mõiste mahtu jne. Selle tulemusena saab teha mõiste üle konkreetsemaid otsuseid, mis on lähemal juristi jaoks olulist tähendust omavatele elulistele situatsioonidele, võimaliku v vajaliku käitumise liigile jne. Ajalooline tõlgendamine/subjektiiv-teleoloogiline Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Tõlgendamise eesmärgiks võib olla selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. Milline oli ajaloolise sadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid ja ettekujutused normist selle loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru ja kuidas soovis mõista normi ajalooline seadusandja. Ajalooline tõlgendamine on seotud õigusliku järjepidevusega. Kongrueerumine-ühildamine algse ja antud ajas ning ruumis tehtava otsuse vahel.(see on
Süstemaatiline tõlgendamine võtab arvesse teatud gradatsiooni õigusnormide seoste uurimisel kas: õigusakti ühe ja sama jao või erinevate jagude piires; õigusakti ühe ja sama peatüki või erinevate peatükkide piires; eri õigusaktide vahel; eri õigusjõuga õigusaktide vahel; eri õigusharude eri õigusaktide vahel jms. ajalooline. Tõlgendamise eesmärgiks võib olla selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. See on seotud reguleerimise eesmärkide ja põhiideede teadasaamisega. Ajalooline tõlgendamine selgitab välja normatiivakti väljaandmise ajal olnud tingimused, olukorrad ja põhjused, mis tingisid normatiivakti väljaandmise. Normatiivakti loomise ajalugu vaadeldakse koos muude ajalooliste seikadega. Eriti tuleb arvesse võtta seda, et elutingimuste muutumisel muutub ka mõnede terminite sisu. Uuritakse: miks norm vastu võeti; normi vastu võtnud subjekti
tolliamentik). Vaja riigi poolset sekkumist õiguse realiseerimisse. · Õiguse realiseerimine on väga tihedalt seotud õiguse efektiivsuse ehk õiguse tulemuslikkusega. Normide maailm on loodud inimeste poolt inimeste jaoks selleks, et teatud kvaliteediga inimsuhetes kujuneks teatud kindla kvaliteediga kord. Seda efektiivsust saab isegi mõõta. · Normide eesmärk ongi, et need oleks tulemuslikud, seega peab juba normilooja tegema kõik selleks, et see tulemuslikkus ikkagi kujuneks. Ta saab väga palju õiguse realiseerimisele ja tulemuslikkusele kaasa aidata. Normi looja peab väga hästi tundma seda tegelikkust, milles ta tahaks teatud kvaliteediga korda näha. Ta peab väga hästi teadma õiguse võimalusi korra loomisel, sellesama normi võimalusi. Kuna õigus on ühele osale tegelikkusest antud semantiline, keeleline vorm, siis peab seadusandja väga hästi teadma keelt.
4. Õiguse rakendusakti vastuvõtmine Õigusnormi valik: See on subsumeerimine ehk tegelikkuses juhtunu mõtteline paigutamine õigusnormi abstraktse faktilise koosseisu alla Samasuse või sarnasuse korral võib teha otsustuse õigusliku tagajärje rakendamise osas Õigusnormi analüüs Õiguskord ei ole täiuslik, rakendaja peab olema võimeline õiguskorda täpsustama austades stabiilsust ja paindlikkust Tõlgendamise tänapäeva metoodika: Normilooja kavatsus Normiformulatisooni tähendus Ettekirjutuse otstarve Normiteksti lugeja arusaam Friedriech Carl von Savigny- „Tuleb ennast mõttes asetada seadusandja seisukohale ning tema tegevust kuntslikult korrates lasta mõttes seadusel uuesti tekkida” „Savigny kvart”: 1. Grammatiline 2. Loogiline 3. Ajalooline 4. Süstemaatiline Õigusnormi analüüs Õigusnormi valik See on subsumeerimine e
Süstemaatiline tõlgendamine võtab arvesse ühe õigusnormi sisu kindlakstegemisel mitte ainult ühte normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi normatiivakte. Mitmed terminid, täpsustused jne, mis leiavad täieliku määratluse ainult ühes normatiivaktis, esinevad samas ka paljudes teistes normatiivaktides. 23. Mida tähendab õiguse ajalooline tõlgendamine? Selgita! Tõlgendamise eesmärgiks võib olla selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. Milline oli ajaloolise sadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid ja ettekujutused normist selle loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru ja kuidas soovis mõista normi ajalooline seadusandja Ajalooline tõlgendamine on seotud õigusliku kontinuiteediga. Kindlama otsuse saab langetada, ui on välja selgitatud sarnaste reguleerimiste ajalooline taust. Seda nim kongrueerumiseks ehk
seoste nägemine, sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga, näiteks täielikud ja mittetäielikud normid. Normi koha leidmine õiguse süsteemis, valdkonnas, harus. Edasi normide loogilised ja funktsionaalsed seosed. Kasutatakse loogikavõtteid – loogiline analüüs. 3) Ajalooline – ehk subjektiiv-teleoloogiline tõlgendamine, mida normilooja öelda tahtis. Normatiivakti loomise ajalugu vaadeldakse koos muude ajalooliste seikadega. Elutingimuste muutumisel muutub ka mõnede normide sisu. Ajalooline tõlgendamine selgitab välja akti väljaandmise ajal olnud tingimused, olukorrad ja põhjused, mis tingisisd selle akti väljaandmise. Uuritakse : - Miks võeti vastu - Vastu võtnud subjekti ajaloolist iseloomu
mis tingisid akti väljaandmise. Lihtsamalt öeldes uurib ajalooline argumentatsioon sätte tekkelugu. Õigusakti loomise ajalugu vaadatakse koos muude ajalooliste seikadega. Arvesse tuleb võtta, et nt elutingimuste muutumisel muutub ka mõnede terminite sisu (nt solvamine, ebahügieeniline olukord jne). 3. Ajalooline tõlgendamine Sel teel võib selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja pannud tõlgendatavasse normi, s.t milline oli nt seadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid normi loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru selle looja, mis oli tema tahe selle normi loomisel. Allikaks on nt parlamendi aruteludest säilinud stenogrammid, seletuskirjad, koosolekute protokollid, juriidilise sisuga tolleaegsed artiklid normi kohta, n.n tolleaegse eliidi tolleaegsed arvamused normi kohta jne. 4
osaga. Nt mittetäielikud õigusnormid. Süstemaatiline tõlgendamine võtab arvesse ühe õigusnormi sisu kindlakstegemisel mitte ainult ühte normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi normatiivakte. Mitmed terminid, täpsustused jne, mis leiavad täieliku määratluse ainult ühes normatiivaktis, esinevad samas ka paljudes teistes normatiivaktides. 4.3.3. Ajalooline tõlgendamine See on subjektiivne tõlgendusteooria. Eesmärk võib olla välja selgirada, millise idee on ajalooline normilooja põiminud tõlgendatavasse normi. Mis oli ta kavatsus, eesmärk ja ettekujutus normi loomisel. Kuidas sai ta aru normi mõttest ja kuidas soovis seda mõista. Ajalooline tõlgendamine on seotud õigusliku kontinuiteediga. Kindlama otsuse saab langetada, ui on välja selgitatud sarnaste reguleerimiste ajalooline taust. Seda nim kongrueerumiseks ehk ühildumiseks algse ja antud ajas ning ruumis tehtava otsuse vahel.
põhjused, mis tingisid akti väljaandmise. Lihtsamalt öeldes uurib ajalooline argumentatsioon sätte tekkelugu. Õigusakti loomise ajalugu vaadatakse koos muude ajalooliste seikadega. Arvesse tuleb võtta, et nt elutingimuste muutumisel muutub ka mõnede terminite sisu (nt solvamine, ebahügieeniline olukord jne). Sel teel võib selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja pannud tõlgendatavasse normi, s.t milline oli nt seadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid normi loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru selle looja, mis oli tema tahe selle normi loomisel. Allikaks on nt parlamendi aruteludest säilinud stenogrammid, seletuskirjad, koosolekute protokollid, juriidilise sisuga tolleaegsed artiklid normi kohta, n.n tolleaegse eliidi tolleaegsed arvamused normi kohta jne.
valdkonnas ja õiguse harus. Edasi tuvastatakse normide loogilised ja funtsionaalsed seosed. Selle tõlgendamise alla kuulub ka selle puhtalt loogiline pool. Tegemist on mõttelise protsessida, mille käigus tõlgendaja kasutab normi teksti interpreteerimisel loogika võtteid. Levinumaks võtteks loogiline analüüs. Ajalooline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Tõlgendamise eesmärgiks võib olla näitkes välja selgitamine, millise idee on ajalooline normilooja sisaldanud tõlgendavasse normi, milline oli tema kavatsus jne. ajalooline tõlgendamine annad vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru ja kuidas soovis mõista normi ajalooline seadusandja. Seotud õigusliku järjepidevusega. Tuleb välja selgitada annaloogiliste regulatsioonide ajalooline taust. Seda nimetatakse kongrueerumiseks ehk ühildumiseks algse ja anutd ajas ning ruumis tehtava otsustuse vahel.
mõiste mahtu jne. Selle tulemusena saab teha mõiste üle konkreetsemaid otsuseid, mis on lähemal juristi jaoks olulist tähendust omavatele elulistele situatsioonidele, võimaliku v vajaliku käitumise liigile jne. 10.3Ajalooline tõlgendamine/subjektiiv-teleoloogiline Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Tõlgendamise eesmärgiks võib olla selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. Milline oli ajaloolise sadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid ja ettekujutused normist selle loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru ja kuidas soovis mõista normi ajalooline seadusandja. Ajalooline tõlgendamine on seotud õigusliku järjepidevusega. Kongrueerumine-ühildamine algse ja antud ajas ning ruumis tehtava otsuse vahel.(see on
tõlgendaja kasutab normi teksti interpreteerimisel loogikavõtteid, nt mõiste loogilist analüüsi (saab eristada tunnuseid, näha mahtu jne). selle tulemusena saab teha konkreetsemaid otsustusi, mis on lähemal elulistele situatsioonidele vms. 4.3.3. Ajalooline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria (subjektiiv-teoloogiline). Tõlgendamise eesmärgiks võib olla selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. See on seotud õigusliku kontinuiteediga otsustamine on pädevam, kui taust on teada kongrueerumine e ühildumine algse ja antud ajas ning ruumis tehtava otsuse vahel. See on keeruline. Võtted: · Õigusnormi või instituudi ajaloolise arengu uurimine õiguse allikate abil · Parlamendi stenogrammide ja protokollidega tutvumine · Oma aja perioodika uurimine, eriti juriidiliste ajakirjade aga ka publitsistlikute
See tõlgendamisvõte tuleneb sellest, et sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga (nt normi mõte selgub alles koostoimes teiste samas õigusaktis sisalduvate normidega). Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine on normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas, õigusharus. Ajalooline tõlgendamine - Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Sel teel võib selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja pannud tõlgendatavasse normi, s.t milline oli nt seadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid normi loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru selle looja, mis oli tema tahe selle normi loomisel. Allikaks on nt parlamendi aruteludest säilinud stenogrammid, seletuskirjad, koosolekute protokollid, juriidilise sisuga tolleaegsed artiklid normi kohta, n.n tolleaegse eliidi tolleaegsed arvamused normi kohta jne.
sõnade tähendus. Grammatiline tõlgendamine normi tõlgendamine lähtudes eelkõige keele reeglitest. 2. Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine See tõlgendamisvõte tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. See tõlgendamisvõte tuleneb sellest, et sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. 3. Ajalooline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Sel teel võib selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja pannud tõlgendatavasse normi, s.t milline oli nt seadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid normi loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru selle looja, mis oli tema tahe selle normi loomisel. Allikaks on nt parlamendi aruteludest säilinud stenogrammid, seletuskirjad, koosolekute protokollid, juriidilise sisuga tolleaegsed artiklid normi kohta. 4. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine
üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. Tegu on üldisel õiguse põhimõttel või printsiibil rajaneva analoogiaga. 50. Kollisioonid õiguses. Kollisioonid ehk vastuolud õiguses. Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigusnormi reguleerivad ühe aegselt (võrdselt) kaks õigusnormi, kusjuures samas välistavad mõlemad vastastikku teineteist. Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: teha kindlaks normilooja tegelikku tahet, rakendada mõlemat normi, hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Reaalse kollisiooni tunnused on järgmised: tegemist on ühe ja sama normiadressaadiga, tegemist on ühe ja sama õigussuhtega, mõlemad vastuolus olevad normid on iseenesest täiel määral kohaldatavad. Õiguse realiseerija peab tegema ise valiku. Kollisioonide lahendamise alustena tuntakse õigusteoorias järgmisi võimalusi:
See tõlgendamisvõte tuleneb sellest, et sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga (nt normi mõte selgub alles koostoimes teiste samas õigusaktis sisalduvate normidega). Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine on normi koha leidmine õiguse süsteemis, õiguse valdkonnas, õigusharus (Ibid, lk 82). 3. Ajalooline tõlgendamine Ajalooline tõlgendamine on subjektiivne tõlgendusteooria. Sel teel võib selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja pannud tõlgendatavasse normi, s.t milline oli nt seadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid normi loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru selle looja, mis oli tema tahe selle normi loomisel. Allikaks on nt parlamendi aruteludest säilinud stenogrammid, seletuskirjad, koosolekute protokollid, juriidilise sisuga tolleaegsed artiklid normi kohta, n.n tolleaegse eliidi tolleaegsed arvamused normi kohta jne. 4
Isikud, kes osalevad Õlikus elus. Õe objekt on kõik see, mis on subjektiivsete Õte esemeks. Õe tõlgendamine on Õnormi sisu ja mõtte väljaselgitamine. Grammmateline – Õteksti uurimine grammatikareeglite abil. Süstemaatilis-loogiline – normi koha leidmine Õe süsteemis, Õe valdkonnas, Õe harus. Tuvastataks normi loogilised ja funktsionaalsed seosed. Ajalooline – selgitakse välja, millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. Objektiiv-teleoloogiline – selgitakse välja eesmärgid, mida Sandja normi loomisega tahab saavutada. Subsumeerimine on Õe rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes. Tammelo uuris õ ja õigluse vahekorda. Visandas rea õigluse krit-e, mis on õ-kordade jaoks omalaadsed ülemnormid. Tammelo õ-fil-d vaated õpetavad meid nägema väärtusi, mis seisavad pos õ kohal ja millega see pos õ peab arvestama.
saavutada. Tõlgendaja peab küsima: mis eesmärki teenib norm, mis on selle mõte? Objektiivsed eesmärgid: rahu, julgeoleku kindlustamine, sotsiaalne võrdsus, õiglanevaidluste lahendamine. Siin 2 tõlgendamiskriteeriumi: 1. eluvaldkonna struktuur – faktilised asjaolud, mida seadusandja muuta ei aa, aga peab silmas pidama; 2. õiguse printsiibid, mis asuvad väljaspool reguleerimist ennast. Ajalooline tõlgendamine — Eesmärgiks välja selgitada, millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi, oluline tema kavatsus. Annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru ja soovis mõista ajalooline seadusandja. Põhjus: antud ajas saab langetada kindlama otsuse, kui on välja selgitatud analoogilise reguleerimise ajalooline taust= kongrueerimine (algse ja antud ajas tehtava ühildamine). selgitab välja normatiivakti väljaandmise ajal olnud tingimused, olukorrad ja põhjused, mis tingisid normatiivakti väljaandmise.
võrdse tulemuse saavutamisele. 357. Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja tõlgendamiskriteeriumid? A) Grammatiline tõlgendamine- iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadusesättest B) Süstemaatilis-loogiline tõlgendamine- tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. C) Ajalooline tõlgendamine- see on subjektiivne tõlgendamisteooria.Tõlgendamise eesmärgiks võib olla välja selgitada millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. D) Objektiiv-telegoogiline tõlgendamine- See on nagu ajalooline tõlgendaminegi- tahtetõlgendamine. Kuid siin ei oma tähtsust ajaloolise seadusandja ettekirjutused, vaid kehtiv väärtsüsteem. Eesmärgid, mida seadusandja normi loomisega tahab saavutada, on valdavalt õiguse objektiivsed eesmärgid. 358. Mis on lüngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine? Millised on ehtsad, näivad ja väärtuslüngad? Lünk on auk seaduses
normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektis on normide keel. Süstemaatiline tõlgendamine tähendab õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemist. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. Ajalooline tõlgendamine/subjektiiv- teleoloogiline- Tõlgendamise eesmärgiks võib olla selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. Milline oli ajaloolise sadusandja kavatsus, millised olid tema eesmärgid ja ettekujutused normist selle loomisel. Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru ja kuidas soovis mõista normi ajalooline seadusandja. Objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine- Siin ei oma tähtsust ajaloolise seadusandja ettekujutused, vaid kehtiv õigus ja väärtussüsteem.
puhul, kui tegemist võib olla ühiskonna intresside (ühiskonna kasu ehk üldise huvi) piiramisega analoogia kohaldamise järelmina; 4) küll aga soovitatakse õiguse analoogiat kohaldada sotsiaalõiguse suhete reguleerimisel. P.2. Kollisioonid ehk vastuolud õiguses Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigussuhet reguleerivad võrdselt kaks õigusnormi, mis samas kumbki välistavad vastastikku teineteist. Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: 1) teha kindlaks normilooja tegelikku tahet; 2) rakendada mõlemat normi; 3) hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Reaalse kollisiooni tunnused on järgmised: 1) tegemist on ühe ja sama normiadressaadiga; 2) tegemist on ühe ja sama õigussuhtega; 3) mõlemad vastuolus olevad normid on iseenesest täiel määral kohaldatavad. Õiguse realiseerija (rakendaja) peab siin tegema kindlasti valiku, aga küsimus on - milliste kriteeriumide alusel
annaabi.ee 
