Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2022-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Denis Ženžarov
Õppematerjali autor
mistõttu raamis indutseeritakse emj. 5. Transformaatori ehitus ja tööpõhimõte. Joonis selgitustega. Ülekandetegur, energiakaod. Seade vahelduvpinge muundamiseks. Ülekandetegur: suhe n=N1/N2=U1/U2. n>1 siis pingekõrgendustrafo, n>1 siis pingemadaldustrafo. Energiakaod: vaseskaod – põhjustatud juhtmete soojenemisest, rauaskaoud – põhjustatud südamiku pidevast ümberliigutamisest. 6. Induktsiooni elektromotoorjõu valemi tuletamine. ds d(Bls) dΦB(S) dΦB(S) FL=qvB, A=FLl => A= qvBl, A= 𝑞ɛ => ɛ=vBl, ɛ=Bldt = , BS=ΦB(S) => ɛ= => ɛ=− dt dt dt 7. Mähise omamagnetväli, joonis selgitustega. Omamagnetvoo definitsioon ja valem. Induktiivsus. Mähise omamagnetväli – mähist läbiva voolu poolt tekitatud magnetväli.
mistõttu raamis indutseeritakse emj. 5. Transformaatori ehitus ja tööpõhimõte. Joonis selgitustega. Ülekandetegur, energiakaod. Seade vahelduvpinge muundamiseks. Ülekandetegur: suhe n=N1/N2=U1/U2. n>1 siis pingekõrgendustrafo, n>1 siis pingemadaldustrafo. Energiakaod: vaseskaod – põhjustatud juhtmete soojenemisest, rauaskaoud – põhjustatud südamiku pidevast ümberliigutamisest. 6. Induktsiooni elektromotoorjõu valemi tuletamine. ds d(Bls) dΦB(S) dΦB(S) FL=qvB, A=FLl => A= qvBl, A= 𝑞ɛ => ɛ=vBl, ɛ=Bldt = , BS=ΦB(S) => ɛ= => ɛ=− dt dt dt 7. Mähise omamagnetväli, joonis selgitustega. Omamagnetvoo definitsioon ja valem. Induktiivsus. Mähise omamagnetväli – mähist läbiva voolu poolt tekitatud magnetväli.
Geomeetriline optika Geomeetrilise optika põhiseadused Geomeetriline optika on optika osa, kus valguslaine asemel kasutatakse valguskiire mõistet. Valguskiireks nimetatakse joont ruumis, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilist optikat nimetatakse ka kiirteoptikaks. Geomeetrilise optika põhiseadused on: Valguse sirgjoonelise levimise seadus: ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Kiirte sõltumatuse seadus: kiired ei mõjuta lõikumisel üksteise liikumist.
El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i seadus Kaks paigalolevat punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. qq F = k 1 22 r Punktlaeng on laetud keha mille mõõtmeid antud tingimustes ei tule arvutada. 9 Nm 2 1 Punktlaengu välja võrdetegur k = 9 10 , k= C2 4 0 Vastavalt võimele elektrivoolu juhtida jagunevad kõik ained dielektrikuteks (e.isolaatoriteks), juhtideks ja pooljuhtideks. N: õhk, vaakum. Keskkonna suhteline dielektriline läbitavus
aprill 2018 Loengukursus annab ülevaate optilistest omadustest ja optilistest materjalidest. Küsimuste vastused tuleb esitada kodutööna 6. mail aadressile [email protected]. Eksamil tulevad samade küsimuste analoogid. Kodutöö annab 40% ja eksam 60% hindest. Kodutöö peab sisaldama vähemalt 70% õigeid vastuseid (kõik vastused on konspektist leitavad). Eksamist peab saama vähemalt 51%. Kodutöö koosneb 25 küsimusest, millest valikuliselt 7 tuleb kontrolltöösse. 1. Sissejuhatus. 2. Elektromagnetkiirguse klassikaline teooria. 2.1 Elektromagnetlainete olemus. 2.2 Elektromagnetlainete tekitamine. 2.3 Vaguse intensiivsuse (kiiritustiheduse) ja elektrivälja amplituudi vaheline seos 2.4 Lineaarselt polariseerutud valgus 2.5 Elliptiliselt polariseerutud valgus 2.6 Loomulik valgus 2.7 Rakendus: Polarisaator 2.8 Malus seadus 2.9 Rakendus: faasinihkeplaadid 2.10 Polariseeritud valguse analüüs 2
tugevusest, laengu suurusest ja punktide vahelisest kaugusest, mis on mõõdetud piki jõujoont A=Eqd, A=0 Pinge elektrivälja kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne tööga, mida tehakse ühikulise laengu nihutamisel ühest punktist teise ehk siis U=A/q ja U=Ed. Seos pinge ja elektriväljatugevuse vahel: U=Ed ja E=U/d.Potsentsiaal [V]- Elektrivälja punkti potsensiaaliks nim. sellesse punkti asetatud laengu potensiaalse energia ja laengu suhet =E/q. Konservatiivsete jõudude väli-elektriväli on samasugune väli nagu raskusjõud -töö ei sõltu trajektoorist vaid nihkest jõujoonte suhtes. Elektriväli dielektrikutes- dielektrikus toimub elektrivälja mõjul polariseerumine.+ laengukandjad nihkuvad oma tasakaaluasendist välise elektrivälja suunas, negatiivsed vastassunas. Seega tekib täiendav elektriväli.juhis kutsub elektriväli esile laengukandjate ümberpaiknemise ja juhi eri osade laadumise (tekivad indutseeritud laengud)
Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t).
Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb’i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 |q1||q2| F= 2 2 4 πε 0 r 2 ε 0 =8 ,85∗10 −12 C /N∗m vaakumi dielektriline läbitavus 9 2 2 1/4 πε 0 =k=8 , 99∗10 N∗m /C Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid