Suur pakend on tootmise vaatenurgast kasulik, samas ladustamise ja transportimise seisukohalt mitte alati kasulik. 2. Turunduse vaatenurgast on pakkimine väga tähtsal kohal. Pakend tihti loob ettevõttest ja tootest oma kuvandi. Hea pakend aitab tihti toodet müüa ning lisaks annab päris palju infot tarbijale. Muidugi pakend ei anna tootele lisandväärtust, samas mõjutab oluliselt jaotuskulusid. 3. Logistika seisukohalt on pakendil väga suur ja tähtis ülesanne. Hetkel pakend sisaldab tarnimise, hankimise, tootmise, turustuse, laonduse ja veondusega seotud korjet, mis kaasab kõiki osalisi. Kui ei ole pakendis kasutatud ning lähtutud vastavaid logistilisi vajadusi, siis kannatab kogu süsteem. 2 Pakendi suurus, kaal, kuju ning tüüp mõjutavad väga palju materjalide käsitlemist transpordil ja laos
1. Nõuded pakkimisele ja pakendile 1.1. Nõuded pakkimisele Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1. kaitsta toodet; 2. kindlustada toote hõlbus käsitsetavus; 3. identifitseerida toode, st anda tema kohta infot; 4. osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki; 5. kindlustada keskkonna säästlikkus. Tasakaal nende pakendamisele esitatavate nõuete vahel sõltub tootest. Kõiki neid eesmärke ei saa rahuldada logistika abil. Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise hõlbustamine ( toote tiheduse optimeerimine ja pakendi standardimine) laos ja transpordil ning toote kaitsmine. 1.1.1. Toote kaitstus
Töö autor on valinud referaadi teemaks Pakkimise ja pakendiga seotud probleemid logistikas. Selle teema raames uurin, kuidas on korraldatud kauba vedu ja kauba pakkimine Eestis. Millised on erinevad pakkematerjalid ja pakkeviisid ning millised probleemid seoses nendega esinevad. Ainetöö annab lühiülevaate pakendamise valdkonnas. Autor loodab, et antud referaat on hariv ja aktuaalne. Autor ise sai seda tööd koostades teada palju uusi teadmisi selles valdkonnas. 1. LOGISTIKA Logistika on osa tarneahelast, mis tegeleb kaupade, teenuste ja informatsiooni liikumise korraldamisega sihtpunktist lähtepunkti ja tagasi. Logistika on arenev interdistsiplinaarne valdkond. Logistika huviorbiiti kuuluvad varustamine, laondus, veondus, infojuhtimine, pakkimine, klienditeenindus, turundamine ja tagastus. Logistika tänase mõiste määratlemine on tihedalt seotud tarneahela käsitlusega.
N. E. Marr tegi oma uuringust järgmised järeldused: hinda märgiti vaid ühel korral kui olulisemat, ja seitsmest tipus olevast elemendist ainult üks ei olnud seotud jaotusega. Kõige tähtsam element oli kiirus. 9. Mida tähendab aja kasulik reegel: ¼- 2- 20? 1/4-2-20 reegel tähendab, et vähendades üldist läbimisaega 1/4 võrra, suurendame tootlikkust 2x ja vähendame kulusid 20%. 10. Mis on QR? Kiirreageerimine. QR on meetod, mille kaudu sünkroniseeritakse logistilises ketis nii toote- kui ka infovood. 11. Miks on pakkimine logistika huviorbiidis? Logistika seisukohalt on pakkimine äärmiselt tähtis, sest ta sisaldub nii tarnimises/hankimises, tootmises, jaotuses/turustuses, laonduses kui ka veonduses ning on seotud korjega, st ta kaasab kõik keti osalised. 12. Nõuded pakkimisele. Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1) kaitsta toodet 2) kindlustada toote hõlbus käsitsetavus
..................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Iseseisva töö eesmärgiks on uurida, mis on pakend, millised on pakendi liigid jae- ja hulgikaubanduses ja pakendid logistika valdkonnas. Kuidas käib pakendite ringlus ning, mismoodi on pakendit seotud logistilise ahelaga. 3 MIS ON PAKEND Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel, toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni
tunnuse alusel; 2. mis edastatakse kulleriga kiirel ja usaldusväärsel viisil; 3. mille saatjal on võimalus igal hetkel saada informatsiooni saadetise asukoha kohta selle teekonnal, sekkuda saadetise kättetoimetamisse ja vajaduse korral korraldada ümber selle edastamist. 16. (17). (18). Pakkimine, Pakendamise eesmärgid (Toote kaitsus, Toote käsitsetavus, Materljalivoo info, Turunduses osalemine, Keskkonnast hoolimine), Pakendi rollid On logistika haru, mis tegeleb pakendi arendamisega ja logistilise protsesse toetavate pakendisüsteemide loomisega. Pakkima – pakendiga varustama (kokku, lahku, sisse välja pakkima) Pakend – see, millesse miski on pakitud Pakendama – kaupa kindlas koguses kaaluma ja valmis pakkima Logistika ülesanne on logistilises ketis osalejate tegemiste koordineerimine pakkimise vallas ning optimaalse vahekorra leidmine pakendamise ja käsitsemiskulude vahel
Eksisteerib kolme eri liiki probleeme: tehnilised probleemid, pakkimise kuludega seotud probleemid ja pakkimislahendustega seotud probleemid. Tehnilised probleemid on enamasti seotud pakendite kavandamisega uute toodete jaoks. Pakendite ja pakkimisega seotud kulusid võib vähendada järgnevaid meetmeid kasutades: odavamate pakkematerjalide kasutamine pakkimiskulude vähendamine pakendite kaalu vähendamine pakkematerjalide asendamine manuaalsete operatsioonide automatiseerimine standardiseerimine Laole esitavad pakendite alal väljakutseid järgmised teemad: transpordi, ladustamise ja käsitsemise efektiivsus informatsiooni haldamine ja juhtimine töö ergonoomia ja tööliste ohutus klienditeenindus kauba vigastused jäätmete vähendamine ohtlike ainete pakkimine pakkimine rahvusvaheliste ja globaalsete vedude tarvis
Ladude jaotus kasutatava tehnika ja tehnoloogia järgi Manuaallaod- kasutatakse traditsioonilist laotehnikat ja inventari, laotoiminguid teostatakse vahetult inimtööjõu juhtimisel ja osavõtul. Poolautomaatlaod- Teostatakse üksikud järjestikused toimingud automaatselt, kuid inimese poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. Automaatlaod- teostavad erinevad robotid ja automaatselt töötavad vooluliinid üldjuhul ilma inimese osavõtuta enamiku järjestikku toimuvatest laoopertsioonidest. Operatsioonide sooritamist juhib arvuti. 13. Ladude tüübid. Ladude jaotus hoiukohtade suuruse, eripära ning kauba ja pakendi iseloomu järgi. Hoiukohtade suuruse : Peenkaubalaod- kaubad hoiustatakse peenkaubariiulitel, hoiukoha ruumala on maksimaalselt 0,5 m3. Kaubaaluselaod- Kaubad hoiustatakse erinevatel kaubaalustel kaubaaluseriiulitel või virnastatult. Erimõõduliste kaupade laod-kaupasid hoiustatakse spetsiaalsetel tugikonsoolidel või konstruktsioonidel.
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S
1. Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel Logistika mõiste: Tegevus, mis vastutab organisatsiooni ja tarnijate vahelise materjalivoo eest. Materjalivoog liigub organisatsiooni, selle sisestest tegevustest läbi kuni tarbijani. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala – toodete liikumine, informatsiooni liikumine, aeg, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja konkurentsivõime parandamisele (Craig 1997). Logistika on vajaminevate ressursside ja teenuste organiseerimine mistahes operatsiooni jaoks. Ärilogistika on kaupade, teenuste ja seonduva informatsiooni kulusäästliku ja
1.MIS ON LOGISTIKA?.......................................................................... 7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?................................................................ 7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?............................................................... 7 4.MIS ON TARNELAHEL?....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10
...................................................................................................................38 8.TURUSTUS ..................................................................................................................... 40 HULGIKAUBANDUS ....................................................................................................44 JAEKAUBANDUS.............................................................................................................46 LOGISTIKA .......................................................................................................................47 9.MÜÜGITOETUS ...........................................................................................................49 ÜLESANDED.........................................................................................................................51 1.Äritegevuse määratluse hindamine..............................................................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-
Ladude jaotus kasutatava tehnika ja tehnoloogia järgi Manuaallaod- kasutatakse traditsioonilist laotehnikat ja inventari, laotoiminguid teostatakse vahetult inimtööjõu juhtimisel ja osavõtul. Poolautomaatlaod- Teostatakse üksikud järjestikused toimingud automaatselt, kuid inimese poolt antud vahetu juhtimiskäsu peale. Automaatlaod- teostavad erinevad robotid ja automaatselt töötavad vooluliinid üldjuhul ilma inimese osavõtuta enamiku järjestikku toimuvatest laoopertsioonidest. Operatsioonide sooritamist juhib arvuti. 3. Ladude tüübid. Ladude jaotus hoiukohtade suuruse, eripära ning kauba ja pakendi iseloomu järgi. Hoiukohtade suuruse : Peenkaubalaod- kaubad hoiustatakse peenkaubariiulitel, hoiukoha ruumala on maksimaalselt 0,5 m3. Kaubaaluselaod- Kaubad hoiustatakse erinevatel kaubaalustel kaubaaluseriiulitel või virnastatult. Erimõõduliste kaupade laod-kaupasid hoiustatakse spetsiaalsetel tugikonsoolidel või konstruktsioonidel.
ülemised kaubad rõhuvad alumistele ja põhjustavad neile vigastusi ühes riiuli postivahes on võimalik hoiustada ainult üht tooteartiklit ei sobi hooajakaupade ladustamiseks 21. Mis on raadiosüstik? seade, mille abil on võimalik teostada kogu sügavriiulite teenindamise töö seade, mille abil on võimalik komplekteerida sügavriiulitest tükikaupa seade, mis suudab liikuda iseseisvalt riiulikorrustel, transportides kaubaaluseid kaasaegne logistika sidepidamidamisseade, mille abil saab korraldada ladudes kogu reaalajas toimiva elektroonilise andmevahetuse 22. Millist kasu on võimalik saada raadiosüstikute kasutamisest? raadiosüstiku abil on võimalik komplekteerida sügavriiulitelt tükikaupa raadiosüstikut kasutades saab hoiustada riiuli postivahe igal korrusel erinevat tooteartiklit raadiosüstik on võimeline töötama iseseisvalt ilma tõstukijuhi poolse juhtimiseta
..................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas................
..................................49 16. Tõstukite hooldustööd.....................................................................................51 17. Puhastustööd laos............................................................................................52 18. Klienditeenindus..............................................................................................54 19. Kvaliteedi haldamine logistikas.......................................................................71 20. Logistika alused ja põhimõisted......................................................................81 21. Transport..........................................................................................................93 22. Kaubavedu.......................................................................................................99 23. Varude juhtimine............................................................................................111 24. Kulude juhtimine logistikas................
sellest, mis kujuneb kergesti ligipääsetaval turul. Arendusfaas. Selles faasis uut toodet veel ei müüda, kuigi kulutusi tootele juba tehakse. Toote arendus- ehk ettevalmistusfaasis töötab firma uue toote ideega. Toode, millega saaks kiiresti ja edukalt turule siseneda, peaks olema uus ja atraktiivne. Selles faasis valmistutakse pealetungiks kasvama hakkaval turul. Tehakse põhjalikke uuringuid (testitakse toodet, selle kontseptsiooni, logo, nime, pakendit jm), õpitakse tundma tulevasi ostjaid, määratakse turu segment ja positsioneeritakse toodet. Kuna kulutusi tehakse, aga käive puudub, on kasum negatiivne (ollakse kahjumis). Arendusfaas on lühem ja vähem kulukas esmatarbekaupadel, pikem, kulukam kõrgtehnoloogilistel toodetel. Toote ideaalse elutsükli arendusfaas on lühike ja suhteliselt väheste kuludega. Juurutusfaas on elutsükli lõik, kus uus toode ilmub müügile ja hakkab vallutama turgu.
filosoofia, et eelise saab ettevõte, kellel on olemas turupiirkonnas ladu ja kes suudab tellimuse saabu- misel kauba kliendile lühikese aja jooksul tarnida. Selle põhimõtte alusel ehitati Euroopas peaaegu kõikjal palju piirkondlikke ladusid, kus hoiustati suurtes kogustes varuks toodetud kaupu. Igas riigis pidi suurtel tootjatel olema üks või isegi mitu ladu. Suur ladude arv ja mitu korda nõudlust ületavad varud muutsid logistika ja kaubad turul kalliks ning vähendasid tootjate konkurentsivõimelisust. 1990. aastatel saadi aru, et valitud tee pole õige ja orienteeruti piirkondlikelt ladudelt ümber suurtele keskladudele. Tarneajad sellest eriti ei pikenenud, sest maanteetranspordis hakati kasu- tama rohkem ,,üleöö" vedusid. Kiireloomulisi väikesaadetisi hakati vedama rohkem lennukitega, mis võimaldas tarnida saadetisi kogu Euroopa piires öö jooksul
väljaspool olevad inimesed (äriturunduse puhul teised ettevõtted). Turundustegevus peaks algama sisemise turunduse arendamisest, sest enne tarbijakeskset tegutsemist tuleb tarbijakesksuse olemust mõista ning vastavaid põhimõtteid aktsepteerida. Seega on sisemise turunduse peamiseks ülesandeks kliendikesksuse seisukohtade "müümine" ettevõtte personalile. Vale oleks oodata, et need ideed (nagu välise turunduse korral tooted) "müüksid" ennast ise. Sisemises turunduses on olulisel kohal kahe komponendi - hoiakute ja kommunikatsiooni - juhtimine. Hoiakute kujundamine põhineb töötajate koolitamisel ja motiveerimisel. Koolitamise eesmärgiks on panna inimesi õigesti tegutsema, kasutama õigeid meetodeid ning saavutama tulemusi vastavalt sellele, kuidas töö on organiseeritud. Motiveerimise all mõeldakse töötajaskonna mõjutamist, milleks kasutatakse materiaalseid vahendeid, innustamist (sõnadega), eestvedamist (tegudega) ja arendamist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
