Leidsid 28 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ohutusnõuded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tuleoht, mürgised, soovitav, saastatud, pudel, ohutusnõuded, ohutud, pesemisvahendid, puhastusvahendid, väetised, plekkide, liimid, ohumärgid, ärritav, oksüdeeruv, leelised, tilkasid, riietele, sattumisel, seepi, happeid, toidumürgitus, süttimisoht, ettevaatlikult, süüesVärvus. Vask on punane, väävel kollane, paljud metallid hõbevalged, kuld ja pronks kollased, süsi must, lubjakivi hallikas ja vesi värvusetu. Lõhn. Igal ainel on ka seda iseloomustav lõhn. Näiteks parfüüm või bensiin. Pahaks läinud ainetel on ebameeldiv lõhn (hais). Paljud ained võivad olla ka väga mürgised. Sellepärast ei tohigi pudelit nina lähedal hoida vaid kergete viibetega õhuvoolu enda poole tõmmates. Maitse. Paljud ained on mürgised. Maitsta tohib ainult toiduaineid, mis pole mürgised. Suhkur on magusa maitsega, sidrunihappe tõttu on apelsin hapud. Tugevus. Iseloomustab aine mitmesuguseid omadusi. Näitab, kas materjal on veniv, elastne või habras, talub koormust või puruneb kergesti. Kõvadus. Enamik metalle ja sulameid on kõvad. Mõned on pehmed. Võimalik isegi käega vajutada, mõni teine kuju sisse. Sulamistemperatuur. Toome külmikust jäätüki, paneme selle lauapeale.. see sulab ära. Kuna jää sulab
Vastus on: ei tuvasta, selleks tuleb osta ja lasta paigaldada vingugaasiandur. 10. Kui sageli tuleb koolimajas olevaid tulekustuteid lasta kontrollida pädeval isikul ? Vastus: iga 2 aasta tagant. Üks korda aastas ainult siis kui tulekustutile mõjub niiskus ja või vibratsioon kui tulekustuti asub näiteks autos, laevas . 11. Tulekahju puhul on kõige kriitilisemad minutid ? Vastus: 3 5 minutit , mille jooksul võivad mürgised põlemisgaasid ise süttida lahvatus. 12. Mis on päästeameti Häirekeskuse lühinumber üle Eesti ? Vastus on: 112 13. Häirekeskusesse helistades tuleb öelda informatsioon ? Mida täpselt , nimetage 5 olulist ? Vastused: - räägi, mis on juhtunud; - teata õnnetuse võimalikult täpne asukoht; - ütle, kas keegi on kannatanud; - ütle oma nimi ja telefon; - püüa jääda rahulikuks, vasta küsimustele lühidalt ja täpselt;
· Tulekahju, varisemisohus olevad objektid 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED Liiklusõnnetused: Kui sa oled sõidukiga siis maanteel jäta sõiduk kindlasti oma sõidu suunda, lülita sisse ohutuled, nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub piiratud nähtavusega kohas, aseta teele ohukolmnurk. Ohutuse kindlustamisele tuleb mõelda eeskätt asulavälisel sõiduteel, kus on tegemist suure sõidukiirusega ja politsei kohaletulekuks võib kuluda rohkem aega. Sündmuskoht on soovitav piirata käepäraste vahenditega. Inimeste olemasolul võib kasutada nende abi lähenevate juhtide hoiatamiseks ja suunamiseks. Hinda olukorda Kutsu juuresolijad appi Hinda kohapeal võimalikud ohud Kaitse ennast ja teisi Esitle ennast kui esmaabi andjat ja paku oma abi Kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, peab juht: 1. Andma abivajajale esmaabi ja kutsuma vajadusel kiirabi (lühinumbril 112). 2. teatama juhtunust politseisse (lühinumbril 110) ja tegutsema vastavalt politsei korraldusele; 3
kaebus. Alati on müüjal õigus kahelda selles, kas tekkinud viga on tingitud toote puudulikust kvaliteedist või on tarbija ise toote purunemises süüdi. Puuduse tekkimise põhjuste tõendamise kohustus esimesel kuuel kuul pärast ostu sooritamist on müüjal ning pärast kuue kuu möödumist lepitakse tõendamisega seonduv müüja ja tarbija vahel kokku. Seega, kui ostetud kaubal ilmnevad vead, tuleb tarbijal pöörduda kauplusesse ning selgitada müüjale probleemi ja esitada omapoolne soovitav lahend. Vastavalt võlaõigusseadusele on puudusega kauba korral tarbijal õigus: · Nõuda esmalt asja tasuta parandamist või selle asendamist uue kaubaga. · Nõuda ostuhinna alandamist või lepingu tühistamist, kui: Müüjal ei ole võimalik kaupa parandada või asendada või parandamine või asendamine ebaõnnestub või müüja ei ole kauba puudust mõistliku aja jooksul kõrvaldanud. Kauba puuduse kõrvaldamisega seotud kulutused nagu posti-, veo-, tööjõu- ja
mustus, millisel pinnal: ehitustolm, tsement, puuõli segatuna puurimisjääkidega, lahtine mustus, sõrmejäljed, rasvane mustus, jalgadega sisse kantud mustus. Joonis 11. Plekid PVC põrandal. Foto L. Padu Värviplekid tuleks eemaldada värvimise ajal, samuti liimi plekid, vuugitäiteained jms. Joonis 12. Värviplekid kivipõrandal. Foto L. Padu Ehitustolm sisaldab mingil määral kvartsi, seetõttu ei ole seda soovitav sisse hingata. Kui ruumides on olnud veekahjustusi, siis võib olla hallituse probleemid, nende eoste sisse hingamine võib tekitada allergilisi reaktsioone. Seega oluline hingamisteede kaitsmine. 1.1.4.2 Töövahendid ja –ained Ehitusjärgse koristuse varustusse kuuluvad: • hari, kühvel, mopp, ämber, hõõruk, põrandakuivataja • klaasipesur ja- kuivataja • siledad puhastuslapid • sobivad ja turvalised redelid
Uuringutega on kindlaks tehtud, et suurem osa kontaktnakkustena levivatest infektsioonidest 7 levib käte kaudu. Igapäevane käte pesemine, käte antiseptika ja hooldus on osa isiklikust hügieenist. Sõrmeküüned tuleb hoida lühikesed, sest küünealusesse piirkonda koguneb hõlpsasti orgaanilist mustust ja mikroobe ning mis raskendab käte desinfitseerimist. Küünte lakkimine ei ole soovitav. Kui seda siiski tehakse, peab laki pind olema terve, sest kulunud pind on soodus kasvupinnas mikroobidele. Hambaid pesta regulaarselt kaks korda päevas ning nende seisundit kontrollida vähemalt kord aastas. Peale söömist loputada suud veega ning hammaste puhastamiseks toidujääkidest kasutada hambaorke ja hambaniiti. Juukseid pesta piisavalt sageli, kuna juustes on rohkesti baktereid. Tööl olles vältida juuste katsumist. Pikad juuksed kinni hoida
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004
Riski ja ohutusõpetus Eksamiks kordamine 1. Töökoht ja sellele esitatud iseloomulikud üldised nõuded Töökoht on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muud töötamiskohad, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Kõigile töötamiskohtadele iseloomulikud teatavad üldised nõuded on näiteks: töökeskkonna riskianalüüs läbi viidud, mille käigus tööandja tegi kindlaks ohutegurid, hindas nende mõju töötaja tervisele ning vajadusel rakendas meetmeid terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; avariiväljapääsud ja nende juurdepääsuteed vabad, takistusteta; töökohad korras hoitud, vead võimalikult kiiresti kõrvaldatud; töötajad töötervishoiu ja tööohutuse alaselt juhendatud.
1. Sõnastage ja kommenteerige (millistel juhtudel on vaja neid arvestada või kasutada) järgmised keemia valdkonnas kasutatavad keemia ja füüsika seadused: elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus, massi jäävus kinnises süsteemis, aine koostise püsivus (millistel juhtudel kehtib, millistel mitte, näited?), Archimedese seadus, Faraday seadused. a. Elementide ja nende ühendite omaduste muutumise perioodilisus Keemiliste elementide ja (mõnede) nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassist). Tuumalaengu kvantitatiivse muutusega kaasneb uute omadustega elemendi teke. Mendelejevi tabelis iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised oma
t° Vesi Õhk 0 1,750 0,0173 20 1,000 0,0182 40 0,651 0,0187 60 0,463 0,0201 80 0,351 0,0210 100 0,279 0,021 7.4. Nafta ja naftasaaduste transpordiga seotud ohud Suurim oht on tuleoht, s.t. põlemine. Põlemise all mõistetakse tavaliselt aine kiiret keemilist ühinemist hapnikuga. Reaktsiooni tulemusena tekivad aine oksiidid. Põlemiseks 8 on vaja põlevat ainet, hapnikku (võetakse ümbritsevast atmosfäärist) ja teatavat kindlat, igale ainele iseloomulikku temperatuuri. Kui kas või üks mainitud elementidest puudub, pole põlemine võimalik Graafiliselt võib põlemist kujutada tetraeedriga, mille tippudes asuvad põlemiseks vajalikud eeldused:
elektronegatiivsem aatom. Aktseptor on enamasti metalliiooni prooton. Sarnane side on oksooniumioonis ja amooniumioonis. 26. EDTA kasutusalad. EDTA on levinuim titrant. Etüleendiamiintetraatsetaati kasutatakse: • Keemias - vee üldkareduse määramiseks, metalli-ioonide kontsentratsiooni määramiseks. • Meditsiinis – raskemetallimürgituse ravis, mõningates vähiravimites • Koristusvahendites – puhastusvahendid, kloorivabad valgendajad, vee pehmendajad; puhastav mõju seisneb mustuse ja raskemetalli sidumises • Toiduainetööstuses – säilitusainena (värvimuutuste takistamiseks) • Põllumajanduses • Tekstiilitööstuses • Paberitööstuses 27. Kuidas toimub metallide lahustumine tahkest faasist? Tahke aine lahustamisel selle aine kristalne struktuur lõhutakse ioonideks, aatomiteks või molekulideks. Keemias
kaliibrist - liiga peen püssirohi v?ib vale galiibri puhul liialt kiiresti läbi põleda. Reegel on lihtne mida peenem pulber, seda kiirem põlemisaste. 2.0.1. MUST PÜSSIROHI. Tavaliselt esineb see kolmes erinevas liigis. Nagu juba eelpool mainitud - mida peenem on pulber, seda kiiremini ta läbi põleb. Pommide puhul on põlemisaste eriti tähtis. Kuna plahvatus kujutab endast järsku gaasirõhu tõusu piiratud keskkonnas, siis on selle tekitamiseks soovitav kasutada just kiirestipõlevat püssirohtu. Allpool on ära toodud kolm enimlevinud musta püssirohu marki koos tavaliselt sama margiga FFF. Ka teised margid ja nende kasutamine olgu ära toodud: MARK KALIIBER VASTAV TULIRELV F 50 v?i suurem mudelkahur, mõned vintpüssid FF 36 - 50 suured püstolid FFF 36 v?i väiksem püstolid, derringerid (tilluke, väiksekaliibriline püstol, sageli ühelasuline). Mark FFF on kiireima põlemisega, kuna väiksem tera annab suurema üldise põlemispinna. Ka
BaCl2 (kristallhüdraadi BaCl2.2H2O kujul) kasutatakse SO42- kvalit. ja kvant. määramiseks (sel kujul määratakse sageli üldse väävlit loodusobjektides) Raadiumi kasutatakse sageli halogeniidide (kloriidi, bromiidi) kujul. Raadiumhalogeniidid (peale RaF2) on vees kergestilahustuvad (eriti RaBr2) kristallained. tänapäeval on raadiumil meditsiinis väike tähtsus, peam. radoonivannide allikana segus Be-ga – neutronite “miniallikas” Kõik raadiumi ühendid on väga mürgised puhtal kujul kõrgema temperatuuriga kui keskkond helenduvad radioaktiivsuse (eriti kiirguse -komponendi) tõttu ohtlikud 2.3.4.4. Sulfaadid 2. rühma elementide sulfaadid MeSO4: kõik värvitud kristallained BeSO4 hüdrolüüsub vees, MgSO4 lahustub hästi, kõik ülejäänud 4 vähesel määral (ka RaSO4 lahustuvus on väike: ainult 2.10-4%). Märkimisväärset kasutamist leiavad Ca, Mg ja Ba sulfaadid.
Viimasel poolsajandil kõrbestunud 810 milj. hektarit, kus elab ligi 1/5 maakera rahvastikust. Peamine põhjus inimene, seotud rahvastiku kasvuga arengumaades. looduslik taluvusvõime, bioloogiline kandevõime ületatakse. maade sooldumine. 18% maakera haritavast maast niisutatakse kunstlikult (1/3 maailma toidust) hinnanguliselt 2050.a. kannatab sooldumise all 65% niisutavatest maadest. Põllumajanduse tulenev viljaka mulla vaesumine väetised, mürkained, rasked masinad, karjamaade puhul liig suurte loomakarjade tõttu. Looduslik mulla vaesumine erosioon. sademed, vooluvesi, tuul temperatuuri kõikumine Erosioon on looduslik nähtus Kõrbestumine looduslik protsess, kus kõrbetaimekeskkonnas hakkavad domineerima kuivade kasvukohtade liigid, vähenevad taimede ohtrus ja katvus, mulla toitainete sisaldus ja niisku langeb ja ala muutub erosioonitundlikuks. MAAKERA METSAVARUD
Nitreerimise põhipuuduseks on see, et hoideaeg ahjus on väga pikk. Nitreeritud detailid ei vaja termotöötlust säilitavad oma mõõtmed ja on puhtad. Võrreldes tsementeeritud detailidega on nitreeritud detailid kulumis- ja korrosioonikindlamad. Nitreeritud detailidel suureneb väsimustugevus. Tsüaneerimine. See on materjali pinnakihi rikastamine nii süsiniku kui ka lämmastikuga. Selleks kasutatakse naatriumi ja kaaliumi tsüaanisoolasi. Tsüaanisoolad on väga mürgised sellepärast peab protsess toimuma hästi ventileeritud ruumides. Tsüaneeritakse madalal 500...600ºC või kõrgel temperatuuril 830... 850ºC. Madalal temperatuuril tsüaneerimisel rikastub pinnakiht peamiselt lämmastikuga kõrgel aga süsinikuga. Tsüaneeritud detailid vajavad karastamist ja madalat noolutamist. Võrreldes tsementeeritud pinnaga on tsüaneeritud pind on kulumiskindlam ja talub paremini tsüklilist koormust. Tsüaneerimise aeg on 1,5...6 tundi. Malmi termiline töötlemine
Nitreerimise põhipuuduseks on see, et hoideaeg ahjus on väga pikk. Nitreeritud detailid ei vaja termotöötlust säilitavad oma mõõtmed ja on puhtad. Võrreldes tsementeeritud detailidega on nitreeritud detailid kulumis- ja korrosioonikindlamad. Nitreeritud detailidel suureneb väsimustugevus. Tsüaneerimine. See on materjali pinnakihi rikastamine nii süsiniku kui ka lämmastikuga. Selleks kasutatakse naatriumi ja kaaliumi tsüaanisoolasi. Tsüaanisoolad on väga mürgised sellepärast peab protsess toimuma hästi ventileeritud ruumides. Tsüaneeritakse madalal 500...600ºC või kõrgel temperatuuril 830... 850ºC. Madalal temperatuuril tsüaneerimisel rikastub pinnakiht peamiselt lämmastikuga kõrgel aga süsinikuga. Tsüaneeritud detailid vajavad karastamist ja madalat noolutamist. Võrreldes tsementeeritud pinnaga on tsüaneeritud pind on kulumiskindlam ja talub paremini tsüklilist koormust. Tsüaneerimise aeg on 1,5...6 tundi. Malmi termiline töötlemine
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
.................. 98 Relva käsitsemine ...........................................................................................106 Ballistika ...........................................................................................................111 Laskeasendid ...................................................................................................118 Lasketehnika ....................................................................................................120 Ohutusnõuded ................................................................................................122 Laskekäsklused ................................................................................................123 8. Topograafia ........................................................................................... 126 Kaardi mõõtkava .............................................................................................127 Leppemärgid .......................................
Puidu kaitsmiseks mädanemise vastu on peamiselt kaks võimalust: 1. Konstruktiivsed võtted. Nende eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest. Konstruktsioonid on vaja teha ka tuulutatavad. 2. Keemilised võtted. Sel juhul töödeldakse puitu seentele mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptikud peaksid täitma järgmisi nõudeid: peavad olema mürgised seentele ja putukatele; ei tohi kahjustada puitu ega puidus olevaid metallist kinnitusdetaile; peavad hästi puitu imbuma; antiseptikut ei tohi vesi puidust kergesti välja uhtuda; ei tohi olla inimesele ohtlik; ei tohi olla ebameeldiva lõhnaga; puidus peab mürgisus säilima võimalikult kaua; antiseptik ei tohi puitu tugevalt määrida.
kõrvitsaseemned; teraviljades; avokaados; sojaubades jne. Loomseid rasvu leidub: lihas, kalas, piimas ja piimatoodetes, munakollases, 29 mereandides jne Täiskasvanud inimesel on soovitav tarbida päevas 50-100 g rasvu. KORDAMISEKS 1. Millistest toiduainetest saame rasvu? 2. Kui palju rasvu me päevas vajame? ------------------------------------------------------------------------------------------------ Valgud. Valgud on rakkude ja rakkudevahelise aine peamine ehitusmaterjal. Inimese organism vajab nii taimseid kui loomseid valke. Taimsete valkude allikad: teravili ja teraviljasaadused; köögiviljad, kaunviljad;
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
Kohtla-Järve), vajaka jääb linnaümbruse haljasvööndeist. Tootmistegevuse tagajärjel on välja kujunenud ulatuslikud tehisalad. Neist olulisemad on põlevkivi kaevandamisega looduslikust seisundist väljaviidud territooriumid, turbaväljad ning suurte jäätmehoidlate alune ja nende mõjupiirkonda jääv maa. Nendel aladel on veerežiim halvasti reguleeritud ja muld degradeerunud või kahjulike ainetega saastatud. Nõukogude aegsel perioodil ehitatud majade ehituskvaliteet ei vasta tänapäeva nõuetele, eriti mürakaitse ja energiasäästlikkuse seisukohast. Ei ole piisavalt kontrollitud ehitus- ja viimistlusmaterjalide mõju tervisele. Linnades ja majandikeskustes rajati ebaratsionaalselt pikki välisvõrke, mida omavalitsused ei suuda töökorras hoida. Müra asulates, elamutes ja töökohtades. Ehitusmaterjalid ja nende kasutamine ei
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
