Nutiseadmed meie elus Pidev nutiseadmete kasutamine võib kaasa tuua sõltuvust. Sõltuvushäirega kaasneb sageli ka nartsissism, mida põhjustab teadlaste hinnangul liigne sotsiaalmeedias veedetud aeg. "Nartsissism on negatiivne iseloomujoon ja kui inimene veedab palju aega Facebookis või Twitteris, ilmnevad sagedamini just need iseloomujooned,". Sellega kaasneb tihti ka vähem suhtlemist lähedastega või üldse silmast-silma suhtlemist teiste inimestega. Nutiseadmete sage kasutamine viib õpilaste keskmise hinde alla. Arvuti liigkasutamine võib kaasa tuua erinevaid terviseprobleeme: silmade väsimine, pea-, selja-, käevalu jms. Nutiseadmete ekraani taustavalgus mõjutab kehakella. "Meie ühiskond on rikastunud uue sõltuvusega - nutisõltuvusega. See on viinud tähelduseni, et vajalik seade on liigsel kasutamisel seotud ka tervise ohtude ja riskidega. Üks neist on mõju keha struktuuridele," ütles Tallinna Tervishoiu Kõrgko...
Sõltuvus Kuna ka lapsevanemad on ise üha rohkem tehnoloogia külge aheldatud, siis kaugenevad nad oma lastest. End üksikuna tundvad lapsed otsivad tuge tehnikaseadmetest, mille tulemuseks võib olla sõltuvus neist. Kiirgus Kiirgavad mobiiltelefonid ei pruugi olla tervisele ohutud. Kõige tundlikumad ja kaitsetumad on tehiskeskkonna suhtes just arenguperioodis lapsed. Mis puudutab justnimelt mind, on suur koormus silmadele ja seljale, eriti aga kaelalihastele. Ei saa väita, et nutiseadmed toovad inimestele ainult halba. Nutiseadmed on suurepärased asjad. Tahan teile meelde tuletada, et need seadmed ei ole ju ainult mängimiseks, vaid ettevõtlikule õpilasele ja õpetajale hea abivahend info ja lisamaterjalide otsimiseks. Skype, helistamine, muusika, internet, kõik asjad on kasulikud siis, kui neid mitte ülekasutada. Mõõdukus.
Nutiseadmed on sageli nuhtluseks Austatud kuulajad! Täna räägin natuke nutiseadmetest. Kuidas nad meie elu segavad, ja mis võivad olla tagajärjed kui pidevalt nutiseadmeid kasutada. See on tähtis teema, kuna enamus teismelisi ja väikseid lapsi kasutavad nutiseadmeid meelelahutuseks või niisama internetis surfamiseks ning ei tea mis võib nende tervisega võib juhtuda. Näiteks USA-s kasutab nutitelefone enam kui 60% inimestest ja tahvel arvuteid umbes 42%, see on väga suur arv kuna USA-s elab hetkel 318,9 million inimest. Kindlasti on nutiseadmete kasutajaid maailmas rohkem kui ainult USA-s, ka siin Eestis on suur arv kasutajaid. Aga mis tagajärjed ikkagi selle seadmel on? Esiteks koolis, sa ei suuda enam normaalselt õppida kuna sa pead koguaeg vaatama kas keegi laikis su pilti või komentaari. Räägid sõpradega läbi interneti, küsid mis nad teevad või mis nad pärast kooli teevad. Teiseks tänaval, see on juba ter...
Nutiühiskonna head ja vead Tänapäeval on nutiseadmed kujunendud ühiskonna lahutamatuks osaks. Ühiskond on muutunud nii sõltuvaks nutiseadmetest, et nende eemaldamisel valitseks arvatavasti totaalne kaos. Nuti seadmed on meil taskus, kodus, autos, igal pool meie ümber. Tänapäeva noortele on nutitelefon nagu kehaosa ja selle kasutamine tuleb täiesti loomulikult. Näiteks kui palutakse õpilasel tõlkida mõni sõna ei haara üksgi õpilane kohe sõnastikku vaid võtab telefonist lahti oma lemmik tõlkimis programmi
Mis talv see on ilma lumeta?? Kohutav ju.... Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ja need tänavad... Mustad ja sopased Mõned aga...tunnevad tänavatest rõõmu Ja peavad isegi jaanituld sääl Aga me peame vastu jah Ja võtame välja oma nutiseadmed Ja unustame reaalsuse Sest noored... Ei oska teha tööd nagu vanasti Tulevikus Me ei tea mis juhtub... Aga hullemaks see enam minna ei saa... Vähemalt ma loodan,et ei saa Nii nägin mina EESTIT Aitähh tähelepanu eest!! Click to edit Master text styles Second level Third level
Amina Rõbakova NUTISEADMETE LIIGKASUTUSEST TULENEVATE OHTUDELE TUTVUSTAMINE TKG 3. klassidele. Projekt Juhendaja: Tiia Tarm Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1. Levinumad nutiseadmed ja sotsiaalvõrgustikud..............................................................................4 1.1. Interneti psühholoogia...............................................................................................................4 2. Uuring TKG 3.klassidel interneti kasutamisest................................................................................5 2.1. Küsimustiku loomine TKG 3.klassidele interneti kasutamisest............................................
Kahjuks on ka olemas oht, et õpilased hakkavad vähem suhtlema ja see on niigi suur problem tänases ühiskonnas. Enamus on pidevalt oma nutiseadmetes kinni, harjudes nii ära, et silmast- silma suhtlemine muutub ebamugavaks ja raskeks ning nõuab rohkem julgust. Mina arvan, et igati kergem oleks koolidel osta üks tahvelarvuti igale õpilasele, kui sadu võib olla isegi tuhandeid õpikuid. E-õpikud kergendavad küll koolikotte ja mõningal määral ka rahakotte, kuid nutiseadmed on vähem vastupidavamad ja suurem võimalus on neid katki teha, kui tavalisi õpikuid. Siiamaani on koolid, kes kasutavad nutisüsteemi, Rahul ja ka õpilastele on e-õpik meelepärasem, kui paberkandjal õpik.
Õpetaja näitab ette, kuidas seda ka kasutatakse. Töölehe täitmist alustatakse klassis, vahepealsed ülesanded tehakse kooli ümbruses ja tund lõpetatakse klassis. Enne õue minemist vaadatakse terve tööleht üle, kas kõik on arusaadav. Tunni lõpus kogunetakse klassi, kus õpetaja näitab talle saadetud pilte seinal. Arutletakse, kas määramised on läinud õigesti. Vaja minevad vahendid: Tööleht, kirjutusvahendid, värvilised pliiatsid, nutiseadmed (telefon või tahvelarvuti). Klass: 4. Eesmärgid: Õpilane... tuletab meelde kevadega seonduvat õpib kasutama termomeetrit arendab informatsiooni leidmise oskust Internetist arendab vaatluse läbiviimis oskuseid arendab sotsiaalseid oskuseid Tööleht: Kevad kooliaias Aeg: 45 min
immuunsussüsteemi tööd. Samuti annab see sulle rohkem energiat tegeleda mõttetöö ja õppimisega. Ka mitmed uuringud on seda tõestanud, et füüsiline liikumine parandab tuju ja hoiab aju värskena. Vähetähtis ei ole tervise mõjutajana ka korralik puhkus - uni. Uni aitab kehal puhata, taastada mälu, olla loov ja õppida. Puhkamata inimene ei jaksa olla ka füüsiliselt aktiivne. Sageli mõjutavad õhtuti hilist magamaminekut noorte seas ag just nutiseadmed. Nii on kolm eelpool loetletud eluviisi nüanssi on omavahel tihedalt seotud. Valisin antud teema ''Tallinna Kunstigümnaasiumi õpilaste tervisekäitumine'' enda loovtööks, kuna huvitun ise väga nii arvutist kui ka spordist. Ma veedan enamus oma päevadest arvuti taga istudes. Mulle tundub, et minust rohkem arvuti taga võimalik olla ei ole. Alles hiljuti hakkasin tegelema aktiivsemalt füüsilise tegevusega – sõudmise treeningutega ning olen tehtud otsusega igati rahul
Nutiseadmete mõju Tere kallid klassikaaslased ja õpetaja, täna räägin teile, kuidas mõjutavad nutiseadmed meie elu nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Elame infoajastul, mil uudised ning informatsioon voolavad sisse uksest ja aknast. Interneti kaudu leiame kiirelt vastused oma küsimustele, telerist saame ilma pingutuseta teada päeva tähtsaimad uudised ning netilehtedest leiame päevakohast infot veelgi kiiremini. See kõik oleks sajand tagasi võtnud päevi, nädalaid või isegi kuid. Tänu internetile saame hoida pidevat kontakti sõprade ja
esti keele kirjandMida soovitan lugeda eakaaslastel? Tänapäeva infoühiskonnas ununevad noorte seas raamatud üha enam unustuste hõlma. Raamatuid asendavad arvutid ja igasugused erinevad nutiseadmed, mis sisustavad noorte aega. Paar nädalat tagasi, kui ma söögivahetunnis taas raamatut lugesin, tuli minu juurde üks mu klassiõde ja ütles: ,,Sandra, ma ei saa aru kuidas sa jõuad nii palju lugeda? Jälle on sul uus raamat! Ma ei saa sust aru." Sel hetkel ma ei osanudki talle midagi vastata. Hiljem, kui ma samal päeval koju läksin, avastasin end seda situatsiooni peas taas läbi mängimas. Siis ma taipasin - minu õnneks ei ole mul
Kodus teen tihti koolitöid ja kasutan seda ka kui suhtlusvahendit. Nagu paljud teised noored, veedan ka mina palju aega erinevates suhtlusvõrgustikes, nagu nt facebook, twitter jne. Ülemäärane arvuti kasutamine vales asendis võib tekitada tihti peavalu, stressi ja väsimust. See kõik on niivõrd elementaarne ja sellega on ka suurem osa inimesi kursis, kuid ei ole palju neid, kes nii talitaks. Arvuti tekitab sõltuvust ning see võib viia tõsiste tervisehäireteni. Et arvutid ja nutiseadmed ümbritsevad meid kõikjal, on raske eristada sügavalt huvitunud kasutajat arvutisõltlasest. Sõltuvuseks võib lugeda kontrolli alt väljunud arvutikasutust, mis mõjutab negatiivselt sõltlase suhteid ja elu väljaspool virtuaalreaalsust. Eksperdid vaidlevad selle üle, kas arvutisõltuvuse puhul on tegemist meditsiinilise probleemiga või võiks seda pigem kõrvutada liigse televiisorivaatamise, raamatulugemise ning tööl ületundide tegemisega. Tihti
Robin Bogens, 9a Jõhvi Gümnaasium Kas e-õpikud kergendavad kooli- või rahakotti? Tänapäeval edenevad ühiskonna erinevad valdkonnad aina kiiremini. Üheks jõudsamalt arenevaks ning arendatavamaks osaks on elektroonika ning infotehnoloogia. Üha enam mõeldakse tehnoloogias välja digiajastule kohaseid nutiseadmed. Nii liigub „digirada“ mööda ka haridusvaldkond. Üheks innovaatilisemaks ideeks on e-õpiku kasutuselevõtmine koolides. Mis on üldse e-õpik ja kuidas õpilased seda lugeda või näha saavad? E-õpik on õpik, mis on valmistatud e-raamatu vahendi abil. See on loetav lugeri või tahvelarvuti abil, on interaktiivne ning sinna on võimalik lisada märkmeid ja jälgida õppija progressi. Kuna e-
Tehnika kasutamine pärsib lapse aju arengut, mis võib kaasa tuua hüperaktiivsuse, ärevuse, kontrollimatu käitumise. Lapsel on raskusi keskendumisega, tähelepanuga, enesevalitsemisega. Lisaks on ilmselt kõik kuulnud, et tihe arvuti kasutamine rikub silmanägemist. See on põhjuseks, miks paljud tänapäeva lapsed kannavad prille. Et tervist hoida, tuleks kehaliselt olla aktiivne, mitte aheldada ennast nutiseadmete külge. Tarbimisühiskonna mõju inimesele on olnud suur. Nutiseadmed on meie kaaslasteks igapäevaselt, sest nutitelefon on peaaegu igaühel alati taskus. Seetõttu võib inimesi võrrelda robotitega, kes töötavad ainult tänu tehnikale. Enamus inimesi ei kujuta enam elu nutiseadmeteta ette, sest nad on nendest seadeldistest sõltuvuses ning kaudselt suunavad ka oma lapsi sinna suunda. Igal vabal hetkel võetakse taskust välja mobiil, mille abil heidetakse pilk peale viimastele uudistele ning sotsiaalmeediale
Kas lapsevanem, kool või hoopis keegi kolmas? E-õpikud ei ole odav lõbu. Iga õppur vajab omale seadet, mida tundides kasutada, kuid kelle kohustus oleks vastav seade muretseda? Praegusel hetkel kuuluvad õpikud enamasti koolile, vajalikud töövihikud ja ülesannete kogud tuleb aga õpilastel ise välja osta. Mõnedel juhtudel katab vastavad kulud kohalik omavalitsus. Kui minna üle e-õpikutele, kas siis kool peaks võimaldama oma õpilastele nutiseadmed, mida kasutada õppimiseks. Korraga tekib suur hulk küsimusi: Kas õpilane peab tegema kooliga mingi lepingu? Kas seadet on võimalik kasutada seetõttu ainult kooliruumides? Kui jah, siis kuidas on võimalik sel juhul teha koduseid töid? Kui aga kool ega riik ei toeta tahvelarvutite muretsemist, siis kuidas saame me nõuda lapsevanematelt, et selleks, et nende järeltulijad saaks omandada haridust, peavad nad tegema suure väljamineku, nagu seda on nutiseade
Omast kogemusest oskan öelda, et poisid on tihtipeale targemad ja ammendavad tarkusi ja oskusi paremini, kui tüdrukud, kuid pahatihti on poiste hinded koolis kehvemad kuna ei viitsita õppida ning loodetakse oma kavalusele, et tööst kuidagimoodi läbi saada. Samuti jäetakse enamus kohustusi viimasele hetkele ning tänu selle koguneb neid liiga palju ja seetõttu ei jõuta õigeks ajaks oma asjadega valmis. Õppimist segavaks faktoriks on kindlasti ka arvuti ning nutiseadmed. Mu enda meessoost sõbrad ning tuttavad vanuses 8-21 ei kasuta arvutit ainult õppimiseks ja töö tegemiseks vaid pigem meelelahutuseks ja mängude mängimiseks. Isegi mu 49-aastane isa leiab end vahepeal IPadis või telefonis mängides, lüües sellega tunde surnuks. Kuid tulles tagasi noorte juurde, siis igasugused mängukonsoolid ning arvuti röövivad tohutult aega ning otseselt ei arenda inimest kuidagi, kui siis ainult
täpselt õigel ajal ja sellest tulenevalt arvan, et see tehnoloogiline areng ja maailma juhtubki praegu just sellepäras, et on aeg edasi liikuda. Kuigu olen ma kindasti üks nendest inimestest kes ei poolda nutitelefoni andmist kolma aastasele lapsele, et tal tegevust oleks. Kuid kui laps õpib ikkagi enda ümbritsevast keskkonnast käituma ning näeb kuidas teised inimesed on koguaeg ninapidi telefonis siis pole imestada kui teda ka see ekraan huvitama hakkab. Leian, et nutiseadmed teevad liiga varases eas lapse kujutusvõimele ja arengule. Esiteks on intensiivsete ja kiirelt vahelduvate ekraanilt kuvatavate ja vilkuvate impulssidega maast madalast silmitsiolek juba praeguseks tekitanud hulga närvilisi ja igavuse all kannatavaid lapsi. Päris elu ei sähvi igal nurgal vastu nagu ekraanidel ega ole pooltki nii kiire ja põnev.Teadlasedki räägivad «ekraanide» levikuga kaasnevast hüperaktiivsete ja tähelepanuhäiretega laste arvust
(postindustriaalne tootmisviis) 10. Miks majandus üha enam spetsialiseerub? Sest ühiskond areneb ja rahvastik kasvab. 11. Võrdle tööjaotust tööstus- ja infoühiskonnas. Tööstusühiskonnas olid majandussüsteemid isoleeritud, toodeti ja müüdi samas kohas, süsteemist ei mindud välja. Infoühiskonnas toimub detailide tegemine ühes ja toote kokkupanek teises kohas, ülemaailmne, toimub pidev kaubavedu. 12. Missuguseid infoühiskonnale iseloomulikke jooni on Eestis? Sidevahendid ning nutiseadmed on riigis olemas, E-valimised, saab suurema osa asjadest teha ära arvutis või nutiseadmes. 13. Miks ei saa pidada Eestit inforiigiks? Inimesed pole uuendustele niivõrd vastuvõtlikud, riigi ressursse ei kasutata maksimaalselt. Kõik teadlased lahkuvad Eestist. 14. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad ja too näiteid nende kohta. Näiteks Shell, McDonalds, H&M, Calvin Klein, Apple. Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele ja laieneda uutele turgudele. Ettevõtted
suhtlemiseks. Juba väga väikeste laste kasutuses on erinevad digiseadmed, mis tähendab, et need avaldavad mõju inimesele ja tema silmadele varajasest east alates. Referaadis tutvustan võimalikke kahjustavaid mõjusid silmadele, mis võivad tekkida nutiseadmete pikaajalisel ja tihedal kasutamisel. Esimene peatükk tutvustab üldist silma ehitust ja nägemisfunktsiooni. Teine peatükk tutvustab täpsemalt, kuidas nutiseadmed silmadele negatiivset mõju avaldavad ja kolmandas peatükis on välja toodud haigused, mille teket soodustab nutiseadmete kasutamine. Neljandas ehk viimases peatükis on soovitused, kuidas silmi kaitsta kahjustuste eest, mis võivad tekkida nutiseadmete kasutamisel. 3 1. SILM JA NÄGEMINE 1.1. Silma ehitus Silm on paariline meeleelund nii inimestel kui ka teistel elusolenditel, mis võimaldab nägemist. (Aru 2009).
Magustatud karastusjookide asemel pakkuda vett. Eelistada praadimisele ahjus küpsetamist, hautamist,aurutamist või keetmist. Serveerida võiks väiksemates kogustes. Hoiduda võiks toiduga premeerimisest või meelitamisest eriti magusaga. Hommikusööki ei tohiks lasta vahele jätta, sellearvelt lapsed söövad hiljem rohkem. Sööma peaks söögilaua taga, vältida tuleks segavaid faktoreid- arvuti, telekas, nutiseadmed. Rohkem füüsilist tegevust- jalgratta sõit, hüppenööriga hüppamine, pallimängud. Piirata tuleks teleri vaatamise ja arvutis oleku aega. Rohkem peaks olema perekondlike tegevusi väljaspool kodu- jalutamine, ujumine, matkamine. 7 Lastele peaks andma ka füüsilist tööd kodus. Vanemad peavad andma igati tervislikku eeskuju nii toitumises kui ka füüsilises tegevuses. KOKKUVÕTE
Samuti ei saa me seadmeid suuremaks teha, sest sellisel juhul oleksid nad juba käepeal mitte kantavad (nutikell poleks enam käepeal kantav, sest liiga suur seade hakkaks häirima). (http://www.webdesignerdepot.com/) Sellisel juhul ei aitaks kohanduv veebidisain neid probleeme lahendada. Küll aga saab tehnika areng paremaid võimalusi luua, näiteks käeliigutusega navigeerimine või hääljuhtimine. Võib juhtuda, et paarikümne aasta pärast või isegi varem on kõik nutiseadmed selliselt ehitatud, et loovad automaatselt kohanduva lehe vastavalt seadme suurusele. Nii muutub ka veebiarendajate elu lihtsamaks. Teine võimalus on see, et luuakse uus programmeerimiskeel, mille põhjaks ongi kohanduv veeb. Tulevik on ettearvamatu ja kindlalt ei saagi midagi väita. 4. KOHANDUVA VEEBIDISAINI ALTERNATIIV Veebidisainerid võivad arutleda, et kumb on parem või eelistatum kas Adaptive design või Responsive
Eelmisel aastal moodustasid nutitelefonid 12,7% kõigist telefonidest eestlaste taskutes, seejuures see arv on käesoleva aastaga oluliselt tõusnud (nedmediatrendwatch) Tervelt 11,09% ülemaailmsest internetiliiklusest tuli juunikuu jooksul nutitelefonidest, olles igakuiselt kasvutrendis (statcounter). https://www.emt.ee/et/uudised/-/uudisvoog/uudis/26756296 https://www.emt.ee/et/uudised/-/uudisvoog/uudis/26723454 Statistika näitab, et nutiseadmed on vallutamas meie igapäevaelu. Uuringud näitavad, et telefoni kontrollitakse 150 korda päevas. Nutitelefonide laienev populaarsus ja olulisus inimestele pakub ettevõtetele uusi turundusvõimalusi. Trendiga kaasas käimiseks, peavad ettevõtted looma mobiiliturunduse strateegia. Mobiiliturundus koosneb: Mobiiliveeb mobiilile kohandatud koduleht App'id - mobiilirakendused SMS-turundus SMS kampaaniad Asukohapõhine reklaam nt Foursquare
oleks kõigile kättesaadav mitte ainult internetikohvikutes, vaid kõikides avalikes kohtades nagu haiglad, raamatukogud, koolid, lennujaamad jne. WiFi seadmete kasutamise määrab mitte enam tehnoloogia, vaid WiFi seadmete ülesseadmine ja opereerimine on (sarnaselt muu kübervaldkonnaga) muutumas sotsiaalseks väljakutseks. Siinkohal loetelu põhjustest, mis tingivad uue lähenemise: Tehnoloogia penetratsioonitase – väga suur osa ühiskonnast kasutab WiFi tehnoloogiat, nutiseadmed, sülearvutid jne, ning kui selle kasutusega on midagi valesti, siis on see mitte ühe isiku juhuslik õnnetus, vaid kogu ühiskonda haarav sotsiaalne probleem. WiFi tugijaam kui tarbeese on muutumas mugavuse ning elustiili atribuudiks – ta on jõudmas igasse koju ja kohvikusse. Üha rohkem erialase ettevalmistuseta inimesi üritavad iseseisvalt tugijaamu üles seada ning teevad seda puhuti viisil, mis on neile endile või kellelegi teisele
1.3 Innovaatilised meetmed Meie maailm pidevalt areneb ja sellega ka tehnoloogiad. Tekkivad uued võimalused erinevate probleemide parandamiseks või üldse lahendamiseks. Tehnoloogiad võivad ka aidata väheneda liiklusummikuid. Mõned ideesid juba vaikselt viiakse ellu, mõned on ainult teoreetilised projektid. Tahaks aga rääkida mõlematest. 1.3.1 GPS-navigaatori põhjal töötavad mobiilrakendused ning muud nutiseadmete rakendused Aastate jooksul erinevad nutiseadmed ja nende jaoks töödeldud rakendused on üha rohkem juurdunud meie igapäevasse ellu. Käesoleva probleemi raames me saame käsitleda rakendusi, mis kasutavad GPS-navigaatorit, kombineeritud internetiühenduse, kohalike teehaldusasutuste ning maanteeameti teavitustega, mis omakorda tagavad õigeaegseid teavitusi teeolukorra muutustest. Selliste funktsioonide liitmine aitab autojuhte jälgida teeolukorda tõhusalt ning vajadusel leida alternatiivradu liiklusummikute vältimise eesmärgil
annaabi.ee 
