Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
agno3, 50ml, kaalutis, 250ml, 0029, osamass, veaprotsent, kolvid, reaktsioon, lahused, keedusoola, seadmed, koonilised, lehter, 100ml, reaktiivid, kaaliumkromaadi, proovid, filtreerisin, katsetulemused, tiiter, mahtus, oligiTöö eesmärk Määrata leivahappesust kraadides (1 happekraad on 1 N NaOH (KOH) milliliitrine hulk, mis on vajalik 100 grammis leiva sisus sisalduva happe neutraliseerimiseks). Seadmed ja töövahendid -koonilised kolvid (500ml) -mõõtkolvid (250 ml) -analüütiline kaal -lehter -paberfilter -pipett (50 ml) -koonilised kolvid (100-150ml) Reaktiivid -0,1 N NaOH -1% fenoolftaleiinlahus Töö käigus toimuvad keemilised reaktsioonid H+(anioon)- + NaOH =(fenoolftaleiini juuresolekul) Na+(anioon)- + H+ + OH- Lahuses olev hape neutraliseeritakse NaOH lahuse abil. Töö käik Mulle oli antud ,,Minu röst" mitmeviljasepik. Peenestasin antud sepikusisu ning kaalusin sellest 25g kahte 500 ml mõõtkolbi.Täitsin 250ml mõõtkolbi kriipsuni veega. Seejärel lisasin ligikaudu
Töö eesmärk Etanooli sisalduse määramine antud lahuses keemilise meetodi abil (kaaliumdikromaati kasutades). Seadmed ja töövahendid -mõõtkolb 100ml ja 200ml -koonilised kolvid 150-200ml ja 500ml -ümarkolb 250ml -pipett 10ml -analüütiline kaal Reaktiivid -0,2n kaaliumdikromaat -0,1n naatriumtiosulfaat -kaaliumjodiid -kontsentreeritud väävelhape -1%-line tärklise lahus Töö käigus toimuvad keemilised reaktsioonid 3C2H5OH + 2K2Cr2O7 + 8H2SO4 = 3CH3COOH + 2Cr2(SO4)3 + 2K2SO4 + 11H2O Etaanooli oksüdeerimine kaalimkromaadiga väävelhappe juuresolekul. 6KJ + K2Cr2O7 + 7H2SO4 = 3J2 + Cr2(SO4)3 + 4K2SO4 + 7H2O Kaaliumjodiidi lisamisel määratakse(jodomeetriliselt) kaaliumkromaadi ülehulk
Kahte 250 ml koonilisse kolbi pipeteerisin 20 ml ferrotsüaniidi lahust, 5 ml 2,5n leelist ja 10 ml töölahust. Viisin segud keemiseni, keetsin täpselt 1 minut ja jahutasin kiiresti 20°C-ni. Määrasin optilise tiheduse dest. vee vastu (lainepikkus 440 nm, küvetid 1cm). Katse andmed ja arvutused Redutseerivate suhkrute sisaldus enne inverteerimist leitakse järgmise valemi abil : x = 100 * a * 100/ m , % a - redutseerivate suhkrute sisaldus vastavalt kalibreerimiskõverale, mg m - mee kaalutis, mg Esimene kolb : 1. 0,74 D 2. 0,74 D Invertsuhkru hulk : 9,8 mg x = 100 * 9,8 * 100/ 1500 = 65,3 % Teine kolb : 1. 0,725 D 2. 0,725 D Invertsuhkru hulk : 10,2 mg x = 100 * 10,2 * 100/ 1500 = 68,03 % Kahe kolvi keskmine redutseerivate suhkrute sisaldus : (65,3 + 68,03)/2 = 66,65 % Järeldused Mesi, mida turustatakse mee nimetuse all või kasutatakse toidu koostises, peab vastama järgmisele füüsikalis-keemilistele näitajale :
NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, konsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahus- kahest või enamast komponendist (lahustunud ained), lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Tõelised lahused- lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamilised püsivad süsteemid. Kolloidlahused- erinevalt tõelistest lahustest on need heterogeensed(mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti- mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma
88,03 askorbiinhappe ekvivalentmass n indofenoolilahuse normaalsus V1 - vedeliku maht, mis saadi filtraadi käsitlemisel Pb-atsetaadiga, ml V2 esimese filtraadi maht, mis võeti Pb atsetaadiga käsitlemiseks, ml V3 segu üldine maht, mis saadi uuritava proovi ekstraheerimisel, ml V4 teise filtraadi maht, mis võeti indofenoolilahusega tiitrimiseks, ml g uuritava aine kaalutis, g 100 koefitsient, mis viib tulemuse üle mg % - deks. X = (2,15-0,1) · 88,03 · 0,001 · 15 · 100 · 100 / 10 · 10 · 25,96 = 10,4 mg% Järeldused Lillkapsas ise sisaldab palju C vitamiini. Lillkapsas kaob umbes 35% C-vitamiinist. C vitamiin on vees lahustuv, ja seega see läheb keeduvette. Keeduvee võib sisaldada kuni 85% algsest C-vitamiini kogusest. Tegelikult C vitamiini sisaldus peab olema rohkem kui minu katses. Katse viga võis tulla
Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Tõelised lahused lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). 60% etanooli + 40% atsetooni lahustiks etanool
reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH → NaCl + H2O Vastavalt HCl ja NaOH moolsuhtele 1 : 1 saab soolhappe otsitava kontsentratsiooni leida järgmiselt: nHCl nNaOH ehk VHCl C M HCl VNaOH C M NaOH millest VNaOH C M NaOH C M HCl mol / l VHCl kus 1.12 VNaOH – NaOH lahuse maht ml (loetakse büretilt)
arvestatud: Laboratoorne töö nr. 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Tõelised lahused lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Sellised lahused on termodünaamiliselt püsivad süsteemid. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või
LABORATOORNE TÖÖ 2 SISSEJUHATUS Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Tõelised lahused – lahused, milles on lahustunud aine jaotunud molekulideks, aatomiteks või ioonideks. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Lahusti– mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus– aine omadus lahustuda mingis lahustis – puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis.
Töö ülesandeks oli valmistada lahus kontsentreeritud happe lahusest, lahjendada lahust ning määrata kontsentratsiooni tiitrimisega. Sissejuhatus Konsetratsiooni määramine tiitrimisega: Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH NaCl + H2O. Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit. Siin töös kasutatakse fenoolftaleiini, mis muutub NaOH lahuses punaseks. Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet ning lisatakse indikaator kolbi pidevalt segades NaOH lahuse värvuse muutumiseni. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml ja 100 ml), mõõtekolb (100
Jagada uuritav lahus kahte katseklaasi. Ühte lisada 2-3 tilka indikaatorit fenoolftaleiini, teise 1-2 tilka metüülpunast. Loksutada. Hinnata lahuse pH (millisest väärtusest suurem või väiksem või millises vahemikus) lähtudes indikaatori pöördealast. Tulemused vormistada tabelina. Kirjutada nende soolade hüdrolüüsivõrrandid. Arvutada Na2CO3, Na2SO3 ja CH3COONH4 hüdrolüüsimäärad ja lahuse pH eeldades, et lahused on 0,1M (dissotsiatsioonikonstandid (K) vt. tabelist Lisa 2). Milline neist sooladest on enam hüdrolüüsunud? Sool Fenoolftaleiin(ff) Metüülpunane(mp) pH hinnang Hüdrolüüsub Al2(SO4)3 Värvitu Punane pH 7,0 Jah NaCl Värvitu Oranz pH 7,0 Ei Na2CO3 Lilla Kollakas-oranz pH 7,0 Jah
ρlahus= 1,005 g/cm3 (mõõdetud tihedus) mlahus=6,07 g -võetud soola-liiva segu grammides Leian: NaCl protsendilise sisalduse ehk massiprotsendi: 1,00% 0,50% C % 0,50% (1,0058 g / cm 3 1,0019 g / cm 3 ) 0,94% 1,0054 g / cm 1,0019 g / cm 3 3 Leian lahustunud NaCl C % 0,94% 250ml 1,005 g / cm 3 2,4 g massi: 100% 100% maine= Vlahus·ρlahus·= Leian NaCl protsendiline sisalduse vees: C% = maine 100% 2,4 g 100% 39,5% mlahus 6,07 g Tegelik: C%= 50 % Sain: C%= 39,5% Arvutan veaprotsendi: 0,395 100% 7,9%
Sissejuhatus Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. Kui üks aine lahustub teises, jaotuvad lahustunud aine osakesed (aatomid, molekulid või ioonid) ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahused jagunevad tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust (lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahutub), küllastunud lahus (lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek)) ja üleküllastunud lahust (aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel
Üliõpilase nimi:_________________________ Õpperühm:____________________________ Kuupäev:____________________________ LABORATOORNE TÖÖ 3 Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, hüdrolüüs Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk Reaktiivid 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3 ⋅ H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe ja ammoniaakhüdraadi lahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, konts. sool- või lämmastikhape Indikaatorid: Universaalindikaatorpaber – pH hinnanguks võtta lahust klaaspulgaga ning kanda seda indikaatorpaberile
ebatäpsetest mõõtmistulemustest. Eksperimentaalne töö nr. 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutavad ained Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Töövahendid Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Töö käik Happelahuse valmistamine kontsentreeritud soolhappest. Mõõdan mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud koguse vett ja lisan tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajaliku koguse kontsentreeritud soolhapet. Sulgen kolvi korgiga ja segan lahust tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Tõmbe all soolhapet mõõtes ja valades kannan kaitseprille!
mõõtmistulemustest. Eksperimentaalne töö nr. 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutavad ained: Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Töövahendid: Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Töö käik: Happelahuse valmistamine kontsentreeritud soolhappest. Mõõta mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisada tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb sulgeda korgiga ja lahus segada tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Tõmbe all soolhapet mõõtes ja valades kanda kaitseprille!
filterpaberiga katseklaasi seinale, kus hape katseklaasi ei puutunud. Sulgesin katseklaas hermeetiliselt nii nagu ontrolli ajal. 7. Palusin naabrit hoida hoolikalt katseklaasi, samal ajal liigutasin bürette üles-alla nii, et nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas. Märkisin võimalikult täpsemalt üles näit ühelt büretilt. ( V 1 ) V 1 = 16,2 ml 8. Liigutasin katseklaas nii, et metalltükk kukkus happesse ning jälgisin, kuidas reaktsioon algas ja muutus nivoo bürettides. 9. Kui reaktsioon lõppes ja nivood enam ei muutu, lasta eraldunud vesinikul 2..3 minutit jahtuda, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal. 10. Liigutasin bürette üles.alla nii, et vee niood mõlemas büretis oleksid silma järgi ühes tasapinnas ja lugesin samalt büretilt uus nivoo näit. ( V 2 ) V2 = 24,6 ml 11. Fikseerisin õhutemperatuur ja õhurõhk laboris.
lahuse optiline tihedus spektrofotomeetril lainepikkusel 450 nm. Võrdluslahusena kasutasime n- heksaani ehk lahust, milles -karoteeni lahustasime. Täitsime 1 cm laiuse võrdlusküveti puhta n-heksaaniga ja 1 cm laiuse mõõteküveti eelmises punktis saadud lahusega ning asetasime mõlemad küvetid spektrofotomeetrisse. Täitsime küvetid pipeti abil. Kordasime protseduuri 3 korda. Saime kõigil kolmel korral absorpatsiooniks 0,218 ABS Lahendus: Taimse materjali kaalutis (g) : 1,99 g Lahuse üldmass (V) : 86 ml Lahuse absorpatsioon (A) : 0,218 ABS E-1% -karoteeni ekstinktsioon lainepikkusel 450nm ehk 2600 Ekstrahendi tihedus (d) : 0,6548 g/cm3 103 - tegur üleminekuks milligrammidele 3 Valem: AVd10 K= Eg K=(0,218*86*0,6548*1000)/(2600*1,99)=2,37% Järeldused: antud porganis oli 2,37% -karoteeni, spektrofotomeeril oli õigem vahetada iga
V cm 9,81g 100% C% = = 4,9% 201g 34. Arvutada KOH lahuse kontsentratsioon, kui 20 ml selle lahuse neutraliseerimiseks kulus 50 ml 0,05 M HCl lahust. Kui palju kuluks sellise lahuse neutraliseerimiseks 0,05 M väävelhappelahust? Kirjutada vastavad reakstsioonivõrrandid. HCl + KOH KCl + H 2 O H 2 SO4 + 2 KOH K 2 SO4 + 2 H 2 O V HCl C M HCl 50ml 0,05M C M KOH = = = 0,125M V KOH 20ml V H 2 SO4 C M H 2 SO4 C M KOH VKOH 0125M 20ml C M KOHl = VH 2 SO4 = = = 25ml V KOH C M H 2 SO4 0,05M 2 35. Mitu grammi NaOH on a) 200ml 0,25 M lahuses, b) 0,20kg 2,5%-ses lahuses, c)
V cm 9,81g 100% C% = = 4,9% 201g 34. Arvutada KOH lahuse kontsentratsioon, kui 20 ml selle lahuse neutraliseerimiseks kulus 50 ml 0,05 M HCl lahust. Kui palju kuluks sellise lahuse neutraliseerimiseks 0,05 M väävelhappelahust? Kirjutada vastavad reakstsioonivõrrandid. HCl + KOH KCl + H 2 O H 2 SO4 + 2 KOH K 2 SO4 + 2 H 2 O V HCl C M HCl 50ml 0,05M C M KOH = = = 0,125M V KOH 20ml V H 2 SO4 C M H 2 SO4 C M KOH VKOH 0125M 20ml C M KOHl = VH 2 SO4 = = = 25ml V KOH C M H 2 SO4 0,05M 2 35. Mitu grammi NaOH on a) 200ml 0,25 M lahuses, b) 0,20kg 2,5%-ses lahuses, c)
läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivi tükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Tekkiv CO2 väljub kraani (5) kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesandeks on siduda HCl aurud ja veeaur. 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused)? Töövahendid: Kippi aparaat/balloon; seisukolb korgiga; kaalud; mõõtesilinder; termomeeter; baromeeter. Töö käik: Kaaluda seisukolb koos korgiga (m1). Juhtida kolbi CO2, kaaluda (m2).
62. Selgitada, kuidas iseloomustab metalli keemilist aktiivsust tema asukoht pingereas? Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega tõrjuvad happest vesiniku välja. Mida vasemale, seda raskem on tema ioone redutseerida tagasi metalliks. 63. Mida nimetatakse standardseks redokspotentsiaaliks? Teiste elektroodide potentsiaale vesinikelektroodi suhtes standardolekus 64. Kuidas tekib galvaanipaar? Elektrolüüdid on ained, mille lahused või sulatised juhivad elektrit. Kui elektrolüüdi lahuses või sulatises (soolade, aluste, hapete lahustes vms) on kokkupuutes kaks erinevat metallic, siis tekib nn galvaanipaar. 65. Mis on galvaanipaaris redoksreaktsioonide liikumapanevaks jõuks? Kuidas seda arvutatakse? Redokspotentsiaalide vahe mille arvutamisel lahutatakse katoodi potentsiaalist anoodi potentsiaal. 66. Milles seisneb metallide korrosioon? Millised on korrosiooni peamised liigid?
suhtes standardolekus (25 ±C ja kõikide ioonide kontsentratsioonidlahustes 1M) nimetatakse standardseteks redokspotentsiaalideks (Eo, V) või lihtsalt standardpotentsiaalideks ja nad on toodud käsiraamatutes vastavate tabelitena. Mida suurem (positiivsem) on E ±, seda tugevam oksüdeerija, mida väiksem (negatiivsem) on E ±, seda tugevam redutseerija. 4. Kuidas tekib galvaanipaar? Elektrolüüdid on ained, mille lahused või sulatised juhivad elektrit. Kui elektrolüüdi lahuses või sulatises (soolade, aluste, hapete lahustes, aga ka niiskes õhus või pinnases) on kokkupuutes kaks erinevat metalli, siis tekib nn galvaanipaar. Anoodiks on negatiivsema potentsiaaliga metall, katoodiks aga positiivsema potentsiaaliga metall. 5. Mis on galvaanipaaris redoksreaktsioonide liikumapanevaks jõuks? Kuidas seda arvutatakse? Redoksreaktsioonide liikumapanevaks jõuks on redokspotentsiaalide vahe ¢E, mille
9. Mis on inhibiitorid ja kuidas neid kasutatakse? Inhibiitorid on protsessi või reaktsiooni pidurdavad või takistavad ained. Vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. Kasutatakse sageli tööstuses, kus metallid puutuvad kokku happelahustega (ka näiteks katlakivi eemaldamise lahustes, autode jahutusvedelikes). 10. Millised reaktsioonid toimuvad, kui HCl lahuses olev tsingigraanul viia kontakti vasktraadiga? Anood: Zn(t)-2ē=Zn2+(t,v) Katood: 2H+(v)+2ē=H2(g) 11. Milline reaktsioon toimub, kui alumiiniumigraanul panna CuCl2 vesilahusesse? 2Al+3CuCl2=2AlCl3+3Cu 12. Kuidas korrodeerub tinatatud raudplekk? Plekiservade ümbruses on näha sinist värvust, ehk tekivad lahusesse Fe2+ ioonid (korrodeerub raud). (Lahuseks väävelhappelahus, kuhu lisatud K3[Fe(CN)6]). 13. Millised metallid on korrosiooni korral anoodiks järgmistes paarides: Fe – Zn; -Zn. Fe – Sn; -Fe Fe – Al; -Al Cu – Al; -Al ja Sn – Zn
Ei olnud korrapära b) Töö Eesmärk: Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist. Töö Käik: Nelja nummerdatud katseklaasi (1,2,3,4) mõõta 4 cm3 naatriumtiosulfaadi 2%-list lahust ja teise nelja (1*,2*,3*,4*) 4cm3 väävelhappe 2%-list lahust. Keeduklaasi valada vett ja asetada selle kõik katseklaasid. Viie minuti pärast valada katseklaasist 1* väävelhape naatriutiosulfaadi lahusesse 1. Lahused kiiresti segada ja mõõta aeg lahuste kokkuvalamise hetkest hägu tekkimiseni. Mõõta vee Temperatuur. Keeduklaasis oleva vee temperatuuri tõsta 10 .c Võrra ning korrata katseid teise katseklaaside paariga (2*ja 2). Analoogiliselt viia läbi katsed kolmanda ja neljanda katseklaaside paaridega, kusjuures iga kord tõsta vee temperatuuri 10.c võrra. Katseandmes kanda tabelisse:
±C ja kõikide ioonide kontsentratsioonidlahustes 1M) nimetatakse standardseteks redokspotentsiaalideks (Eo, V) või lihtsalt standardpotentsiaalideks ja nad on toodud käsiraamatutes vastavate tabelitena. Mida suurem (positiivsem) on E ±, seda tugevam oksüdeerija, mida väiksem (negatiivsem) on E ±, seda tugevam redutseerija. 4. Kuidas tekib galvaanipaar? Elektrolüüdid on ained, mille lahused või sulatised juhivad elektrit. Kui elektrolüüdi lahuses või sulatises (soolade, aluste, hapete lahustes, aga ka niiskes õhus või pinnases) on kokkupuutes kaks erinevat metalli, siis tekib nn galvaanipaar. Anoodiks on negatiivsema potentsiaaliga metall, katoodiks aga positiivsema potentsiaaliga metall. 5. Mis on galvaanipaaris redoksreaktsioonide liikumapanevaks jõuks? Kuidas seda arvutatakse?
±C ja kõikide ioonide kontsentratsioonidlahustes 1M) nimetatakse standardseteks redokspotentsiaalideks (Eo, V) või lihtsalt standardpotentsiaalideks ja nad on toodud käsiraamatutes vastavate tabelitena. Mida suurem (positiivsem) on E ±, seda tugevam oksüdeerija, mida väiksem (negatiivsem) on E ±, seda tugevam redutseerija. 4. Kuidas tekib galvaanipaar? Elektrolüüdid on ained, mille lahused või sulatised juhivad elektrit. Kui elektrolüüdi lahuses või sulatises (soolade, aluste, hapete lahustes, aga ka niiskes õhus või pinnases) on kokkupuutes kaks erinevat metalli, siis tekib nn galvaanipaar. Anoodiks on negatiivsema potentsiaaliga metall, katoodiks aga positiivsema potentsiaaliga metall. 5. Mis on galvaanipaaris redoksreaktsioonide liikumapanevaks jõuks? Kuidas seda arvutatakse?
±C ja kõikide ioonide kontsentratsioonidlahustes 1M) nimetatakse standardseteks redokspotentsiaalideks (Eo, V) või lihtsalt standardpotentsiaalideks ja nad on toodud käsiraamatutes vastavate tabelitena. Mida suurem (positiivsem) on E ±, seda tugevam oksüdeerija, mida väiksem (negatiivsem) on E ±, seda tugevam redutseerija. 4. Kuidas tekib galvaanipaar? Elektrolüüdid on ained, mille lahused või sulatised juhivad elektrit. Kui elektrolüüdi lahuses või sulatises (soolade, aluste, hapete lahustes, aga ka niiskes õhus või pinnases) on kokkupuutes kaks erinevat metalli, siis tekib nn galvaanipaar. Anoodiks on negatiivsema potentsiaaliga metall, katoodiks aga positiivsema potentsiaaliga metall. 5. Mis on galvaanipaaris redoksreaktsioonide liikumapanevaks jõuks? Kuidas seda arvutatakse?
Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ................................................................... 11 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega............................................... 11 1.1.6 Valkude väljasoolastamine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) .......... 12 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st ............. 12
Aparaat tuleb külili keerata ja tahke materjal (tükid) asetada aparaadi keskmisesse ossa sõelale läbi keskmises osas oleva ava, tõsta aparaat jälle püsti ja sulgeda keskmise osa ava korgiga, millest läheb läbi gaasiärajuhtimistoru. Toru kraan peab olema suletud. Vedelik (enamasti hape) tuleb asetada aparaadi ülaossa (lehtrisse), mis on püsttoru abil ühendatud alaosaga. Vedelik täidab kogu alumise osa, selle tase tõuseb tahke aineni ja algab reaktsioon, mille käigus eraldub gaas. Selle tulemusena siserõhk reaktsioonikambris suureneb, gaas surub vedeliku kambrist välja ja protsess lakkab. Kraani avamisel lastakse osa gaasi reaktsioonikambrist välja, rõhk kambris langeb ja reaktsioon algab uuesti. CaCO3 + 2HCl -> CaCl2 + CO2 + H2O 2. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused) ?
Määramatus ei tähenda valesti mõõtmist. Mõõteviga iseloomstab tegeliku suuruse ja mõõdetud suuruse erinevust. 15. Millised määramatuse allikad esinevad keemilisel analüüsil? Millised neist on enamasti rohkem ja millised vähem olulised? Proovi võtmine (mitteesinduslikkus), proovi eeltöötlus (proovi ebahomogeensus, analüüdi proovist eraldamise ebatäielikkus, analüüdi adsorptsioon või lagunemine või lendumine, ebatäielik reaktsioon, saastumine), lahuste valmistamine, kaalumine, kalibreerimine, mõõtmine (segajad, korduvus, triiv, mäluefektid). LABORITÖÖ PRAKTILISED ASPEKTID 16. Ainete puhtus. Miks on ainete puhtus raskesti määratletav? Tooge näiteid erinevate kasutusvaldkondade jaoks olulistest ja ebaolulistest lisanditest. Lisandid on ainetes nt seepärast, et sünteesi lähteained ei ole puhtad, sünteesil tekivad kõrvalproduktid, aine puhastusprotsessist tulenevad lisandid, lisandid tekivad nt aine
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
