reguleerimisaparaadid pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid jne; mõõtaparaadid pinge- ja voolutrafod. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatidele esitatavad nõuded: elektriaparaadis eraldunud soojushulgale vastav temperatuur ei tohi ületada lubatavat väärtust; elektriaparaat peab taluma liigvoolude poolt põhjustatud tugevaid termilisi ja elektrodünaamilisi mõjusid ilma jääkdeformatsioonideta; elektriaparaatide kontaktid peavad suutma kommuteerida nii nimivoolu kui liigvoolusid; elektriaparaadid peavad olema töökindlad; sagedaste kommutatsioonide tingimuses töötavad elektriaparaadid peavad olema suure kulumiskindlusega; elektriaparaat peab olema väikeste mõõtmete ja massiga, odav, lihtsa ehitusega, lihtne paigaldada ja teenindada ning tehnoloogiline. Elektriaparaadi üldteooria Füüsikalised protsessid elektriaparaatides Kaod elektrilised kaod elektriaparaadi voolujuhtivates osades (kontaktides);
maandatud eseme suhtes. NULLJUHE juhe kus voolu sees ei ristküliku pindala võrdub voolukõvera poolt piiratud pindalaga. ole. SULAVKAITSE on lihtsaim elektriseadmete kaitse seade, Keskväärtus (Uk; Ik) ja efektiivväärtus (Um; Im) mis katkestab vooluahela sulari nimivoolu ületamisel, peale EFEKTIIVVÄÄRTUS on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis kestva liigvoolu või lühise tekkimist. BIMETALLKAITSE samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga
0,04 47,4 7,6 0,12 57,5 9,7 Tabel 1. Mõõtetulemused C6 K6 Ruumitemperatuur 22º 22º Kaitselüliti nimivool 6,24 5,92 Tabel 2. Nimivoolu parandus C ja K tüüpi kaitselülitite rakendumiskarakteristikud 60 50 40 Rakendumisaeg, s C6 30
kontaktorite vahel. Joon. 5.2. Kolmepooluselise kontaktori tingmärk. Neljas on abikontakt. Abikontakt võib olla sulgekontakt (ülal) või/ja lahkkontakt (avanev kontakt) (all) Kontaktide mitmekesisus on suur. Mõned tingmärginäited on joonisel 5.3. Nõuded kontaktorile: · suur lülitus- ja väljalülitusvõime (10...20 nimivoolu) · pikk iga suure lülitussageduse juures · suur elektriline kulumiskindlus kuni 3 miljonit tsüklit, seejuures ka käivitusvoolusid lahutades · suur mehaaniline kulumiskindlus kuni 10...20 miljonit tsüklit · tehnoloogiline lihtsus, väike mass ja mõõdud · suur töökindlus 78 Joon. 5.3. Kontaktide tingmärke Peakontaktid, mis lülitavad seadet sisse ja välja, peavad taluma kestvalt nimivoolu ning
Võimsus 160kW Kasutegur 93,5%=0,935 käivitusvoolukordsus 1,9 Käivitusmomendikordsus 1 K 7 Käivitusvoolu tegur 0,85 cos 0,91 sin 0,415 Nimilibistus 0,02 Nimipöörlemissagedus 1500 p/min Lahendus: 1.Leiame nimivoolu = = =164A 2.Leiame loomuliku käivitusvoolu = *K = 165*7=11* A 3.Leiame loomulikule tunnusjoonele vastav lühisnäivtakistus. = = =0,332 4.Leiame lisatakisti takistuse väärtuse. = - Valemid aktiiv- ja reaktiivtakistused leidmiseks: = * = * Arvutustel võtame cos k = 0,2 Lisatakisti takistuse määramisel kasutame lihtsustatud valemit:
ainult 5A väljalülitamiseks. Abikontaktid See võimaldab kontaktorit eemalt juhtida – sisse ja välja lülitada. Magnetsüsteem peab tagama ka kontaktide püsiva asendi. Väljalülitusel lükkab vedru või liikuva osa raskusjõud end tagasi algasendisse. Elektromagneetiline süsteem: Alalisvoolukontaktoritel ja suurema võimsuse korral ka vahelduvvoolukontaktoritel on kaarekustutusseade. Kaarkustutusseade Suur lülitus ja väljalülitusvõime (10-20 nimivoolu) Pikk iga suure lülitussageduse juures Suur elektriline kulumiskindlus kuni 3 milj. tsüklit, seejuures ka käivitusvoolusid lahutades. Suur mehaanlinie kulumiskindlus kuni 10- 20 milj tsüklit Väike mass ja mõõdud,tehnoloogiline lihtsus Suur töökindlus Kontaktori nõuded: Kontaktori mähisele peab rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat ankrut ja tema külge kinnitatud jõu ja abikontaktid muudavad oma olekut.
Mis vahe on autotrafol ja tavalisel trafol? Autotrafo kaal ja gabariidid väiksemad; ühte osa mähisest läbib nii sekundaar kui primaar vool; tühijooksuvool väiksem. Millise mõõtetrafo normaaltalitlus on lühistalitlus? Voolutrafo. Trafo kasutegur sõltub nimipinge ja tööpinge erinevusest; on määratud sekundaar ja primaar poole aktiivvõimsuse suhtega; muutub koormamisel; on kõige väiksem lühisel; on kõige väiksem tühijooksul. Trafo suhteline takistus on määratud nimipinge ja nimivoolu suhtega. Trafo aseskeemi magneetimisharus oleva aktiivtakistuse väärtuse saab leida tühijooksu katsel registreeritud Voltmeetri ja Wattmeetri näitude alusel. 3faasilise trafo mähis ühendusskeemiga Y0/ lülitatakse toitevõrku kui pinge faasis A on max. millise faasi mähises tekib max siirdevool? B ja C. milliste mähiste ühendusrühmade juures esineb tühijooksul faasinihe trafo primaar ja sekundaarpingete vahel? Y/Y0-6; Y/-11; Y0/-11
13. Milleks kaitselüliteid kasutatakse, kuidas ta rakendub? · Kaitselülititeid kasutatakse elektriseadmete kaitseks liigkoormuse ja lühise vastu. Kaitselüliteil on elektrotermiline, elektromagnetiline või kombineeritud (elektrotermiline ja elektromagnetiline) vabasti. Kaitselüliti elektromagnetiline vabasti rakendub elektrotermilise vabasti 12 kordsel nimivoolul. Liigkoormuse korral kui tarbijavool ületab kaitselülitite nimivoolu umbes 25%, paindub bimetallriba, vabastades mehhanismi riivi ja katkestades voolu s.t. kaitselüliti lülitub automaatselt välja. 14. Milline on juhtmetel või kaablile soovitatav vool võrreldes kaitseaparaadi nimivooluga? · On soovitatav, et juhtmele või kaablile lubatav vool oleks kaitseaparaadi nimivoolust kuni 25% suurem. 15. Millised on nõuded valgustite paigaldamisel ohtlikesse ruumidesse, milline peab
läbilöögile) on: 1. 2-4 korda parem kui õhul; 2. 2-4 korda halvem kui õhul; 3. Samasugune kui õhul. 5.Milline vastus on õige. Elegaas on: 1. Mürgine; 2. Tuleohtlik; 3. Õhust 5 korda raskem; 4. õhust oluliselt kergem. 6. Parimad omadused on: 1. Õlilülititel; 2. Vakuumlülititel; 3. Elegaaslülititel; 4. Elegaas- ja õlilülititel. 7. Lahklülititega lubatakse väljalülitada: 1. Nimivoolu; 2. Lühisvoolu; 3. Ülekoormusvoolu; 4. Ei lubata väljaslülimist voolu all olevaid elektrivõrgu lõike. 8. Milline vastus ei ole õige. Kõrgepinge isolaatorid valmistatakse: 1. Klaasist; 2. Portselanist; 3. Plastikust; 4. Ränist. 9. Milline vastus on õige. Pingepiirikuid kasutatakse: 1. Inimeste ja loomade kaitseks pinge alla sattumise eest; 2. Elektriseadmete kaitseks ülepingete eest; 3. Kõrgepinge isolaatorite kaitseks ülepingete eest; 4
samm-mootor hoidemomendi, mis väldib rootori iseeneslikku liikumahakkamist väliste jõudude toimel. Samm-mootor on numbriliselt juhitav, mistõttu sobib see ideaalselt kokku diskreetsete juhtimis- süsteemidega, näiteks mikroprotsessoriga. Igale impulsile vastab teatud pöördenurk , n impulsile aga pöördenurk = n·. ULN2003 on kõrgpingeline ja kõrge vooluga darlingtontransistor, mis koosneb seitsmest emitteriga dar- lingtoni paarist. Transistori nimivoolu tugevus on 500 mA, kuid see suudab taluda kaa 600 mA voolu. Darlingtontransistor koosneb kahest bipolaarsest transistorist, mis on ühendatud sedasi, et esimesest tran- sistorist tulev vool võimendatakse veelgi enam teise transistori poolt. Kasutatavad komponendid · Samm-mootor M35SP5 Mitsumi · ULN2003APG · Nupp 1 Samm-mootor (stepper) ja ULN2003APG
MHX0065 Mehhatroonikasüsteemide komponendid Praktikum Alalisvoolu mootor aruanne Kuupäev: 6.12.12 Meeskonnaliikmed: 1. Ove Hillep 2. Joosep Andrespuk 3. Ragnar Jaanov Aruande täitis ja esitas: Ove Hillep Labori eeltöö ULN2003 on kõrgpingeline ja kõrge vooluga darlingtontransistor, mis koosneb seitsmest emitteriga darling- toni paarist. Transistori nimivoolu tugevus on 500 mA, kuid see suudab taluda kaa 600 mA voolu. Darlingtontransistor koosneb kahest bipolaarsest transistorist, mis on ühendatud sedasi, et esimesest tran- sistorist tulev vool võimendatakse veelgi enam teise transistori poolt. Püsimagnetiga alalisvoolumootorid on laialt levinud erinevates rakendustes, kus olulised on väikesed mõõt- med, suur võimsus ja madal hind. Nende suhteliselt suure pöörlemiskiiruse tõttu kasutatakse neid tihti koos
Mootori nimipingest kõrgem toitepinge suurendab mootori voolu ja see põhjustab samuti mähiste ülekuumenemist. Eriti tugev mähiste ülekuumenemine tekib kolmefaasilise mootori ühe faasi katkemise korral. Kui lülitada mootor võrku, mille üks faas on katkenud, siis mootor ei käivitu, kuid selle kahte faasi läbib 4 6 kordne nimivool. Kui aga faas katkeb mootori töötamise ajal, töötab mootor edasi 2 5 kordse nimivooluga. Viiekordse nimivoolu korral tõuseb aga mähise temperatuur ligikaudu 14 0 C sekundis. Eeskirjad nõuavad elektrimootori kaitsmist lühisvoolude ja liigkoormuse eest. Kaitseseadmeteks on sulavkaitsmed või kaitselülitid (automaadid), mis ühendatakse tavaliselt toite- ja jaotusliinide algusesse. Sulavkaitse ei kaitse elektrimootorit (elektrivõrku) liigkoormuse eest. 6A korkkaitse talub 1,7 kordset, padrunkaitse isegi 2,6 kordset kestvat ülekoormust
põhjendatud. Elektriaparaatide valikul pinge järgi tuleb täita tingimus: U n U SN , kus Un aparaadi nimipinge (liinipinge), kV; USN jaotusseadme nimipinge, kV. Mõne elektriaparaadi (N: pingetrafo) valikul tuleb täita ingimus: U n = U SN Ekspluatatsioonis on lubatud aparaadi tööpinge suurendamine kuni 10...15% nimipinge suhtes. Elektriaparaatide valikul nimivoolu järgi on tingimuseks: I n I max,,töö , kus In aparaadi nimivool, A; Imax,,töö aparaadi maksimaalne töövool. Aparaadi nimivooluga, mis antakse ümbruskonna arvutuslikul temperatuuril 0=35 0C, on määratud aparaadi lubatav soojenemine. Kui tegelik ümbruskonna temperatuur ´0 korrigeerida valemi järgi:
Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe-, kahe-, kolme ja neljapooluliste kontaktorite vahel. Kontaktori nõuded: · Suur lülitus ja väljalülitusvõime · Pikk iga suure lülitussageduse juures · Suur mehaaniline kulumiskindlus · Tehnoloogiline lihtsus, väike mass ja mõõdud · Suur töökindlus Peakontaktid mis lülitavad seadet sisse ja välja peavad taluma kestvat nimivoolu ning võimaldama suurt lülitussagedust. Kontaktorid kulumiskindluse järgi: · 1. Kuni 30 lülitust tunnis, mehaaniliselt 25 milj tsüklit · 2. Kuni 150 lülitust tunnis 1,2 milj tsüklit · 3. Kuni 600 lülitust tunnis 5 milj tsüklit · 4. Kuni 1200 lülitust tunnis 10 milj tsüklit Alalisvoolukontaktidel ja suurema võimaluse korral ka vahelduvvoolu kontaktoritel on kaarekusutusseade.
Tak. moment luuakse üldjuhul vedruga. 5. Mikroprotsessoripõhine releekaitse Nüüdisaegne releekaitse. Lisaks kaitsetoimingule on nende automaatika, andmehõive ja andmeedastus funktsioonid. Tulemuseks kohtterminalid. Enimlevinud on liigvoolu-, maalühiskaitse. 6. Mõõtetrafod (voolu-, pingetrafod. Mõõte-, kaitsetrafod). Erinevad magneetimiskõvera põhjal (mõõtetrafol on oluliselt järsem). Mõõtetrafo toimib vaid nimivoolu piirkonnas, kaitsetrafo ka suurema korral, aga täpsusklass on väiksem. Kaablivoolutrafo- rogowski vöö. 7. Valgusandurid Toimivad nii voolu kui pingeandurina. Tajuriks on sümmeetriakeskmeta kristall. Pingejaguris elektrivälja tugevusega võrdeliselt muutub valguse murdumisnäitaja. Voolutajuris valguse võnketasandi pöördenurk muutub võrdeliselt magnetvälja tugevusega. Mõõteteave edastatakse lõppmuundurisse valgusjuhi kaudu. Valgusallikaks on
ankrumähisega. Nii muutub muutuval koormusel magneetimis-ergutus võrdeliselt ankruvooluga ja ka võrdeliselt ankru magneetimis-ergutusega. Lisa poolused aitavad ainult nimivoolu juures. Ülekoormusel tekib magnetringi küllastumine. Selle vähendamiseks kasutatakse lisapooluste südamikes õhupilu (joonis 4.11). Üks õhupilu lisapooluse ja ankru vahel ja lisapooluse ja ikke vahel. Viimane õhupilu valmistatakse mitte magneetilisest materjalist. Harjad kinnitatakse teatavas asendis. Kus rektiivne EMJ täielik kompnsatsioon
Ühik W 43. Joule'i Lenzi seadus, valem. Voolu toimel juhist eralduv soojushulk on võrdne voolutugevuse ruudu juhi takistuse ja aja korrutisega. Valem A=I2Rt Ühik 1J 44. Mis on nimivõimus? Maksimaalne võimsus, mida seade on suuteline aretada pika aja jooksul. 45. Mis on nimipinge? Maksimaalne pinge, mida võib seadele pika aja jooksul rakendada. 46. Sulavkaitse. Sulavkaitse on lihtsaim elektriseadmete kaitse seade, mis katkestab vooluahela sulari nimivoolu ületamisel, peale kestva liigvoolu või lühise tekkimist. See on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. 47. Hõõglamp. Hõõglambis muundub elektrienergia soojuseks ja valguseks. Hõõglambi tähtsamaiks osaks on hõõgniit- peenikesest volframtraadist spiraal. Hõõgniit valmistatakse volframist sellepärast, et see aome talub kõrget temperatuuri. Hõõgniit asub klaaskolvis, millest on õhk välja pumbatud.
Neid terases kadudeks nimetatakse ka magnetiliseks kadudeks kuna on põhjustatud magnetvälja poolt ja nimetatakse tühijooksu kadudeks kuna tühijooksul on vool väike 2 - 10% nimivoolus siis tavaliselt vases kaod tühijooksul jäetakse arvestamata. lühiskatse lühiskatset tehakse mõnigate trafo iseloomustavate andmete saamiseks kuna lühis on trafole ohtlik siis soovitataks katset madalal pingel jälgides, et trafolt läbiv vool ei tohi ületada nimivoolu. Pinget mille juures voolud lühistatud trafo mähistes võrduvad nimivooluga, nimetatakse nimilühispingeks ja väljendatakse tavaliselt primaarnimipinge protsendites. 8.)trafo pinge reguleerimine Tavaliselt jõutrafodel pinge on reguleeritav +-5%, et sellist pinge reguleerimist saavutada on trafo mähistel lisaväljavõtted. Tavaliselt trafodel pinget reguleeritakse trafo pinge vabas olekus kuid kasutatakse ka pingereguleerimist kui trafo on
Ahela vool ilma ampermeetrita. Pärast ampermeetri juurdelülitamist on vool ahelas. Meetodi veaks kujuneb. Mida suurem on tarviti takistus R võrreldes ampermeetri sisetakistusega A R , seda väiksemaks jääb ampermeetrist põhjustatud viga. Ampermeetri piirkonna laiendamiseks kasutatakse · sunti alalisvoolu korral; · voolutrafot vahelduvvoolu korral. Kui alalisvoolu mõõtmisel vool ületab ampermeetri nimivoolu ( n I > I ), siis kasutatakse sunti, mis ühendatakse ampermeetriga rööbiti. Vahelduvvoolu mõõtmisel laiendatakse ampermeetri mõõtepiirkonda voolutrafo abil, millel on ferromagnetiline südamik ja kaks mähist. Voolutrafod võivad olla · laboratoorsed; · tööstuslikud. Voolutrafo primaarmähis keerdude arvuga w1 ühendatakse mõõdetavasse ahelasse, sekundaarmähisega, millel on w2 keerdu, ühendatakse aga ampermeeter, mille nimipiirkond võrdub voolutrafo sekundaarvooluga
takistus olema võimalikult väike. Ampermeetril on tavaliselt mitu piirkonda. Kui voolu suurust ligikaudu ei teata, siis tuleb valida kõige suurem piikkond. Õigesti valitud piirkonna korral on osuti skaala viimases kolmandikus. Alalisvoolu mõõtmisel on levinuimaks magnetoelektrilised ampermeetrid, kuid sobivad on kõik ampermeetrid. Vahelduvvoolu mõõtmiseks ei sobi aga magnetoelektrilin ampermeeter. Kui alalisvoolu mõõtmisel vool ületab ampermeetri nimivoolu ( n I > I ), siis kasutatakse sunti, mis ühendatakse ampermeetriga rööbiti. Vahelduvvoolu mõõtmisel laiendatakse ampermeetri mõõtepiirkonda voolutrafo abil, millel on ferromagnetiline südamik ja kaks mähist. 27. Takistuse mõõtmine - Takistust võib kaudselt määrata ampermeetri ja voltmeetri abil. U R= V
tüüpset rakendumistunnusjoont (B,C,D). Muud minikaitselülitite rakendumistunnusjooned ei ole standarditega reglementeeritud, tööstuspaigaldistes kasutavate kaitselülitite üldstandard (EVS-EN 60947-2) esitab vaid üldised nõuded kaitselülitite erinevatele näitajatele. Kaitselülitite valik Nimivool tuleb valida kaabli ristlõike pindala, paigaldusviisi ja materjali järgi (näiteks 0,75 mm² ristlõikega vaskkaablile tohib rakendada voolutugevust kuni 6 A). Nimivoolu valimisel tuleb samas arvestada ka pistikupesade, valguslülitite ja klemmide maksimaalset lubatud voolu. Kui kaabli maksimaalne lubatud koormus on 25 A, aga pistikupesal ainult 16 A, siis ei tohi seda ahelt kaitsva kaitselüliti nimivool ületada 16 A. Kui pistikupesa maksimaalne lubatud koormusvool on 16 A, aga kaablil ainult 10 A, siis ei tohi kaitselüliti nimivool olla suurem kui 10 A . Vabansti
neile osutatud võrguteenuse ning tarbitud elektrienergia eest. Elektrituru seadus nimetab turuosaliste nimetab turu suhete korraldamisel järgmisi lepinguid: 1.Liitumisleping mis sõlmitakse tarbija ja võrguettevõtja vahel kui soovitakse võrguettevõtja võrguga ühendada uue tarbimiskoha elektripaigaldis või kui soovitakse muuta olemasolevaid tarbimistingimusi näiteks suurendada võrguühenduse kaitseaparaadi nimivoolu või muuta pingesüsteemi. 2.Võrguleping mis sõlmitakse tarbija ja võrguettevõtja vahel, võrguteenuste, võrguühenduse kasutamise võimaldamise ja elektrienergia edastamise osutamiseks. 3.Elektrileping-mis sõlmitakse tarbija ja võrguettevõtja või tema poolt nimetatud müüja vahel elektrienergia müügiks. Võrguettevõtja kohustused 1.Võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil mis arvestab turuosaliste sh kodutarbijate põhjendatud vajadusi
liigvoolukaitsmega ning keevitusvoolu näituriga (ampermeeter või skaala keevitusvoolu regulaatoril). Kui ajutise tuletöö kohas tuleb elekterkeevitusseadet sagedasti ümber paigutada, tuleb töö tegemiseks kasutada mehaaniliselt vastupidavat voolikkaablit. Elektrijuhtme ja keevitusseadme süttimise vältimiseks tuleb valida juhtme ristlõige vastavalt voolule ja isolatsioon vastavalt tööpingele ning sulavkaitse maksimaalselt lubatava nimivoolu järgi. Ebapiisava ristlõike või vigastatud isolatsiooniga juhet ega omavalmistatud kaitset elekterkeevitustöö tegemisel kasutada ei tohi. Keevitusjuhtme sooned tuleb ühendada pressimise, keevitamise või jootmise teel või spetsiaalse klambriga. Elektrijuhe tuleb elektroodihoidjaga, keevitatava toote või detailiga ja keevitusaparatuuriga ühendada kinnitatava poltühendusega vasest kaablikinga abil.
Mootorid arendavad tüübisildil näidatud nimimomenti ainult väga madalatel kiirustel. Pöörlemiskiiruse suurenemisel arendatav moment väheneb, mis teatud kiiruse puhul võib ajami viia vääratustalitlusse, mida iseloomustab sünkronismist väljalangemine ehk sammukadu. Taolise momendikarakteristiku põhjuseks on mähiste induktiivsus. Mähiste pidevate ümberlülitamiste tõttu tekitavad induktiivsused vastuelektromotoorjõu, mistõttu suurtel kiirustel pole enam võimalik saavutada nimivoolu ega -momenti. Tänapäevaseid samm-mootoreid toidetakse enamasti reguleeritavatest vooluallikatest, mis tagavad püsiva voolu ja momendi suuremas kiiruspiirkonnas. Voolu hoidmisel konstantsena võib 12V nimipingega samm-mootori klemmipinge tõusta isegi 40V lähedale. Samm-mootori koormamisel tuleb kinni pidada teatud piirangutest: 1. Hoidemoment Th on väärtus, milleni saab seisvat, staatiliselt pingestatud mootorit koormata, ilma et tema rootor veel ei pöörduks. 2
(türistorkontaktor) Kontaktori lülitused kontaktid on mõeldud miljonitekas lülitusteks ja mitmekümneteks lülitusteks minutis. Kontaktori kontaktid kahte liiki tugevad peakontaktid on seadme peavooluringide (tugevvoolu)sisse ja välja lülitamiseks abikontaktid on juhtimis ja signalisatsiooniahelate tarbeks. Peakontaktide arvu järgi tehakse vahet ühe, kahe, kolme, neljapooluseliste kontaktide vahel. Nõuded: · Suur lülitus ja väljalülitusvõime (10-20 nimivoolu) · Pikk iga suure lülitussageduse juures · Suur elektriline kulumiskindlus kuni 3 milj tsüklit, seejuures ka käivitusvoolusid lahutades. · Suur mehaanlinie kulumiskindlus kuni 10-20 milj tsüklit · Väike mass ja mõõdud,tehnoloogiline lihtsus · Suur töökindlus Peakontaktid mis lülitavad seadet sisse ja välja peavad taluma kestvalt nimivoomu ning võimaldama suurt lülitussagedust. Kontaktorid kulumiskindluse järgi: I
Enne elektrikilpide tellimist veendub elektritöövõtja selles, et neile on jäetud piisavalt transpordi-, hooldus ja paigaldamisruumi ning kontrollib seadmete lõplikud elektrilised võimsused. Elektrikilp monteeritakse kohale arvestusega, et vajadusel võib kilbifronti laiendada. Termoreleede tegastusnupud, juhtlülitid ning muu käivitusaparatuur monteeritakse elektrikilbi uksele arvestusega, et hilisemal kasutamisel ei tuleks kilbi ust avada. Termoreleed teguleeritakse elektrimootori nimivoolu järgi. Mõõtmisel 13 kasutatavate riistade täpsusklass peab olema olema vähemalt 1,5. kaitselülitite nimivool peab olema võrdne või suurem kui koormusvool. Elektrikilpide montaaz sooritatakse nii, et ekspluatatsioonis oleks tolmu ja niiskuse mõju neile minimaalne. Peale montaazi puhastatakse elektrikilbi sisemus montaazijääkidest ja ehitusprahist. Automaatika ülesanded
mõõtepiirkonda. Eeltakistid jagunevad: Sisesteks, mis on paigutatud voltmeetri korpusesse. Välisteks, mis on valmistatud eraldi detailina ning paigutatud eraldi korpusesse. Välised jagunevad omakorda: o Individuaalseteks, mida tohib kasutada vaid sellele eeltakistile gradueeritud mõõteriistaga; o Kalibreerituks, mida tohib kasutada iga mõõteriistaga, mille nimivool ei ületa eeltakisti nimivoolu. Näide: Rv=5 000 sisetakistusega voltmeetri skaalal on 30 jaotist. Tema skaala konstant on 5V/jaot. Leida laiendatud mõõtepiirkonnaga voltmeetri skaala konstant ja tema poolt mõõdetav pinge, kui voltmeetriga on ühendatud eeltakisti takistusega 10 000. Antud: Rv=5 000 n=30 jaotist C=5V/jaot Re=10 000 Leida: CRe - ? U-? Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine vahelduvvoolul
madalpinge < 1 kV; krgepinge > 1 kV; vikepinge - kuni 50 V vahelduvvoolu puhul, kuni 120 V alalisvoolu puhul. 6. Vimsustegur vi , kus P - aktiiv-, Q - rektiiv- ja S - nivvimsus. Elektrivarustuse arvutustes: ja , st aktiiv- (Wa) ja reaktiivenergia (Wr) aja t jooksul. 7. Kivitusvool ja selle kestvus - kasutatakse elektrivarustuse elementide valikul. Nit lhisrootoriga asnkroonmootoril letab kivitusvool nimivoolu 4..7 korda ja kestab sekundi murdosadest mne sekundini. Kivitusvoolu loetakse ebaoluliseks kui ta kestvus on vike (mned millisekundid). 8. Elektritarbijate smmeetria tase (probleem suurte 1-faasiliste elektritarbijatega). 9. Lineaarsus (elektriahela takistuse psivus he perioodi ulatuses). Mittelineaarsus rikub voolu ja pinge siinuselisust. 10. Treiimid: - pidevreiim; - lhiajaline;
Esimese allika negatiivne klemm ühendatakse teise allika positiivse klemmiga, teise negatiivne klemm kolmanda positiivse klemmiga jne. Nii on näiteks lapikus 9 V patareis jadamisi ühendatud kus 1,5 V allikapingega elementi. 1,5 V element Ühendus- sild Jadaühendusel · allikapinged liituvad E = E1 + E 2 + E3 · allikate sisetakistused liituvad R0 = R01 + R02 + R03 · voolutugevus ei tohi ületada kõige nõrgema allika nimivoolu Koormusvoolutugevus sõltub oluliselt patarei sisetakistusest: nE I= nR0 + R n elementide arv E ühe elemendi allikapinge R0 elemendi sisetakistus R koormustakistus (välistakistus) 31 Allikate rööpühendus Suurema voolu saamiseks võib allikaid ühendada rööbiti. Rööbiti võib ühendada ainult ühesuguse allikapingega elemente. Vastasel korral tekivad nn.
Esimese allika negatiivne klemm ühendatakse teise allika positiivse klemmiga, teise negatiivne klemm kolmanda positiivse klemmiga jne. Nii on näiteks lapikus 9 V patareis jadamisi ühendatud kus 1,5 V allikapingega elementi. 1,5 V element Ühendus- sild Jadaühendusel · allikapinged liituvad E = E1 + E 2 + E3 · allikate sisetakistused liituvad R0 = R01 + R02 + R03 · voolutugevus ei tohi ületada kõige nõrgema allika nimivoolu Koormusvoolutugevus sõltub oluliselt patarei sisetakistusest: nE I= nR0 + R n elementide arv E ühe elemendi allikapinge R0 elemendi sisetakistus R koormustakistus (välistakistus) 31 Allikate rööpühendus Suurema voolu saamiseks võib allikaid ühendada rööbiti. Rööbiti võib ühendada ainult ühesuguse allikapingega elemente. Vastasel korral tekivad nn.
Esimese allika negatiivne klemm ühendatakse teise allika positiivse klemmiga, teise negatiivne klemm kolmanda positiivse klemmiga jne. Nii on näiteks lapikus 9 V patareis jadamisi ühendatud kus 1,5 V allikapingega elementi. 1,5 V element Ühendus- sild Jadaühendusel · allikapinged liituvad E = E1 + E 2 + E3 · allikate sisetakistused liituvad R0 = R01 + R02 + R03 · voolutugevus ei tohi ületada kõige nõrgema allika nimivoolu Koormusvoolutugevus sõltub oluliselt patarei sisetakistusest: nE I= nR0 + R n elementide arv E ühe elemendi allikapinge R0 elemendi sisetakistus R koormustakistus (välistakistus) 31 Allikate rööpühendus Suurema voolu saamiseks võib allikaid ühendada rööbiti. Rööbiti võib ühendada ainult ühesuguse allikapingega elemente. Vastasel korral tekivad nn.
15. Trafo energeetiline diagramm, kasutegur. Trafo kasutegur-nim tarviteile antava väljundvõimsuse P2 ja võrgust tarbitava sisendvõimsuse P1 suhet.Kasutegur = P2 /P1 100% = P2 *100%/ P2 +Pt+Pv,kus pt on terasekadu ja pv vasekadu Treafo kasutegur sõltub koormusest.Teraskadu on konstantne , vasekadu on võrdeline voolu ruuduga .Kasutades koormusteguriks nimetatavat suurust =S2/S2n, saame trafo kasuteguri avaldada kujul = P2 /P1= S2n,cos2 / S2n,cos2+P + 2 Pvn kus Pvn on vasekadu nimivoolu korral Arvutused ja katsed on näidanud et trafo kasutegur on kõigesuurem siis kui koormustegur =0,7...0,8 mispuhul vasekadu on väärtuselt lähedane teraskaoga. 16. Autotrafod, voolude võrrand, ülekandetegur. Säästetrafo e. Autotrafo üks mähis moodustab osa teisest. Selle trafo primaar ja sekundaarahel ei ole elektriliselt isoleeritud. Et autotrafo mähised ei ole elektriliselt teineteisest isoleeritud, siis ei valmmistata neid suure ülekandeteguriga ohutustehnilistel põhjustel
Kui koormus on pöörlemiskiirusega võrdeline, siis kasutatakse lineaarset rampi, samas kui koormus on pöörlemiskiirusga ruutvõrdeline, kasutatakse parabooli kujulist rampi (vt. punkt 6.7). Mootori pöördemomendi automaatkompensatsiooni puhul vähendab sagedusmuundur mootori koormuse vähenemisel automaatselt tema toitepinget. Kompensatsiooni parameeterid 58 sätitakse nimivoolu juures vahemikus 0…20 % nimipingest (tavaliselt 3…5 %). Kompensatsiooni liiga suure väärtuse puhul võib ajam minna mittestabiilseks ja rakenduda liigvoolukaitse [4]. U U IR IR f f a b Joonis 6.12
Esimese allika negatiivne klemm ühendatakse teise allika positiivse klemmiga, teise negatiivne klemm kolmanda positiivse klemmiga jne. Nii on näiteks lapikus 9 V patareis jadamisi ühendatud kus 1,5 V allikapingega elementi. 1,5 V element Ühendus- sild Jadaühendusel · allikapinged liituvad E = E1 + E 2 + E3 · allikate sisetakistused liituvad R0 = R01 + R02 + R03 · voolutugevus ei tohi ületada kõige nõrgema allika nimivoolu Koormusvoolutugevus sõltub oluliselt patarei sisetakistusest: nE I= nR0 + R n elementide arv E ühe elemendi allikapinge R0 elemendi sisetakistus R koormustakistus (välistakistus) 31 Allikate rööpühendus Suurema voolu saamiseks võib allikaid ühendada rööbiti. Rööbiti võib ühendada ainult ühesuguse allikapingega elemente. Vastasel korral tekivad nn.
Muurduri Suuremat vääi1Ltst' Väļurrdpingeks .ļa.ä sätestada siserrdi rrirrripirlgest ei saa sätestada nruuncįuri nitlrivooļust nimiar-rcļnreteļe. st-tltretrrat parameetriga (B00-5) Mootori nimivoolu r'ääftust, s t Ļ's ltt> 0'3 It' (/'' o'1 rrirl-rivļoļust väiksenrat võiteiseļtpoott tite:õ %.r.,,unār,rri tnuundttri nirrrivool)' mįir'a saab vähendada kandevsageduse
8 Jõupooljuhtmuundurid, mootorid ja kogu süsteem peab olema kaitstud liigkoormuste poolt põhjustatud kahjustuste eest. Muunduri sisemiste avariide põhjuseks on türistoride, transistoride ja nende juhtseadmete rikked. Liigpinged ja liigkuumenemine tekitavad suuri liigvoolusid ja faasidevahelise lühise, mis rikub pooljuhtlüliteid, trafosid ning teisi samasse toitevõrku lülitatud seadmeid. Reeglina võib lühisvoolu maksimaalnse amplituudväärtus ületada nimivoolu amplituudväärtuse kahekordselt või rohkem. Seetõttu on pooljuhtseadiste voolu piiramine muunduri esmane kaitseviis. Elektriajamite jõupooljuhtmuundurid peavad vastama järgmistele rahvusvahelistele standarditele: · EN 60204 Safety of machinery. Electrical equipment of machines. General requirements, · EN 60146 Semiconductor converters. General requirements and line commutated converters.
annaabi.ee 
