kuninganna juurde. See õnnestus ja ta magas kuningannaga. Pärast tema lahkumist tuli kuningas ja kuninganna küsis, miks ta teist korda tagasi tuli. Kuningas sai aru, mis oli juhtunud ja ta katsus kõigi oma teenrite pulssi, et leida süüdlane. Avastades, et ühel on pulss kõrgem, lõikas ta temalt juuksesalgu, et hommikul oleks näha. Tallipoiss lõikas aga kõigilt salgu maha ja nii ei saanudki kuningas süüdlast kätte. 3. Novell Daam oli armunud noormehesse. Kuna ta ei tahtnud seda noormehele otse öelda, kaebas ta ühele mungale, et noormees teda kiusab. Noormees sai aru, mida daam mõtles ja külastas teda ning nad lõbutsesid koos. 10. Päeva viimane novell. Üks naine oli abielus mehega, kellele naised ei meeldinud (loe: oli homo). Kuna mees teda ei lõbustanud, otsustas ta endale armukese muretseda. Ta tõi koju ühe noormehe. Kuid tema mees saabus ootamatult koju ja ta peitis oma armukese ära. Kuid mees
,,Dorian Gray portree" Basil Hallward, kes oli kinnine ning omaette kunstnik, maalis Dorian Grayst portree, mis muutub järjest rõvedamaks, koledamaks ja kurjemaks.. Ta panustas sellesse maali väga palju iseendast. Ta oli kunstnik, kes oli lummatud Doriani ilust, kunstnik kes armus kirglikult noormehesse. Dorianist sai tema kinnisidee. Ta väärtustas poisi ausust ning puhast südametunnistust. Sellest noormehest sai talle ka muusa, keda ta ikka ja jälle maalis, tõstes Doriani enesehinnangut üharohkem. Dorian aitas Hallwardil mõista tema kunstilist potentsiaali. Nende kahe suurest armastusest, kasvas midagi hullemat. Dorian hakkas Basilist eemale hoidma, ning ühel päeval, kui Basil Doriani juurde läks, anus ta noormeest, et ta muudaks oma elu paremaks ning palvetaks koos Basiliga
ümber toimub. Tal on reaalsustaju kadunud ning elab oma iseloodud maailmas. Kui võtta luubi alla naise ja mehe vaheline armastus, siis võib juhtuda teinekord nii, et üks osapool on paha peal väljas ja on selles mängus omakasupüüdliku mõttega saada suur rahasumma, pärida suur varandus või midagi sellist. See tähendab seda, et armastust on võimalik teeselda vägagi usutavalt. Näiteks naine armub esimesest silmapilgust sarmikasse noormehesse. Kuid mehel oligi selline plaan, et võrgutada naine ning seejärel teema areneb edasi samm-samm haaval. Naine on mehesse hullupööra armunud nind ei kuula oma lähedasi ega tuttavaid, kes hoiatavad teda. Lõpude lõpuks on naine see, kes saab haiget. 117 On teada-tuntud ütlus : kui mängisin tikkudega, vanaema keelas, et ei tohi mängida, keegi võib viga saada, aga kui mängisin armastusega, keegi ei öelnud, et haiget võib saada. Seega armastus paneb sageli
(Tnp. tähistab see kujund erilist nutikust ja leidlikkust.) Meduusa pilk Meduusa oli üks gorgodestest (väga õel elukas), kelle pilk kivistas. Täna jumalate abile õnnestus Perseusel ta tappa. (Tnp. tähistab see kujund inimese väga halvasti mõjuvat pilku.) Adriane lõng Igal aasta pidid ohverdama Minose kuningale oma noormegi ja neide, keda ta sulges tohutusse labürinti, kus elas kohutav härg Minotaurus. Minose tütar Ariadne armus kreeka noormehesse Theseusse, kes andis talle lõngakera (Daidalose idee), mis juhtis Theseuse härjani, et see tappa ja lõnga abil sai ta hiljem tagasi välja. (Tnp. tähistab osavat abivahendit, mida keegi on suutnud välja mõelda.) Tantalose piinad Tantalos söötis taevalistele, et neid alandada oma keedetud poja liha. Karistuseks määrati talle igavene janu ja nälg. Ta seisis Hadese tiigis, ent kui ta kummardus, vesi kadus. Ta pea kohal kasvasid
B Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. H Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor džentelmen Dorian on napilt kahekümnene “kuldsete juuste” ja “kaunilt kaarduvate punaste huultega” Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida
Ükski teos ei saa läbi ilma inimestevaheliste suheteta. Kui poleks teoses suhteid jääks raamat igavaks, ega poleks enam nii kaasakiskuv. Enamasti raamatu võtmeks ongi armastuses esinev konflikt. Inimesed ei pruugi üksteist mõista või tulevad muud vastuolud. Tavaliselt raamatud algavad ebaõnnelikus armastuses ja selles, kuidas üheskoos loodetakse võita igavene õnn. Võiksin tuua ühe näite A Puskini raamatust ,,Jevgeni Onegin" ühe näite, kus neiu armub noormehesse. Saadab talle armastuskirja, kuid mees ei vaata teda, sest ta pole piisavalt rikas ja atraktiivne. Kui naine pärast on teise mehega , paremas majanduslikus seisus siis mees armub temasse, kuid on hilja. Selliseid probleeme majandusliku seisukorra pärast esineb palju. On teoseid, kus armastatakse inimesi jõukuse pärast, kuid on ka teoseid, kus inimesed konkreetselt armastavad raha ja teevad selle nimel kõike. Kirjanduses esineb ka nn
päeva kõige meeldivam osa need hetked seal tolmusel teel, janu, väsimus, keskpäevane päike, poiss, kes kõndis kiiresti, nii et Maria pidi kõvasti pingutama, et sammu pidada. Kord, kui poiss temalt pastakat küsima läks, Maria ehmus ja jooksis poisi eest. Hiljem ta kahetses seda ja lubas, et hakkab ise poisiga rääkima. Kuid siis oli juba hilja, ta oli ära kolinud. Möödus kolm aastat. Kui Maria oli viieteistkümneaastaseks saanud, armus ta noormehesse, keda kohtas kannatusnädala protsessiooni ajal. Ta märkas, et samamoodi nagu esimese poisiga, seostus armastus pigem inimese eemal- kui kohalolekuga. Maria esimene suudlus oli just viieteistkümneaastaselt. Suudlus, millest oli ta unistanud. Kuid peale seda suudlust nägi ta poissi alles kolme päeva pärast ühel peol kohalikus klubis, kus see tema sõbrannal käest kinni hoidis. Ta unustas selle poisi. Ta armus kolmandat ja neljandat korda
Oleks kasvõi üks inimene Lilyale kaasa tundnud või kuidagi aidanud teda... Ei, Lilya oli täiesti üksi. Kui Lilyal oli rahad täiesti otsas, siis ei jäänud tal midagi muud üle kui prostitutsiooniga tegeleda, kuigi ta seda ei tahtnud. Tänu prostitutsioonile ta kohtus noormeest, kelle nimeks oli Andrej. Alguses tundus noormees täiesti normaalne inimene olevat, kellel ei ole mingid halvad kavatsused Lilyaga. Nende suhe areneb iga päevaga ja tüdruk hakkab üha rohkem ja rohkem noormehesse armuma. Noormees ise töötas Rootsis ja rääkis Lilyale, et saab ka Lilyale seal tööd leida, kui tuleb temaga kaasa. Lilya muidugi nõustus. Suuremaks probleemiks muutus siis, kui Andrej ütles, et ei saagi praegu Rootsi tulla ja tuleb hiljem järgi, siis pidi Lilya minema üksinda Rootsi. Seal võttis teda üks härra vastu. Ja peale seda toimus täielik pööre. See härra hakkas Lilyat ära kasutama prostitutsiooni teel, hoidis Lilyat kinni ja ei lasknud kuhugi teda
Viis psühholoogilist testi 1. Test Noore neiu lugu Oma ema matustel märkab neiu noormeest, keda ta ei tunne. Noormees meeldib neiule, see on tema unistuste mees. Neiu armub lootusetult noormehesse. Kaks päeva hiljem tapab neiu oma õe. Küsimus: Miks tappis neiu oma õe? Vastus: Sest ta lootis, et näeb noormeest uuesti. Kui vastasid küsimusele õigesti, on sul kalduvus psühhopaatiale. Seda testi kasutas kuulus ameerika psühholoog saamaks teada, kas patsiendil on mõrvari kalduvused. Paljud sarimõrvarid on läbinud testi ja vastanud küsimusele õigesti. Kui vastasid küsimusele valesti, seda parem.
DORIAN GRAY PORTREE Oscar Wilde Seda, et romaani kavandamisel hakkab kaasautoriks tulevik, on juhtunud küll väga harva. Üheks niisuguseks mõistatuslikuks erandiks oli iiri luuletaja, draamakirjanik ja elukunstnik Oscar Wilde. "Dorian Gray portrees" esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort dzentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav
Tema lahkus väljendus selles, et ta kogu aeg aitas(oli ainuke kes andis Quasimodole juua, kui see oli häbiposti juurde kinnitatud). Esmeralda on liiga usaldusväärne, kuna liiga palju usub enda fantaasiat ning mõteid ning mina arvan, et Esmeralda alt vedamine ei pakuks kellegile suurt pinget. 3. Esmeralda ja armastus : Armastus Phoebuse vastu muutis neiut väga. Ta ei märkanud kedagi ning oli truu Phoebusele. Armudes noormehesse, unustab ta ära enda tugevamad küljed ning muutub haledaks. Armastus muudab teda väga julmaks nende suhtes, kes eda armastavad(näiteks sundis Quasimodot ootama Phoebust öö ja päev, ning oli petunud, kui too tuli üksinda, sest Phoebus ei tahtnud ise kokku saada; Esmeralda oli vihane ning solvunud, unustades ära, mida Quasimodo tema jaoks teinud on). 4. Esmeralda ja Quasimodo : Esmeralda ei tundnud Quasimodo vastu midagi ning ta ei
kuid Dorian pole ise üldse muutunud. Dorian tundis ennast halvasti, kuidas olid armastatud tüdrukuga käitunud ning tahab temalt andeks paluda, kuid vahetult enne saab teada, et Sibyl on mürgitanud ennast. Lord Henry üritas Dorianile selgitada, et ta ei laseks ennast sellest häirida ning peaks käituma edasi nii nagu siiani käitunud on. Portree hakkab üha rohkem muutuma ning iga päevaga läheb kunstiteos järjest julmemaks. Basil, kes oli noormehesse meeletult armunud, saab aru, et tegu ei ole enam sama inimesega, kui Dorian pole nõus oma portreed kunstnikule andma, kes tahtis seda näitusele anda. Dorian elab oma elu samamoodi edasi nagu seda siiani teinud oli ning asi läheb järjest karmimaks. On tekkinud inimesi, kes kardavad teda, kuid samas on jäänud inimesed, kes temast endiselt vaimustuvad. Inimesed, keda pidas oma sõpradeks, ei räägi temaga enam ning omavahel
Melchisedesh andis talle nii suure summa kui too tahtis. Saladino tasus võla täielikult ära ning andis talle veel palju kingitusi ja sai endale ustava sõbra. IV päev, V novell Lisabetta- ilus ja haritud tütarlaps Tema kolm venda- noored kaupmehed, said pärast isa surma jõukaks Lorenzo- noor piisalane, teenis vendade kaupluses. Lisabetta kolmel vennal oli kauplus, kus töötas Lorenzo, kes ajas nende asju. Lisabetta armus tollesse noormehesse ning tunded olid vastastikkused. Ühel ööl kui Lisabetta noormehe magamistuppa hiilis nägi seda vanim vend. Hiljem rääkis vend sellest ka teistele vendadele, kuid nad vaikisid. Ühel päeval võtsid vennad Lorenzo enesega kaasa öeldes, et lähevad jalutama. Kõrvalise kohta jõudes tapsid nad Lorenzo ja matsid ta kellelegi märkamatult maha. Tagasi koju jõudes ütlesid vennad teistele, et saatsid abilise äriasjus linnast välja.
(Tnp. tähistab see kujund erilist nutikust ja leidlikkust.) Meduusa pilk Meduusa oli üks gorgodestest (väga õel elukas), kelle pilk kivistas. Täna jumalate abile õnnestus Perseusel ta tappa. (Tnp. tähistab see kujund inimese väga halvasti mõjuvat pilku.) Adriane lõng Igal aasta pidid ohverdama Minose kuningale oma noormegi ja neide, keda ta sulges tohutusse labürinti, kus elas kohutav härg Minotaurus. Minose tütar Ariadne armus kreeka noormehesse Theseusse, kes andis talle lõngakera (Daidalose idee), mis juhtis Theseuse härjani, et see tappa ja lõnga abil sai ta hiljem tagasi välja. (Tnp. tähistab osavat abivahendit, mida keegi on suutnud välja mõelda.) Tantalose piinad Tantalos söötis taevalistele, et neid alandada oma keedetud poja liha. Karistuseks määrati talle igavene janu ja nälg. Ta seisis Hadese tiigis, ent kui ta kummardus, vesi kadus. Ta pea kohal kasvasid viljapuud, ent ta ei saanud
Seda, et romaani kavandamisel hakkab kaasautoriks tulevik, on juhtunud küll väga harva. Üheks niisuguseks mõistatuslikuks erandiks oli iiri luuletaja, draamakirjanik ja elukunstnik Oscar Wilde. “Dorian Gray portrees” esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort džentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on “kuldsete juuste” ja “kaunilt kaarduvate punaste huultega” Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe
Kirjutab siin värssromaani ,,Jevgeni Onegin" edasi. Poeemi ,,Mustlased", näidendi ,,Boriss Godunov" ,,Mustlased" - peategelaseks noormees Aleko. Romantismi on palju vähemaks jäänud ja seda on peetud lausa realistlikuks teoseks. Aleko on põgenenud linnadest. Ängistuse eest ja tal oli konflikt võimudega. Ta põgeneb rändmustlaste juurde. Elab koos nendega armub mustlasneidu Zemfirasse. Aga mustlase meel pole püsiv, mustlane on vaba hingega. Ühel päeval armub hoopis mustlas noormehesse ning Alekot enam ei armasta. Aleko tapab Zemfira ning tema armukese, sest ta ei mõista, et naisel on õigus vabadusele ja oma tahtele valida. Mustlased otsustavad Alekot karistada. Aga nemad ei tapa teda vaid ajavad ta enda juurest minema. Tragöödia ,,Boriss Godunov" Puskinit huvitab endiselt rahvas ja käitumine. Innustust oli saanud Shakespeare'i tragöödiatest. Uuris ka vene ajalugu. Tegevus toimub 16. ja 17.saj vahetusel. Tsaar Fjodor on surnud
emalt hispaania mustlaste poolt varastatud ning need andsid tütarlapsele nime Esmeralda. VÄLIMUS JA ISELOOM: Ta oli imeilus. Tema tumedad, suured silmad kogu aeg särasid ning tal olid lopsakad juuksed. iseloomult oli lahke, abivalmis ja headüdamlik. Esmeralda poleks suuteline kunagi kellelegi haiget teha, kuid samas oli ta liiga usaldusväärne ja naiivne. ESMERALDA JA ARMASTUS: Armastus Phoebuse vastu muutis neiut väga. Ta ei märganud kedagi ning oli truu Phoebusele. Armudes noormehesse, unustas ta ära enda tugevamad küljed ning muutub haledaks. Armastus muudab teda väga julmaks nende suhtes, kes teda armastavad. ESMERALDA JA QUASIMODO: Esmeralda ei tundund Quasimodo vastu midagi ning ta ei suutnud rahule jääda mehe välimusega, kuid ma arvan, et kindlasti oli tal kahju temast. Ma olen kindel, et tütarlaps oli väga tänulik talle elu päästmise eest, kuid armastus Phoebuse vastu muutis teda julmaks. Igapäevasus on kunsti surm– V.Hugo
2.Novelli teemaks oli suur armastus. Alguses tegid armunud kõik, et see välja ei tuleks ja mõtlesid, et kohtuvad salaja rõdul, kuid nende vaheline armastus oli nii suur, et nad unustasid kõik muu ja uinusid. Hommikul aga, kui tüdruku isa nad alasti rõdult avastas, oli ta väga imestunud. Ta oli rahul, et tema tütar on armastuse leidnud ja aktsepteeris seda täielikult. 3.Lugu algas sellega kui härra naine sünnitas talle tütre. Tütar aga armus noormehesse, kes neil tihti külas käis, ning siis algaski tegutsemine selle nimel, et nende vaheline armastus välja ei tuleks. Tegevus muutus pingeliseks siis, kui tüdruku isa avastas tema ja ta armastatu rõdult, ning mõlemad arvasid, et ta suhtlub sellesse väga halvasti. Loo püandiks oli see, et tütar arvas, et isale ei meeldi see kui ta Ricciardoga koos on, kuid kui isa sellest teada sai, tahtis ta kohe, et nad abielluksid ja oleksid elulõpuni koos.
Ühel tantsuõhtul tuli üks noormees ja palus mu vanaema tantsima. Vanaema algul kahtles, kas minna või mitte, kuna ta oli äsja alles tantsuplatsilt naasnud ja kogus jõudu. Siiski otsustas ta noormehe tantsukutsele vastata. Niimoodi tutvuski mu vanaema mu vanaisaga. Nad veetsid koos toreda õhtu, kus nad aina tantsisid ja kui puhkasid, siis jutustasid omavahel ja õppisid üksteist tundma. Seal oli teisigi noormehi ja neide, kes mu vanaemat hoiatasid, et sellesse noormehesse küll ei tasuks kiinduda. Ei teagi, kas see oli kadedus või miskit taolist. Kuid peale seda tantsuõhtut hakkasid mu vanaema ja vanaisa üha tihedamalt läbi käima. Seitsme aasta pärast peale tutvumist nad abiellusid. Elama asusid nad mu vanaisa kasuema juurde. Kasuema oli halvatud ja väga vana juba, niisiis aitas mu vanaema tube koristada, süüa teha, pesu pesta ja muid majapidamistöid teha. Läks mööda veel aastake, kui vanaema jäi lapseootele ja sündis mu ema
D Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles. B Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. H Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor dzentelmen Dorian on napilt kahekümnene "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida
D Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles. B Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. H Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor dzentelmen Dorian on napilt kahekümnene "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida
Raamatus oli palju kohti mis pani ennastki mõtlema. Eelkõige kirjeldas see siiski Merilyni elu ilma luksuseta. Teoses kõige põnevamad kohad olid need, kui Merilyn jäi ilma korraga sõpradest, tööst ja poisist, järgmine sellinne huvitav moment oli see,kui ta Janiga kohtus, juba see, kuidas ta temaga tuttavaks sai oli päris ebatavaline ja viimaks see, kui Marilyn sai teada, kes Jan tegelikult on, ning kui Marilyn ise avastas, et on esimest korda oma elus armunud noormehesse mitte noormehe rahasse. Mõtteid teosest ,,Labiilse närvisüsteemiga" (Marilyn) ,,Kui vaeseid ei oleks, ei paistaks rikkad väljagi" ,,Sa oled tõeline unistuste surm" ,,kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab" (Marilyn) A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa Peategelased Andres Paas - Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata.
Seda, et romaani kavandamisel hakkab kaasautoriks tulevik, on juhtunud küll väga harva. Üheks niisuguseks mõistatuslikuks erandiks oli iiri luuletaja, draamakirjanik ja elukunstnik Oscar Wilde. "Dorian Gray portrees" esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort dzentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav vaimukus lummab
Sibyl Vane - näitleja, 55(1) James Vane - Sibyli vend, 66(3) Teatri direktor kilev hääl, paks, juut (85-1) Victor - Doriani teener(122) Lea - Doriani majapidaja Mr. Hubbard - raamimeister, väike punase põskhabemega (124-a2) "Dorian Gray portrees" esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort dzentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu
B Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. H Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor dzentelmen Dorian on napilt kahekümnene "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida
Kaheosaline lugu kooliõpetajast, kes kohtab kaks korda vaest kandimeest. Läbivaks motiiviks on kandimehe suur unistus saada endale oma maa. Lõpuks ta seda ka saab, aga maa on 7 jalga pikkusele, 4 jalga lai haud. SISUKS VABADUSE JA SURMA TEEMA- ,,Popi ja Huhuu" , ,,Merineitsi" ,,Taevased ratsanikud" peategelane on teismeline noormees, kes rändab ringi koos vana türklase ja tema ahviga. Türklane suhtub noormehesse väga despootlikult, türanlikult. Poiss tapab ta lõpuks, võtab tema raha ja ahvi ning läheb linna peale seiklema. Teda ennast tabab sama saatus ahv kägistab ta. Maailmakultuuris peetakse ahvi kurjuse sümboliks ja Saatana kehastuseks. ,,Vabadus ja surm" väga irooniline lugu mehest, kes on aastaid vangis istunud. Ta püüab põgeneda, lõpuks see ka õnnestub. Vahetult vanglast vabanedes jääb ta auto alla ja sureb. Me
võib teha. Mees muutus ja hakkas nüüd naist uskuma...kuid just nüüd, mil naine tegelikult armukest omas, ei süüdistatud teda mitte milleski...nii läks elu edasi. VI novell 2 armukest Pampinea räägib. Olid rikas mees ja rikas naine( Isabella) -aadlikud. Neil oli kõik, mis eluks vaja. Kuid naine vajas mehest vaheldust, tema oma mees ei pakkunud talle ka piisavalt rahuldust. Nõnda armus ta hästikasvatatud, kuid mitte aadlisoost, noormehesse nimega Leonetto. Nii nad kohtusid ja rahuldasid oma ihasid. Ent Isabellasse armus ka üks teine mees, Lambertuccio nimeline rüütel. Isabellale ta aga üldse ei meeldinud, kuid mees ei jätnud teda rahule ja isegi ähvardas teda, et kui ta mehe soovidele vastu ei tule, siis ta teotab teda avalikult. Naine andis järele. Oli suvi ja Isabella läks maale oma mõisasse. Üks päev pidi ta mees aga kodust ära minema. Daami juurde tuli kohe Leonetto
Kuritegu ei avastata. Aga maalil Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" on vananenud, narkootikumidest ja julmusest moondunud Gray käed järsku verised. täiuslikult kaunis noor dzentelmen Dorian. Ta hakkab silma Damien Lewis ja Mende Nazer ,,Orjatar" maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Noor nuubialanna Mende Nazer jutustab loo oma orjapõlvest, mille Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta sündmused ei leidnud aset mitte kahesaja aasta eest, vaid õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja tänapäeval, 21. sajandil. Ja mitte kaugel Aafrikas, vaid meie imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab naabrite juures Euroopas pilti ära osta
Noorukiiga tõi ta ellu mõned üksikud poisid, kellesse Maria alati lõputult armunud oli. Poisid nägid Marias aga alati vastupandamatut välimust ning ei pööranud eriti tähelepanu tema sisemaailmale. Loomulikult pidi Maria tihti pettuma, kuna ta võttis nii noores eas poisse liiga tõsiselt. Ta armus esimest korda üheteistkümneaastaselt, kodust kooli minnes. Esimene armastus oli tagasihoidlik ja saladus. Just viietesitskümneaastaseks saanud, armus ta uuesti noormehesse, kellega ta ei teinud enam esimesel korral tehtud vigu. Nad said sõpradeks ja kohtusid tihti, kuid kui lõpuks tuli otsustav hetk, sai ta valusalt oma järgmise õppetunni: suudelda tuleb lahtise suuga. Ükskõik kui enesekindlana ja teadlikuna Maria ka ennast ei tundnud, tegi ta alati midagi valesti, mis andsid hiljem põhjust tema üle naerda. Nooruses sümpaatsena tundunud poisid suutsid Mariale lõpuks kõik ebameeldiva mälestuse jätta.
Teine säilinud varajane näidend, "Alziiri tehing", on seevastu tugevasti autobiograafiline, taustaks Cervantese enda läbielatu vangipõlve jooksul Alziiris. Tegelaste hulgas on muuseas sõjavang, Hispaania sõdur Saavedra, aus ja tõsine kristlane, kes igatseb taga oma kodumaad. Ent peategelane pole siiski tema, vaid hoopis üks teine sõjavang, kaunis hispaania noormees - kellega moodustab dramaatilise paari niisama kaunis kristlannast (hispaanlannast) naisvang. Noormehesse armub tema perenaine, mauritar; tolle mees ja vangide isand aga kiindub omakorda veetlevasse kristlannasse. Kristlaste äravõlumiseks nõiutakse välja koguni deemonit. 9 Rüütliromaanilikku, n.ö. romantilisse intriigi sekkuvad seejärel ka mõned allegoorilised tegelased ning näidend lõpeb kristlaste õnneliku naasmisega kodumaale Trinitaari ordu munkade kaasabil, nii nagu see oli olnud Cervantese enda elus
tegelasi, kes andsid hinge saatanale, et saada vastutasuks rikkust, võimu, ihaldatud naist vms. Dorian ohverdab oma hinge igavese nooruse ja ilu nimel. Ta langes oma kire ohvriks, hakates iseennast armastama. Noor ilus mees, armunud oma peegelpilti, ei suuda leppida mõttega, et portree säilitab alati selle, millest tema paratamatult ilma jääb. Romaanis on kolm põhitegelast: piltilus noormees Dorian Gray, lord Henry Wotton ja maailkunstnik Basil Hallward. Kunstnik püüab noormehesse sisendada headust ja inimväärikust, lord Henry seevastu naudingufilosoofiat. Võidab Henry, kes oma veenmisandega paneb Doriani uskuma, et ilu ja esteetilise printsiibi nimel on kõik lubatud. Tahtejõuetu Dorian muutub mänguasjaks kogenud küüniku lord Henry käes. Dorian andub meelelistele naudingutele ja libiseb kõlvatuse ja kuritegevuse mülkasse, ent madalad kired ei jäta temasse jälgi. Dorianil puudub südametunnistus. Lihtsad inimlikud tunded on talle kättesaamatud
Itaalia stiilis avamäng on otseselt seotud tegevustikuga - sarvesignaalid ja fanfaarid vihjavad jahipidamisele. Kuninganna Alphise on jahil koos oma õukonnaga. Jaht lõpeb avamängu viimase akordiga. Alphise jääb kahekesi Semirega ning nendib, kui tüdinenud ta on. Kuninganna auks ja meelelahutuseks korraldatakse pidu ja nõutakse, et ta valiks endale abikaasa. Liiatigi on olemas kaks pretendenti, Calisis ja Borileas. Ent Alphise on armunud hoopiski ühte tundmatusse noormehesse nimega Abaris. --- Kosilased käivad Alphisele peale, et too lõpuks ometi otsuse langetaks. Alphise teatab, et alistub Apolloni tahtele. Pidu jätkub. Teine vaatus. Abaris on Apolloni templis. Ülempreester Adamas meenutab omaette, kuidas Apollon kunagi lapse Abarise tema hoolde usaldas. Adamas tõotas, et avaldab Abarise päritolu vaid siis, kui Abaris on käitunud jumalikule sünnipäralele vastava väärikusega. Abaris tunnistab Adamasele, et armastab Alphiset
B Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. H Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor dzentelmen Dorian on napilt kahekümnene "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida
D Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles. B Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. H Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor dzentelmen Dorian on napilt kahekümnene "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult
„Ma tean, et sa ei taha mulle ega kellelegi teisele siin haiget sionaalsel hetkel) lubada tal endast „aur välja lasta“. Teatud mõttes „võttis see tuule tema purje- teha.“ Ta ei pööranud hetkekski silmi noormehelt, justkui suudaks ta läbi rahuliku, püsiva silmside- dest“. Juhtus midagi üllatavat ja ootamatut. Tema kõrval istuv õpilane sikutas Lisat kampsunist me ja rahuliku (julgustava) hääletooni edastada rahu ka noormehesse. „Pane nuga sinna, Ahmed. ja ütles: „Vähemalt ta kuulab sind!!“ Hästi. Me läheme nüüd välja ja saame rääkida. Hästi.“ Ta kõndis aeglaselt, käega õrnalt viibates. Samal ajal kui ma lubasin Lisal „auru välja lasta“, libistasin ma pilgu üle teiste õpilaste silmade, Noormees pani noa ära ja järgnes talle välja. Jumal tänatud.
annaabi.ee 
