lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristoteles). Seda seisukohta pooldasid Anselm Canterbury'st ja Thomas Aquinost. Nominalism reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest. Nii arvasid William Ockham, hiljem ka George Berkley. Kontseptualism universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. Püüe leida keskteed kahe äärmuse realismi ja nominalismi vahel. Seda seisukohta pooldasid Pierre Abélard, hiljem John Locke. Realism Realismi järgi on üldine alati üksiku suhtes esmane, kusjuures üldine eksisteerib kogemusvälises maailmas ega allu harilikule tõestusele. Üldmõisted on muutumatud ja igavesed ning olelevad lahus esemeist ning seega tõelisemad kõigist neis kehastuvaist üksikesemeist. Igale üksikesemele peab eelnema üldmõiste (universalia ante res). Kui näiteks
Mille poolest erinevad patristika ja skolastika? Patristika(2.-8. saj) on kristlikku kirjandust uuriv teadusharu ning ajajärk filosoofia ajaloos ja teoloogias. Skolastika(9.-14. saj) on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Milles seisneb realismi ja novinalismi erinevus? Nominalism eitas üldist reaalsust, üldmõisteid pidas keelemärkideks, millel tegelikkuses ei ole vastet. Realismi kui nominalismi vastandi järgi on üldine alati üksiku suhtes esmane, kusjuures üldine eksisteerib kogemusvälisesmaailmas ega allu harilikule tõestusele. Kuidas väljendus keskaegses filosoofias müstitsism? Müstitsism allutab filosoofia positiivsele religioonile ja käsib toitu otsida sealt. Müstitsism ka taaselustab positivismi poolt hukutatud filosoofia, annab talle tagasi kaotatud eesmärgi ja elulise väärtuse, lastes tal osa saada olemisest.
Ta lükkas ümber tol ajal domineeriva realismi ning asendas selle enda loodud nominalismiga. Abélard eristas sõna (vox) sõna tähendusest (sermo ('kõne')), mida ta seostas universaalidega: inimtunnetuses vastab universaalile ainult sermo. Vox väljendab üldist ja abstraktset mõistet ning niiviisi saab temast nomen (nimetus) ja sermo, mis oma sisus väljendab mõeldud tegelikkust. Üldmõisted, mis meie mõtlemine asjadest loob, ei eksisteeri nominalismi järgi asjadest sõltumatult. Mõisted isegi ei peegelda asjade omadusi ja kvaliteete. Asjad on mõistete alused. Nominalismi vastandiks oli realism. Vaid 22-aastasena rajas ta Melun'i oma kooli, mille peagi tõi Pariisile lähemale. Ta oli õpetamisel väga edukas, kuid peagi pidi ta halveneva tervise tõttu õpetamise pooleli jätma. Ta naasis oma endise õpetaja Williami juurde, kus võitis teda jälle filosoofilises debatis. Melunist kolis ta oma kooli peagi Pariisi, Seine'i jõe äärde
olemas, ja kui on, siis mis mõttes nad olemas on. 11.-12. sajandil kujunes universaalide probleemi puhul kolm seisukohta e koolkonda: · Nominalism- Asjad on mõistete alused. Realismi vastand · Realism- universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi või neis asjades endis. · Kontseptualism- universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse (realismi ja nominalismi) vahel. Keskaja filosoofid Pierre Abelard (1079- 1142) - Lükkas juba nooruses ümber realismi teooria ja asendas selle enda välja töötatud kontseptualismi - Rajas mitmeid koole Prantsusmaal. - Dominiiklaste Albertus Magnus e. Püha Albert Suur (1193- 1280) ordust, tema kuulsaim õpilane oli Aquino Thomas. Anselm Canterburyst (1033- 1109) - Canterbury peapiiskop. - Tuntud eelkõige oma jumala olemasolu tõestuse poolest. ,,Jumal ei saa mitte olemas olla".
Roger Bacon-inglise frantsisklane,tegutses nii Pariisis kui Oxfordis,pööras teistest skolastikutest rohkem tähelepanu vahetusele kogemusele tõe tunnetamisel.Pidas oluliseks matemaatikat.elu lõpuperioodil mõisteti vangi. Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Nn universaalidetülis vaieldi, kuidas sõnad ja nende vasted reaalsuses omavahel seotud on.
Šoti frantsisklane, õppis Oxfordi Ülikoolis. Pooldas arusaama, et Jumala olemasolu saab tõestada ainult a posteriori. Ta lahendas küsimuse Neitsi Maarja pärispatu osas (leidis, et Maarja oli patune nagu kõik inimesed, sest pärispatt on kaasasündinud, kuid sai lunastuse teistest varem ja seega oli võimalik tema pärispatuta eostamine). Kirjutas ka loogikaalaseid teoseid. Pooldas realismi. William of Ockham (1287-1347) Inglise frantsisklane, õppis Oxfordis. Pooldas nominalismi (vastandus seega Duns Scotusele) ja seega ei uskunud universaalide eksistentsi. Temalt on pärit ka ökonoomsuse printsiip, tuntud kui Occami habemenuga, mis ütleb, et eelistada tuleb nähtuse kõige lihtsamat seletust. See printsiip on loodusteadustes tänaseni kasutusel.
7. Eetika- moraalif. F osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust päritolu ja ala. 8. Esteetika- ilu ja kusti olemust uuriv teadus F põhiküsimused: Platon: Mis on tõde?Mis on hea?mis on ilus? 9. Nominalism- teeoria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseeenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemi f-s. 10. Anamnese- teadmine on meeldetuletamine(platon) 11. Induktsioon- üksikult üldisele liikuv tuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paramatult tõde tagv. 12. Deduktsioon- üldiselt üksikule liikuv tueltusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. 13. Dialektika- a
f) Comte - Prantsuse filosoof, positivismi rajaja, maailma tunnetamine on teaduse pädevuses 5) Kas väide on õige või vale, et neil maailmausunditel on oma pühakiri? 1p 6) Täida lüngad a) budism - ahimsa Universaalide tüli puhkes....realismi pooldajate Thomas Aquinost... ja .....nominalismi b) kristlus - Piibel pooldajate William Occam.... vahel. c) islam - koraan vale 7) Antisemitismi 3 põhjust 6) Pluralismi kujunemise etapid, esindajad 3p a) kristlased süüdistasid juute Jeesuse surmas, kuigi jeesus oli ka juut
Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism.) nominalism Teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. empirism Kogemusel põhinev ratsionalism Teooria, mis rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism.
Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism.) nominalism Teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. empirism Kogemusel põhinev ratsionalism Teooria, mis rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism.
Metafüüsilise realismi järgi on reaalsus teadvusest sõltumatu. (Võrdle: idealism) 2.Mõisteterealismi järgi on mõisted reaalselt olemas (keskaegne realism). (Võrdle: nominalism, kontseptdualism.) nominalism Teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemistiku filosoofias. empirism Kogemusel põhinev ratsionalism Teooria, mis rõhutab mõistuse või mõistelise tuletuse tähtsust võrreldes kogemuse ja meelelise tajuga. Võrdle: empirism.
universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. Nii arvas inglise filosoof William Ockham (12851349) ning hiljem iiri filosoof George Berkeley (16851753). Kontseptualism (ld conceptus `mõte, kujutlus'): universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse realismi ja nominalismi vahel. Sellisel seisukohal olid näiteks prantsuse filosoof Pierre Abelard (10791142) ning hiljem inglise filosoof John Locke (16321704).
Roger Bacon-inglise frantsisklane,tegutses nii Pariisis kui Oxfordis,pööras teistest skolastikutest rohkem tähelepanu vahetusele kogemusele tõe tunnetamisel.Pidas oluliseks matemaatikat.elu lõpuperioodil mõisteti vangi.Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Nn universaalidetülis vaieldi, kuidas sõnad ja nende vasted reaalsuses omavahel seotud on. 1.Keskajal elatuti peamiselt põllumajandusest.Talupoeg-sõltusid õiguslikult ja majanduslikult oma isandatest e.feodaalidest.Enamik talup- usklikud,kirjaoskamatud,sunnismaised-maa isanda oma,harisid põlde või maksid andamit,elasid külas.Küla-omaette kogukond
Realism (ld realis `aineline, tegelik'): universaalid on olemas reaalselt kas konkreetsetest asjadest eraldi (Platonist lähtuv arusaam) või neis asjades endis (Aristotelesest lähtuv arusaam). Viimast arusaama pooldasid näiteks Anselm Canterburyst ja Thomas Aquinost. kontseptualism Kontseptualism (ld conceptus `mõte, kujutlus'): universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse realismi ja nominalismi vahel. Sellisel seisukohal olid näiteks prantsuse filosoof Pierre Abelard (10791142) ning hiljem inglise filosoof John Locke (16321704). (kr. k. kogemus). Seisukoht, mille järgi kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kogemusest (mõistus on vaid abivahend järeldusteks). Kui inimene sünnib, siis on tema mõistus nagu puhas tahvel. Empirismi võib seetõttu defineerida ka seisukohana, mis eitab sünnipärast ehk kaasasündinud teadmist. Empirismi kohaselt on
Väideti, et pärast kristlust pole enam teadmistejanu ning pärast evangeeliumi pole uurimusi. Usk võib lähtuda ka absurdsusest. Augustinius (354-430) näitas, et kristlus andis talle tõe ja vastuse kõikidele küsimustele. Isemõtlemine on võrdne saatanlusega. Skolastika Usulis-filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet püüti põhjendada loogiliste arutluste abil. Arendati formaalloogikat. Skolastika iseseisvus teoloogiast tulenes eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Universaalidel on skolastika seisukohalt 3 eksistentsi: 1.Nad eksisteerivad enne asju jumalas tema ideedena, mille järgi jumal loob asju. 2.Asjades nad eksisteerivad ühtsena paljus. 3. Pärast asju nad eksisteerivad nad abstraktsete mõistetena asjadest inimese mõistuses.
4.2. Nominalism reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. Nii arvas inglise filosoof William Ockham (12851349) ning hiljem iiri filosoof George Berkeley (1685 1753). 4.3. Konseptualism universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. See on püüe leida keskteed kahe äärmuse realismi ja nominalismi vahel. Sellisel seisukohal olid näiteks prantsuse filosoof Pierre Abelard (10791142) ning hiljem inglise filosoof John Locke (16321704). 7 http://wiki.zzz.ee/index.php/Universaalide_probleem Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Augustinus 2. http://www.kus.tartu.ee/files/Saumets_Kristlaste_valikud.pdf 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Anselm_Canterburyst 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Aquino_Thomas 5. http://wiki.zzz.ee/index.php/Anselmi_jumalat%C3%B5estus 6
on vaid ideede rohmakad koopiad, mis on paratamatult ebatäiuslikud ja muutlikud. Sageli nimetatakse platonistlikeks mis tahes filosoofilisi vaateid, mille järgi mingit laadi ideed eksisteerivad mateeriast sõltumatult. Tüüpiliseks näiteks võib pidada arve, mida peetakse tihti reaalseteks kõigis võimalikes maailmades, hoolimata loodusseadustest. Reaktsioonist platonistlikule ideedeõpetusele tulenes keskaja filosoofia põhiline vastasseis nominalismi ja realismi vahel. Selles vaidluses pooldasid realistid ideede reaalset eksistentsi, nominalistid pidasid ideid aga pelkadeks abstraktsioonideks, mille inimesed loovad reaalsete materiaalsete asjade põhjal. Platooniline armastus- tänapäeval tuntakse kaasa inimestele kelle armastus on platooniline, kelle armastust ei krooni seksuaalne ühinemine. Platonil on aga meelelisusest vabanenud armastus see kõige kõrgem ja puhtam. KOKKUVÕTE
Seadus peab olema avalikult teatavaks tehtud Seadus ja õigus ei ole ühesed Õigus sünnib seaduse ühiskonna kasuks tõlgendamise läbi. Ei piisa õigest seadusest, õige peab olema ka selle tõlgendamine – rakendamine. UUSAEG – iseloomustab individualism Vaidlsutatakse objektiivne ja universaalne maailmakord. Deduktiivne lähenemine asendub induktiivsega. Indiviidi kultuse äärmuslikud mõõtmed. Nominalismi esilekerkimine – Occami William (1290 – 1349) Ei ole universaalseid seadusi, reegleid - Universaalid kujutavad endist üksnes üldmõisteid, sõnu – nomina Silmnähtavalt on olemas üksnes indiviidid - Indiviidididest piisab tegelikkuse seletamiseks ja asjatuid oletusi tuleb vältida. - Occami habemenuga. Jumala tahtes ei ole universaalsust – kõikvõimsana võib ta soovida mida iganes. Piiranguks on vaid tema enese headus ning Jumal ei saa tahta minna iseeneses vastuollu.
b)Lääne- ja Põhjameri 39. Nimeta 7 „vaba kunsti”. grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria 40. Selgita, mis on skolastika? Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Nn universaalidetülis vaieldi, kuidas sõnad ja nende vasted reaalsuses omavahel seotud on. 41. Milline on Gutenbergi tähtsus? Trükisõna hõlbustas valitsejate teadaannete levikut, raamatute kaudu levisid kiiresti uued ideed, sh reformaatorlikud ideed. 42. Milline on „ Kolmanda Rooma teooria”?
järgima, ning põhjendab neid. Empirism kogemusel põhinev. Epistemioloogia- teadmiste ja tunnetuste filosoofiline uurimine. Metafüüsika filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist. Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest Nominalism teooria, mille kohaselt üldterminid on vaid keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskajal põhilise probleemistiku filosoofias. Objektiivne 1. tõeline, erapooletu. 2. objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 3. objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. Ontoloogia metafüüsika haru, õpetus sellest, mis on olemas.
15/16 saj pKr) Antiik (vana, muistne) - Kreeka ja Rooma vanaaeg ning selle filosoofia ja kultuur. Termin keskaeg võeti kasutusele humanistide poolt 15. sajandil, periood Lääne- Rooma riigi langusest 6 saj kuni uusaja alguseni 17. sajandil. - teadus ja tõde lähtudes premodernsest ratsionaalsusest - õiguse ja võimu küsimuste legitimeeritus lähtudes premodernsest ratsionaalsusest - kuidas mõjutavad Platonist-Aristotelest alguse saanud realismi-nominalismi küsimused tänapäeva õigust 7/6 saj eKr modernne tööjaotus aitas kaasa linnriikide ehk poliste arengule. Dünaamilisem elukorraldus demokratiseeris kogu ühiskonda. 6-5 saj eKr arhailine ühiskond hakkas teed andma ratsionaalsele ühiskonnakoraaldusele - kosmose harmoonia, ratsionaalne kord, loodus esikohal. Aristotels telos, eesmärgipärane ehk tuvastada eesmärk ning sellest lähtuvalt võrdselt kohelda võrdseid
· Erinevalt Thomasest rõhutab ta erilist ja · Moseli äärest pärit sakslane. individuaalset. · Õppis Padovas, oli augustiinlaste ordu liige, sai · Just eriline muudab oleva viimseks tõelisuseks. 1448 a. kardinaliks. · Just individuaalne on looduse tegelik eesmärk. · Alustas õigusteadusest ja jätkas teoloogiaga. · Siit on vaid samm nominalismi. · Suur huvi vanade käsikirjade vastu näitab, et ta on · Duns Scotus valmistab individuaalse rõhutamisega uusaja laps. ette renessansi, mis rõhutas nii inimeses kui · Paavst saatis teda isegi Konstantinopolisse kiriku kunstis kordumatut ja individuaalset. taasühinemise läbirääkimisi pidama. · Elu
AUGUSTINUSe õpetustest leiame PATRISTIKA - kristuse õpetus põhjendatakse varasemate filosoofide mõttearendustega. Teoloogia ja filosoofia ühendamine. Luuakse spekulatiivseid illusioone, mis teeniksid impeeriumi võimu. Kristlust üritatakse domineerivale kultuurile arusaadavaks teha. AQUINO THOMAS (1225 - 1274) toob sisse SKOLASTIKA - jumala tõestused. Aristotelesest alguse saanud formaal loogiline meetod tõestada empiirilise vaatlusega asjade olemust. Vaieldi realismi ja nominalismi üle. Kuidas on omavahel seotud sõnad ja reaalsed asjad? Kas üldmõisted on tegelikult olemas? Semiootilised probleemid. Teadmised millestki jõuavad meieni alati läbi teiste mõistete ja kokkuleppeliste sõnade kaudu. Sõnad ei ütle aga otseselt meile mingi asja olemuse kohta midagi. 10 12). Laidre, Margus 1990. Keskaja kaitseks. Akadeemia 12 (KÜSIMUS: Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond.) 14
süllogismide lihtsustamisega, lähtumata seejuures Aristotelest. Ramuse meetoditele oli üles ehitatud Arnauld' ja Pierre Nicole 1662. aastal avaldatud ning Port-Royali loogika nime all tuntuks saanud ja laialt kasutatud teos La Logique ou l'art de penser. Port-Royali loogika sisaldab Blaise Pascalist mõjustatud diskussiooni definitsioonidest, kus eristatakse nominaalseid ja reaalseid definitsioone. Filosoofiline diskussioon nominalismi ja realismi üle oli tuline juba 14. sajandil. Seejuures rõhutab Pascal matemaatiliste definitsioonide nominaalset ja pragmaatilist iseloomu. Skolastilise loogika traditsioon siiski säilis, peamiselt muidugi katoliiklikes ülikoolides ning katoliiklikes riikides - Hispaanias ja Itaalias. Kolmanda loogikasuuna rajajaks sai Hispaania seikleja ning müstik Ramon Lull (1235-1315). Aastal 1501 ilmunud Ars
Need vastanduvad konkreetsetele objektidele e partikulaaridele. Universaaliatest saame mõleda, partikulaaride aga meeltega tunnetada. Universaaliate puhul proovis filosoofia määrata, kas need on olemas ja millisel moel nad vastaval juhul eksisteerivad. Näiteks võib inimene olla õiglane, ent kas on olemas miski, mida võib nimetada õigluseks. Realismi kohaselt on universaaliad olemas kas konkreetsetest asjadest eraldi ja nendest enne või neis asjades endis. Nominalismi kohaselt on reaalsus olemas ainult konkreetsetes asjades ja universiaaliad üksnes sõnad. Kontseptualismi kohaselt on universaaliad üksnes inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. 19. PILET ANTIIKAEGNE VALGUSTUS (SOFISTID) MINU FILOSOOFILINE MAAILMAPILT 6.-5. saj eKr kujunes erinevate õpetuste mitmekesisus ning koos sellega tekkinud vastuolulisus lõi eelduse järgnevaks arenguks. Mida enam süsteeme, seda enam võimalusi neid võrrelda. Kasvab
Tahe vabaduseta on surnud tahe. On käske, mida isegi Jumal ei saa muuta, muidu satuks iseendaga vastuollu. Kui tahab, siis saab muuta (N: monogaamia). Poolehoidjad skotistid - ei armastanud kirikuõpetuse põhjendamist filosoofiaga. WILHELM OCCAM (1280-1348) Ka frantsiskaanlane. Uue tee liikumine, isa moderna X via antiqua (Albert, Thomas Aquino). Õpib ja õpetab Oxfordis ja Pariisis. Hüüdnimi doctor invisibiles. Õpetab tahte primaarsust, topelttõde, nominalismi. Lutheri õpetaja oli okamist. Occami filosoofia aluseks omnipotentsuse põhimõte - asjade eksistents, põhjus ja tagajärg pole paratamatult üksteisega seotud. Looduses ei ole ju nii loomulikud kui ka jumalikud põhjused. Kogu maailm on kontingentsete mõistete kogu (kontingentne=sõltumatu). Occami habemeajamisnoa ehk ökonoomsusprintsiip: paljusust ei tule oletada ilma tungiva vajaduseta, lihtsat seletust eelistada keerulisele. NICOLAUS CUSANUS (1401-1464) Seisab keskaja-uusaja piiril
annaabi.ee 
