PRONKSIST ODAOTSAD Eestist on seni saadud 12 pronkseset, mis kuuluvad vanemasse pronksiaega. Eestist on leitud kuus pronksiaegset odaotsa, mis kõik peale Iru kindlustatud asulast saadu, on juhuleiud. Neist Muhust leitud eksemplar kuulub vanemasse ja teised nooremasse pronksiaega. See on üks vanemaid Eesti territooriumilt leitud metallesemeid. Pronksist odaotsa täpsemat asukohta pole teada. Muuseumi on see jõudnud 1871. a. Muhu odaots on pika putkega, mille alumises osas on ümber putke 7 soonest vöönd. Putk on varre külge kinnitamiseks varustatud aasaga. Odaotsa pikkus on 21,1 cm ja kaal 136,15 g. Muhu odaots meenutab kujult ja ornamendilt nn Seima (Seima-Turbino) kultuuri relvi, mis tänapäeval dateeritakse 2. at esimesse veerandisse eKr. Muhu odaotsale on vasteid teada Uurali ja Mustamere äärsete steppide odaotste. Tõenäoliselt on see
metallikunstiga kaunistatud relikviaari suurendatud kujul. · Kiriku laes on ristroidvõlvid · Kabel on maailmakuulus, tänu imekaunitele värvikirevatele vitraazakendele Väikene rikkalikult kaunistatud kabel ehitati 40 000 liivri eest, et hoida seal hinnalist reliikviat- okaskrooni. Reliikvia oli maksnud 135 000 liivrit ja kuningas otsustas rajada selle jaoks väärika kabeli. · Louis XI ostis Ladina keisrilt hinnalise odaotsa, millega legendi kohaselt Jeesuse surnukeha torkati kontrollimaks, kas too surnud on. Okaskroon, millega legendi kohaselt krooniti Jeesus Kristus. Seejärel hoiti odaotsa koos okaskrooniga Pariisis Sainte Chapelle'is. Prantsuse Revolutsiooni ajal viidi mõlemad Bibliothèque Nationale'i, kuid läksid hiljem kaotsi.
3.Pilet 1).Pronksiaeg Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu Muhust leitud odaotsa , Kivisaarest leitud sirp ja veel 11 kirvest. Katsed näitasid ,et pronkskirvega saab puu raiutud 3 korda kiiremini kui kivikirvega. Kuigi ikka valmistati kivist, luust ja sarvest tööriistu, sest eestis puudusid vajalikud vase-ja tinamaagid, mujal olid need liiga kallid ,et neid arvukamalt hankida. Nooremal pronksajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvöödes. Neid rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Püstitati paekivist tara või
Iseloomulik Sellest ajast on pärit vanim teadaolev Noorema kiviaja alguseks peetakse Vanimate pronks informatsioon inimeste elupaik Eestis Pulli. keraamika kasutuselevõttu (kamm esemetena tuntakse sellele ajale Kõik mesoliitikumi asulad kuuluvad keraamika kultuur). Muhust leitud nn. Kunda kultuuri. Jahi ja tööriistade valmistamis odaotsa ja Kivi Elati tõenäoliselt 1530 liikmeliste oskused olid varasemaga võrreldes saarest saadud sirpi. kogukondadena. tublisti arenenumad. Vanemal pronksi Kivimitest oli kõige parem tulekivi, Paremini tuntakse elanike matmis ajal jätkus Eestis aga selle kõrval kasutati ka kvartsi
Viisime poisi laagripaika ning vedasime põdra järgi. Veidi hiljem tulid ka metsast võidurõõmsad kaaskogukondlased, kes olid samuti põdra tabanud.Kuuldes uudist, langesid kõik musta masendusse. Mul on oma ema pärast ka kahju, sest tema süümepiinad võivad olla meeletud ning kõik on ta peale kohutavalt vihased. Tavaliselt matame küll ligemesed järgmine päev, kuid pisikese Aabrahami matsime kohe. Mässisime ta naha sisse ning hauda panime ka kaks odaotsa. Temast oleks saanud vapper küttija. Samal ajal, kui kõik teised matsid poisikest, pidi minu ema tegema süüa. Hiljem sõime kõik vaikuses. Toitu pole kunagi nii palju üle jäänud, kui täna. Meeletult kurb on, kuid vähemalt on kõht täis ja uni tuleb. Merylin Tihomirova
Millise järelduse saab teha järgnevatest leidudest: kvaliteetsest tulekivist noad ja odaotsad- inimesed olid targemad, oskasid kasutada kvaliteetset materjali, elupaik oli selline, kust leiti. koeraluud-koer oli koduloom. tekstiilijälgedega keraamika-inimesed olid jõukamad ja nad jahtisid karusloomi. merevaigust karukujuke-inimesed elasid mere ääres, käisid merel kalastamas. pronksist habemenuga-inimesed hoolisid oma välimusest ja valmistasid habemenuga. 54 mahamaetud odaotsa-oli rahutud ajad, sõja aeg, valmistati ette tööriistu. Novgorodi hõbemünt-kuulus rikkamatele, liikusid vene kaupmehed, eestlased käisid ise kaupa toomas, toimub kaubavahetus välisriigis.
tehnoloogia keerukuse tippu 11. sajandil. Siis oskasid sepad kokku sepistada damaskitud terast. On uuritud ja leitud, et isegi eesti sepad oskasid sellist tehnoloogiat kasutada. Tänu sellele tehnoloogiale said odaotsad erakordse tugevuse, elastsuse ja salapärase ilu. 12. sajandi teisel poolel odaotste valmistamise tehnoloogia lihtsustus. Järk-järgult loobuti damaskimisest ning kaunistustest, relva leht tehti paksem, rombilise ristlõikega. Raatvere kalmest on leitud mitu odaotsa, mille säilinud odavarrejuppide ümber oli spiraaliks keeratud pronkstraat. See leid lubab arvata, et oda külge võidi kinnitada ka mingi tähis või lipp. Lipp kui väeosa tähis ei olnud tundmatu ka Eestis. Arvukalt kasutati lahingutes kergeid heiteodasid. Nende pikkus oli umbes 20-25 cm, odaotsa roots oli sageli vindiliseks keeratud ning lõppes täisnurga all ärakeeratud konksukesega. Viskeoda varrepikkus oli umbes 1.5m, ühel sõjamehel oli kaasas mitu viskeoda
sajandil. Põhjused: 1. ristiusu levik 2. viikingite ühiskonna nõrk poliitiline organiseeritus 3. uute sõdimismeetodite ja uue sõjatehnika levik, millega viikingid kaasa ei läinud. Viikingiretkedega tegelesid ka eestlased, eelkõige saarlaed. Aastatel 2008 ja 2010 leiti Salme alevikus kahe laevavraki jäänused. Kindel on, et tegemist on laevmatusega ja et need pärinevad just viikingite ajastust 8. sajandist. Esimeses laevas oli seitsme inimese luustik, kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja täringud. Teises laevas oli 16 skeletti, nende vahel mängunuppe ja päikest kujutavate tahumärkidega täringud. Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liiga vähe. Slaavlasi ajendasid liikuma hunnid ja avaarid oma sissetungiga.
Need moodustasid küla ühismaad, ehk sarase. Ühiseid külamaid kasutavaid kogukondi nimetati saraskonnaks. Nooremal rauaajal oli Eesti autonoomsete maakondade liit. Läti Henriku andmetel käidi peaaegu Eesti mandri keskel kooskäimistel kord aastas nõu pidamas. Neid kogunemisi, keräjäisid, võib pidada maakondade liidu otsuseid tegevaks organiks. Pronksiaeg kestis Eestis 1500. kuni 500. aastani e. Kr. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivissaarelt leitud sirpi.Eestlased olid sunnitud pronksi vahetama nahkade ning teravilja vastu Skandinaaviamaadest või Ida-Preisist. Meil ju puudusid pronksiks vajalikud vask ja inglistina. Mere ületamiseks kasutati suuri paaditaolisi laevu, mis liikusid edasi aerude abiga. Purjelaevu ei osatud tollal veel teha. Loomulikult oli pronks väga kallis. Kui mõni ese kõlbmatuks muutus, valasid meie sepad selle uuesti ümber.
surnuid põletati. Hilisel pronksiajal hakkas stepialadele sugenema rändkarjakasvatus. Arenenumates piirkondades oli juba tekkinud või tekkimas riik. Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. Pronksiaeg Eestis Pronksiaeg kestis Eestis 1800 kuni 500. aastani e. Kr. Umbes kolm ja pool tuhat aastat tagasi õppisid eestlased teiste rahvaste kaudu pronksi tundma, pronks on vase ja inglistina sulam. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivissaarelt leitud sirpi. Eestlased olid sunnitud pronksi vahetama nahkade ning teravilja vastu Skandinaaviamaadest või Ida-Preisist. Meil ju puudusid pronksiks vajalikud vask ja inglistina. Mere ületamiseks kasutati suuri paaditaolisi laevu, mis liikusid edasi aerude abiga. Purjelaevu ei osatud tollal veel teha. Loomulikult oli pronks väga kallis. Kui mõni ese kõlbmatuks muutus, valasid meie sepad selle uuesti ümber
toetatud. Eestis aga sellegipoolest ei ole tegelikkuses sõna ’piik’ otseselt määratletud, mis tõttu kasutame siiski kaheks jaotust odade puhul. Kõige rohkem odaotsi on nooremast rauaajast. Neid on kokku kusagil 600 ning nende hulgas on kõige selgemad ja paremini eristatavad just viikingiaegsed odaotsad, mis tulevad 9.-11. sajandil. Viikingiaegsed odaotsad on üldjuhul ääretult ilusad ja uhked. Küllalt sageli on odaotsa keskosa damastseeritud ning putkeosa on hõbelateeringuga kaunistatud. Seetõttu valitses pikka aega seisukoht, et need on valmistatud Skandinaavias, eriti Ojamaal. Damastseeritud relv - Sepp on võtnud teravast ja pehmest rauast materjali, sättinud need punti ning seejärel on need kuumaks aetud ja neid väänatud. Peale seda lüüakse see lapikuks ning see pannakse mõõga teraviku keskossa. Äärtesse pannakse õhuke terasleht.
14) KÜLAD JA PÕLLUD Avaasulad koosnesid mitmest talust ja kujunesid külad. Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajast on tuntud esimesed ribapõllud. Põllud jagati ribadeks, et iga talu saaks võrdselt paremat ja kehvemat maad,sest maad polnud viljakad. Igal aastal oli vilja all üks põlluosa ja teine osa(ehk kesa) puhkas. Kesa kasutati sel ajal ilmselt ka karjamaana ning ühtlasi väetas loomasõnnik mulda. 15)RIKASAARE RELVALEID Leiti 54 odaotsa ja 7 võitlusnuga. Relvad võidi maha matta 3´me maakonna vahelise lepingu sõlmimisel. Tegemist võis ka olla ohvrianniga omaaegsesse veekogusse. 16)SÕJALISED KONFLIKTID NAABRITEGA Ingvari sõjakäik-ca aastal 600 tegid Rootslased sõjaretke Eestisse, peeti maha lahing mererannal, kuningas Ingvar tapeti ja ta on maetud ,,Kivi kõrvale" I Vabadusvõitlus-1030 vallutas Kiievi-Vene Kagu-Eesti ja rajas tartu kohale Jurjevi linnuse.1060
e Püriit Kuubilised, (hallikas) Metalne L puudub K 6-6,5! HT; M ; S; MO Enamlevinud sulfiid! FeS2 pentagoondodekaee kollane M karpjas T5 Tahkudel viirutus! kuubiline dr. krist. ; KR must massiivsed, teral. agregaadid Markasiit Odaotsa-, (hallikas) Metalne L harva selge K 6-6,5 S Krist. kuju püriidist erinev FeS2 kukeharjalaadsed kollane M ebatasane T 4,9 diageneetiline, Rombiline kristallid; KR HT radiaalkiirel. hallikasmust mugulad
sajandi alguseni. Esimesed teadaolevad inimasutused tekkisid Eestis 8. aastatuhandel e.Kr. Seega oli muinasaeg väga pikk aeg, üle üheksa aastatuhande. Muinasaeg jagatakse peamiste tööriistade materjali järgi kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Pronksiaeg kestis Eestis 1500. kuni 500. aastani e.Kr. Umbes kolm ja pool tuhat aastat tagasi õppisid eestlased teiste rahvaste kaudu pronksi tundma. Pronks on vase ja inglistina sulam. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarelt leitud sirpi. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. Rauaaeg jagatakse vanemaks, keskmiseks ja nooremaks. Vanemal rauaajal (1. kuni 5. sajandini) tõusis Eestis esikohale põlluharimine. Keskmisel rauaajal (5.-8.
rauaajale. Nagu mitmel pool mujalgi Läänemere regioonis, on ka Eesti eelrooma rauaaja leiuaines suhteliselt tagasihoidlik. Valdav hulk sellest pärineb kivikalmetest, vähem asulakohtadelt ja linnustelt ning osa on saadud juhuleidudena. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud rauast õõs- ja silmaga kirveid, raudnaaskleid, raudnuge, üks värtnakeder jms. Relvadest on leitud kaks mõõka ja üks mõõgakatke ning paar odaotsa. Mõnevõrra mitmekesisem on ehete sortiment. Tuntakse 4 luust ja metallist ehtenõelu, kaela- ja käevõrusid, pronksist oimuehteid, klaashelmeid, erandina on saadud vööhaake ja naaste. Nagu mainitud, jätkusid eelrooma rauaaja esimesel poolel mitmed nooremale pronksiajale iseloomulikud traditsioonid. Matmisviisi osas käib see täiel määral kivikirstkalmete kohta. Ehituslikult ei ole võimalik teha vahet hilispronksiaegsete ja
Akropoli viis alt keskväljakult e agoraalt lai tee, mille lõpus asus väravehitis e Propüleed. Dooria stiilis Akropolis asub Parthenoni tempel. Joonia stiilis on Nike tempel Ateena Akropolis. Akropolis asus ka Erechteioni, Chalkotheke ja Propylaia templid. Ateena Nike kuju oli erandlikult tiibadeta, et ta ei saaks Ateenast minema lennata. Keset akropoli asus Pheidiase loodud tohutu Athena pronkskuju. Athena kullatud kiivrit ja odaotsa nägid kõik meremehed Pireuse sadamale lähenedes. Parthenoni idaviilu kaunistas skulptuurgrupp Athena sünnist Zeusi peast ja lääneviilu skulptuurgrupp Athena saamisest linna kaitsepühakuks. Templi sisemuses seisis Pheidiase loodud 11 m kõrgune Athena kuju, mille rõivastus oli kullast, käed ja nägu aga elevandiluust. 7. Kirjelda Vanakreeka skulptuuri üldiselt. (materjalid, teemad, liigid) Tähtsaimad objektid on reljeefid ja vabafiguurid. Materjalina kasutati peamiselt
sajandil. Siis oskasid sepad kokku sepistada damaskitud terast. On uuritud ja leitud, et isegi eesti sepad oskasid sellist tehnoloogiat kasutada. Tänu sellele tehnoloogiale said odaotsad erakordse tugevuse, elastsuse ja salapärase ilu. 12. sajandi teisel poolel odaotste valmistamise tehnoloogia lihtsustus. Järk-järgult loobuti damaskimisest ning kaunistustest, relva leht tehti paksem, rombilise ristlõikega. Raatvere kalmest on leitud mitu odaotsa, mille säilinud odavarrejuppide ümber oli spiraaliks keeratud pronkstraat. See leid lubab arvata, et oda külge võidi kinnitada ka mingi tähis või lipp. Lipp kui väeosa tähis ei olnud tundmatu ka Eestis. Esimeste relvade hulka kuuluvad ka vibu ja nool. Vibunööriks tarvitati loomasoolt, nooleotsaks - teravat kivikildu või konti. Selliseid relvi on leitud mitmelt poolt eelajaloolise inimese koopast. Vibu kanti rännakul üle õla, nooli tupes hoides. Vibukaar
õnarused või lohud. Nende täpne otstarve pole veel teada. Metall kirveste ilmumisega hakati rajama alepõlde. Puud raiuti ja põletati ning vili külvati tuha sisse. Alepõld andis saaki väga lühikest aega. Põlispõllud võeti kasutusele umbes 2,5 tuhat aastat tagasi ja neid põlde hakati väetama. PõhjaEuroopa kõige vanemad põllud asuvad SahaLool ja Maardu järve lähedal. 2.Vanem pronksiaeg Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu Muhust leitud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarest saadud sirpi. Neile lisaks on selle ajajärgu pronksleidudena saadud veel vaid 11 kirvest. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad; katsed näitasid, et pronkskirvega sai puu maha raiuda isegi kolm korda kiiremini kui kivikirvega. Ometi jõudis neid sel ajal Eestisse vähe ja üksikud metallesemed olid ilmselt rohkem uhkustamiseks. Siin puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid, mujal olid aga pronksesemed esialgu kallid, et
Järgnevalt teeme juttu mõnedest tähtsamatest relvadest, mis eestlaste käes kasutust leidsid. Käsirelvad Oda Oda on olnud läbi muinasaja kõige levinum relv, seda nii eestlaste kui ka teiste rahvaste käes. Põhjusteks on tema valmistamise lihtsus, suur efektiivsus lahingus ning rakendusvõimaluste rohkus. Oda koosnes kahest osast: vars ja odaots. Varred olid valmistatud puidust, odaotsad metallist, tavaliselt rauast. Odaotsa kuju võis väga palju varieeruda, olenevalt oda otstarbest või asukohast, kus oda valmistati. Teada on, et osadel riikidel või rahvastel olid ainult neile iseloomulikud odaotsad, eestlastel midagi väga erilist ei olnud. Torkeoda oli lahingus väga ohtlik relv oma pika (kuni 2,5 meetrit) torkeulatuse tõttu, eriti hästi sai seda kasutada ratsa võitlevate vaenlaste vastu. Kasutati ka viskeodasid, mille vars oli lühem ja ots kergem.
ning jalamehe relvaks ongi peamiselt oda, ka vibu. Kroonikates on üsna sageli mainitud ka linge, millega visati kive. Odad jagunevad üldiselt torke- ja viskeodadeks. Kirjalikes allikates leidub rohkesti märkusi, et viskeoda võidi käega kinni püüda ja tagasi visata. Visatud odad jäid sageli kilpi kinni ning muutsid selle kasutuks. On ka teateid, et lähivõitlusse astumise korral murti odavars. Ida-Eestist Raatvere matusest on koos torkeodaga leitud arvatav odaotsa vimpel. Levinud relvaks oli kirves. Tõsi, sageli on raske teha vahet sõjakirve ja tavalise töökirve vahel, mida ju vajadusel võidi samuti kasutada relvana. Matusepanuste põhjal otsustades oli kirves ka üks levinumaid naiste relvi-tööriistu. Vahel on muinasaja lõpu kirveste labas auk, mis tõenäoliselt oli kasutusel kirveste kinnitamisel kuhugi. Leidub kaunistatud, vahest isegi väga keerulise ornamendiga kirveid.
vahele ei pandud. 5 kohta, kus asusid muinasaegsed linnused: Lõhavere (seos Lembituga), Otepää, Lihula, Soontagana, Varbola Keskmisest rauaajast pärineb ka aardeleide, peitleide. Väärtuseid tuli peita, see tunnuseks rahututele aegadele. Andmed Salme viikingilaevade kohta: mis ajast, millised leiud, mis oletused pärit 8.saj. Muinaslaev avastati 2008. aasta sügisel mullatööde käigus. Laevalt leiti väljakaevamiste käigus seitsme inimese luustik, kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja mõned täringud. Soomes tehtud analüüside põhjal on laevaneetide valmistamiseks kasutatud raud pärit tõenäoliselt Põhja-Norrast. Noorem rauaaeg 800-1200, 1050-1200 muinasaja lõpusajandid (noorema rauaaja teine pool, Eesti 11.-12.saj). Elanikuarvuks on pakutud 150 000. Vähem viljakamad, soised alad olid asustamata, ehk siis Edela-Eesti, rannik Pärnu jõest lõuna poole, Peipsiäärne ala Emajõest lõuna poole
Athena torkas oma oda maasse ning sealt kasvas välja õlipuu ja kaksteist jumalat, kes mõistsid jumalate võitluse üle kohut, tunnistades Athena võitjaks. Athenale oli tema oma linnas pühendatud tähtsaim tempel akropolil- Parthenon. Templis asus kaheteistkümne meetri kõrgune kullast ja elevandiluust jumalanna kuju, templi idaviilul kujutati tema võitlust Poseidoniga. Templi ees kõrgus pronksi valatud kolossaalne skulptuur "Eestvõitleja", mille sätendavat odaotsa nägid Ateenale kurssi hoidvad meresõitjad juba ulgumerelt.(Fink 1993:62) 6.1.Athena pidustused- panatenaiad Need olid tähtsaimad pidustused Ateenas, mida peeti iga nelja aasta tagant. Sellega peeti Athena sünnipäeva. See vaatemänguline suursündmus hõlmas laulmist, tantsu ja võistlusi. Võimsas rongkäigus viidi Parthenoni leiba ja teisi ande, kus need ohverdati jumalannale, kelle kuju mähiti kaunisse rüüsse.(Senker 2004:21) 7.Apollon
Muistised: Ohvripuud, -kivid, -allikad jt kohad Lohukivid Hiis- nimeosisega paigad – viitab paiga kunagisele sakraalsusele, ka siis kui kohta ennast enam alles ei ole. Tuleb aga jäldiga, mis ajast need toponüümid on, kuna hilisematel aegadel pandi nt taludele ka niisama Hiie nimeks. Kabeliasemed Kalmepuude pühadus. Kalmed kui looduslikud pühakohad? Kalmete pealt puid ei raiuta, mille poolest on nad pühad. Juhuleiud Koorküla ohvriallikas: kaks 8-9. Sajandi odaotsa, viikingiaegsed Noorema rauaaja ehteid hiiemägede lõhkumiselt, ohvriallikatest Teated mündileidudest: hiiekohad, ohvriallikad Etnograafilised teated Lääne-Eesti ohvrileidudest: klaasikillud, naelad, hobuserauad. Pühapaikade „vanus“, st tagasiulatuvus ajas Arheoloogilised kaevamised/leiud: noorem rauaaeg (9-13 saj) Seos asulakohtadega, mis tekivad viikingiajast (9 sajandist); osa varasemaid hiis- kalmeid jäävad edasi
-Keraamikavaba kiviaeg (Pulli, Kunda)- 1967a avastati pärnu jõe ääres Sindi lähedal pulli külas kruusaaugus ligi 3m paksuse liivakihi all õhuke tume viirg, mis sisaldas söetükke, loomaluid, kivist ja luust tööriistu. Pulli asukoht on kõige vanem inimeste elupaik Eestis. Enne pulli avastamist teati kunda lammasmäge. -Esimene pronks Umbes 1800 eKr alanud pronksiaega jagatakse tavaliselt kaheks perioodiks: vanemaks ja nooremaks .Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu muhust leitud odaotsa, Võrtsjärve lähedalt leitud sirpi. Leitud veel 11 kirvest. -Esimene raud Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ja vastupidavamad kui pronksist. U 500a paiku jõudsid Eestisse naaberaladelt esimesed raudesemed.Hakati kasutama ka münte. -Matusekombestik (erinevad kalmed) Alguses sängitati surnuid asula territooriumil ja vahest ka põranda alla. Kiviajal ( maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili, tugevasti kägardatud asendis, kaasa pandi luuesemeid.)
Nimelt on ta mähedevahelises orus, ja selle kiriku riiulitel palju kolpasid. Inimesed maetakse maha, 15 aasta pärast kaevatakse ta välja ja hoitakse päikese käes, et luud ära pleegikd. Seejärel pannakse kolmbad riiulitele (kaunistatakse ära, kirjutataks enimed ja sünni- ja surma-aastad). La-Téne kultuur 500 eKr ajaarvamise vahetus Selle kultuuri nimetus on tulnud ühest järvest veidi kõrgema liiva saare järgi. Neuenburgi järvest leiti mitu huvitavat mõõka ja odaotsa. Pärast seda, kui vesi oli uuesti normaalsele tasemele tõusnud, siis Friedrich Schwab organiseeris allveearheoloogilised kaevamised. Ta lasi ehitada paadid, millel oli põhjas klaas. On jäänud mõistatuseks, kuidas mõõgad, odaotsad ja võrgud järvepõhja sattudis. Hüpoteese on palju. Paljud neist on täiesti kasutamata. On arvatud, et järve peale on rajatud kaubaladu. Oppodiumite kaitserajatiste konsruktsioonis on kasutatud küllaltki palju puitu. Näiteks on
Kivimäe matus leiti ühe kivi alt, seal oli mitukümmend relva ja lisaks nendele ka terve rida ehteid. Aarded paistavad silma väärismetallide poolest. Karmla aare avastati kivikalme külje alt. See oli mõnevõrra hilisem tarandkalmest. Põhjuseid võis olla mitu: kalme on hea tähis, surnud vaarvanemad kaitsevad, ehk on ohvriann see, ehk tahtis keegi omale hauajärgsesse ellu asju ette viia. Pronksehted on tavaliselt soodest. Rikassaare peitleid koosnes relvadest, sealt leiti 54 odaotsa ja 7 nuga. Viikingid (850-1050 a) Ausalt, viikingitel sarvedega mütsikesi polnud, need sümboliseerivad pigem nende paganlikkust. Viikingid panid aluse linnade kujunemisele, rahvusvahelisele kaubandusele, tegid edusamme laevaehituses. Nende retked ulatusid Jeruusalemmast Kanadani Gröönimaast Eestini. Just viikingiajal algasid Põhja-Euroopas linnalaadsed asulad kujunema. Üheks varaseks asulaks Rootsis oli Birka, ühel saarekesel
o Mõningatel andmetel tundisid nad juba möningaid kultuurtaimi, seega võib venekirveskultuuri seostada maaviljeluse algusega Eestis. o Venekirves kultuuri läheteala paiknes Dnepri ja Reini vahel, tegemist oli indoeurooplastega. VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG o Kolm ja pool tuhat aastat tagasi jõudsid eestisse esimesed metallesemed. o Vanimate pronksriistadena tuntakse präegu Muhust leitud odaotsa ja Kivissaarest leitud sirpi. o Kui mujal algas kiire areng siis eestis seda ei juhtunud- siinses looduses lihtsalt puudusid pronksiks vajalik vask ja inglistina. o Pronksesemed olid aga esialgu liiga kallid, et neid mujalt arvukalt hankida- muretseti vaid kõige vajalikuimaid tööriistu- kirved. o Suurem osa teistest esemetest valmistati endiselt kivist, sarvest ja luust.
annaabi.ee 
