1886 Regulaarse keskkonnaseire algus, veemõõtmine Suurel-Emajõel. 1910 Vaika linnukaitse ala A. Toomi algatusel. Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine: 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated, 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis. Kaitsealad: 1924 Harilaid, 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets. Ajakirjad: Loodus (1922-1924), Loodusvaatleja (1930-1938 G. Vilbaste), Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts). 1935 Esimene looduskaitseseadus. 1938 Teine looduskaitseseadus. 1940 Looduses oli 47 kaitseala. 1951 alustab taas tegevust LUS. 1955 Eesti NSV TA Looduskaitse Komisjon, akad. Erik Kumari. 1957 Eesti NSV looduskaitse seadus, 4 riikliku looduskaitseala, Looduskaitse Valitsus. 1958 Eesti Loodus, TÜLKAR. 1966 Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). 1970 Eesti NSV maakoodeks. 1971 Lahemaa Rahvuspark. 1972 Eesti NSV veekoodeks. 1976 Eesti NSV maavarade koodeks. 1978 Eesti NSV metsa koodeks
Ta nimetas Põhja- Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson aitas kaasa looduskaitse arengule. Kooli lugemikes ja oma kirjutistes väärtustab suhtumist: linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, mets peab olema jne. 1910- Vaika linnukaitse ala Artur Toomi algatusel. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1929- Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt. G. Vilbaste- Esimene riiklik looduskaitse inspektor. T. Lippmaa- Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees. 2 1935- Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus. 1955- asutati Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis E. Kumari. 1958- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, juhendaja J.Eilart. Esimesed kaitsealad- Vilsnadi linnuriik oli esimene Baltimaade looduskaitseala.
Ta nimetas Põhja- Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson aitas kaasa looduskaitse arengule. Kooli lugemikes ja oma kirjutistes väärtustab suhtumist: linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, mets peab olema jne. 1910- Vaika linnukaitse ala Artur Toomi algatusel. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1929- Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt. G. Vilbaste- Esimene riiklik looduskaitse inspektor. T. Lippmaa- Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees. 2 1935- Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus. 1955- asutati Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis E. Kumari. 1958- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, juhendaja J.Eilart. Esimesed kaitsealad- Vilsnadi linnuriik oli esimene Baltimaade looduskaitseala.
·alates 1994 riiklik looduskaitse Eesti Vabariigis: looduskaitse ja keskkonnakaitse ,,kooselu". Olulisemad sündmused ja isikud looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. 19 saj. keskpaik Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). - 1910 Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel. 14. augustil 1910 loodi Vaika linnukaitseala. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste
Riias olles. Eesti esimeseks looduskaitsealaks võibki nimetada Artur Toomi eestvõttel ja Riia loodusuurijate seltsi toel 1910. aastal asutatud Vaika linnukaitseala. 19181940 (enne II maailmasõda) Üks looduskaitse initsiaatoreid ja Vaika looduskaitseala taastamise eestvedajaid oli 1919. aastal Riiast Tartusse tulnud mükoloog Fedor Bucholtz. Aastal 1920 moodustati Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsekomisjon. Võeti vastu looduskaitseseadus (1935) ja loodushoiu seadus (1938). Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 12. mail 1936. Nimekirja kuulus 24 taimeliiki. Kaitsealuste liikide kogumine, hävitamine ja meelega kahjustamine kogu riigis oli keelatud, olenemata maa omandivormist. 4. novembril samal aastal lisati nimestikku veel kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja talvik (Chimaphila umbellata), mille puhul oli keelatud nende taimede müük ja kauplemine
1417 – I vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas 19. sajandi keskpaik – teadusliku loodushoiu algus Eestis 1886 – regulaarse keskkonnaseire algus 1910 – Baltimaade esimene looduskaitseala Vaika linnukaitseala (Artur Toom) 1924 – Harilaid, Järvselja reservaat 1925 – Hiiumaa jugapuud 1927 – Linnulaht; I veepuhastusjaam Eestis 1930 – Abruka lehtmets 1935 – Eesti I looduskaitseseadus 1936 – alustati looduskaitseregistri pidamist; Looduskaitse Nõukogu (Teodor Lippmaa); Riigiparkide Valitsus (Peeter Päts) 1938 – Eesti II looduskaitseseadus 1940 – Eestis 47 mitmesugust kaitseala 1955 – ENSV Teaduste Akadeemia 1957 – seadus „ENSV looduse kaitsest“; Matsalu rahvuspark; I looduskaitse päev 1958 – Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR) 1966 – Eesti Looduskaitse Selts
3. Gregor Helmersen- eluta looduse kaitse alla võtmise algataja Eestis ja tsaari Venemaal (nõudis rändrahnude kaitse alla võtmist) 4. Carl Robert Jakobson- kirjanik, kes koala lugemikes ja oma kirjutistes väärtustas loodusesse suhtumist 5. A. Mathiesen- töötas välja esimese Looduskaitseseaduse projekti (valitsus ei kiitnud heaks) 6. Artur Toom- tema algatusel loodi esimene kaitseala Baltiriikides e. Vaika linnukaitseala (1910) 7. G. Vilbaste- esimene riiklik looduskaitse inspektor 8. Th. Lippmaa- töötas välja Looduskaitseseaduse uusprojekti, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 9. E. Kumari- Looduskaitse komisjoni pika aegne juht. (valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu) 10. J. Eilart- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR) juhendaja Väga olulised aastaarvud 1297 Teadusliku loodushoiu algus Eestis, Rootsi kuningas kehtestas metsaraiekeelu 4 saarel Tallinna lähistel !! 1417 esimesed fee ja kanalisatsioonisüsteemid Tallinnas
Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 Looduskaitseseadus . ....................................................................................................................................................................................................8 Kaitstavad loodusobjektid . .........................................................................................................................................................................
kaitse vajadus, valed püügiviisid. Kalapüügieeskirjad ja – määrused. A.Th von Middendorff - Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele G. Helmersen - ettekanne LUSs suurtest rändrahnudest. Tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis. C.R. Jakobson – koolilugemikud ja kirjutised keskonna ja loodus teemadel. A. Mathiesen – metsateadlane, LK komisjonis A. Toom – Vaika linnukaitseala algataja 1910. G. Vilbaste – botaanik, esimene riiklik LK inspektor. Th Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem. Looduskaitse Nõukogu esimees. E. Kumari - ENSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon juht. J. Eilart - Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR), Juhendaja. Tähtsamad aastaarvud 1853 -Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Loodusuurijate Seltsi (LUS) loomine. 1872 – Esimese rahvuspargi loomine, Yellowstone’i rahvuspark. 1910 - Esimesed kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940).
aga tööstusliku ning põllumajandusliku arengule. Looduskaitse eesmärk on: Looduse mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikidele soodsa seisundi tagamine. Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine. loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitset reguleerib looduskaitseseadus. Kaitstavad loodusobjektid on looduskaitseseaduse järgi: kaitsealad, mis omakorda jagunevad kaitsetüübi (kaitse eesmärgi ja majanduspiirangute ranguse) järgi järgmiselt: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (sh ka looduspark), Kaitseala piiranguvööndi rezhiimiga on ka pargid. hoiualad püsielupaigad kaitstavad looduse üksikobjektid kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid
nädal ilma pühapäevata", kõiki olendeid looduses peame austama, kõikidel paisudel olgu kalatrepid. A. Mathiesen- metsateadlane, 1929 töötas komisjon välja I looduskaitseseaduse projekti (ei toimunud) A. Toom- tema algatusel loodi Vaika linnukaitse ala 1910. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. G. Vilbaste- botaanik, 1929 töötas komisjon välja I looduskaitseseaduse projekti (ei toimunud), ajakiri Loodusvaatleja, I riiklik looduskaitse inspektor, 1927 ja 1931 trükiti tema koostatud ülevaated ,,Eesti loodusmälestusmärke". Th Lippmaa- Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees. E. Kumari- Loodusuurijate Seltsis moodustatud komisjoni liige, mis moodustati looduskaitsemääruse projekti koostamiseks, 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida ta pikka aega juhtis, 1973 ilmus ta toimetamisel algupärane käsiraamat ,,Looduskaitse". J
113. Millisel 3 viisil saab teada kaitstaval loodusobjektil olevatest piirangutest? Miks ei piisa ainult Kaitse-eeskirjade lugemisest? 3 viisi: 1) Analüüsides korraga looduskaitse seadust ja kaitseala kaitse-eeskirja 2) Uurides kaitsekohustuse teatist , mida omab maa omanik 3) Küsides teavet vastava kaitseala valitsejalt või maakonna keskkonnateenistuselt Ei piisa kaitse-eeskirja lugemisest , kuna eeskiri ei jaga piiranguteks ja vöönditeks , aga looduskaitseseadus sätestab piirangud osaliseks või täielikuks ja vööndid alaliseks või ajutiseks kehtivuseks vööndite kaupa 114. Milliseid ülesandeid täidavad järgmised dokumendid: Kaitse-eeskiri, kaitsekohustuse-teatis ja hoiuala teatis? · Kaitse-eeskiri: määrab piirid ja jagab vöönditeks · Kaitsekohustuse teatis: teatab omanikku tema maal kehtestatud looduskaitsepiirangutest · Hoiuala teatis: on kaitse alusest objektist teatamine omanikule
113. Millisel 3 viisil saab teada kaitstaval loodusobjektil olevatest piirangutest? Miks ei piisa ainult Kaitse-eeskirjade lugemisest? 3 viisi: 1) Analüüsides korraga looduskaitse seadust ja kaitseala kaitse-eeskirja 2) Uurides kaitsekohustuse teatist , mida omab maa omanik 3) Küsides teavet vastava kaitseala valitsejalt või maakonna keskkonnateenistuselt Ei piisa kaitse-eeskirja lugemisest , kuna eeskiri ei jaga piiranguteks ja vöönditeks , aga looduskaitseseadus sätestab piirangud osaliseks või täielikuks ja vööndid alaliseks või ajutiseks kehtivuseks vööndite kaupa 114. Milliseid ülesandeid täidavad järgmised dokumendid: Kaitse-eeskiri, kaitsekohustuse-teatis ja hoiuala teatis? · Kaitse-eeskiri: määrab piirid ja jagab vöönditeks · Kaitsekohustuse teatis: teatab omanikku tema maal kehtestatud looduskaitsepiirangutest · Hoiuala teatis: on kaitse alusest objektist teatamine omanikule 115. Milliseid ül
112. Millisel 3 viisil saab teada kaitstaval loodusobjektil olevatest piirangutest? Miks ei piisa ainult Kaitse-eeskirjade lugemisest? 3 viisi: 1) Analüüsides korraga looduskaitse seadust ja kaitseala kaitse-eeskirja 2) Uurides kaitsekohustuse teatist , mida omab maa omanik 3) Küsides teavet vastava kaitseala valitsejalt või maakonna keskkonnateenistuselt Ei piisa kaitse-eeskirja lugemisest , kuna eeskiri ei jaga piiranguteks ja vöönditeks , aga looduskaitseseadus sätestab piirangud osaliseks või täielikuks ja vööndid alaliseks või ajutiseks kehtivuseks vööndite kaupa 113. Milliseid ülesandeid täidavad järgmised dokumendid: Kaitse-eeskiri, kaitsekohustuse-teatis ja hoiuala teatis? · Kaitse-eeskiri: määrab piirid ja jagab vöönditeks · Kaitsekohustuse teatis: teatab omanikku tema maal kehtestatud looduskaitsepiirangutest · Hoiuala teatis: on kaitse alusest objektist teatamine omanikule 114. Milliseid ül
Selle loaga lubatakse teatud tingimustel ajutiselt ületada kehtestatud keskkonnanormatiive, kui see ei kahjusta inimese tervist ega põhjusta keskkonnaseisundi halvendamist ulatuses, mis muudab selle kasutamiskõlbmatuks. Sellest lubade grupist on Eestis käibel ajutised vee- erikasutusload ja välisõhu erisaasteload. Erakorralised load on load, mida antakse ühekordseks toiminguks kindla loodusobjektiga. Nendest lubadest kõige enim on kasutusel olnud üle riigipiiri loodusobjekti (ohustatud liikide isendite) viimise, kaitsealuste liikide isendite kasutamise load, liikide isendite ümberasustamise load jne. Keskkonnalubasid menetlevad põhiliselt Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet, teatud valdkondades ka kohalikud omavalitsused. Viimaste osa on väiksem ja piirdub teatud kalapüügilubade ja maa-ainese kaevandamise lubade andmisega. Samas on omavalitsustel oluline roll ehituslubade ja ehitiste kasutuslubade menetleja ja väljastajana. Erandina
tegevuse suhtes erilisi nõudeid ei kehtestata. · Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste areng, säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Inimeste viibimine loodusreservaadis on lubatud ainult järelvalve, päästetööde ning loodusobjekti valitsemise eesmärgil samuti teadustegevuse ja loodusobjektide seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil vaid kaitseala valitseja nõusolekul. · Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Selles vööndis on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine, inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas,
tegevuse õhutusel. Oluline osa maarahva harimisel ja loodushoidlike teadmiste levitamisel kirjasõna kaudu oli O.W. Masingul, pärast teda ärkamisaja suurmeestel F.R. Kreutzwaldil, J.W Jannsenil ja C.R. Jakobsonil. 1853- Eesti Loodusuurijate Selts 1910- Vaika Linnukaitseala, esimene looduskaitseala Eestis 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt 1935- võeti vastu Eesti I looduskaitseseadus, mis korraldas looduse kui terviku kaitset ka väljaspool kaitsealasid. Riigi Looduskaitsenõukogu esimees (prof. T. Lippmaa) 1936- alustas tööd I riiklik looduskaitseinspektor dr. G. Vilbaste 1958- ilmuma hakkas ajakiri „Eesti Loodus“ 1960- Eesti Looduskaitse Selts, Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist. 1960. aastate algul asuti kooskõlastama ja täpsustama kaitse alla võetavate üksikobjektide
Gregor Helmerseni tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis ja ka kogu Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks 1910 Loodi Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel. 14. augustil sõlmisid Kihelkonna pastoraat ja Riia loodusuurijate selts saarte rendilepingu eesmärgiga kaitsta neil pesitsevaid linde. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov. 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon 1931 trükiti nende ülevaated „Eesti loodusmälestusmärke“, mille koostas Gustav Vilberg LUS-i looduskaitsesektsioonile saadetud teadete põhjal. 1929 töötas komisjon (Andres Mathiesen, Edmund Spohr, Artur Luha, Gustav Vilberg (Vilbaste) välja esimese looduskaitseseaduse projekti. See ei leidnud valitsuse heakskiitu, sest kardeti riigieelarvele lisanduvaid kulusid.T
I Sissejuhatus Kliima soojen. 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei ole alati realis
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL