Selle kohta on levinud palju erinevaid muistendeid. Enamasti räägitakse, et Kalevipoeg tulnud üle Peipsi Venemaalt. Olles pika tee maha käinud, kimbutas teda väsimus. Tema tee läinud läbi Alatskivi. Siin otsustas ta puhata. Ta murdnud metsast paraja palgi ja kraapinud sellega omale aseme kokku. Nii tekkinud Kalevipoja säng ja Alatskivi järved. Räägitakse, et seda sängi kaitsevad kolm haldjat. Igal ööl kell 12 olevat neid näha. Vanarahvas käinud siin ohverdamas ja haigusi parandamas. Veel Kalevipoja sängist: · Alatskivil asub suur ning kõrge mägi. Mäe harjal on suur inimese kehaase. Vanarahva jutu järgi olevat Kalevipoeg selle enesele puhkepaigaks valmistanud, tuues Peipsi kaldalt kuuehõlmaga liiva, sest ta olevat sortsidega võideldes väsinud ning siis liivale magama heitnud. Nii hüütaksegi seda mäge Kalevipoja sängiks. · Alatskivil on Kalevipoja säng -- pealt tasane mägi, ühest otsast kõrgem. Räägitakse,
kätte jõudma juba siinpoolses elus ning et peale surma ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas seega surma kardeti. Templitesse said mõlemas riigis ainult preestrid. Nemad pidid hoolitsema ka jumalate kujude eest. Templite kõrval olid koolid, kus õpetati kirjutama siiski rikkamaid lapsi. Mesopotaamias oli astmiktempel, kus olid ka majandusruumid, mitte ainult jumalale pühendatud koht. Selles riigis, sai lihtrahvas käia templi sisehoovis ohverdamas jumalate loomi. Jumala kuju näidati teistele inimestele ainult tähtsamatel pidustustel. Mesopotaamia ja Egiptus olid mõlemad väga arenenud ning tegid seda kiiresti. Mõlemas riigis arenes välja keeruline kiri, mida sai õppida ainult väike protsent ühiskonnas, väga kõrgel tasemel oli teadus, arstiteadus, matemaatika, astronoomia. Vanimad tsivilisatsioonid arenesid kiiresti ning saavutasid kiiresti kõrge taseme!
Eesti maausk Kallid klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja! Maausk on Eesti põlisrahva ainus oma usk. Seda pole keegi loonud, vaid see on tekkinud ja muutunud põlvkondade jooksul. Maausk on vanade eestlaste maailmatunnetus, pärimus ja elulaad. Maausk on peamiselt looduskeskne, seetõttu on eestlane üsna skeptiline vaimsete õpetuste suhtes. Järgiti mitmeid muistseid kombeid ja talitusi, näiteks käidi hiiel ohverdamas, peeti hingedepäeva mälestades lahkunud esivanemaid ja tehti suvisel pööripäeval jaanituld. Maarahva lugu maailmatekkest on erinev kõigist teistest. Meie hõimlaste vanad lood räägivad, et alguses oli lind. Tema munadest koorus maa ja ilm. See kasvas kuni kõik maailm sai hingelisi täis. Hing on tähtedel, kuul, tulel, maal ja üldse kõigel, mis olemas on. See avaldub haldja, jumala või lihtsalt hingena. Tähtsaim jumal on Maaema, kes on kõige elava ema
Toimusid rahvakoosolekud, kus olid endiselt ka külavanemad. Muutustest: toimus talupoegade kihistumine, tekkisid seisused, malevad kadusid, koormised suurenesid, tekkis linnakodanike seltskond. Linnades jäid samaks turukohad, raadid, linnalised asulad, mis asusid kaubateede ristumiskohtadel. Tekkisid gildid, käsitööliste tsunftid, külad asendusid linnadega (sellel ajal oli 9 linna), suurem osa elanikest olid sakslased. Usuga seoses käidi endiselt hiiepuude juures annetamas, ohverdamas. Esivanemad uskusid endiselt loodusesse ning hingedesse. Samaks jäid muistsed pühapaigad, animistlik maailmavaade ehk kõik, mis meid ümbritseb on hingestatud, samaks jäi ka rahvakalendri tähistamine. Kuid tekkisid laibamatused, hiiekohtadesse ehitati kirikud, oluliseks sai preester, kirikukeel oli ladina keel, lapsi ristiti, kadusid eestinimed (Malle, Jüri jne), asemele tulid kristlikud nimed (Elisabeth, Joosep, Johannes).
Toimusid rahvakoosolekud, kus olid endiselt ka külavanemad. Muutustest: toimus talupoegade kihistumine, tekkisid seisused, malevad kadusid, koormised suurenesid, tekkis linnakodanike seltskond. Linnades jäid samaks turukohad, raadid, linnalised asulad, mis asusid kaubateede ristumiskohtadel. Tekkisid gildid, käsitööliste tsunftid, külad asendusid linnadega (sellel ajal oli 9 linna), suurem osa elanikest olid sakslased. Usuga seoses käidi endiselt hiiepuude juures annetamas, ohverdamas. Esivanemad uskusid endiselt loodusesse ning hingedesse. Samaks jäid muistsed pühapaigad, animistlik maailmavaade ehk kõik, mis meid ümbritseb on hingestatud, samaks jäi ka rahvakalendri tähistamine. Kuid tekkisid laibamatused, hiiekohtadesse ehitati kirikud, oluliseks sai preester, kirikukeel oli ladina keel, lapsi ristiti, kadusid eestinimed (Malle, Jüri jne), asemele tulid kristlikud nimed (Elisabeth, Joosep, Johannes).
Pärandkultuuri esemed ja ka rajatised ning hooned on kaitse all, kuna neid on meil Eestis vähe alles ja nende eest tuleb hoolt kanda ja nende ülapidamine on tõenäoliselt väga kallis. Kõik see, mis kaasnedb pärandkultuuriga maastikul, mõjutab ka maastikuarhitekti tööd, et luua uus maastik, mis rahuldaks ka teisi inimesi ning ei rikuks ega ohustaks pärandkultuuri elemente. Mõningaid pärandkultuuri elemente Hiis Pühaks peetav puudesalu, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Puude kultus ja pühad hiied olid omased paljudele rahvastele, eriti iseloomulikud olid aga Põhja Eroopa metsavööndi põlisrahvastele soomeugrilastele, baltidele ja germaanlastele. Eestlastel oli hiis algselt arvatavasti matusepaik, mida peeti pühaks ning mida keelati rüvetada ja rikkuda(tallata, oksi murda, puid raidud jms.). Hiis oli harilikult lehtpuusalu, mis asus küla lähedal kõrgemal künkal,
allikad ja põlispuud. Hiiest, ajaloolisest looduslikust pühapaigast kõnelemiseks on vaja seda kuidagi määratleda ja ta olemust selgitada. Eesti etnoloogiateaduse suurmehe Ants Viirese koostatud "Eesti rahvakultuuri leksikon" seletab hiie mõistet järgnevalt: "Hiis on pühaks peetav puudesalu, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Eestlastel oli hiis algselt arvatavasti matusepaik, mille tabuks pidamisel põhines ka hiie pühaks pidamine koos keeluga seda rüvetada ja rikkuda (tallata, oksi murda, puid raiuda jms.). Hiis oli harilikult lehtpuusalu küla lähedal kõrgemal künkal, lagedal tasandikul, mõne lohu või allika juures, kus ohverdati surnud esivanematele.
surnute hinged Allilma, kus neid ootab kurb oleskelu. Seepärast sooviti olla õnnelik maises elus. Mis oli vastupidine Egiptuse usule surmajärgsesse ellu. Templitesse said üldjuhul mõlemas riigis ainult preestrid ja ülikud. Preestrid olid seal nii jumalasõna edasiandjad kui ka tavaliselt templi kõrval asuva kooli õpetajad. Mesopotaamias oli astmiktempel, kus olid ka majandusruumid, mitte ainult jumalale pühendatud koht. Selles riigis, sai lihtrahvas käia templi sisehoovis ohverdamas jumalate loomi. Jumala kuju näidati teistele inimestele ainult tähtsamatel pidustustel. Koolis, mis asus tavaliselt templi kõrval õppisid tavaliselt ülikute lapsed , või harvemal juhul ka keskklassi kuuluvate inimeste lapsed. Egiptuses oli templite ehitus varieeruv olenevalt jumalale . Tavaliselt oli templis sammassaal, pühamu ja väljas asus obelisk, mille peale pidi jumal öösiti puhkama tulema. Templites käisid ainult ülikud ja preestrid
pidi kätte jõudma juba siinpoolses elus ning et peale surma ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas seega surma kardeti. Templitesse said mõlemas riigis ainult preestrid. Nemad pidid hoolitsema ka jumalate kujude eest. Templite kõrval olid koolid, kus õpetati kirjutama siiski rikkamaid lapsi. Mesopotaamias oli astmiktempel, kus olid ka majandusruumid, mitte ainult jumalale pühendatud koht. Selles riigis, sai lihtrahvas käia templi sisehoovis ohverdamas jumalate loomi. Jumala kuju näidati teistele inimestele ainult tähtsamatel pidustustel. 11. Võrdle Egiptuse ja Mesopotaamia kunsti EgiptusMesopotaamiaArhitektuur-materjal oli kivi, hauakambrid, templid Skulptuur- istuv, jalad koos, käed põlvedel, või seisev vasak jal ees, käed küljel ja rusikas Pea oli alati sirgelt püsti, pilk suunatud kaugustesse Maal, Reljeef- nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates
lõpuks oskaks 60% talupoegadest lugeda. Eestikeelsed trükised 18.saj. 1739. aastal ilmus täielik eestikeelne Piibel, mille põhiautoriks oli Jüri pastor Anton Thor Helle.18. sajandi alguses hakkasid ilmuma talurahvakalendrid. Alguses olid need vaimuliku sisuga, kuid hiljem muutusid üha ilmalikumaks, pakkudes mitmesuguseid õpetlikke jutukesi. Usuelu Põhjasõja tagajärjel olid paljud luterliku kirikud kannatada saanud või hävinud. Talurahvas seas tugevnes taas rahvausund ja hakati ohverdamas käima ning peeti kodudes ohvriaedu. Võistlesid kaks luterliku kiriku religioosset suunda pietism ja ratsionalism. Pietistid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks ainult pähe vaid mõistetaks sügavamalt. Nad kutsusid üles talupoegi meeleparandusele ja neil õnnestus usk rahvale lähemale tuua. Ratsionalistid asutasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Pietismiga arenes ka vennastekoguduste liikumine, mis jättis eestlastele sügava mulje, sest seal olid kõik võrdsed
(raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi), perioik (vaba mittekodanik Spartas), spartiaat (Sparta linnriigi kodanik), polis (linnriik), akropol (mäe otsas asuv kindlustatud linnaosa), barbarid (võõramaalased, mittekreeklased), aristrokraatia (suursuguste võim, koondatud), akadeemia (filosoofide kool), hellenism (Hilis-Kreeka ajajärk), Museion (muusade pühamu, kõige suurem raamatukogu), tempel (jumalate koda, püha ehitis, kus käidi palvetamas / ohverdamas). 17. Solon (Ateena valitseja, andis rohkem võimu lihtrahvale), Homeros (poeet), Peisistratos (kurikuulus türann),Perikles (Ateena valitseja, demokraatlik), Aischylos (näitekirjanik tragikomöödiad), Sophokles (Ateena tragöödia suurkuju), Oidipus, Thales (Kreeka filosoof, vesi on kõige aluseks, ennustas päikesevarjutust), Demokritos (Filosoof, maailm koosneb aatomitest), Pythagoras (Filosoof, matemaatik), Herodotas (suur ajaloolane, kirjutas
Third level Fourth level PALUKÜLA HIIEMÄGI Fifth level Paluküla hiiemägi asub Lõuna Harjumaal Paluküla küla südames. Paluküla hiiemägi on olnud ümberkaudsetele elanikele läbi mitme inimpõlve eriline ja püha. Juba ammustel aegadel on käidud hiiemäel ohverdamas. Ande viidi hiiemäel asuvasse Tõnniauku. Tõnn on eesti rahvausundis koduhaldjas ja oli tavaks viia talle ohvrianniks uudsevilja, samuti tapetud loomade liha, värskelt küpsetatud leiba ja kõigest muust, mis majapidamises keedeti, küpsetati, kasvatati. PALIVERE HIIEPUU Click to edit Master text styles Vana muistendi järgi olla Palivere Second level
Kuid sellele vaatamata pidas rahvas salaja oma muistset usku veel edasi. Eestlaste vana rahvausku ja usulisi tõekspidamisi siiski ei suudetud hävitada, mida tõendavad veel praegugi Eestis paljude endiste pühade kohtade nimetused nagu Pühajärv, Võhandu jõe ülemjooks kuni Vagula järveni – Püha jõgi, Saaremaal on Püha küla ja varem oli seal Püha kihelkond jne. Säilinud on paljud ohvrikivid, ohvriallikad, hiiekohad jm. Hiis oli pühaks peetud metsatukk, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Hiied koosnesid lehtpuudest ja olid tavaliselt kogu külal ühised. Hiiekultust püüti hävitada paljude endiste hiite kohale ristiusu kirikute ehitamisega. Hiies kasvanud hingepuud (neid ehiti paelte, riiete, loomaluudega jm.) otsekui juhtisid mõtted hingede surematusele. Seepärast keelati pühapaiku rüvetada ja rikkuda (oksi murda, tallata jms.). Surnutele toodi siia sööke, jooke, rõivaid, ehteid, raha jne. Ohverdamine toimus peamiselt hiites. O
a. Pärnu-Jaagupis elanud 80-aastase Hendrik Sõrmuse suust on lugu üles kirjutatud nii. Kord tulnud kolm pärna Mihkli kihelkonnast Jaagupi kihelkonda. Kui nad Kõima raba alt möödunud, jõudnud nad Vee valda Naartse küla põllu peale. Pärnade nimed olnud Riinu, Kai ja Mai. Naartse küla põlluaia kohal jäänud Riinu teistest maha ja hüüdnud: "Kaie, Maie! Riinu ribupaelad läksid katki." (Ribupaeltega seoti sääremähiseid.) Sinna kohta ta kasvama jäänudki. Rahvas hakanud seal ohverdamas käima. Kui Kai ja Mai jõudsid Vahenurme mõisa juurde kõrge mäe peale, valinud Kai endale selle paiga elamiseks. Ka see saanud pühapaigaks. Mai läinud hommiku poole ja laulnud minnes kurblikku laulu, kuidas ta õdedest peab lahkuma. Viimaks jõudnud ta Uduvere juurde ja jäänud sinna pidama. Jutustaja Hendrik Sõrmus mainis veel, et varem mäletas ta ka Hiiepärna Maie laulu, kuid nüüd on selle unustanud. Nagu näha, on vanem lugu palju üksikasjalikum. Erinevalt uuemast
nimetatkase Helme põrguks. Koobastel on 2 sissekäiku. Üht suurt lahtist koobast nim. Rahvasuus ,, Vanakurja vatsaks", teist,osaliselt sisselangenud koobast aga ,, Moosese kirikuks". Koobastes elutseb rohkelt nahkhiiri. Linnuse kohal all orus asub väga selge veega ilus allikas. Nähtavasti oli siin muistne hiis,sest ühes 1668. aastast säilinud ürikus märgitakse ,et rahvas käis siin risteneljapäeval ja esimesel suvistepühal ohverdamas. Veel paar põlvkonda tagasi oli allikas vesi rohuks 7me tõve vastu, nagu räägib rahvasuu. Noored neiud aga, et säilitada oma ilu, olevat ohverdanud allikale helmeid. Linnusevaremeid ümbritsev Helme park, mis paikneb vahelduva reljeefiga alal, koosneb peamiselt kodumaistest puuliikidest ning jätab loodusliku pargi mulje. Paistavad silma ilusad sirged kased, rohkesti on pärnasid ning grupiti mände. Võõrpuuliikidest leidub kõrgeid lehised ja nulge. Lopsakas on pargi alustaimestik
jutukesi. Hakkas ilmuma ka juba omaette juturaamatuid,aga need olid esialgu õpetlikud. Samasse zanrisse kuulub tallinlased F.G.Arveliuse kahejaoline ,,Üks kaunis Jutto- ja Öppetuse-Ramat" saj teisest poolest. Usuelu (lk 146) Põhjasõda oli raske katsumus ka luteri kirikule. Paljud kirikuhooned olid sõjategevuse käigus kannatanud, palju kogudusi ilma õpetajata jäänud. Katku ajal võeti taas kasutusele vanad katolikuaegsed külakalmistud, käidi jätkuvalt kabeliasemetel ohverdamas, peeti kodudes ohvriaedu ja vakku. Ajaarvamine toimus katoliiklike pühakute nimepäevade järgi. 18.saj võistlesid luteri kirikus kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism. Esimene oli ülekaalus saj I poolel, teine teisel. Pietistlikud pastorid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetaks sügavamalt. Nende jutlused olid tundeküllased ja kutsusid tlp-i vagadusele ja meeleparandusele
toimingute ja keskkonna taustal ning meil on tagantjärgi raske näha neid muutusi, kuna puuduvad vastavad ülestähendused.23 John Hinnellsi väidete arutelu Olles laias laastus nõustunud Hinnellsi kriitikaga Cumont' teooriale Mithrase päritolu interpretatsioonist, jääb üle veel arutleda tema enda käsitluse üle. Mulle tundub, et ühe olulise asjana jätab Hinnells välja Mithrase kui ohverdaja rolli. Miks kujutatakse ohverdamas just jumalat? Lisaks on pull stseenis ilmselgelt Mithrasele allutatud, tegemist tundub olevat Mithrase poolt jõulise, domineeriva teoga, isegi vägivaldse aktsiooniga. Tundub nagu toimuks ohverdamine läbi raskuste. Võiks see tähendada, et kujutatakse mingit müütilist ühekordset ohverdust? Tõlgendus, mis oma sisult oleks Hinnellsi ja Cumont' käsitluste kompromiss. 20 {{3 Hinnells,John R. 1975/a/y/flk 308;}} 21 {{3 Hinnells,John R. 1975/a/y/flk 309;}} 22 Ibid. 23
Kivi on pealt tasaseks põletatud. Rahvas teab rääkida, et vanasti Tõnise päeval siin seapäid ohverdatud. Aastat 35 tagasi vedanud veel karjased ta ümber valget oinast sarvi pidi. Kivi läheduses on väike allik, kuhu katku ajal ratta rummuga liha veetud et katk kaoks. Pühaliistu tamm Osulast Tartu-Võru uuele maanteele viivast teest ja kolhoosi väetisehoidlast 200 m kagus on vana hiiepuu - Pühaliistu tamm. Vanasti olnud seal puid rohkem. Rahvas käinud sinna Taarale ohverdamas ja ande viimas. Kui siga tapeti, viidi pea hiide. Hiies elanud Vanajuudas. Kirikuõpetaja käinud kohta õnnistamas, et Vanajuudast ära ajada. Kui vana usk kaduma hakkas, siis osad inimesed käisid ikka hiide, teised enam ei uskunud. Üks mees käis puu alt ande ära korjamas. Teine mees läks seapead hiide viima. Esimene visanud pea toojale järele ja hüüdnud põõsast: ,,Kurat sa nii väikse tõid!" Tooja ehmatas väga ära - arvas, et Vanajuudas hüüab. Jutustaja lapsepõlves
kiviheitemasinat. Pühakojad 23. Eestlaste loodususund, hiied Eestlased uskusid, et loodus on hingestatud. Näiteks usuti, et peale surma elab inimese hing edasi puu sees. Seetõttu on eestlaste vanad matmispaigad metsas ja kalmistud puuderohked. Loodusjõududega sooviti hästi läbi saada, tuues lepituseks ning vilja- , karja- ja pereõnne palumiseks ohvriande. Ohverdamas käidigi pühas hiies või ohvrikividel. Ohverdati loomi, toitu, esemeid jms. Ohvrikivid on tänapäevalgi näiteks vaatamisväärsusena turismikaartidele kantud. 24. Algkirikud, Karja kirik Väga vana ja eriliselt kaunistatud teist sellist keskaegset algkirikut mujalt Eestist ei leia Karja kirikut tuleb seest vaadata, sest unikaalsus peitub laes ja seintel. Kui te
Aastal 1633 välja antud korraldusega pandi Liivimaa konsistooriumile südamele, et ta peab ,,likvideerima paganliku ebajumalakummardamise, nõidumise ja ebausu." XVII sajandil oli veel tegemist perioodiga, mil vähemalt osa talupoegi nägi ristiusus ,,võõrast maagiat" ja selle vastu võitles. Talupoegi maeti veel kalmetesse ning kui politseivõimud andsid inimesi kohtutesse ja nõidu põletati, käisid eestlased siiski avalikult pühades kohtades ohverdamas. Nõidade tagakiusamise kampaania kujutas endast üht osa Rootsi valitsus- ja kirikuvõimude poliitikast Eesti ala elanikkonna alistamiseks, mida viidi ellu nii sunnimaisuse seadusandliku kehtestamise kui ka kirikliku distsipliini tugevdamise teel. Kirikuõpetajate ja visitaatorite formuleeringud ei jäta kahtlust, et tegemist polnud katoliku usu taaselustamisega, vaid mingite ristiusueelsete rituaalsete talitlusetega. Rootsi võimud, balti aadel ja baltisaksa luterlik kirik asusid
Läänepoolt tulevad mehed pakuvad kopra nahku. Eestist on leitud ka mõned kullast ripatsid. Huvitav on see, et hõbedat liikus siin küllaltki palju, aga kulda seevastu väga vähe, see käib ka Skandinaaviamaade kohta. Üks kõige tundum kuldesemete leid on Norras ja seal on täpselt samasuguseid ripatseid nagu Essu aardes. Mõlemad leiud on leitud rabast. Viikingite saagadest on teada, et rabas käidi Odinile ohverdamas. Hilisrauaaeg (1050-1225) Tartu linnus on olnud Tartu kõige tähtsam ja olulisem keskus. Ka praegu kõige tähtsam lipp on Tähetorni tornis. See linnus ei hõlma mitte kogu seda ala, vaid just tähetorni ala. Muinaslinnus oli muust toomest eraldatud. Tartu linnuse kaevamine on näidanud, et 11nda sajandi keskel jäeti väga paljud linnused maha ja alles jäid ainult mõned tähtsamad, mis kindlustati tugevamini või ehitati uued linnused, mis olid tunduvalt tugevamad kui vanad.
Spartacus käskis elanikel ehitada laevad, mis viiks gladiaatorid linnast minema Sitsiiliasse. Mõni päev pärast lahingut hulkus Eutybis Rooma laagris ning talle tuli mõte proovida saada gladiaatorite eelpostidele. Ta tahtis näha, kas on mingit võimalust saada müüridevahele. Ringi hiilides nägi ta templi hoonet ja otsustas sisse astuda. Preester hakkas Eutybisega vestlema sõja tagajärgedest ja jutu käigus tuli välja, et Mirza käib selles samuses templis ohverdamas. Siis tuli Eutybisele mõte, kasutada preestrit, et anda Spartacusele surmav hoop. Eutybis tahtis ka Mirza tappa, kuid preester ei olnud sellega nõus. Siiski peale pikka vaidlust, peitis preester Eutybise kiivri ja mõõga salajasse kohta ja läks naisega Rooma laagrisse. Gladiaatorite laevad olid valmis ning Sprtacus saatis esimesed mehed sõidule. Kuid tugev tuul sundis Sõitjatel maabuda Nicotera läheduses, kust saadeti ka Spartacusele teade juhtunust
Temesa müüride alla ja Crassusel ei jäänud muud üle kui lõpusignaali puhuda. Spartacus käskis elanikel ehitada laevad, mis viiks gladiaatorid linnast minema Sitsiiliasse. Mõni päev pärast lahingut hulkus Eutybis Rooma laagris ning ta tahtsi näha, kas on mingit võimalust saada müüridevahele. Ringi hiilides nägi ta templi hoonet ja otsustas sisse astuda. Preester hakkas Eutybisega vestlema sõja tagajärgedest ja jutu käigus tuli välja, et Mirza käib seal samas templis ohverdamas. Eutybisele tuli mõte, kasutada preestrit, et anda Spartacusele surmav hoop. Eutybis tahtis Mirzat tappa, kuid preester ei olnud sellega nõus. Siiski peale pikka vaidlust, peitis preester Eutybise kiivri ja mõõga salajasse kohta ja läks naisega Rooma laagrisse. Gladiaatorite laevad olid valmis ning Sprtacus saatis esimesed mehed sõidule. Samal ajal asus Eutybis plaanima, koos kahe roomlasega, kuidas Mirza tappa. Plaanis
tunnistust nende päritolust. Täiskasvanutena olid nad mõlemad julged, vaprad, vaatasid kartmatult hädaohule silma ja olid üldse väga mehised. Romulus oli vennast targem ja tal olid riigimehe omadused. Ükskord, kui Romulus oli parajasti jumalatele ohverdamas – ta oli väga usklik ja oskas ennustada ohvriloomade sisikondade järgi -, tungisid Numitori karjused ootamatult Remuse kallale ja võtsid ta elusana vangi. Nad tõid ta süüdistatavana Numitori juurde
annaabi.ee 
