavaks tervikuks Tšaikovski geniaalne muusika, poeetiline tegevustik ning tansturütmide ja -karakterite mitmekülgsus. “Romeo ja Julia” Kuulsaim armastuslugu läbi sajandite, mis loodi igavesele armastusele. Kaks meeletult armunud noort on vaenutsevate suguvõsade Capulettide ja Montecchide lapsed. Noorte tunded ei tunnista traditsioone ega piire ja armastajad, Romeo ja Julia hukkuvad oma vanemate vihavaenu ohvritena. Alles nende surm toob kaasa lepituse vaenuleeride vahel ning viib vanemad tõdemuseni: armastus on tugevam vaenust ja vihkamisest. “Pähklipureja” Kaks orbu, Petter ja Lotta, elavad koos oma tädide Pruuni, Rohelise ja Lavendliga. See on nende esimene koosveedetud jõuluaeg, kus lapsed saavad ise minna metsast jõulukuuske tooma ja seda hiljem ehtida. Jõuluettevalmistused on täies hoos
10.11 ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED: Orduvennad olid elukutselised sõjamehed, eestlased mitte. Eestlastel oli halvem relvastus. Eestlased ei tundnud mördiga kinnitatud müüri ladumist. Eesti maa ja rahvas ei olnud küllalt jõukas Kuna puudus vürtsivõim, oli raske leida liitlasi. Eestlasi ei koheldud võrdvääsetena. Eestis puudus organiseeritus. Eestlastel oli palju vaenlasi. KAOTUSE TAGAJÄRJED: Negatiivsed: Suur hulk inimesi saisurma lahingus ja röövretkede ohvritena, paljud veeti igaveseks minema. Põletati külasid, üksikuid suurtalusid, linnuseid. Eestlaste ühiskondlikul püramiidil lõigati tipp. Polnud enam samad vanemad. Takistati eestlaste eneseteostust Eestlaste kultuuriloome muutus ühekülgseks Positiivsed: Eestisse saabusid inimese, kes hakkasid tutvustama Lääne-Euroopa väärtushinnanguid, traditsiooone ja norme. Eestisse toodi ka riiklus Euroopaliku kultuurivälja mõju tugevnes.
tarbijat 16. Kes on spin-doctor? (loengumaterjal) Sageli üritavad poliitikud, eriti võimul olijad, mõjutada otsuseid, mille põhjal määratakse ametisse meediainstitutsioonide juhud ja võtmeisikud. Seega kujutatakse ajakirjanikke sageli ka professionaalse manipulatsiooni ning avalike suhete asjatundjate - nn spinnijate ohvritena. `Spin-doctoring': ajakirjanikele info lekitamine või mittelekitamine nn `väravavahi' roll intervjuude andmine või nendest keeldumine intervjueeritavate treenimine ning nõuanded, mida öelda ja kuidas ajakirjanikele lugude `ette söötmine' pressiteadete ja kõnede kirjutamine ning teatud sõnade või interpretatsiooni rõhutamine foto-võimaluste korraldamine ja lavastamine
Eesti noored hoiavad oma harjumust tihti salajas isegi tüdruk- või poisssõbra eest. Nii koonduvad noored Eestis gruppideks või võrgustikeks, mis meenutavad pigem subkultuure. Nende subkultuuride sees levivad arusaamad piiravad noorte vaimset silmapiiri ja tekitavad n-ö seisva vee efekti. Sellistes sõprade-kanepisuitsetajate "tiikides" võivad üsna kontrollimatult vohada vildakad arusaamad mõistlikust ja soovitavast. Ehkki uimastikasutajaid kiputakse tihti näitama ohvritena (ja mõnel puhul see nii tõesti ka on), mängivad isiklikud sisemised normid kontrolli omamises olulist rolli. See annab lootust, et hea-küll-ma-siis-proovin-kord jääb viimaseks või uimastivaimustus möödub ilma probleemideta. Sarnaselt püütakse lastele õpetada, et klaas veini õhtusöögiga on mõistlik, pudel viina klassiekskursioonil aga mitte. Mida rohkem on inimesel kogemusi kontrollitud
geniaalne muusika, poeetiline tegevustik ning tansturütmide ja -karakterite mitmekülgsus. Joonis 4. "Romeo ja Julia" Kuulsaim armastuslugu läbi sajandite, mis loodi igavesele armastusele. Kaks meeletult armunud noort on vaenutsevate suguvõsade Capulettide ja Montecchide lapsed. Noorte tunded ei tunnista traditsioone ega piire ja armastajad, Romeo ja Julia(joonis 5), hukkuvad oma vanemate vihavaenu ohvritena. Alles nende surm toob kaasa lepituse vaenuleeride vahel ning viib vanemad tõdemuseni: armastus on tugevam vaenust ja vihkamisest. Joonis 5. 8 "Pähklipureja" Kaks orbu, Petter ja Lotta, elavad koos oma tädide Pruuni, Rohelise ja Lavendliga. See on nende esimene koosveedetud jõuluaeg, kus lapsed saavad ise minna metsast
Teadmata ajal oli Nänu Vare üle parda hüpanud ning ta tõmmati nüüd veest välja, ise oli ta ehmunud ja ärritunud enda teost. Kuid ta on õnnelik, et meri ta säästis ning ei suuda uskuda et ei uppunud, kuna ujuda ta ju ei oska. Siis aga märkab ta Vaide surnud poega Mikat ning teda valdab järjekordne ebausu hoog. Ta veendus, et kuna meri ei jäänud rahule temaga ja kuna ta pole saanud ka Mikat, siis nõustub meri ainult terve paadirahva saamisega ohvritena. Paadisolija Alandi oli vaikselt hulluks minemas, mõtles muudkui asjadele mida oleks pidanud veel kodus tegema ja mis tegevustega ta jätkab kui kord see paadisõit läbi on ning lõpuks arvas ta end nägevat kaevu ning asus vett lakkuma sellest. Ent teised reisijad tõid ta tagasi reaalsusesse püüdes teda eemale tõmmata ühe reisija käest, mida ta lakkus arvates et see on vesi. Hiljem jätkub Alandi hullumeelsus, kui ta mõtleb kodust ja saunast ning puhastest linadest
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 2. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.09.2003. Laevade ehitus. Teema 2. Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle. Inimkonna ja meresõidu tihedalt seotud ajalugu tunneb tuhandeid mereõnnetusi, mille ohvriks aegade jooksul on saanud sadu tuhandeid, võib olla miljoneid inimesi. Ohvritena ei saa vaadata mitte ainult hukkunuid vaid ka neid, keda laevaõnnetus on puudutanud teisiti: kes kaotanud tervise, kes vara, kes töö, kes töövilja. Kaasajal laevakatastroofidega kaasnev loodusreostus kätkeb endas suurimat ohtu, mille ilmnemine või neutraliseerimine võtab aastaid ja aastakümneid, mis võib avaldada kardinaalset mõju miljonitele inimestele. Juba aastasadu tagasi hakati välja töötama teatud norme meresõiduohutuse suhtes.
sobivaks, sest venelased pidid leppima esitatud tingimustega. Sõda kestis 28. novembrist 1918. aastal, mil Vene punavägi alustas pealetungi Narvale ja lõppes vaherahu maksmahakkamisega 3. jaanuaril 1920. aastal. Seega 13 kuud ja 5 päeva. Rahu kirjutati alla kuu aega hiljem. Mis oli Vabadussõja tulemus? Eesti sai vabaduse ja iseseisvuse. Leidis tunnistamist iseseisva demokraatliku vabariigina teiste suurriikide poolt, ka Nõukogude Venemaa poolt. Määrati kindlaks riigi piirid. Ohvritena nõudis Vabadussõda Eesti poolt 3450 inimelu, neist lahingus langes 1677 sõdurit, haavadesse suri 385 meest, haigustesse suri 1388 meest. Haavatuid oli 10 105 meest. Rahaliselt maksis sõda 110 miljonit kuldfranki. See oli tolleaegse rahakursi järgi üle 80 miljoni krooni. Eestit aitasid Vabadussõja ajal eriti Inglise laevastik ja Soome, Rootsi ning Taani vabatahtlikud. Sõjavarustusega toetasid ka Inglismaa, Ameerika Ühendriigid ja see oli väga hinnatav.
oli vabatahtlik, kes elas luksuses nelja ilusa naisega üks aasta. Ta kõndis tänavatel ja mängis flööti oma nelja naisega. Ohverdamise päeval peeti suur pidusöök jumalate nimel ja ohver pidi vabatahtlikult kõndima püramiidi tippu, oma flöödi ära lõhkuma ja ennast ohverdama. Hueheuteotl oli vanim jumal. Ta oli tulejumal. Ohverdustel põletati inimene, aga ennem kui ta suri, eemaldati ta tulest, et saaks ohvri süda välja lõigata. See jumal eelistas äsja abiellunud paare ohvritena. See oli topeltohverdus. Sellele jumalale ohverdamine pidi ära hoidma metsa tulekahjusid, mis võisid külasid hävitada. Tialok oli vihma jumal. Arvatakse et sellele jumalale ohverdati noori lapsi, kes nutsid ohverdamise ajal. Mõnikord lõid preestrid lastele naelu kätte või jalga, et nad nutma hakkaksid. Arvati, et ohverdused tagavad viljasaagile vihma ja et haigust nagu pidalitõbi eemal hoida Asteekide kultuuris etendati rituaalseid sõdu, et saada inimohvreid juurde
7 Et sellega toime tulla, peaksime kõrvaldama halva ning hajutama kogu vihkamise ja kurjuse. Kui puhastame oma mõtted ja tunded, tõusevad esile armastus ning mõistmine. Valekujutlus, nagu kujundaks meie elu mingi välispidine jõud, on peamine inimliku õnnetuse põhjus. Suurem osa meist arvab, et meil on väga vähe võimalusi kontrollida oma elutingimusi, või pole neid üldse. Tunnetame ennast ohvritena ning arvame, et teised suunavad meie eksistentsi. Iga religioon ja iga filosoofia jutustab mõtte loovast jõust, kummatigi vaatame sellest ikka mööda. Kas me tõesti ei taha seda võimu enda kätte? Omame seda nagunii, tahame seda või mitte, miks siis mitte rakendada seda nii hästi kui võimalik? Meie enesekujutlus Isegi siis, kui me seda näha ei taha, püsib meie kujutluses joonis või pilt sellest, mis laadi isiksus me oleme
Nad ründavad endast nooremaid või väiksemaid, olles ise eakaaslaste või ka endast vanemate poolt sooritatud rünnakute ohvriks. Mõnikord juhtub, et koolis on nad kiusajad, kodus aga ohvrid. Kiusajatest ohvritega on kõige raskem tegelda, sest nad käituvad agresiivselt ja vastuvõetamatult, kuid on samal ajal ka kaitsetud ja kergest haavatavad. Olles ise kiusajatena halastamatud, on neile väga raske ka kiusamise ohvritena kaasa tunda. (Sullivan, Cleary ja Sullivan, 2004, lk 16 - 18) 1.4.2 Ohvrid Kiusamise ohvrid on nii õppimises, suhetes kui emotsionaalses mõttes halvas olukorras. Nad kipuvad arvama, et kutsuvad ise kiusamist esile, sest midagi on neis teisiti, kui peab, ja asja teeb hullemaks see, et nad ei suuda kiusamise vastu midagi ette võtta. Kannatades pidevalt väärkohtlemist, kaotavad nad tunde, et on midagi väärt, ja on pidevas depressioonis
Kui palju te tegelikult teate mosleminaiste elust või väljavaadetest ja miks on see oluline? Esiteks, selle planeedi elanikkonnast moodustavad moslemid 25% ja islamist on saanud teine peamine religioon Euroopas. Kuid kas teadsite, et suurem osa Euroopa ja Ameerika islamiusku pöördujatest on naised, mitte mehed? Kas teid üllatab teadmine, et paljud naised moslemimaailmas tunnevad mõnedele lääne naistele kaasa ja näevad hoopis neid ohvritena? Kas olete kunagi vaevunud mõtisklema selle üle, miks mosleminaised, kes läände immigreeruvad, säilitavad tavaliselt oma identiteedi ja püüdlevad selle poole, et see oma lastele edasi anda? Mõtlev inimene hakkaks juurdlema selle üle, et kui islam on nii rõhuv, nagu mõned ajakirjanikud soovivad meid uskuma panna, miks ei põgene mosleminaised sellest usust hulgakesi? Mis on islamis see, mis kõidab järgijaid ka väljaspool islamiriike?
kohutavat ülekohut ja neil endil ei lasu mingit süüd Konstrueerida ohvri kannatused kohtutavateks Ohvri juhuslikkuse konstrueerimine ehk järgmine ohver võib olla igaüks meist Andrei Hvostov: Minu elu Annleenaga (20.04.2013 EPL) Andrei Hvostov: Annleena kui sümbol (22.04.2013 EPL) Konstrueerides ohvri "puhta" ja moraalsena Ohvri personaliseerimine ja võimalusel tuntud isikute konstrueerimine ohvritena Ebaõnnestunud ohvri konstrueerimine Publikul ei teki ohvri suhtes kaastunnet: ... kui ohver on kahju tekkimises (kaas)vastutav ... kui tekkinud kahju oli väike ... kui ohver on "paha inimene" Süüdlase konstrueerimine NB! Publik süüdistab "süüdlast" üldjuhul vaid, siis kui kahju on tekitatud tahtlikult või teadlikult. Üldjuhul on parem vältida süüdlase konstrueerimist, pigem konstrueerida ohver.
haneparve juht? Juhtimislahendus: Käsitlege juhtimist kui isiklikku emotsionaalset rännakut. Usaldage oma kõhutunnet: rännak saab alguse teie tunnetes, alles siis jõuab ta teie või kellegi teise mõistusesse. Ehmatus: mina olengi probleem Inimesed ei tunne endas võimu, kui neil ei ole kontrolli oma töö üle. Kogu võim tundub olevat nende kontrolli alt väljas. Nad ei tunne, et on seotud ettevõtte edu või ebaeduga. Nad tunnevad end ohvritena. Tavaline hoiak on, et "meie" teeksime küll hästi, kui ainult "nemad" kõike ära ei rikuks. Sama käib ka juhtide kohta. Juhid tunnevad end samuti ilma võimuta. Nad näevad, mida peaks tegema, kuid ei tea, kuidas. Kannataja rollis olemine on edule ohtlik, ja alati on võimalik midagi ette võtta, et parandada kontrolli sõna otseses mõttes igasuguse olukorra üle. Alles siis, kui koidab, et "mina olen probleem", on võimalik inimesel osa saada lahendusest.
Vastandumine nagu sügav vs pealiskaudne, lihtne vs keeruline, erakordne vs tavaline, individuaalne vs stereotüüpne. b) Massikultuur vs rahvakultuur - selles vastanduses toonitatakse peamiselt probleemi, et seniste autentsete rahvakultuuri vormide asemele on tulnud isikupäratu massikultuur ja eelviimane taandub ja hääbub. c) Massikultuur vs populaarkultuur - massiühiskonna mudel käsitles inimhulki totaalse ajupesu ohvritena, kes pole ise suuteslised vastu seisma maiste labastumisele ja tehnoloogiliselt korraldatud sotsiaalsele kontrollile. Poplulaarkultuuri mudel defineerib uuesti rahva ja tema kultuuri mõiste, ka demokraatlikus võtmes või poliitilist vastupanu osutades. Samuti vaatab populaarkultuuri teooria rahvast kui iseseisva ostustusvõimega vaba tegutsejat, kes võib nautida massikultuuri, kuid ei lase ennast veel seepärast sellel täielikult manipuleerida. 42
täielikult vene keelseks sest venelased ei tahtnud eesti keelest midagi kuulda. Pandi kehtima sensuut. Õigeusk suruti inimestele peale. Rängalt tabas venestamine hariduselu sest koolis lubati rääkida ainult vene keeles. Vene keelt mitteoskavad õpetajad vallandati ja asendati teistega sageli ka kes ainet ei osanud. Vene keele oskuset oli ka mingit moodi kasu-see võimaldas eestlastel haridusteeed jätkata venemaal, teha karjääri väikeametnikuna või ohvritena sõjaväes. Ainsaks ajaleheks jäi karl august hermanni toimetatud tartu ajaleht postimees.
seksuaalse ekspluateerimise vormidena. Samuti sunnitööna, orjuse või orjusesarnaste tegevustega, või elundite eemaldamisega. Smugeldatava inimese nõusolek on tähtsusetu kui eelpoolloetletud tegevustest kasvõi üks on aset leidnud. (St kui inimene on teadlik, et hakkab tööle nt prostituudina, aga kui kolmandad isikud on selle asjus omavahel kokku leppinud, saavad kasu tema tegevusest, siis on tegemist inimkaubandusega.) Euroopa Komisjon ei arvesta inimsmugeldamise ohvritena neid naisi, keda keegi ei ole mõjutanud prostitueerimise eesmärgil teistesse maadesse reisima, ega "musta" tööjõudu, mida tuuakse Euroopa Liitu. Inimkaubandus kui probleem Inimkaubandus on üks Euroopa põhiprobleeme. Selle ohvrite arv suureneb igal aastal. Enamik neist on langenud seksuaalse ekspluateerimise ohvriks (43%), kuid paljud töötavad ka alatasustatuna või illegaalselt taludes või odavat tööjõudu palkavates ettevõtetes ja eramajapidamistes (32%)
muutnud mitte ainult enda tulevikku ja enda olukorda vaid kogu ühiskonnas. Edukad nõuded muudavad seda, kuidas me ise ennast näeme. Kuidas end ette kujutame ja kuidas mõistame probleeme. Kui panite tähele kuidas muutus tööliste arusaamine probleemist filmi jooksul, kuidas alful olid ebakindlad ja nad ei olnud päris veendunud, et see, mida teevad on õige. Kuidas nad lõpuks olid kindlustunde saavutanud. Kuidas ei näinud ennast enam ohvritena vaid ise oma elu ja tehase peremeestena. Ühesõnaga nõue võib muuda ka meie enesehinnangut, seda kuidas saame aru teistest inimestest ja kuidas kogeme oma isiklikku probleemi. Kokkuvõtteks, kuidas peab nõude koostama nii, et see on edukas, tooks kikas välja sots probleemide valemi, nii-öelda valemi, millele nõue peab vastama, selleks, et olla edukas. Te peate jutustama lugu ekstreemsest kahjust, mida on tehtudpuhastele kõrge moraaliga ohvritele
· SB võiduvõimalused kahanesid märkimisväärselt ! · 1781 lahing Virg. Yorktownis: SB armee kapituleerumine ameeriklastele ja prantslastele · 1782 algasid poliitlised läbirääkimised Pariisis (kohal nt. B.Franklin ja J.Adams) Mõju · Vabariigi ja demokraatia eeskuju eurooplastele ! · Tähtis vaimne eeskuju Prantsuse revolutsioonile · Tühjendas Prantsuse riigikassa · Sõja ohvritena suri u. 50 000 inimest. Ameerika Ühendriikide riigikorra areng 1776-1789: Osariikide tase · Toimus haldusrevolutsioon ! 1. (Osa)riikide tase · II kontinentaal kongress soovitas 1776, et uutes riikides kehtiks: · Esindusdemokraatia põhimõte · Vabariiklik riigikord ... tulemuseks osariikide uued konstitutsioonid · Eeskuju teistele: Virginia põhiseadus 1776 (Bill of rights, autor Jefferson) Osariikide tase: konstitutsioonide sisu
sobivaks, sest venelased pidid leppima esitatud tingimustega. Sõda kestis 28. novembrist 1918. aastal, mil Vene punavägi alustas pealetungi Narvale ja lõppes vaherahu maksmahakkamisega 3. jaanuaril 1920. aastal. Seega 13 kuud ja 5 päeva. Rahu kirjutati alla kuu aega hiljem. Mis oli Vabadussõja tulemus? Eesti sai vabaduse ja iseseisvuse. Leidis tunnistamist iseseisva demokraatliku vabariigina teiste suurriikide poolt, ka Nõukogude Venemaa poolt. Määrati kindlaks riigi piirid. Ohvritena nõudis Vabadussõda Eesti poolt 3450 inimelu, neist lahingus langes 1677 sõdurit, haavadesse suri 385 meest, haigustesse suri 1388 meest. Haavatuid oli 10 105 meest. Rahaliselt maksis sõda 110 miljonit kuldfranki. See oli tolleaegse rahakursi järgi üle 80 miljoni krooni. Eestit aitasid Vabadussõja ajal eriti Inglise laevastik ja Soome, Rootsi ning Taani vabatahtlikud. Sõjavarustusega toetasid ka Inglismaa, Ameerika Ühendriigid ja see oli väga hinnatav.
toimetulekuks vajalikku. Uurides teemakohast kirjandust ning eristades sellest olulisema teabe, sai autor teada, mis vallandab kriminaalse käitumise. Küsitluse analüüsimisel saadi teada järgmist: eestlased usuvad, et keskkond mängib suuremat rolli kriminaalse käitumise puhul; küsitletud on umbusklikud igasuguste pseudoteaduste puhul; 74 massimeedia ohvritena nähakse kõige rohkem lapsi ning noori; perekonda ning sõpruskonda nähakse kõige suurema mõjutajana iseloomu kujunemisel; vastanud usuvad, et kriminaal on pigem madala IQ-ga; temperamendil ning agressiivsuse vahel nähakse tugevat seost; peaaegu kolmveerand vastanutest ei tea ühtegi haigust, mis oleks seotud kriminaalse käitumisega; kriminaalse käitumise ’peatamiseks’ nähakse peamiselt ebavõrdsuse kaotamist,
5) Saksamaaga varem sõlmitud lepingud kaotasid kehtivuse (muuhulgas Brest-Litovski relvarahu). 6) Saksamaa kaubandusblokaad jäi kehtima (välja arvatud heategevusorg. , toiduabi) kuni 1919a suveni. 7) Saksamaa peab kompenseerima kõik sõjakahjud. Eesmärgiks oli Saksamaa uue agressiooni välistamine. Need punktid lõid aluse Saksamaa nõrgendamisele. Need taotlused kinnitab Versailles' rahuleping 28.06.1919. I Maailmasõja konkreetne hind 1914-1918 Sureb sõja ohvritena umbes 10 miljonit inimest ja 20 miljonit saab haavata (sõdurid). - Prantsusmaa kaotab suhteliselt kõige rohkem: 11% oma aktiivsest meeselanikkonnast = 1,4 miljonit meest. 1921a Prantsusmaal on 400 000 elanikku vähem kui 1914a ja sõjainvaliide on 740 000. - Briti sõdureid langes umbes 700 000 ja ca 2-3 miljonit sai haavata. - Saksamaa kaotab peaaegu 2 miljonit meest (varasem kõrge sündivus päästab katastroofist), haavata sai 4,25 miljonit meest.
Oma roll oli ka ilmastikuoludel, ikaldus tabas kõige tähtsamaid teraviljarajoone- Volgamaad, Põhja-.Kaukaasiat ja Ukrainat. Toitlussalgad pidid täitma kõrgemalt poolt tulnud korraldusi, võeti ära taludest kõik, mis seal oli, ei jäetud ka pere enda ülalpidamiseks vajalikku teravilja. 1921 alguse saanud näljahäda tulemusena väidetavalt suri nälga u 4 miljonit inimest, kaasnesid ka nakkushaigused, näljast nõrgestatud inimesed ei pidanud vastu, kaudsete ohvritena suri veel u 8 miljonit inimest. Seninägematu näljahäda ei jätnud ükskõikseks ka Lääne-Eur riikide juhte, enamikus riikides käivitati mitmesugused abistamisprogrammid, koguti raha ja saadeti toiduaineid Vm nälgivatesse piirkondadesse, ka Punane Rist püüdis näljahäda likvideerimisele kaasa aidata. ARA- Ameerika abistamisorganisatsioon viis Vm-le toiduaineid. Mitmed nimekad üksikisikud, nt Norra polaaruurija
annaabi.ee 
