Ta suri 1985. aastal Viljandis. 1986. aastal ostis Viljandi muuseum 26 Paul Kondase maali. Paul Kondase keskus loodi 2003. aastal. Allikas: www.kondas.ee Pilt 1. ,,Maasikasööjad". Õli, 1965. Hästi positiivne pilt. Näod on rõõmsad ja positiivsed. Ilusad maasikad tuli mõte, et neil kõik on hästi. Ilus ja hele. Pilt on hästi lihtne. Inimesed nagu poseeriks grupipildile. Kunstnik on nad sättinud pildile, mitte et nad ise sööksid laua taga lihtsalt. Pilt 2. ,,Näärivana kalastab" Õli, 1981. Pilt on hästi toredates värvides, näärivana on võtnud paadi ja peegelsiledale järvele kalale läinud. Tal on paadis isegi küünaldega jõulupuu, tal on kaks õnge ja ta on kala kätte ka saanud. Kõik tundub rahulik ja vaikne ja täiesti liikumatu. Kuu vaatab näärivana peale väga imeliku näoga... see on ainus asi, mis pilti kuidagi rikub. Pisut tulebki jõulutunne sisse. Pilt 3. ,,Kohtumine" Õli, 1966. Tegu on USA astronautide ja tulnukate kohtumisega Kuul
jaoks armsamaks. Sellised sobiksid hästi kodu kaunistama: akna lauale või toalillede vahele sobitada. Veel oli M. Tafel kujundanud tikandi ,,Roositud jalatäis", mille valmis oli tikkinud S. Tüür. Rõõmsaid värve ja ilusaid lilli on ikka heameel vaadata. Esimesed T. Breideksi akvarellmaalid, mida uurisin, olid ühtesulavud ja õrnad. Sellisteks olid näiteks ,,Sinivoore I-VI". Piltidel hajusid puud kokku ümbritsevaga. Erilisemad olid ,,Kuused", ,,Kohtumiseni" ning ,,Näärivana pilt". Nendel oli muidu ühtesulaval pildil järsku erksad (roosad, sinised...) sikk-sakid valgel taustal. ,,Näärivana pildil" oli näitkes kujutatud kirevavärvilist risti ümbritsetud kuuskedest ja rohelisusest. Need maalid olid küll huvitavad, aga rohkem meeldisid väga tõetruud ,,Videvik I-II" (ka akvarellid) . Värvideks hallisegused toonid ja õrnalt välja joonistunud kontuurid puudest. Selline tunne nagu ise kõnniks pärast päikese loojumist ümbritsetuna sügisesest keskkonnast
Ta on kokku teinud 26 maali, millest neist 6 on kahepoolsed. Kondase keskuses oli 4 kahepoolset maali. Paul Kondas alustas maalimist 50 aastaselt. Ta polnud selleks õppinud ja tegi lapsemeelseid ning naiivseid maale. Viljandi linnale maasika idee tuli Paul Kondase maalilt(kui ma õigesti aru sain). Kondas ise oli pühendunud kooliõpetaja. Mõned maalid kondaselt kirjutasin ma ka ülesse : Maasikasööjad, H. Unenägu, Drezden, Suplejad naised, Suplejad Mehed, Näärivana kalastab. H. Unenägu oli mõistatuslik. Arvatakse et see räägib küüditamisest. Drezden rääkis sõjajärgsetest purustustest Tallinnas, seal peal olid Estonia, Kaarli kirik ja Kaleviste kirik. Kõik tema maalid olid erksad. Kõige viimane maal oli Näärivana kalastab kujutas kuigi palju teda ennast. Ta oli ise ka suur kalamees viljandi järvel. Tema töödes oli ka kuradeid ja mingisugusi metstatrolle. Peale seda jätkasime ringkäiku mööda keerdreppi teisele korrusele
Lng 1984) ja "Kallid generatsioonid" (LR 1986), mis hindab mehe seisukohalt abielu ja lahutust ning abielu kui institutsiooni väljavaateid. Kogu "Vana Fabiani nutulaul" (1988) sisaldab diloogia teise osa taastrüki kõrval valiku novelle. Romaan "Pingviin ja raisakass" (1992) vaatleb nukra irooniaga "väikese inimese" kohanemisraskusi Eesti Vabariigi taasteajal, selle järgi tehtud telefilm "1991" (rez. I. Normet). M on kirjutanud ka lasteraamatud "Französisch!" (1981, vene k. Tln., 1986) ja "Näärivana" (1986; J. Smuuli nim. Auhind 1987). Koostanud noorte loomingu kogud "Sõna" 1-2, 4-7 (LR 1980, 1981, 1982, 1983, 1984). Tõlkinud teatritele inglise keelest näitekirjandust (A. Wesker, N. Simon, E. O`Neill, P. Stoppard, D. Pownall). Käinud välisreisidel Koreas, Vietnamis, Mongoolias, Uus-Meremaal jm. Ning jäädvustanud muljed reisikirjades ("Reisid", 1990). M. Lühiproosat on tõlgitud vene, inglise, saksa, soome ja gruusia keelde.
Reklaamide kirjalik analüüs Meeldivad. 1. Leemeti peres on jõulud, näärivana istub toas ja jagab kinke. Kõigile leidub midagi, perenaine saab kingi kätte, siis võtab näärimees kotist välja 4-pakki, see on Leemetile, näärivana veel julgustab ka : „Vot, see on juba päris mehekink“ See on hea reklaam, sest selles on tänapäevased asjad (Perenaine(kink), 4-pakk). See meeldib kindlasti hea huumoriarmastajale, kes saab naljast aru. Mõjutusvõtedest on seal kasutatud regimuusikat, majapidamine ja riided vanaaegsed ja kuulsused A. Vaarik ja T. Tauraite. Põhinali on see, et 4-pakk on lihtsat neljast puuhalust kokku pandud, millega on jäljendatud tänapäeva alkoholi 4-pakki
Arvustus ,,Enne punaseid palituid" Mina lugesin läbi ka Ellen Niidu raamatu ,,Enne punaseid palituid". See oli väga rõõmsameelne ja tore raamat. Raamat ,,Enne punaseid palituid" rääkis lastest, koolist, nääridest ja näärivanast. Kuna see raamat on kirjutatud juba üpriski ammu, siis ei olegi see raamat jõuludest ja jõuluvanast vaid hoopis nääridest ja näärivanast. Täpsemalt jutustas see raamat sellest, kuidas lapsed ootasid näärivana ja kaunistasid nääride puhul oma kooli ning klassi. Nimelt avastasid Pille ja Peeter, et kui nad kasutavad Pille tädi nõiasõnu, siis on nad võimelised nõiduma. Alguses mõtlesid lapsed, et katsetavad, kas midagi juhtub ja juhtuski. Nad võlusid kuuse, mis kasvas otse keset kooli põrandat. See ei tundunud üldse reaalne, aga kui kapist tulid välja elavad jänesed ja sipsikud oli asi väga tõene juba. Varsti ilmusid kuskilt välja ka
jõuluvana ootama sõitis kaks nii great, et sind jälle näha saab. --- vaatas peeglist Habe on sul tõega cool Mina olen pisi pisi ikka paks ja kingikott fantastic suur. ära minult salmi küsi --- Next year ju tuled jälle here, Näärivana, näärivana, seniks soovin sulle-take care! kus sa panid jõuluvana --- saatsid siberisse vist Anna kink ja mine ära sest ta polnud kommunist ära ainult palju plära --- --- igasse talve ja ka uude aastasse.
kui ka uusaastaööl terve ööläbi kaetud olema. Jõulutoidud Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid Jõululeib tangust ja sibulast. Hapukapsas Tänapäeval on kombeks jõuluorika asemel piparkooke ja saia küpsetada. Jõulu- ehk näärisokk Jõuluhani - maskeeritud pereliige, kes tuli pahasid lapsi karistama. Jõulukuusk pandi seisma, kas toapõrandale või lauale. Kingitused Jõuluvana (jõulutaat, näärivana) Jõulukaardid Uuem jõulukombestik Kasutatud materjalid Artikkel internetist: Jõulud. // Wikipedia, 5. aprill 2013. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ulud Artikkel internetist: Luik, R. Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. // BERTA, 20.12.2003. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-joulud.php Artikkel internetist: Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/joulud/joulud_kauraaresaar.htm Artikkel ajalehest: Meier, J. Jõulukombed
20. sajandi esimesel poolel toodi mõnes peres veel tuppa õlgi ja heina, seejärel hakkas tava hääbuma. Liigutati tööriistu, et tööd uuel aastal edeneksid ja raputati viljapuid korraliku saagi saamiseks. Hea tava kohaselt käiakse veel surnuaias lähedaste haudadel küünlaid süütamas ja ennustatakse saatust. Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Pärast Teist maailmasõda toodi tuppa näärikuusk. Aasta viimasel päeval tõi näärivana kingitusi, Lääne-Eestis ja saartel liikusid ringi näärisokud, kes soovisid head uut aastat. Varem võeti uus aasta vastu kolistamise ja püssipaukudega, millega peletati eemale deemonlikke jõude. 20. sajandil hakati valmistama ise tossupomme ja bengaali tulesid, hakati laskma rakette ja korraldama ametlikke ilutulestikke. Vana-aasta õhtu on sajandite jooksul olnud olulisem inimsaatuse ennustamise aeg. Tuntum on tinavalamine, mida tehakse ka tänapäeval. Varem
Vissarionlased töötavad ilma töötasuta. Seepärast käivad osa mehi 2 kuud aastas suurtes linnades tööl ja annavad pool teenitud rahast Pere ühiskassase. Päris ilma rahata pole ka seal võimalik elada. Jõulude ajal 24. detsembril jagasid Tuuli ja Arbo kingitusi. Oli kogunenud palju asju, mida mida nad ei saanud Eestisse tuua ja talvel kasutada ei saanud. Vissarionlaste jõulud on 14. jaanuaril. Andresel ja Kristjanil käis ka näärivana ning Lumehelbeke. Kingiks said puust autod. Tuuli sai puidust ehted. 3. jaanuaril 2013.a. kohtus Arbo Vissarionioniga, kes andis intervjuu. Pärast näidati seda ka Guljajevka inimestele. Film sai valmis ja peab hakkama sõpradega hüvasti jätma. Terve Guljajevka külarahvaga istuti hilisõhtuni ja kella 2-ks öösel olid asjad pakitud. Varahommikul lahkuvad Siberist ja lendavad Moskva kaudu koju Tallinna. Harjumine endise eluga võtab aega. Tuuli haigestub. Eesti -5-kraadi
Laps toob eseme ja nimetab seda. 8. Mänguasjade kauplus Eesmärk. Kinnistada sõnavara mänguasjade kohta. Vahendid. Mänguasjad. Käik. Õpetaja seletab lastele mängu ja näitab neile, kuidas tuleb osta üht või teist eset. Pöördudes „müüja“ poole, ütleb ta: „Andke mulle, palun, väike nukk punase pearätiga ja kollase kleidiga. Palju ta maksab?“ Õpetaja ise mängib müüja osa. Kauplusse tuleb Maie (tütarlaps hea väljendusoskusega): „Palun rohelises mantlis näärivana, seljas on tal kingituste kott ja kelk. Nägu on tal roosa, silmad sinised. Palju maksab?“ Õpetaja (müüja): „Lapsed! Maie jutustas nii hästi näärivanast, et ma kohe taipasin, millist näärivana ta osta tahab.“ Müüja osa kasutades aktiviseerib õpetaja kõiki lapsi: ühele esitab küsimuse, teist palub abistada raskustesse sattunud last, kolmandalt küsib, mida ta tahab osta. Variandid. Lapsed võivad instseneerida küll mänguasjade, toiduainete, mööbli, toidunõude jm. ostmist
vardasse ja süüa kõht korralikult täis. Peale mida ikka kurdetakse ,et kus sai alles süüa ja juua , kuid nii on ju kombeks. Kui küsiti inimestelt peretraditsioonide, mida peres peetakse kohta , siis nemad vastasid ikka jõulud, sünnipäevad, jaanipäev, lihavõtted, aastavahetus, emadepäev, isadepäev, vastlapäev. Küsiti veel , millistest traditsioonidest puudust tuntakse tänapäeval ning need olid näärid kuna näärivana oli lahedam mees kuigi nüüd on ta asendunud jõuluvanaga. Veel oli surnuaia püha, sugulaste kokkutulekuid oli rohkem. Võib öelda ,et lapsed tegid selle tavalise söömise-joomise traditsiooni lõbusamaks ning öeldi ,et kus on lapsed, seal on ka kõige rohkem peretraditsioone säilinud. Traditsioone hakatakse vajalikuks pidama, et tekiks omapere tunne. Ning kui me kunagi oma lapsepõlve meenutame siis õnnelikuks teevad ikka selle pere ühistegevused, mitte asjad
sotsiaaltöötaja, kriisiabi-alane nõustaja, kosmeetik, turvamees, politseinik, aednik, müügiesindaja, õpetaja. 3.Täienda tabelit! Kui elukutse tänapäeval puudub, siis tõmba kriips! vanasti tänapäeval kohtuhärra.....................kohtunik sulane............................talupoeg köster.............................õpetaja näärivana........................jõuluvana toher......................arst miilits................politsei ................................................................................................................................... .................................................................................................................................... ......................................................................................
traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist, eriline, koguni lapsemeelne avatus, soojus ja südamlikkus. Need tööd kisuvad ka vaataja suu heatathtlikule muigele. Naivismis pole kalestumist, irooniat ega kurjust. Isegi siis, kui naivist kujutab maailma ebaõiglust või omaenda nukraid meeleolusid, teeb ta seda nii, et see kas naerutab- lõbustab vaatajat (P.Kondase "Riigivargad", "Ühinenud rahvad") või paneb heldima (sama autori "Näärivana kalastab"). Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur. Märk esineb ainuvõimaliku reaalsusena. Siit ka nt lokaaltoonide kasutamine. Alati ei pruugigi meeleoluline helgus olla kunstniku eesmärgiks. See lihtsalt kukub nii välja, kui teda haarab jutustamislust. Sageli loob naivist oma kummalise ja fantaasiarikka maailma, kus asjad ja inimesed on ebatavalistes seostes. Nii sünnivad omamoodi
haudadel küünlaid süütamas ja ennustatakse saatust. Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Rikkaliku toidulauaga loodetakse endiselt tagada jätk tulevaseks aastaks. Pärast Teist maailmasõda toodi tuppa näärikuusk. Aasta viimasel päeval tõi näärivana kingitusi, Lääne-Eestis ja saartel liikusid ringi näärisokud, kes soovisid head uut aastat. http://www.folklore.ee/Berta/pildid/naarid/6.jpg 3. Jüripäev Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Päev on saanud oma nime pühalt Jürilt. Kirikukalendri püha Jüri on tänini oluline kunsti ja kirjanduse inspireerija, lohetapja, keda on peetud
osa, s.t. kaks endist magamistuba võeti ümberehituslikus korras direktori ja kojamehe korteri alla (korterid valmisid 1962 a. veebruariks). Saal ja kolm klassiruumi said samal suvel uued puitpõrandad. Kogu koolimajas viidi läbi põhjalikud värvimistööd. 1963-1964 Eriti rikkalik ja väärtuslik kingitustekott oli alati "Valguse" kolhoosil. Oktoobri revolutsiooni aastapäeva pidustustele koolis tuli "Valguse" kolhoosi esimees Karl Õunap nagu näärivana kunagi, käed täis kingituspakke, nägu sõbralikus muheluses. 1984-1985 Eraldi pean rääkima võidu 40. aastapäeva üritustest, mis algasid juba eelmisel õppeaastal ja jätkusid sellel. 23. septembril välgatas hommikuse sügispäikese helke punakuldses vahtralehestikus. Vana pargi põlispuude all oli vaikne, sügiskirjud lehed sahisesid ootavalt, kui oma koolimaja ette rivistusid pioneerid ja kommunistlikud noored, kohal olid ka kõik õpetajad
Jõulukaartide saatmise komme tekkis 20. sajandi algul ja levis laiemalt 1920ndatel. 20. sajandi algusest hakkas kodusid külastama ka jõuluvana, kes tõi perele kingitusi ja kellele tuli tänutäheks salmi lugeda. Jõululauale lisandusid piparkoogid. Nõukogude võim käsitles jõulusid religioosse pühana ning advendiaja. Nende tähistamist püüti välja juurida, kandes vastava ilmaliku kombestiku üle vana-aasta õhtule ja uusaastale (näärid). Jõuluvana asemele tuli näärivana, lauludes ja salmides asendati sõna "jõulu-" sõnaga "nääri-" jne. Jõulud olid tavalised töö- ja koolipäevad, jõulupühade kodusele tähistamisele vaadati võimude poolt viltu ning eriti noori püüti takistada kirikus käimast. Pärast Eesti taasiseseisvumist on esimene ja teine jõulupüha (25. ja 26. detsember) riigipühad ja puhkepäevad, alates 2005. aastast ka jõululaupäev. Jõulukombestikku mõjutab järjest rohkem rahvusvaheline traditsioon
Pottide vedamiseks kulus neil kolm otsa. Kuna teekond oli pikk, pidid nad ühe öö ühes Tartu hotellis veetma. Kui nad lõpuks tagasi Tallinnasse jõudsid, tahtis Joonatan Veronikaga rääkida. Kuna Veronika oli võidust väsinud, lükkas ta selle jutuajamise homse peale. Aga Veronikal polnud mingit tahet suhet uuesti üles soojendada. Lähenes vana-aastaõhtu. Pidu toimus Klara juures. Kohale tulid Kalev ja Veronika. Õhtul tuli külla ka metsaülem Hardi, ainult esialgu oli ta näärivana rollis. Hiljem tuli ta metsaülem Hardi kujul peole. Peol kutsus ta kõiki enda juurde, peolised olid nõus. Raamat lõppes Tuudami talus nurgakivi panekuga. Kõik tähtsamad tegelased raamatust olid kohal, ka Joonatan. Kõik said nurgakivi paikapanekust osa. Tegelased Seda ei juhtu just tihti, et samade sõnadega saab iseloomustada kahte tegelast korraga, veel harvem kahte peategelast. Kuid Klara ja
o Laps ja kalake o Mardilaul o Miks ei tule ükskord tali? · Tuisune õhtu o Esimesed lumehelbed o Talvehommik o Talispordilaul o Tuisk o Tuisune õhtu o Vastlasõit o Lumelell o On meistrimees väikene Mati · Tilised aisakell... o Enne pühi o Pühade tulekul o Varese näärid o Nääritaadi ootel o Näärivana o Väikese poisu õnnesoov uueks aastaks oma isale o Üle lume lagedale... o Tiliseb aisakell o Kuusekene o Näärikuusele · Poiste laul o Poiste laul o Kaluri poeg o Meremeeste laul o Raudtee o Tuulik o Puutööliste laul o Pillimehed o Poiste tants · Tsilga, tsilga, tsilgakene o Pilkelaul
8 Uuem jõulukombestik 1950.–1980. aastail nimetati jõuluvana seoses jõulupühade keelamisega näärivanaks. Tähistada tohiks vaid uue aasta vastuvõttu – 1. jaanuari ja sedagi vaid nääride nime all. Koolides ja teistes asutustes ei tohtinud nääripuud korraldada enne jõulupühade möödumist, küll võis seda teha veel pärast kolmekuningapäeva. Näärivana osatähtsus suurenes. Tema tavakohane rõivas oli punane valge äärisega mantel ja rummumüts. Lastepidudel tegutsesid päkapikkudeks ja loomadeks maskeeritud tegelased. Nii levisid uusaastakarnevali elemendid. Vanadest tavanditest tuli üle näärisoku tegemise komme. Erinevalt vanadest traditsioonidest ei olnud soku kostitamine enam oluline. Jõule lubati pühitseda jälle 1980. aastatel, kui ideoloogiline surutis taandus.
On suur vahe, kas saad koju pool neli, või pool seitse. Laupäeviti sai ema koju koolibussiga kell neli. See oli lühem päev. Ema jaoks oli kõige hullem mälestus see, et bussiga sai nii hilja koju ja väga vara tuli tõusta. Ema ütles, et laps peaks niikaua kodu ligidal koolis käima, kui vähegi võimalik. Ema arvates on lapse kaugele kooli viimine, kui kool on ligidal, kuritegu lapse suhtes. Kooli juures olid ema jaoks toredad koolipeod, kus tantsiti. Nääride ajal käis näärivana, sai kingitusi. Hiljem tulid disko ja värvimuusika. Klassikaaslased olid ka toredad. Minu koolitee algas aastal 2005, kui ma läksin Suuremõisa Põhikooli esimesse klassi. Tänapäeval enam koolivormi pole, nagu oli kunagi. Lubatud on tagasihoidlik kosmeetika, ei tohiks kooli tulla, nägu kosmeetikat täis. Kindlasti käsiks õpetaja selle ära pesta. Puhtust nõutakse, kuid sellest ei räägita kogu aeg. Kui kellegi jalad haiseksid, siis õpetaja ütleks küll: "Vahetage sokid ära
keldrikorruse vahel, kuna kogu see osa, s.t. kaks endist magamistuba võeti ümberehituslikus korras direktori ja kojamehe korteri alla (korterid valmisid 1962 a. veebruariks). Saal ja kolm klassiruumi said samal suvel uued puitpõrandad. Kogu koolimajas viidi läbi põhjalikud värvimistööd. 1963-1964 Eriti rikkalik ja väärtuslik kingitustekott oli alati "Valguse" kolhoosil. Oktoobri revolutsiooni aastapäeva pidustustele koolis tuli "Valguse" kolhoosi esimees Karl Õunap nagu näärivana kunagi, käed täis kingituspakke, nägu sõbralikus muheluses. 1984-1985 Eraldi pean rääkima võidu 40. aastapäeva üritustest, mis algasid juba eelmisel õppeaastal ja jätkusid sellel. 23. septembril välgatas hommikuse sügispäikese helke punakuldses vahtralehestikus. Vana pargi põlispuude all oli vaikne, sügiskirjud lehed sahisesid ootavalt, kui oma koolimaja ette rivistusid pioneerid ja kommunistlikud noored, kohal olid ka kõik õpetajad
" Ja ebemeist puhastab suled. Aga näe, neist pallidest kujunes mees, kübar peas ja takune habegi ees. Naerab vares ja varblane latil: ,,On meistrimees väikene Mati!" TILISEB AISAKELL... Enne pühi Igal õhtul enne pühi kes see kõnnib ukse taga? Vaatad välja: trepp on tühi, õu on hääletu ja vaga. Tuled tuppa, jälle kuule: vaiksed sammud, õues kahin, kostab läbi õrna tuule jalaastumise sahin. See on tema, see on tema -- meie armas näärivana, vara varmas hoolitsema, pühi ette valmistama. Pühade tulekul Käisid ammu mardid hallid, kadrid läksid oma teed. Tulemas on pühad kallid, rõõmsad nääripühad need. Talvetaat toob uue ilma, silub silla üle vee; üle jõe ja järvesilma hiilgab hõbedane tee. Paiskab lemmetava lume pilvepõuest lendlema; põllukamar must ja tume kattub valge vaibaga. Igas majas, igas peres kõik on pühi ootamas, lapsed käisid metsaveeres
Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidutseti, veel ei tehtud tööd. Küll aga võisid mehedsõita laadale
tähti vaatamas oli käinud. (Ibid, lk 39-41) Urmast olid alati kütkestanud erinevad loodusnähtused, näiteks mõõtis ta kuuvarjutusi või äikesetormi ajal selle erinevaid parameetreid, kusjuures nendesse ,,tähtsaisse teadustöödesse" oli alati pühendatud ka vanaema. Koos tavatsesid nad ka virmalisi vaadata. Vanaema elas tollal koos oma teise, sageli pahura mehe Endel Mätasega, keda kutsuti Tõnuks. Mehele meeldis napsutada ja ebasobivat kõnepruuki kasutada. Kord joobnuna näärivana mängides ütles ta Urmasele, kui too oli öelnud, et tahab muusikuks saada, et temast ei saa muud kui vaid traktorist. See läks poisile väga hinge. Vanemad aga toetasid oma laste arengut ja nii näiteks lasid nad Urmasel harjutada isegi öösiti, kui teised magasid. (Ibid, lk 41-43, 47) 1975. aastal vaatas Urmas, soovides näha osalist päikesevarjutust, kaks tundi järjest päikesesse. Kuid õnnetuseks polnud tal tahmaklaasi ning ta tegi seda palja silmaga algul kisssitades, kuid
novellikogudes "Mehed" ja "Üleminekuaeg" ning teatriainelises romaanis "Hiired tuules" (1982). Pööret suurema eluläheduse suunas tuli romaanidiloogiaga "Keerukuju" ja "Kallid generatsioonid". Romaan "Pingviin ja raisakass" (1992) vaatleb nukra irooniaga "väikese inimese" kohanemisraskusi Eesti Vabariigi taastamisajal. Mutt on kirjutanud ka lasteraamatud "Französisch" ja "Näärivana". Aastail 1994-95 oli ta teleseriaali "Salmonid" stsenarist. Mutt oli oma varasemas loomingus irooniline ning sarkastiline. Loomingu hilisematel perioodel on tema stiil ja seisukohavõtud leebunud. Ühelt poolt on tegemist distantseerumisega, kõrvaltvaataja positsioonile jäämisega. Mutt ei seostu eelmise vabariigi aegse talupoegliku realismiga ning selle arvukate arendustega ega nooreestiliku -ismide vaimustuse ning sarnaste katsetuste jätkamisega kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel.
Iga üleelamine, tunne näitab sulle end kui olendit. Kõik olendid ja muu teenib vaid üht eesmärki panna sind omandama elu õppetundi sellel vibratsiooni tasandil. See on spetsiaalne kool, mille väärtust teavad vaid need, kes selle läbinud on. A: Aga millal sa teada said sellest, mis toimus. Millal sa teadvustasid, kes oled? D: Siis, kui olin viie aastane. Mäletan, et see oli jõuluõhtu. Jõulud minu lemmik- püha. Ema ütles mulle, et tuleb Näärivana (Jõulutaat). Olin nii erutatud, et ei suutnud uinuda. Siis hakkasin mõttes endaga rääkima, küsima üht-teist ja just siis hakkas keegi mulle vastama. Mul kulus päris palju aega, et aru saada. Veelgi hullem oli see, et ma pidin endast aru saama. Ei ema ega isa tahtnud mind kuulata, seda enam keelasid sellest arutada teiste inimestega. Aga pärast ütles mu sõber Vladuts, et olen imelik, et kui ma ei lõpeta neid trikke, lõpetab ta minuga mängimise.
annaabi.ee 
