Normaaljaotuse kontrollimine. Erindite leidmine. Süstemaatiliste vigade leidmine ja eemaldamine. - sarnased materjalid

Mõõtmistulemuste asendi- ja hajuvuskarakteristikute arvutamine. Histogrammi koostamine.

hajuvuskarakteristikute arvutamine. Histogrammi koostamine. Ülesanne 1. Arvutada ühele suunale tehtud 50 lugemi sekundiosade põhjal mõõtmistulemuste asendi- ja hajuvuskarakteristikud. Koosta mõõtmistulemuste kohta histogramm. Vastavalt tööjuhendile koostame ette antud andmetest variatsioonirea kasutades selleks Excel’is olevat Sort funktsiooni. Järgnevalt leiame valimi aritmeetilise keskmise Average käsuga. Lisaks tuleb leida valimi mood, mediaan, dispersioon ja standardhälve kasutades selleks Excel’i funktsioone. Järgnevalt antud valimile vastavad mainitud suurused: 1. Aritmeetiline keskmine- 37,8 2. Valimi mood- 32,1 3. Valimi mediaan- 37,9 4. Valimi dispersioon- 9,7 5. Valimi standardhälve- 3,1 Lisaks tuleb leida valimile vastavad asendi-ja hajuvuskarakteristikud Excel’i töövahendiga Descriptive statistics, mis leiab

Ökonomeetria kontrolltöö kordamisküsimused 2020

● Otsustamiseks kasutatakse juhuvalimit. ● Juhuvalimi keskväärtus on juhuslik suurus, st erineb arvust μ. ● Kuidas otsustada, kas – kogumi keskväärtus μ = μ0 kehtib nullhüpotees; – kogumi keskväärtus μ ≠ μ0 kehtib sisukas hüpotees? ● Ehk: kui palju võib juhuvalimi keskväärtus erineda nullhüpoteesiga püstitatud väärtusest, et võime öelda: nullhüpotees ei kehti? ● Vaja kriteeriumi! Statistiline kriteerium ja teststatistik ● Otsustamiseks vajaliku statistilise kriteeriumi leidmiseks kasutatakse teststatistikut. ● Valimi andmete põhjal arvutatakse teststatistiku empiiriline väärtus – sõltuvalt sellest, mida kontrollitakse, on konkreetsed arvutusvalemid erinevad – z-test, t-test, F-test, χ 2 -test, …. ● Empiirilist väärtust võrreldakse vastava kriitilise väärtusega ja võetakse vastu otsus. Kriitilised väärtused

Andmeanalüüs sots.teadustes

ankeetide nummerdamist ning andmetabelisse vastava järjekorranumbri lisamist. 2. VALIMIT KIRJELDAV STATISTIKA Üldiselt, kindlasti suuremate valimite puhul, ei ole andmetabel loomulikult informatiivne, kogutud andmetest ülevaate saamiseks kasutame kirjeldavat statistikat. Andmete esitamiseks kokkuvõtlikul, sisutihedal, ülevaatlikul kujul kasutatakse graafilisi vahendeid (tabelid, diagrammid) ja arvulisi näitajaid (keskmine, standardhälve jm). 2.1. Andmete graafiline kirjeldus Graafilise kirjelduse eesmärk on lihtsustada info lugemist või esitada uudne kokkuvõtte. Tabel või diagramm, mis on annab samaväärse info juba esitatud tekstiga, ei oma mõtet. Töös ei esitata elementaarseid tabeleid ja diagramme (info, mis tekstina oleks lühem või samaväärne), samuti peaks  Andmetöötlus sotsiaalteadustes 8

Rakendusstatistika kokkuvõte

funktsionaale, millega opereerimine/arvutused on enamasti lihtsamad kui kogu jaotusseadusega opereerimine. Juhusliku suuruse arvkarakteristikuid võib jagada: moment ja mittemomentkarakteristikud, asendi-,hajuvus- ja kujukarakteristikud, kvantiilkarakteristikud. Keskväärtus on juhusliku suuruse asendikarakteristik, mille abil iseloomustatakse juhusliku suuruse jaotuse keskkoha/tsentri asukohta. Keskväärtuse geomeetriline tõlgendus: jaotuse raskuskeskme projektsioon x-teljele. Dispersioon ja standardhälve on arvkarakteristikud juhusliku suuruse hajuvuse iseloomustamiseks keskväärtuse suhtes. Juhusliku suuruse p-kvantiil xp on selline juhusliku suuruse väärtus, millest vasakule jäävale jaotuse osale vastab tõenäosus p. Kvantiile nim ka protsentiilideks, siis tõenäosus p väljendatakse protsentides. 10% kordseid protsentiile nim detsiilideks, 25%kordseid protsentiile nim kvartiilideks, 50% korral mediaaniks. Mediaan on

Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika kokkuvõte

mis seob juhusliku suuruse väärtused ja nende tõenäosused: pi=P(X=xi).( esitatud valemina, tabelina, arvupaaridena või graafikuna). keskväärtus - EX = E(X). kus xi tähistab diskreetse juhusliku suuruse x väärtust ja p i selle tõenäosust. Keskväärtus on juhusest sõltumatu suurus, mis paikneb väikseima ja suurima väärtuse vahel dispersioon, - Dispersioon on hälbe ruudu keskväärtus. DX = D(X) = E(X-EX) 2= standardhälve - Standardhälve on ruutjuur dispersioonist 7. Jaotusfunktsioon. - Juhusliku suuruse jaotusfunktsioon on funktsioon, mis seob väärtusega x vastavusse tõenäosuse, et Xx. Tähistame F-ga F(x )=P(Xx ) tõenäosus, et JS kuulub paljude väärtuste korral 0 0 teatavasse piirkonda P(a

KORDAMINE ÖKONOMEETRIA KONTROLLTÖÖKS

65. Struktuursete muutuste testimine fiktiivse tunnuse abil: testi idee, nullhüpotees ja sisukas hüpotees. 66. QLR test struktuursete muutuste testimisel: testi idee, nullhüpotees ja sisukas hüpotees. QLR (Quandt likelihood ratio) testi korral leitakse Chow testi Fstatistiku väärtus järjest erinevate murdepunktide (break-points) jaoks. · Valitakse see murdepunkt, mille korral F- statistiku väärtus on kõige suurem. Teststatistik on maksimaalne F-statistiku väärtus. Test annab õiged tulemused siis, kui murdepunkt on piisavalt kaugel vaadeldava perioodi algusest või lõpust. · Tavaliselt võetakse mõlemalt poolt 15%, st F-statistik leitakse 70% potentsiaalsete murdepunktide jaoks. · Kui võrreldakse korraga mitmeid F-statistiku väärtusi, ei saa kriitilise väärtuse leidmiseks kasutada F-jaotust. 67. Rekursiivne hindamine, CUSUM ja CUSUMSQ testid, nullhüpotees ja sisukas hüpotees. 68

ÜLEVAADE TÕENÄOSUSTEOORIA PÕHIMÕISTETEST

opereerimine/arvutused on enamasti lihtsamad kui kogu jaotusseadusega opereerimine. Juhusliku suuruse arvkarakteristikuid võib jagada: moment ja mittemomentkarakteristikud, asendi-,hajuvus- ja kujukarakteristikud, kvantiilkarakteristikud. Keskväärtus(asendikarakteristik) ­ iseloomustab juhusliku suuruse jaotuse keskkoha asukohta. Keskväärtuse geomeetriline tõlgendus: jaotus raskuskeskme projektsioon x-teljele Dispersioon ja standardhälve on arvkarakteristikud juhusliku suuruse hajuvuse iseloomustamiseks keskväärtuse suhtes. dispersioon on standardhälve ruudus ja standardhälve on vastavalt dispersiooni ruutjuur. Juhusliku suuruse p-kvantiil xp on selline juhusliku suuruse väärtus, millest vasakule jäävale jaotuse osale vastab tõenäosus p. Kvantiile nim ka protsentiilideks, siis tõenäosus p väljendatakse protsentides. 10% kordseid protsentiile

Andmeanalüüsi konspekt

? Joonisel näete, et vasakul on muutujad. Kui te tahate mingi muutuja kohta kirjeldavat informatsiooni, viige see muutuja paremale poole (joonisel tühi kast). Seejärel klikake käsklusele Statistics. Sealt saate erinevate vajalike kirjeldavate statistikute arvutamist ,,tellida". Charts all on võimalik kasutada histogrammi joonistamise võimalust. Joonisel olev küsimärk käib osutatud linnukese kohta. Display frequency tables annab käskluse moodustada iga pikkuse kohta sagedustabel. Küsimärk on juurde tehtud, et uurida, kas sellise tabeli koostamine on vajalik. Mis on tabelite ja jooniste eesmärk? Kuidas testida normaaljaotust? Selleks järgige järgmist käskluste rida: Analyze-> Descriptive Statistics-> Explore-> (ärge unustage valida sõltuvateks muutujateks ruumiline mõtlemine ja sõnavara ning sõltumatuks muutujaks sugu) Plots-> Normality Plots with tests Võite ära märkida, et tahate joonist histogrammi kujul

Majandusstatistika

keskmine on keskväärtuse parim hinnang. Püüame hinnata tajuvust, selleks moodustatakse hälbed aritm. keskmise suhtes. + + ... + ) Juhusliku sündmuse mood (M0 X) on kõige suurem tõenäosuse väärtus. = max Juhusliku sündmuse mediaan ­ variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või paariarvulise valimi korral kahe keskmise elemendi poolsumma. 4. Dispersioon ja standardhälve ( DX ja ( X ) ). Dispersiooni ja standardhälbe punkthinnangud ( s 2 ja s ). Dispersioon (DX) juhusliku suuruse ja tema keskväärtuse vahe ruudu keskväärtus DX=E(X-EX)². Praktikas kasutatava binoomjaotuse dispersioon on arvutatav lihtsama valemiga D(x)=npq Standardhälve on ruutjuur dispersioonist - (X)= ruutjuur DX. Dispersiooni punkthinnang on valiku uuringu korral. Dispersiooni hindamiseks kasutatud kõikse uuringu

Epidemioloogia konspekt

endine suitsetaja, suitsetab vähe, suitsetab palju) · Nominaalsed tunnused ­ tunnused, mille väärtus pole järjestatav (nt sugu, elukoht, veregrupp, diagnoos) · Binaarsed - vastus jah/ei küsimusele, tähistamaks nt haiguse v riskiteguri olemasolu või puudumist. · Mittearvulisi tunnuseid on vahel otstarbekas arvuliseks kodeerida (nt 1 vastab nõrgale valule) 2. ANDMETE KIRJELDAMINE ­ andmeid saab kirjeldada arvuliselt ja graafiliselt. · Sagedustabel ­ kirjeldab ühte olulist valimi omadust ­ valimi jaotust. Mittearvulised või diskreetsed tunnused. Loed kokku mitu korda mingit väärtust esineb ja esitad sagedustabelis. Saad leida väärtuste esinemise suhtelised sagedused e osakaalud (arvutatakse vastava osakaalu ja vastuste koguarvu jagatsena). Pidevad tunnused? ­ suurema informatiivsuse saavutamiseks jagatakse tunnuse võimalikud väärtused intervalidesse. Tehakse sagedustabeli intervallidest, kus

Andmeanalüüs MS Exceli abil

statistika ja ka tõenäosusteooria alaseid algteadmisi. Põhilised andmeanalüüsi teostamise vahendid MS Exceli keskkonnas on funktsioonid ja protseduurid, aga ka Chart Wizard'i abil lisatavad joonised ja Pivot Table'iga konstrueeritavad tabelid. Järgnevad kirjeldused baseeruvad versioonil MS Excel 97, kuid selle erinevus nii eelnevast kui ka uuemast (Excel 2000) versioonist on statistilise andmetöötluse osas minimaalne (nn. tehnilisi erinevusi on jooniste ja tabelite konstrueerimisel). Lühidalt peamistest andmeanalüüsi teostamise vahenditest Excelis Joonised

Statistika konspekt

Asendikarakteristikud(annavad infot selle kohta, kuidas tunnuse väärtus paikneb). Need on aritmeetiline keskmine, mediaan ja mood. Nende välja arvutamine oleneb sellest, pas meil on tegu pidevate(mingi vahemik) või diskreetsete(1 väärtus) andmetega. Hajuvuskarakteristikud(kui erinevad on väärtused valimi erinevatelobjektidel).Nende eesmärgiks on mõõta andmete varieeruvust andmekogumis(iseloomustavad tunnuse üksikväärtuseerinevust keskmisest) Need on dispersioon ja standardhälve. ASENDIKARAKTERISTIKUTE ARVUTAMINE 1.1. Tabuleerimata(rühmitamata) diskreetsed andmed Keskmine- näiteks KOKKU TOOTEID/NENDES ESINENUD VIGADE ARV. Näitetabelis= 2190/1500=1,46 viga on keskmiselt. X= / Mediaan- kasutatakse kumulatiivset sagedust. Me=(n+1)/2. Mediaan näitetabelis on 750,5, sellele vastav vigade arv on 1. Samamoodi arvutatakse teisi kvartiile. Mood- kõige sagedasem suurus. Näitetabelis on kõige rohkem(440 korda) 0 viga. Mood on 0.

Andmetöötlus psühholoogias

Soo defineerimine: Variable view - soolahtrist Values... - 1=mees, 2=naine - data view - ülevalt view - value labels ette linnuke Kasvavas järjekorras järjestamine: Teed lahtri aktiivseks mida järjestada soovid - ülevalt Data - Sort cases - valid mida soovid sortida - linnuke ascending lahtri ees kindlalt ja OK Mingi väärtuse minimaalse ja maksimaalse väärtuse leidmine, standardhälve, keskmine: Analyze - descriptive statistics - descriptives/frequencies (kui vaja ekstsessi, histogrammi kellukat jn) - valid mille puhul tahad uurida - Options - valid milliseid väärtusi leida tahad ja ok, vastused ilmuvad OutPuti aknasse. Charts all on võimalik kasutada histogrammi joonistamise võimalust. Joonisel olev küsimärk käib osutatud linnukese kohta. Display frequency tables annab käskluse moodustada iga pikkuse kohta sagedustabel

Statistiline modelleerimine praktikumide juhised.

kujutatud: 2) MUUTUJA STANDARDISEERIMINE Muutuja standardiseerimiseks nimetatakse teisendust, kus muutuja igast väärtusest lahutatakse aritmeetiline keskmine ning saadud vahe jagatakse standardhälbega. Saadud tulemust nimetatakse ka z-skoorideks. Näide: o Ülesanne 5: Standardiseerige muutuja KOKKU, uue muutuja nimeks pange KOKKU_z. !! Leidke selleks kõigepealt muutuja KOKKU aritmeetiline keskmine ja standardhälve. !! Kuidas muutuja KOKKU_z leida? Kui teil on leitud aritmeetiline keskmine ja standardhälve, saate läbi viia arvutuse ning tekitada uue muutuja: z = (x ­ M)/SD o Ülesanne 6.: Kasutades käsku Analyse -> Descriptive Statistics -> Descriptives, leidke uue muutuja KOKKU_z aritmeetiline keskmine ja standardhälve. Kuid SPSS võimaldab tihtipeale ka lihtsamalt arvutusi läbi viia. o Ülesanne 7:

Andmeanalüüsi kordamisküsimused 2015

­ Näiteks: sissetulek, pikkus, kaal, temperatuur, vanus, laste arv Veel tunnuste liigitamise võimalusi: ­ Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed tunnused ­ Diskreetsed ja pidevad tunnused ­ Kategoriaalsed tunnused: diskreetne kvalitatiivne tunnus  ­ Binaarsed ehk dihhotoomsed ehk kaheväärtuselised tunnused 4) Kirjeldav statistika eri tüüpi tunnuste kohta: mis on mood, mediaan, kvantiilid, keskmine, standardhälve, dispersioon. Nominaaltunnused · Mood ­ kõige sagedasem väärtus või väärtusklass Järjestustunnused Mood Mediaan ­ punkt tunnuse skaalal, millest väiksemaid ja suuremaid väärtusi on variatsioonreas ühepalju. Mediaan jaotab skaala vaadeldava tunnuse seisukohalt kaheks võrdsagedaseks osaks. Kvantiilid Alumine kvartiil ­ punkt, millest väiksemaid väärtusi on kogumis ¼ osa. Ülemine ­ punkt, millest suuremaid väärtusi on kogumis ¼ osa.

Ökonomeetria mõisted

Mudel tuleb ümber vaadata. 2) Tavalise vähimruutude meetodi rakendamise protseduur võib anda standardhälvete nihkega hinnangud. Tuleb kasutada uusi lähenemisi mudeli parameetrite hindamiseks. Autokorrelatsiooni testitakse aegridade puhul. Kui juhuslikud vead korreleeruvad omavahel, siis on olemas autokorrelatsioon. Kui autok. Esineb, tuleb mudel ümber vaadata, tuleb muuta spetsifikatsiooni. 2. Asümptootilised hinnangud ­ kui juhuslike vigade normaaljaotuse eeldus ei ole täidetud, siis usalduspiirid on asümptootilised. Nad on täpsed siis, kui valimi maht on lõpmatu; lõpliku valimi mahu korral usalduspiirid on ligikaudsed. 3. Determinatsioonikordaja ­ (D=R²) väljendab regressioonimudeli poolt kirjeldatud hajuvuse suhet (ESS ­ explained sum of squares) modelleeritava näitaja (endogeense muutuja) koguhajuvusse (TSS ­ total sum of squares). 4

tunnuste suhtes. 48) White’i testi idee, nullhüpotees ja sisukas hüpotees (loeng 3) White’i test homoskedastiivsus Sõltuv tunnus= mudeli jääkliikmete ruudu ui2  Kui jääkliikmete dispersioon ei ole konstantne, siis see sõltub regressoritest x. Hinnatakse regressioonmudelit, kus sõltuvaks tunnuseks jääkliikmete dispersioon H0 uues mudelis on vaid konstant H1 heteroskedastiivsus ---> kui teststatistik TR2 väärtus > kriitiline (p < a) on tegemist heteroskedatiivsusega 49) Mida teha, kui heteroskedastiivsus esineb? Logaritmida tunnuseid Kontrollida mudeli spetsifikatsioon: kas õige kuju, kas oluline tunnus välja jäänud mudeli teisendamine ja uuesti hindamine. 50) Kohandatud standardvigade kasutamine Kui ei õnnestu eemaldada heteroskedastiivsust. EI KAOTA heteroskedastiivsust, vaid võtavad seda arvesse.

Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020

nullpunkt (nt raha) o Lickerti skaalal tehtud mõõtmisi on lubatud käsitleda vajadusel pideva muutujana Jaotused (normaaljaotus, negatiivne asümmeetria, positiivne asümmeetria): Andmetöötluse alused: Valemid ja tähised  n või N – juhtumite arv  x – muutuja  X̅ või µ – keskmine  i – indekseerimistähis  σ või SD – standardhälve (standard deviation)  σ2 või SD2 – hajuvus  Σ – summeerimine Standardhälve  Näitab, kui hästi keskmine esindab mõõdetud andmeid.  Muutjal on keskmine väärtus ja iga juhtum on sellest teatud kaugusel: x1- X̅  Hajuvus on keskmine ruutkaugus, seega standardhälve on nö keskmine kaugus keskmisest:  Normaaljaotuse puhul paikneb kõigist mõõtetulemustest 68,27% ±1SD, 95,45% ±2SD ja 99,73% ±3SD kaugusel keskmisest.

Rakendusstatistika arvestusharjutus AGT-1

90,00 1,645 0,4505 39,31 13,10 3,00 -36,31 1318,19 33,54 X2 -27,72787048 statistik Vabadusastmete arv k = m ­ 1 ­ r = 5 ­ 1 ­ 1 = 2 X2kr (0,1;2) = 4,605 Kuna kriitiline teststatistik on suurem kui teststatistik, siis peab hüpotees paika. 4.2 põhikogumi jaotuseks on eksponentjaotus (mille parameeter tuleb hinnata valimi järgi) k xm ni F0(m) pi ni' ((ni-n'i)2)/n'i 1 20,00 6,00 0,29 0,29 7,25 0,215517241 2 40,00 7,00 0,50 0,21 5,15 0,664563107 3 60,00 4,00 0,64 0,15 3,65 0,033561644

Rakendusstatistika AGT-1

RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A Valim A mahuga N=25 variatsioonirida: 69 10 76 79 84 41 15 87 44 49 38 16 58 7 24 19 82 1 40 38 35 87 51 1 69 1. Leida keskväärtuse, dispersiooni, standardhälbe, mediaani ja haarde hinnangud. Keskväärtus: Excel: AVERAGE x = 44,80 Dispersioon: Excel: VAR Sx² = 814,417 Standardhälve: Excel: STDEV Sx = 28,538 Mediaan: Mediaan on variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või kahe keskmise elemendi poolsumma paarisarvulise valimi korral. Excel: MEDIAN Me = 41 Haare:

Nivelleerimisvõrgu tasandamine

m−n , kus V on mõõtmistulemuste parandite maatriksi V transponeeritud maatriks, m mõõtmiste arv ning n on otsitavate tundmatute arv. Praegusel juhul on mõõtmisi 4 ja tundmatuid 3. Tehes vastavad arvutused, siis saame tasandusjärgse kaaluühiku standardhälbeks S0=0.000058. Tasandusjärgse kaaluühiku standardhälve annab infot mõõtmistulemuste täpsuse kohta. Mida ebatäpsemad on olnud mõõtmistulemsued, seda suurem on tasandusjärgne standardhälve. Kontrollimaks kaaluühiku dispersiooni vastavust a priori väärtusele 1, kasuame selleks χ2-testi olulisuse nivool α=0,05. Testi sooritamiseks püstitame hüpoteesid: H0: Tasandusjärgsete kaaluühikute standardhälve on 1; HA: Tasandusjärgsete kaaluühikute standardhälve ei ole 1. 2 v∗S 0

Standardhälve, SEOSED JA DISPERSIOONANALÜÜS

Lineaarne regressioonimudelil: 1. pole põhjus ega tagajärge 2. kordaja võb olla nii pos kui neg 3. vabaliikme abil saame kirjeldada seoste tugevust 4. regressiooni kordaja b abil saame kirjeldada seose tugevust Dispersioonanalüüsi eesmärk on: 1. dispersioonide leidmine 2. uuritava nähtuste tegurite mõju olulisuse hindamine Valimi andmete põhjal saadi järgmised tulemused: aritm.keskmine=80 ja standardhälve 20. Üldkogumi maht 1200. Kui suur peaks olema valim, et teha kindlaks üle 110 väärtusega elementide osakaalu üldkogumis täpsusega +/-4 ühikut, usaldatavusega 95%. 1. 1700 (üldkogum 1200) 2. 1280 (üldkogum 1200)  3. Ei saa arvutada, sest dispersioon ei ole teada (standarthälbe väärtus on olemas, tõstam ruutu saan dispersiooni, 2. Tahan teha kindlaks elementide osakaalu, ehk et kui dispersiooni ei tea, saan arvutada võttes maksimaalse dispersiooni)

RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ

MHT0030 RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Andmete kood: 248199 Osa A 1. Keskväärtus Dispersioon Standardhälve Mediaan Haare 2. Eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks leian usaldus- vahemikud. Keskväärtuse usaldusvahemik on arvutatud MS Exceli TINV-funktsiooniga: Dispersiooni usaldusvahemik ja on arvutatud MS Exceli CHIINV-funktsiooniga 3. Eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks kontrollin hüpoteese 3.1 alternatiiviga

Statistika eksamiks

Regressioonianalüüsi kõige üldisem eesmärk: 1. kirjldada korrlatiivset seost metemaatika funktsioonina Pidev juhuslik suurus... 2. võib omada ükskõik milliseid väärtusi tema võimalikke väärtusi hõlmavas arvuvahemikus. 3. juhuslikku suurust nim pidevaks juhuslikuks suurusesks, kui tema võimalike väärtuste hulk on loenduv. Normaalselt jaotuvas kogumis... 1. ei toimu väärtuste varieerumist 2. standardhälve peab võrduma nulliga 3. jaotuskõver on sümmeetriline 4. mõlemasuunalised kõrvalekalded ei ole võrdvõmalikud Normaaljaotuse korral 1. aritm, keskmine ei saa olla suurem ku geom. Keskmine 2. geom. Keskmine on alati aritm. Keskmisega võrdne 3. ei ole aritm. Keskmise ja mediaanig võrdsed 4. geom. Keskmine ja aritm. Keskmne on alati sama tähendusega 5. kolmandat järku standardmoment on võrdne nulliga 6

Rakendusstatistika arvutusgraafiline töö 1

RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A 0 2 7 1 0 1 5 2 8 2 9 3 0 3 1 3 2 3 2 4 2 4 6 4 7 4 7 4 8 5 3 6 8 7 0 7 5 7 5 7 9 9 4 9 6 9 9 Valimi A mahuga N=25 variatsioonirida: 1.Leida keskväärtuse, dispersiooni, standardhälbe, mediaani ja haarde hinnangud. Keskväärtus: Excel: AVERAGE x = 46,20 Dispersioon: Excel: VAR Sx² = 867,92 Standardhälve: Sx = 29,46 Mediaan: Mediaan on variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või kahe keskmise elemendi poolsumma paarisarvulise valimi korral. Me = 46 Haare: R= 99 - 0 = 99 2. Leida keskväärtuse ja dispersiooni usaldusvahemikud (eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks = 0.10). Keskväärtuse usaldusvahemik: = 0,10 Dispersiooni usaldusvahemik:

Statistika testid

(a), asümmeetriakordaja 0,29; ekstsess -0,44 ­ (c), asümmeetriakordaja 0,78; ekstsess 0,87 ­ (b) 1. Kuni 20 punkti sai 20% üliõpilastest. 2. Üle 30 punkti sai 40% üliõpilastest. 3. 20 kuni 30 punkti sai 40% üliõpilastest kvartiil on 50 Mediaan on 65 2. kvartiil on 65 3. kvartiil on 90 Kvartiilhaare on 40 Variatsioonamplituud on 70 5. Täida lüngad arvudega. 1. Joonisel esitatud sagedustabel on saadud arvukogumi põhjal, kuhu kuulub 90 arvu. 2. Klassi, mille ülemine piir on 20, kumulatiivne sagedus on (sinine lahter) 69. 3. Klassi, mille ülemine piir on 10, kumulatiivne suhteline sagedus on (roheline lahter) 30%. 4. Vahemikku 25-30 jääb 10% kõikidest väärtustest. 5. 55, 6% kõikidest väärtustest ei ole suuremad kui 15. 6. Kui asümmeetriakordaja A >0, siis d. esineb ekstremaalselt suuri väärtusi oige e. mood on aritmeetilisest keskmisest vasakul oige 7

Konspekt epidemioloogia eksamiks

sotsiaaldemograafiliste andmete kasutamine tervishoiupoliitika tegelik elulemusmäär ning Suhteline elulemusmäär Suhteline Pidevad tunnused ja nende kujutamine. Jagatakse tunnuse võimalikud kavandamisel/analüüsimisel, kvaliteet tervishoius ·Akadeemiline epi: elulemus (SE=TE/EE) tegelik elulemusmäär/eeldatava elulemusega. väärtused intervallidesse ja sagedustabel näitab, mitu väärtust valimis teadusuuringud meditsiinis, haiguste riskifaktorite otsimine, Rahvusvaheline haiguste ja surmapõhjuste klassifikatsioon RHK ­ langeb ühte või teise intervalli. Pideva tunnuse sagedustabeli põhjal põhjuslikkuse analüüs. Epi

Rakendusstatistika arvutusgraafiline kodutöö

RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A Valimi A mahuga N=25 variatsioonirida: 12 6 11 62 20 62 7 98 10 1 52 27 80 25 94 46 38 74 95 33 71 15 96 4 87 1.Leida keskväärtuse, dispersiooni, standardhälbe, mediaani ja haarde hinnangud. Keskväärtus: Excel: AVERAGE x=45, 04 Dispersioon: Excel: VAR Sx²=1164,123 Standardhälve: Sx=34,1193 Mediaan: Mediaan on variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või kahe keskmise elemendi poolsumma paarisarvulise valimi korral. Me=38 Haare: R=97 2. Leida keskväärtuse ja dispersiooni usaldusvahemikud (eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks = 0.10). Keskväärtuse usaldusvahemik: = 0,10 t0,1; 24= 1,711 (Studenti tabelist)

Rakendusstatistika / rakendusmatemaatika kodutöö

RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A Valimi A mahuga N=25 variatsioonirida: 75 10 79 32 32 0 68 94 96 2 99 53 31 15 48 47 29 70 7 75 28 30 42 47 46 1.Leida keskväärtuse, dispersiooni, standardhälbe, mediaani ja haarde hinnangud. Keskväärtus: Excel: AVERAGE x=46,20 Dispersioon: Excel: VAR Sx²=867,9167 Standardhälve: Sx=29,46 Mediaan: Mediaan on variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või kahe keskmise elemendi poolsumma paarisarvulise valimi korral. Me=46 Haare: R=99 2. Leida keskväärtuse ja dispersiooni usaldusvahemikud (eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks = 0.10). Keskväärtuse usaldusvahemik: = 0,10 t0,1; 24= 1,711 (Studenti tabelist)

Rakendusstatistika arvutusgraafiline töö

RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A Valimi A mahuga N=25 variatsioonirida: 22 96 91 75 74 75 25 79 12 38 95 10 71 0 79 24 86 91 96 5 40 85 69 82 39 1.Leida keskväärtuse, dispersiooni, standardhälbe, mediaani ja haarde hinnangud. Keskväärtus: Excel: AVERAGE x=58,36 Dispersioon: Excel: VAR Sx²=1072,74 Standardhälve: Excel: STDEV Sx=32,75 Mediaan: Mediaan on variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või kahe keskmise elemendi poolsumma paarisarvulise valimi korral. Excel: MEDIAN Me=74 Haare: =96-0=96 R=96 2. Leida keskväärtuse ja dispersiooni usaldusvahemikud (eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks = 0.10). Keskväärtuse usaldusvahemik: = 0,10

Tõenäosusteooria ja matemaatilise statistika kordamisküsimused

kohta. Poissioni piirteoreemi kohaselt, kus juhuslik suurus X on binoomjaotusega B(n,p), siis katsete arvu piiramatul suurendamisel on binoomjaotus lähendatav Poissoni jaotusega P(λ), kus λ=n*p. Osutub, et kui sündmuse esinemise ja mitteesinemise kordade arvu tõenäosused on ligikaudu võrdsed, võib binoomjaotuse ligikaudseks arvutamiseks kasutada normaaljaotust. Nimelt kehtivad Laplace'i lokaalne ja integraalne piirteoreem. Sellisel juhul on normaaljaotuse keskväärtus ja standardhälve määratud binoomjaotusega N(np, √ npq ) Laplace'i lokaalne piirteoreem: Tõenäosus, et n sõltumatu katse tulemusena, milles igaühes toimub sündmus tõenäosusega p, toimub sündmus täpselt k korda on piisavalt suure katsete arvu korral ligikaudu võrdne: 2 −x 1 k −np P (n , k ) ≅ e 2 , kus x = √2 π ∙ √ npq √ npq

Andmeanalüüsi konspekt

palju, siis ei kasutata sagedustabelit Seal esitatakse tunnuse väärtused (valid), nende esinemissagedus (frequence) ning protsendid (percent). Sagedustabeli järjestamiseks sagduste järgi: uus tabel: analyze/ferquences . tunnus perekonnaseis varialbel väljale ning klõpsame nupule format. Descending counts linnuke. Kui tunnusel on aga palju erinevaid väärtuseid, näiteks sissetulekud on kõikidel vastajatel tõenäoliselt erinevad, siis sagedustabel andmete kokkuvõtmiseks ei sobi. Andmestikus kultuur.sav on selliseks tunnuseks vanus. Koostades vanuse väärtustest sagedustabeli, on see liiga mahukas, et seda andmete esitamiseks kasutada. Statistics – Summarize – Frequencies Variable(s): millistest muutujatest sagedustabelit soovitakse Statistics: võimalus tellida muutuja(te) kohta statistikuid (kvartiile-min/max, keskmist, standardhälvet jne) – ainult rangelt arvandmete korral!

STATISTIKA konspekt

astendamisel saadud arvude aritmeetilisi keskmisi. Arvu, millega momendi leidmisel hälbeid astendatakse, nimetatakse momendi järguks. VARIATSIOONINÄITARVUD · Variatsiooniamplituud (R= Xmax-Xmin)näitab äärmuste vahet. Äärmusi kirjeldab, ei kirjelda seda mis on kogumi sees. Väheväärtuslik, infot pea ei olegi. · Absoluutsed variatsiooninäitarvud: variatsiooniamplituud, keskmine lineaarhälve, dispersioon ja standardhälve, kvartiilhälve. Absoluutsete variatsiooninäitarvude suurus sõltub variantide absoluutväärtustest, mis muudab nad erinevate ridade võrdlemisel raskesti kasutatavateks. Teiseks probleemiks absoluutsete varieeruvusnäitarvude kasutamisel on ühik. Neil on mõõdetava suurusega sama ühik, mis muudab võimatuks erinevate ühikutega suuruste hajuvuse võrdlemise. · Keskmine lineaarhälve (d katusega) ehk keskmine absoluuthälve. Hälve ehk erinevus