loodusliku objektini. Mööda piirimärke ühendavat sirgjoont (magistraaljoont) mõõdetakse piirimärkide vahekaugus. Samaaegselt mõõdistatakse ruleti ja ekri abil ristjoonte viisil looduslik kõverjooneline piirlõik. Magistraaljoone ja kõverjoonelise piirlõigu vaheline pindala arvutatakse maastikul tehtud mõõtmiste põhjal, kasutades kolmnurga ja trapetsi pindala valemit. 5. 5.1. Millised on peamised nivelleerimise meetodid ja nende täpsus? Geomeetriline Trigonomeetriline Hüdrostaatiline Baromeetriline GPS-nivelleerimine Kõige täpsemad, kuid samas kõige töömahukamad, on geomeetriline ja hüdrostaatiline nivelleerimine. Kõrguskasvu keskmine ruutviga on siin Kõrguskasvu keskmine ruutviga on siin ± 0,5 mm ühe kilomeetri kohta. GPS-mõõdistamisega on võimalik saada sentimeetrilit täpsust. Tehnilise geomeetrilise nivelleerimise täpsus on ± 10 mm/km. Trigonomeetrilise
Millised on nivelleerimise viisid? Nivelleerimiseks (kõrguslikuks mõõdistamiseks) nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Mis on geomeetriline nivelleerimine? Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. Mis on trigonomeetriline nivelleerimine? Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi, arvestades instrumendikõrgust ja viseerimiskõrgust. Mis on nivelliir?
Sõltuvalt plaanimõõtkavast ja mõõdistavate punktide iseloomust mõõdetakse polaarnurgad 1 -5' täpsusega ning polaarkaugused 0,05...0,5 m täpsusega. Punktobjektide mõõdistamisel on tarvis määrata selle objekti keskpunkti koordinaadid. Töö sisu: Olles paigaldanud teodoliidi tuntud koordinaatidega punkti A, võib määrata polaarnurgad i mõõdistamisvõrgu AB suuna või ristkoordinaatide võrgu X- telje suhtes. Esimesel juhul peab pikksilma suunamise punktile B olema teodoliidi limbi lugem võrdne 0°-ga, teisel juhul peab see lugem olema võrdne suuna AB direktsiooninurgaga . Polaarnurgad mõõdetakse tavaliselt ühepoolvõttega, kas vertikaalringi vasakul või vertikaalringi paremal asendis. Töö jaotus: Mõõtmise osaleb vähemalt kaks inimest , üks töötab teodoliidiga ja kirjutab mõõtetulemused väliraamatusse, teine liigub maastikul latiga, joonistab abtissi ja märgib sellele mõõdistatud punktide asukohad ja numbrid
Tähised on silmatorkavad (näit.: punavalge) värvitud ümmarguse ristlõikega ühest otsast teravikuga varustatud ca 2m pikkused metallist või puidust kepid. Kui joone pikkus on liiga suur (üle 100m ), siis tuleb asetada ka vahetähised. Punkti lihtsamaks ülesleidmiseks ja identifitseerimiseks lisatakse maavaiale veel numbrivai. 25. Mõõteinstrumendi horisonteerimine ja tsentreerimine 28. 26. Nurgamõõtmise instrumentide peamised koostisosad (joonisega!) 27. Pikksilma peamised koostisosad(joonisega!) 28. Horisontaalnurga mõõtmine C A β B Horisontaalnurga mõõtmiseks asetatakse nurga haarasid märkivate punktide A ja C tsentritele vertikaalsed tähised ning nurga tippu B seatakse üles teodoliit. Tsentreerimine - teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Täpsus 0,5 cm. Kasut. nöörloodi e. ripploodi.
täpsus vähemalt 1/2000 ja kõrgem (viga 5 cm 100m kohta). Kõik vahetulemused ja tähtsamad toimingud märgitakse üles väliraamatusse. Eriti täpsete mõõtmiste puhul arvestatakse ka lindi iseärasusi ja tema parandeid (temperatuurist sõltuvaid jne). Veel kasutatakse joone mõõtmiseks optilisi kaugusmõõtureid (niitkaugusmõõturid). Optilisi kaugusmõõtureid on mugav kasutada joonte mõõtmisel raskesti ligipääsetavates kohtades. Vaadates läbi latile suunatud pikksilma, näeb mõõtja niitristiku ülemise ja alumise niidi vahele jäävat mõõtelati lõiku, millele vastab mingi cm jaotiste arv L. See lati jaotiste arv on võrdeline määratava kaugusega. d= kL+C k=100 (k on niitkaugusmõõturi koefitsent), c~0 . See valem kehtib ainult siis, kui vaatekiir on horisontaalne ja risti latiga. Kui viseeritakse kaldkiirega ja viseerimiskiir ei ole risti latiga, siis tuleb horisontaalkaugus arvutada valemiga d= L*cos^2( ; h= (L/2)* sin(2).
Täpsema tulemuse saavutamiseks korratakse mõõdistamist ühte ja teistpidi. Kõik vahetulemused ja tähtsamad toimingud märgitakse üles väliraamatusse. Eriti täpsete mõõtmiste puhul arvestatakse ka lindi iseärasusi ja tema parandeid (temperatuurist sõltuvaid jne). Veel kasutatakse joonte mõõtmiseks optilisi kaugusmõõtureid (Niitkaugusmõõturid). Optilisi kaugusmõõtureid on mugav kasutada joonte mõõtmisel raskestil ligipääsetavates kohtades. Vaadates läbi latile suunatud pikksilma näeb mõõtja niitristiku ülemise ja alumise niidi vahele jäävat mõõtelati lõiku, millele vastab mingi cm-jaotiste arv l. See lati jaotiste arv on võrdeline määratava kaugusega. d=kn+c, k=100 n 0 See valem kehtib ainult siis, kui vaatekiir on horisontaalne ja risti latiga. Kui viseeritakse kaldkiirega ja viseerimiskiir ei ole risti latiga siis tuleb horisontaalkaugus arvutada valemiga d= L + cos2u, h = L/2 sin2u, L niitkaugusmõõturigamääratud kaugus.
topograafilisel mõõdistamisel graafilise täpsuse ±0,2 mm. 14. Millised on joone mõõtmise vahendid? Joone mõõtmisvahendid on lindid, mis sõltuvalt materjalist jaotatakse teras- ja fiiberlintideks. Maamõõtmisel kasutatavad lindid on 20, 30, 50 ja 100 m pikkused. Joonemõõtmised teostatakse vähemalt 2 korda, edasi- ja tagasisuunas. 15. Kuidas hinnatakse joonemõõtmiste kvaliteeti? Mõõtmiste kvaliteeti hinnatakse suhtelise vea 1/N abil. Selleks leitakse esmalt kahe mõõtmistulemuse vahe (d), mis jagatakse keskmise mõõtmistulemusega (D) ja tulemus väljendatakse lihtmurruna, mille lugejas on 1 ning nimetajas mingi arv N ( d /D = 1/N). Tulemit võrreldakse suhtelise veaga (1/1000; 1/2000; 1/3000). Nt: 16. Milliseid parandeid tuleb arvestada joone mõõtmisel? Parandid: 1. Lindi pikkusest tingitud nn lindi kompareerimisparand lk tuleb mõõdetud joonepikkusele arvutada valemiga Dk= D lk / 20 , kus Dk mõõdetud joone kompareerimisparand
lõunapoolsest otsast kuni antud suunani vahemikus 0-90 kraadi, lisades juurde veerandi nimetuse (I; II; III; IV) (Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) lisades juurde veerandi nimetuse.) 21.Mis on geodeetiline vastuülesanne? Geodeetilise vastuülesandega arvutatakse joone algus- ja lõpp-punkti koordinaatide järgi punktidevaheline joonepikkus lA-B ja joone (suuna) direktsiooninurk A-B 22.Mis on nivelliir? Instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi e kõrguskasve. 23.Nivelliiride jaotus.- 1) Silindrilise vesiloodiga ehk elevatsioonikruviga nivelliirid (kõige vanem) 2)Kompensaatoriga (optilised) nivelliirid- Laialdase kasutuse on leidnud nivelliirid, mis omavad spetsiaalse seade, mille abil viseerimiskiir automaatselt võtab horisontaalse asendi. Seda seadet nimetatakse kompensaatoriks.
Mõned kohad võivad olla raskesti ligipääsetavad (kõred) b)moodne ja lihtsam viis on laser kaugusmõõtjad. Tänapäeval on nii lihtsamaid masinaid kui ka edasi arendatud ja uhkeid masinaid millega saab väga lihtsasti erineva suurusega ruumid mõõta. Teevad ka pindalate ja mahuarvutusi. C) olenevalt mõõdetavast objektist, töö mahust võib kasutada ka tahhümeetrit, mille tulemused on väga täpsed ja saab kohe luua ka 3D mudeli. 6. Nivelleerimise mõiste ja viisid. Niveleerimine ehk kõrguslik mõõdistamine. Selline mõõtmine kus määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslike erinevusi ehk kõrguskasve. Punktide kõrgused määratakse absoluutkõrgusarvudes, st nivoopinnast. Kui niveleerimistööde juures ei ole kõrgusmärke, lepitakse kokku suhtelised kõrgused Viisid: 1.Geomeetriline ehk horisontaalkiirega niveleerimine. Punktidevaheline kõrguskasv
pöörates päripäeva viseeritakse järgemööda eesmisele A ja tagumisele C punktile ning tehakse vajalikud lugemid (4) ja (5). Nurk (5) - (4)= (6). Tulemeid (3) ja (6) tuleb omavahel võrrelda. Lugemite vahe ei või olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: (6) - (3)<=2' 19. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele. ZZ - põhitelg (limbi ja alidaadi pööramistelg) VV - silindrilise vesiloodi telg (vesiloodi ampulli nullpunkti puutuja) HH - pikksilma pööramistelg (horisontaaltelg) OK - pikksilma viseerimistelg. VV - vert. telg, horisontaalringi alidaadi pööramistelg, teodoliidi põhitelg V'V' - horisontaallimbi pööramistelg HH - horisontaaltelg, pikksilma pööramistelg KK - pikksilma viseerimistelg, kollimatsioonitelg LL - horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg vv - vertikaalniit Alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti teodoliidi põhiteljega.
pöörates päripäeva viseeritakse järgemööda eesmisele A ja tagumisele C punktile ning tehakse vajalikud lugemid (4) ja (5). Nurk (5) - (4)= (6). Tulemeid (3) ja (6) tuleb omavahel võrrelda. Lugemite vahe ei või olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: (6) - (3)<=2' 19. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele. ZZ - põhitelg (limbi ja alidaadi pööramistelg) VV - silindrilise vesiloodi telg (vesiloodi ampulli nullpunkti puutuja) HH - pikksilma pööramistelg (horisontaaltelg) OK - pikksilma viseerimistelg. VV - vert. telg, horisontaalringi alidaadi pööramistelg, teodoliidi põhitelg V'V' - horisontaallimbi pööramistelg HH - horisontaaltelg, pikksilma pööramistelg KK - pikksilma viseerimistelg, kollimatsioonitelg LL - horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg vv - vertikaalniit · Alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti teodoliidi põhiteljega.
2 5.Teodoliidi kontroll ja justeerimine. Telgede skeem. Teodoliidi kontroll ja justeerimine peavad toimuma kindlas järjekorras nii, et veel justeerimata telgede asendid teiste telgede justeerimist ei môjutaks, samuti ei tohi hilisemad justeerimised varem justeeritud telgede omavahelisi asendeid muuta. VV - vert. telg, horisontaalringi alidaadi pööramistelg, teodoliidi pôhitelg V'V' - horisontaallimbi pööramistelg HH - horisontaaltelg, pikksilma pööramistelg KK - pikksilma viseerimistelg, kollimatsioonitelg LL - horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg vv - vertikaalniit Tingimused: 1.Horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti vertikaalteljega (LLVV). Kontroll algab vertikaaltelje loodimisega. teodoliidi vertikaaltelg seatakse vertikaalseks, selleks keeratakse limb kinni ja alidaadi pööratakse nii, et silindriline vesiloodi telg oleks paralleelne ükskôik
Suuna saame määrata horisontaalringilt ja kõrguskasvu määrame trigonomeetrilise nivellséerimisega. Kaugusmõõtur varem kasutati niitkaugusmõõturiga (täpsus 1/300d), praegu laserkaugusmõõturid (3-6mm/km). Mõõdistamine toimub kas eelnevalt või samaaegselt määratud mõõdistamiskäigu punkti, mille koordinaadid (x,y,z) on määratud, tahhümeetri horisontaalringi null-lugem suunatakse teise tuntud punkti poole, pikksilma suunamisega maastikupunktile saab horisontaalringilt polaarnurga . Polaarkaugus s määratakse kaugusmõõturiga ja mõõdetakse vertikaalringi abil kaldenurk, kaldunurga ja kauguse järgi saab arvutada kõrguskasvu. Maastikupunkt kantakse plaanile kas polaar- või ristkoordinaatide järgi. Plaan koostatakse kameraalselt, kas käsitsi või vajaliku andmetöötlusprogrammi abil. Tahhümeetriat kasutatakse tiheasustusega aladel ja trasside mõõdistamisel. Plaanid
19. Mis on magnetiline asimuut? Magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuute nimetatakse magnetiliseks asimuudiks (Am). 20. Mis on direktsiooninurk? Direktsiooninurk horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0- 360o) 21. Mis on rumb? Rumb teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) lisades juurde veerandi nimetuse. 23. Mis on nivelliir? Instrument, mis tööasendis tagab horisontaalse viseerimiskiire. 24. Mis on punkti absoluutne kõrgus? Mis on punktidevaheline kõrguskasv? Absoluutne kõrgus on nullnivoopinna ja määratava punkti vaheline loodjoonesuunaline kaugus. Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi.
7. Mis on kaart, plaan, profiil, krokii (abriss)? Kaart on maapinna üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Plaaniks loetakse suurema mõõtkavaga (üldreeglina suurem kui 1:10 000), üksikasjalikumat kaarti, mille valmistamisel pole maakera kumerust vaja arvestada. Krokii - maa-ala silmamõõduline skeem Profiil on nivelleerimise teel saadud maastiku vertikaallõige, millele on kantud kõrgussuhted, pinnase koostis (stratigraafia) jne. See vorm on väga levinud teedeehituste juures. 8. Millised on kaardi ja plaani peamised erinevused? Plaaniks loetakse suurema mõõtkavaga (üldreeglina suurem kui 1:10 000), üksikasjalikumat kaarti, mille valmistamisel pole maakera kumerust vaja arvestada (ega kasutada projektsiooni). See tähendab,
Hinnaks 20 tonni + pult 5 tonni otsa Joone parandid tahhümeetrilisel mõõtmisel 1)Prisma konstant 2) Atmosfääri parand(temp ja õhurõhk) 3) Maa kumeruse - ja refraktsiooniparand, öösel 0,200 ; päeval 0,132 4) Maapinna kõrgusest tingitud parand 500m joone puhul parand 5mm 5) Projektsioonist tingitu parand( Maa ellipsoid ja koonus ühtivad 2s punktis, väljaspoole lõikeparalleele(Tln, Valga) on joon pikem, kui ellipsoidil 5. Loeng Nivelleerimine, erinevad viisid Nivelleerimine ehk loodimine. Maapinna punktide kõrguste vahe ehk kõrguskasvude määramine maastikul ja nende järgi kõrguste arvutamine. Kasutatakse: ehitiste, rajatiste rajamisel; võrkude rajamisel; maakooreliikumiste uurimisel. Viisid: 1) Geomeetriline ehk horisontaalkiirega (nivelliir) 2) Trigonomeetriline ehk kaldkiirega (elektrontahhümeeter) 3) Hüdrostaatiline 4) Baromeetriline (õhurõhu kaudu) 5) GPS- nivelleerimie
1 3 5 Vabastada sõrestik sidemetest asendades kande mõju H a toereaktsioonidega. RA=RB=F/2. Eraldada järjekorras sõlmed ACDB ja vaadelda nende RA D R B tasakaalu sõlme rakendatud jõudude mõjul. Esmalt sõlm, L1 L2 kus on mitte rohkem kui 2 tundmatut sisejõudu, sest koonduval jõusüsteemil on vaid 2 tasakaaluvõrrandit. Näit. F=4kN; H=3m; L1=L2=4m; Järelikult Ra=Rb=F/2=2kN Eraldan sõlme A Tingimus MD=0 Ra*L1+S2*H=0 S2=-8/3 kN V=0 -Ra+sina*S1=0 sina=Ra/V(42+32)=2/5 S1=5 kN 1 Kontroll: H=0 S2+cosa*S1=0 Nullvarras: nim
2g Lõpetuseks teeme valemist (1.30) veel mõned järeldused. Et kehtib seos sin α = cos(90 0 − α ) , siis 7 1) viskenurkade α ja 90 0 − α korral on lennukaugused võrdsed, 2) suurim lennukaugus on viskenurga 45 0 korral. 8 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted Vaatleme esmalt ühtlast pöördliikumist pöörleva ratta näitel, millel tähistame kaks punkti – punkt A1 kaugusel r1 ja punkt A2 kaugusel r2 pöörlemisteljest. Ratta pöörlemisel läbib punkt A2 ilmselt pikema teepikkuse s 2 kui punkt A1 , mille läbitud teepikkus olgu s1 . r r2 v2 s2 r
Oleme ühelt poolt teinud oma parima, et raamatut ei peaks lugema algusest lõpuni, vaid võiks lugeda ka osade kaupa. Teisalt oleme siiski osad ja peatükid seadnud selli- sesse järjekorda, kuidas meile endale raamatut otsast otsani lugeda meeldiks. 9 Mõned peatükid said igavamad, kui oleksime soovinud; mõned pikemad, kui plaa- nisime, mõned keerulisemad, kui tahtsime – küll märkad! Tärniga peatükid ja lõi- gud võid aga esmalugemisel vahele jätta. Seal on vahel midagi veidi keerulisemat või tunnivälist, vahel lihtsalt vähem asjakohast. Siinkohal olgu toodud ka sisukaart: Sissejuhatus Osas 0 räägime sellest, kuidas meie matemaatikast mõtleme; arutame, miks mate- maatikat õppima peaks ning miks see õppimine vahel raske tundub. Osa lõpus
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
tähelepanu või andmaks õpilasele aega õpetaja poolt äsja öeldu töötlemiseks. Vanematele õpetajateel. lastele võib see ka edastada üleskutse „maha rahuneda“. Näiteks kui te mänguväljakul mitme meetri kauguselt õpilasele viipate või ta enda juurde kut- sute, peate esmalt saavutama silmsideme. See on ilmselt lihtsam, kui me teame õpilase nime. Teooriad, hoiakud ja see raamat Kui me seda ei tea, kõrgendame tema poole vaadates tõenäoliselt häält, ilma et karjuksime, Käitumisjuhtimise ja koolidistsipliini asjus eksisteerib hulk juurdunud teoreetilisi hoiakuid. ja hõikame: „Vabandust (...)! Vabandust (...)!“. Kas me soovime vabandust paluda
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
