Ma suudan hpata le lompide on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat rgib Alani lapseplvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sndmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani snniga ja lppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbournei, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tmbuma ja jalad muutisid kverateks. Doktori ainus idee seisnes jalgade lihtsalt sirgeks vajutamisel. Alan pgenes oma kehast sellel ajal, kui emata jalgu sirgeks vajutas. Ta vaatas pliidisimsil olevaid hirmunud hobuste pilti.
Ma suudan hüpata üle lompide Alan Marshall Alan on poiss, kes saab teada, et tal on lasteh alvat u s . Ta jala lihased hakk a sid kokk u t õmbu m a ja selg kisku s küü r u . Ta ei saan u d enam k õndida. Ema pidi tal jalgu sirgeks vajuta m a , mis tegi valu. Igal korral m õtles ta hobus tele pildil, kes p õgenesid. Hobused hirm u ja Alan valu eest. Raviks saadeti poiss haiglasse. Alanile meeldis haigete jutu pealt kuulat a. Head s õbrad, McDonald ja Angus, toetasid teda halbadel aegadel. Hommik ul lasid patsiendid endale keedu m u n a valmistad a. Sel päeval kui Alan läks operatsioonile ei toodud talle hom mik u einet.
3 mängib aeg suurt rolli. Iganädalaselt lasid sakslased veepõhja üle 100 000 tonni toitu, mida saatsid ameeriklased inglastele. Filmis on näha, et inglased panustasid palju raha ja aega Enigma koodide lahti murdmiseks. Kuna suur hulk inimesi töötab selle kallal ning ka palju raha investeeritakse sellesse. Kui Alan Turing ei saa Hugh Alexandrilt soovitud raha masina ehitamiseks, kirjutab ta kirja Winston Churchillile ning too seab Alani juhiks. Alan saab 100 000 naela enda soovitud masina ehitamiseks ning tiimi muutmiseks. On aru saada, et inglased soovivad sõda kiiresti lõpetada ning on nõus palju sellese projekti panustama, kuna loodavad, et see toimib. Aja puudus sundis samuti filmi jooksul juhti Dennistoni Alanit ähvardama ja tema masinat vahepeal välja tõmbama, kuna see ei toiminud piisavalt kiirelt. Koodide lahti murdmise juures töötasid ainult mehed, naised töötasid eraldi pealtkuulamisel
FIFA andis Peruule vaenu lõpetamiseks aega esmaspäevani 21.11.2008 21:49 Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA andis Peruule kohaliku vaenu lepitamiseks aega kuni esmaspäevani. Juhul kui olukord kohaliku jalgpalliliidu ja riigi valitsuse vahel ei leebu, ootab Peruud rahvusvahelisest jalgpallielust eemaldamine, vahendab sport.err.ee. «Peruu probleem on riigi valitsuse sekkumine kohaliku jalgpalliliidu tegemistesse,» sõnas Sepp Blatter pressikonverentsil. «Esmaspäevaks ootame kirjalikku kinnitust, et Peruu jalgpalliliit ja valitsus nõustuvad oma probleemid lahendama kümne päeva jooksul. Kui me seda dokumenti esmaspäevaks ei saa, ootab neid tingimusteta eemaldamine,» hoiatas FIFA president. Peruulanna tõusis Eesti teaduse tippu 01.11.2008 00:00 Tosina aasta eest Lõuna-Ameerikast Eestisse kolinud María Cecilia Sarmiento Guérin ei kartnud, et siin ootavad ees jääkarud, aga hirmu tundis ta küll. Kodumaal pole ta enam kordagi käinud. Kaksteist aastat tagasi südasuvel ast
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Kristen Kivimaa RULATAMINE Aastatöö Tertia aste Juhendaja Kalle Viik 2 Pärnu 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Rulatamise ajalugu.......................................................................................................................4 1.2. Vana koolkond 1940-1970...............................
Anomaaliad seoses sugulise eristumisega Kaasasündinud androgenitaalne sündroom - -sünnib küll naisloode, kuid testosterooni ületootmine toimub. Kaasasündinud mittesensitiivsus androgeenile poiste puhul, kui testised hakkavad loote staadiumis eritama androgeeni ja testosterooni, kuid ei reageeri testosteroonile, kuid jäävad nii mees, kui naissuguhormoonid? Dihüdrotestosterooni defitsiit testosteroon meesembrüo puhul tekib dihüdrotestosterooni. Poisil loote staadiumis ei arene välja munandikotid ja arenevad välja naise sisemised suguorganid. Last kasvatatakse kui tüdrukut ja alles puberteedi eas ei toimu naissugutunnuste areng vaid hakkavad arenema meessugutunnused, alles siis saadakse aru, et tegu on poisiga, keda on kasvatatud, kui tüdrukut. Ja kliitorist saab peenis. Klenefelter`i sündroom ja Turner`i sündroom kui poisid ja tüdrukud kasvatatakse valesti oma soost. Neil on kromosomaatiliselt valesti nt
SISSEJUHATUS Otsustasin oma referaadi uurimisobjektiks valida vaarao Tutanhamoni. Minu tööst võib leida palju uut ja huvitavat, eriti nende jaoks, kes teavad Tutanhamonist vaid niipalju, et ta olevat surnud väga noorelt ja et tema haud oli selle sajandi üks rikkalikemaid leide. Need on teemad, mida on käsitletud igapäevases kirjanduses ja dokumentaalfilmides, mis teatavasti satuvad tavainimese kätte kergemini kui vastava ala teaduslikud teosed. Seda referaati oli väga huvitav teha, kuid minu pettumuseks ei leidunud vaarao isikliku elu kohta just eriti palju informatsiooni. Põhjuseks oli kindlasti see, et vaarao suri väga noorelt ja ei jõudnud suuri tegusi teha. Kogu kahesaja aasta jooksul, mille vältel on olnud olemas arheoloogia, ei saanud ükski arheoloogiline avastus nii laialdaselt tuntuks kui Tutanhamoni hauakambri leidmine, see kujutas endast kõigi saavutuste kõrgpunkti. Samaaegselt on ta aga, kui püüda leida teaduse arengus dramaatilist tõusujoont, selles ük
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest
küll oli vastu, kuid lõpuks ei jõudnud sõbraga enam jageleda ja andis alla - Tigapuu saatis Indreku ennast ootama ja Napoleoni kooki ja teed sööma-jooma, kuni ta tagasi tuleb VI - Indrek kõhkles Tigapuu tagasitulekus, lõpuks ei oodanud teda enam ja lahkus koolimajja - Maurus ootas teda enda kabinetti, uuris kus on ta kaaslane ja kontrollis ka poiss on joonud alkoholi, lasi õhata, pani Indreku jälle kõike ära rääkima, siis lasi poisi magama - hommikul püüdis Tigapuu Indreku koha kinni ja uuris talt, miks ta teda eile ei oodanud, Indrek ütles, et ootas, aga tema ei tulnud, tunnistas, et rääkis Maurusele kõik ära, see ajad Tigapuud vihale, pigistas Indreku käsivart, mis peale Indrek talle käega vastu nägu lõi - selle peale sai Indrek ise vastu lõuahaagi, mis peale Indrek omakorda Tigapuule lauaklapiga serviti pähe lõi, Tigapuu langes maha, Indrek arvas, et oli ta tapnud, oli šokis, juhtus kokki
Selle üle käis klassis pikk vaidlus osadele tuli anda lihtsalt viisakuse pärast, teistele aga seepärast, et nad lihtsalt olid ägedad . Riksi tõrkumise peale leiti ka, et õpetajatele lähevad märke koju viima Riks ja Sirkel. Seitsmeteistkümnes peatükk Jaagule meenus hetk klassis, mil Penn oli välja toonud Jaagu ja Virve vahelise seose Riks kahvatas ja läks närvi. Jaak taipas, et midagi peab Riksi ja Virve vahel olema, et poisil oli alust veidike närvi minna. Jaak leidis mõtteis tuhandeid võimalusi, mil Riks ja Virve võisid koos olla ja midagi ,,suuremat" ette võtta. Talle ei meeldinud see sugugi, ent leidis, et ei tohi Virvele oma armukadedust välja näidata. Jaak mõtles, et ehk on kõik Virvega vaid mäng, et kõige parem tunne tekkis esimestel kohtumistel. Nüüd, kui asi oli juba pikemaajalisem, oli tähtsam fakt, et mängukaaslane on olemas, mitte mängulust iseenesest.
Selle üle käis klassis pikk vaidlus osadele tuli anda lihtsalt viisakuse pärast, teistele aga seepärast, et nad lihtsalt olid ägedad . Riksi tõrkumise peale leiti ka, et õpetajatele lähevad märke koju viima Riks ja Sirkel. Seitsmeteistkümnes peatükk Jaagule meenus hetk klassis, mil Penn oli välja toonud Jaagu ja Virve vahelise seose Riks kahvatas ja läks närvi. Jaak taipas, et midagi peab Riksi ja Virve vahel olema, et poisil oli alust veidike närvi minna. Jaak leidis mõtteis tuhandeid võimalusi, mil Riks ja Virve võisid koos olla ja midagi ,,suuremat" ette võtta. Talle ei meeldinud see sugugi, ent leidis, et ei tohi Virvele oma armukadedust välja näidata. Jaak mõtles, et ehk on kõik Virvega vaid mäng, et kõige parem tunne tekkis esimestel kohtumistel. Nüüd, kui asi oli juba pikemaajalisem, oli tähtsam fakt, et mängukaaslane on olemas, mitte mängulust iseenesest.
ainult siis, kui igaüks hakkab talle mingisugust ainet õpetama ja paar korda nädalas tema juures käima. Jaak Sirkel arvas, et asi ei hakka nii toimima(kellegil pole kohustust, võidakse alt ära hüpata). Jõuti üksmeelele, et õpetajaks hakkab Laasik ja kogu klass maksab talle selle eest paarkümmend krooni kuus. Jaak pidi Laasikule auku pähe rääkima minema. · Hr. Wikman oli Laasiku õppemaksust vabastanud, sest poisi isa suri ära ning neil oli rahaga väga kitsas. Laasik käis turul harju müümas.(W ilkman ei luband turul gümnaasiumi mütsi kanda, sest see pidi koolile häbi tegema) · Jaak rääkis Laasikuga ja too oli nõus 30kr eest kuus Pukspuud aitama. · Laasik ja Sirkel lähevad koos Pukspuu(Juhani) juurde. Sirkel oli olukorra selgitamiseks kaasas. · Pukspuu ema kahtles, et poeg hakkama saab, kuna ta ei viitsinud õppida. · Pukspuu juurde saabusid ka Aino(Pukspuu vanem õde) ja Penn
Tema isa Aleksander Kilimit (kooliõpetaja) püüdis oma pojale anda võimalikult head haridust. Peale ema surma võttis isa uue naise, kes aga paraku kolme aasta pärast suri. Peagi jäi Julius ka oma isast ilma ning kolis onu (ka ristiisa) juurde elama. Onugi hoolitses Juliuse haridustee eest. Isa pärandus ajas Juliuse ning ta poolõed ja nende suguvõsa omavahel tülli. Julius läks linnakooli ning kolis mamma Neideri juurde. Juliusele anti eraldi tuba. Kolmel nooremal poisil (Joosep Järak, Villibald Kuldeviita, Aleksander Prikkel) oli aga üks ühine tuba. Mamma Neideril oli kaks tütart Emiilie Villemiine (15. aastane) ja Anna Karoliine (4). Villebald Kuldeviita oli Emiiliesse armunud. Anna pidas Juliust oma poisiks. Mamma Neider läks koos tütardega Keegu-tädi juurde. Julius uuris raamatut, mis talle oli toodud. Köögis oli kirst mamma Neideri riidetagavaradega lukust lahti jäänud. Poisid hakkasid nendega näitemängu tegema. Nad jäid mamma Neiderile vahele
Selle üle käis klassis pikk vaidlus osadele tuli anda lihtsalt viisakuse pärast, teistele aga seepärast, et nad lihtsalt olid ägedad . Riksi tõrkumise peale leiti ka, et õpetajatele lähevad märke koju viima Riks ja Sirkel. Seitsmeteistkümnes peatükk Jaagule meenus hetk klassis, mil Penn oli välja toonud Jaagu ja Virve vahelise seose Riks kahvatas ja läks närvi. Jaak taipas, et midagi peab Riksi ja Virve vahel olema, et poisil oli alust veidike närvi minna. Jaak leidis mõtteis tuhandeid võimalusi, mil Riks ja Virve võisid koos olla ja midagi ,,suuremat" ette võtta. Talle ei meeldinud see sugugi, ent leidis, et ei tohi Virvele oma armukadedust välja näidata. Jaak mõtles, et ehk on kõik Virvega vaid mäng, et kõige parem tunne tekkis esimestel kohtumistel. Nüüd, kui asi oli juba pikemaajalisem, oli tähtsam fakt, et mängukaaslane on olemas, mitte mängulust iseenesest.
Mõneks ajaks polnud surma ega haigusi lastel ega ka vanematel. XXIX Vargamäele tõi rõõmu uus sulane Jaagup, noor tüdruk Miina ja lapsekari. Indrek ja Andres mängisid koos. Koos mängisid nad ussiga- sabast näpitsatega kinni, sipelgapessa. Uss sõi palju sipelgaid ära kuid lõpuks muutus ta ise toiduks ja alles jäi ainult selgroog. Poisid tülitsesid väga tihti, kuid vanemad ei saanud õigust mõista kuna peremees oli ikka vanema poja, Andreses poolt ja ema oli väikse poisi poolt - iga vanem hoidis siiski enda lapse poole. Andresele meeldis loomi tappa. Ta mõtles veel välja kuidas saaks ussi piinata- pani too piimapudelisse ulpima ja tahtis hoida teda nii kaua kuni too ära sureb aga paari nädala pärast ei olnud ikka mingit tulemust näha, sellepärast viskas poiss pudeli puruks ja tappis ussi ise ära. Ema oli mures et nii palju pudeleid katki läheb, poisid mõlemad aga ütlesid et kogemata on läinud. Aga kui ema ütles et enam neil ei ole
Madis nüpeldas naist. Tallu võeti uus sulane ning sündis Mari ja Andrese esimene ühine laps(poeg). Paraku oli laps väeti ja nõrguke. Andres lohutas Marit sellega, et siis kasvab poisist hoopis tark ja arukas laps. XXV Eespere talus sibas nüüd 7 last: Krõõdalt 3 tütart Liisi, Maret, Anna ja poeg Andres, Marilt poeg Indrek ja Jussi lapsed Juku ja Kata. Indrek oli kõige väetim ning aina nuttis. Liisi ja Maret olid võõrasemale abiks Indreku hoidmisega, kuid neid tüütas see poisi virisemise tõttu ruttu ära. Niipea, kui Mari poissi hoidis jooksid lapsed mängima ning lasid end kaua tagasi kutsuda. Neil oli oma väikene Vargamäe. Mini-Vargamäe oli meisterdanud karja-Atu. Enamus ümberkaudseid tegelesid kartuli kasvatamise ja müümisega, et kiiresti rikastuda. Andres arvas, et kartulid on rohkem tüliks, kuid ometi kaalus ta võimalust nende kasvatamisega kätt proovida. Kõrtsileti ääres läks taas Pearul ja Andresel omavaheliseks ärplemiseks
ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele väga meeldivad. Rõõmsalt läksid nad metsast talu poole. Tee peal Mari jälle noris Jussi nagu ta seda alati tegi. XIII Teine laps- sügiseks saidki uued kambrid valmis, nii et võis sisse kolida. Krõõdal sündis jälle tütar. Kodus oli ta aga koos oma 1,5a lapsega nii et sünnitada tuli tal seekord üksi. Ta pesi lapse puhtaks ja heitsi siis temaga magama
mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele väga meeldivad. Rõõmsalt läksid nad metsast talu poole. Tee peal Mari jälle noris Jussi nagu ta seda alati tegi. XIII Teine laps- sügiseks saidki uued kambrid valmis, nii et võis sisse kolida. Krõõdal sündis jälle tütar. Kodus oli ta aga koos oma 1,5a lapsega nii et sünnitada tuli tal seekord üksi. Ta pesi lapse puhtaks ja heitsi siis temaga magama
kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt sai vähe, sest kõik tööd tuli ära teha ja kõik korda seada. Kambritesse pandi laudpõrand maha. Ükskord kui Mari ja Juss kahekesi niitsid sai Juss tüdruku peale nii vihaseks et läks metsa ja tahtis ennast üles puua, Mari palus teda ja ütles et ta võiks poisi omaks saada- see oli tema soov. Jällegi liitis see noori- mõlemad olid rõõmsad kui said teada et üksteisele väga meeldivad. Rõõmsalt läksid nad metsast talu poole. Tee peal Mari jälle noris Jussi nagu ta seda alati tegi. XIII Teine laps- sügiseks saidki uued kambrid valmis, nii et võis sisse kolida. Krõõdal sündis jälle tütar. Kodus oli ta aga koos oma 1,5a lapsega nii et sünnitada tuli tal seekord üksi. Ta pesi lapse puhtaks ja heitsi siis temaga magama
6 Nad jooksid tänavatel, huligaanitsesid ning tarbisid meelemürke. Nad rikkusid mitmel erineval viisil seadust. Kuid nad ei pööranud sellele suurt tähelepanu. Mingil hetkel kuulis Lelet naeru ning kellegi nuttu, kuid ta ei teinud sellest välja. Ta lihtsalt jooksis. Ja seda kõike tänu narkootikumidele. Ta komistas. Ta komistas maas lamavale Alexile otsa. Kõik olid paanikas. Lelet võttis pisikese koti poisi käest ning pani selle omale taskusse. See oli Rasmuse tagavara. Lelet oli minu arvates loll, et nii tegi, ta tõmbab sellega ainult endale jama kaela. Gerri helistas kiirabisse ning tahtis siis Leletiga ära joosta, et neid ei leitaks, et neil jamasid ei tuleks, kuid Lelet ei lasknud Alexist lahti. Ma teeks oma armastatuga sammuti. Järgmisel hetkel tuli kiirabi. Alex viidi haiglasse ning ka Lelet viidi kuskile, kuid tüdrukul oli täiesti ükskõik, kuhu
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid,
Ta ei tohtinud hoovipeal olevaid kanu süüa, ka kassi teeääres pidi ta rahule jätma.Kõik küülikud puurides ja haned hoovipeal samuti.Aga ta õppis et loomad, kes tulevad metsast ning ei kuulu kellelegi, on saak. Kuud tulid ja läksid.Lõunamaal oli toitu külluses ja teha polnud midagi ning Valgekihv elas rammusana, jõukana ja õnnelikuna.Kuid ikka erines ta teistest koertest.Ta tundis seadust paremini kui koerad, kes muus elu polnud elanud. Isandale meeldis ratsutada ning Valgekihv jooksis alati hobuse kõrval kaasa.Kui ühel päeval kukkus hobune ja kukkus Scott ja ta jalaluu murdus.Scott näitas näpuga kodu poole ja ütles Valgekihvale:"Mine!Mine koju ja kutsu nad siia!" Valgekihv läks ja vaatas vahepeal kahtleva pilguga tagasi.Kodus ta hakkas pernaist kleidist sikutama ja ta sai kohe aru, et midagi on juhtunud.Valgekihv juhatas pererahva Scotti juurde.Pererahvas siis põetas Scotti ja peagi oli ta jälle terve
Kuid kohale jõudes ei pakkunud temale etendus absoluutselt huvi, talle pakkus huvi pigem lavatagune elu: tülpind inimesed värvitud nägudega, kititud ninadega ja haigutavate suudega istuvad igaüks oma nurgas, oodates kannatlikult lavale astumise korda. Kui Ekkel paluti end tutvustada, peeti tema nime väga lavaliseks. Kõik arvasid, et Ekke ongi näitleja, kuna tema nägu oli ilmekas ning käitumine nii sundimatu ja lihtne. Nad kõik rippusid poisi kaelas ja küsisid temalt, et kas ta ei suvatseks siirduda elukutselisena lavale, Riigiteatrisse. Põhimõtteliselt oli see kui kutse Ekkele. Teatriinimesed rääkisid poisile, et neil on palju tutvusi ja piisaks paarist sõnast kui talle oleks tee Riigiteatrisse sile kui poleeritud. Ekkele tehti ka kiire pakkumine osaleda ühes näidendis. Kuid kohe samal õhtul kui pakkumise sai. Otsustamisvõimalust talle ei antudki, anti vaid leht tema osaga kätte ja et ta selle õhtuks selgeks õpiks
Tasuja Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga lüüa.Järsku tuli metsast välja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tüki maad põlluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta pärast. T
Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei omi vaateid ega põhimõtteid. See näitab mamma
alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks tütart, vanem tütar Emiile Villemiine ja noorem tütar Anna Karoliine. Mamma Neider kohtles teisi poisse Juuliusega võrreldes alati nagu lapsi, mida need ka olid, sest neil polnud ei omi vaateid ega põhimõtteid. See näitab mamma Neideri suhtumist
rohkem kraavi, sest Andresel rohkem vett, Andres võttis mõtlemisaega, oli nõus. VI - Nelipüha oli esimene suur püha uues kodus, selle puhuks pandi kased ukse juurde - Plaanivad ehitada uusi kambreid, naine unistab vahest inimeste ja loomade vahel, unistavad ilusast õuest - Kõik lähevad pühapuhul kirikusse, ka karja-Eedi tahtis, kuid tal polnud midagi jalga panna, siiski kutsusid perenaine ja mees teda vankriga kaasa sõitma kirikuni - Eedil lubati saia võiga süüa ja noore märaga ratsutada - Nelipüha viimasel pühal tulid Eesperele külla ümberkaudsed pered, neile anti süüa ja juua - Lauldi, tantsiti, katsuti rammu - Kõige tugevamaks arvati Pearu sulast Kaarlit, kellega hakati rammu katsuma, taheti sõrmkooku vedada, keegi ei julgenud või tahtnud Kaarli vastu rammu katsuda, lõpuks ilmus Rava Kustas, kes oli nõus, tuuseldasid mööda õue, Kaarel jäi võitjaks - Järgmisena läks Kaarliga võitlema Andres, Andres võitis, Kaarel tahtis peale seda mitu
Kõik kümnenda klassi poisid valmistusid prantsuse keele eksamiks (kes rohkem, kes vähem). Peale eksamit külastas Jaak Puukspuid, et uurida kuidas Juhani õppimine edenenud on. Virve harjutas just lakitud laega verandal flöödimängu. Jaak kartis Riksi uhket riietust nähes, et nüüd saab poiss Virvega paremini läbi ning tema suhe neiuga on ohus. Peagi sai ta aga kinnitust, et see pole nii. Jaak laenas Riksilt Kampmanni neljandat köidet. Riksilt raamatut laenates avastas ta poisi raamatukogust laenatud raamatute hulgast ka muusikainstrumentide raamatu, mida ta oli hiljuti raamatukogus lugenud. See oli lahti lehelt, kus oli flööst kirjutatud (sama lehekülge oli ka Jaak raamatukogus hoolega uurinud ja lugenud). Riksi flöödimängu huvist polnud ta kunagi midagi kuulnud ning kahtlustas teda nüüd Virve ülelöömise plaanis. Neljateistkümnes peatükk Toimus filosoofiaeksam. Poisid arutasid suveplaane. Virve kutsus Jaaku Kanaari saartele kaasa,
Tasuja Eduard Bornhöhe Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli ühe maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Kuidas oli see mees pärisperemeheks saanud , kui kõik muud Eestlased olid orjad. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahur oli väga tugev. Vahuril sai küllalt et teda kogu aeg piisutati ja ta põgenes metsa. Piiskop asus teda jälitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas, kuid piiskop leidis ta üles ja tahtis teda piitsaga lüüa. Järsku tuli metsast välja karu piiskop kohe paluma Vahurit et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nõustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nõustus ja tappis karu. Vahur eh
- inimahvid aretasid uusi täisid, kasvatasid ühe kitsesuuruse täi, kelle üle väga uhked olid, Leemetile oli see elukas õõvastav, kuid Pirre ja Räägi rõõmuks viis ta täi rihmaga jalutama, võttis oma sõbrad ka kaasa, täi oli rumal ja püüdis igasse pisikesse auku ronida, kuhu kinni jäi, mindi järve äärde, täi tormas vette, oskas ujuda, kuid triivis kaldast aina kaugemale ja Leemet tahtis teda päästma minna seniks, kuni ta peatas Ülgas, kes keelas poisil seda teha, kuna see olevat püha järv, täid pidas Ülgas veehaldajaks kuniks poisid ta ümber veenda suutsid - Ülgase arvates oli Leemet järve täiga rikkunud ja seega haldja rahu ja nüüd pidi tegema rohkelt ohverdusi, et haldjas miskit kurja ei teeks, nõudis Leemetilt, et ta kõik oma hundid südaööl siia ohverdamiseks tooks, see tegi poisi väga murelikuks, kuna metsast uusi hulkuvaid hunte nende pere ei tahtnud, kuna nad andsid vähe piima, mures Leemet jooksis
lauda, siis ta vaatas ka tüdrukut, kuid tema nägu oli segaduses ja kulmkortsus ning Bella pööras pea sellepeale ära. Edward oli segaduses selle poolest, et ta ei suutnud Bella mõtteid lugeda. Edward ja terve tema perekond olid vampiirid. Nad olid tugevad, kiired ja mõnel neist olid veel erivõimed. Edwardi erivõimeks oli mõtetelugemine. Ta oli üllatunud, et ta Bella mõtteid ei suutnud lugeda. Peale söögivahetundi nad juhtusid istuma koos bioloogias ja siis oli näha, et poisil oli tõrges olek. Bella märkas, et Edward oli kramplik ja kergelt vihane. Tüdruk oli hämmeldunud, et mida ta on teinud, et poiss nii ilmselgelt vastumeelne tema suhtes paistis. Tegelikult Edward üritas kõigest väest ennast kontrollida, et ta tüdrukule kallale ei läheks. Ta ei vihkanud Bellat, vaid ta hoopis tundis nii suurt tõmmet tema poole, et ta pidi nägema kurja vaeva, et oma vampiiri instinkti talitseda ja mitte Bellale kallale minna
omal süles, kuid Christopher armastas koeri väga ja tal läks kõik hinge, mis oli seotud koertega. Ta lõi politseinikku, kuna talle ei meeldinud, kui keegi teda katsub ja ta viidi selle eest politseisse, kuhu ta ise talle hiljem järgi tuli. Koolist koju tulles ei teinud keegi ühel päeval ust lahti ja ta otsis üles salavõtme ning läks majja. Hiljem kui isa tuli koju, ei teadnud ka tema, kus ema on ning ütles et läheb ära 2,5 tunniks. Tagasitulles tõi ta uudise, et ema on haiglas ning 2 nädalat hiljem oli Chrisi ema on surnud südamerabandusse. Ta oli olnud 38 aastat vana. Christopher hakkas uurima, kes tappis pr. Shearsi koera Wellingtoni ning hakkas kirjutama mõrvamõistatusromaani. Oma raamatu lasi ta üle vaadata oma õpetajal Siobhanil Ta küsitles samal tänaval elanud inimesi, et äkki on keegi juhuslikult näinud midagi kahtlast toimuvat tol ööl, aga keegi ei teadnud sellest rohkem midagi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
