6-bromo-3-propüül-1-hekseen metüleentsükloheksaan 1.2.2.1. Dieenid Küllastumata alifaatsed süsivesinikud, mille molekulis on kaks kaksiksidet. Üldvalem: CnH2n-2 1,4-pentadieen CH2=CH-CH2 -CH=CH2 propadieen CH2=C=CH2 1,3-butadieen CH2=CH-CH=CH2 2-metüül-1,3-butadieen (e isopreen) CH2=C(CH3)-CH=CH2 1.2.2.2. Tsükloalkeenid Kaksikside on alati esimese ja teise süsiniku vahel. Nimetamine vastavalt tsükloalkaanidele. tsüklookta-1,3,5-trieen 1.2.3. Alküünid Küllastumata ühendid, mis sisaldavad kolmiksidet, mille nimetus saadakse, kasutades lõppliidet üün. Üldvalem CnH2n-2 Nimetus moodustatakse samamoodi nagu alkeenide puhul. Näiteks: CH CCH3 propüün või prop-1-üün CH C -- CH2 -- CH3 but-1-üün Nii kaksiksidet kui ka kolmiksidet sisaldavate ühendite nimetus saadakse, kasutades lõppliidet eenüün
Kõrgem närvitalitlus Mõisted: Valgeaine - Selle moodustavad närvirakkude pikad jätked Hallaine - Selle moodustavad närvirakkude kehad Seljaaju - Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib tingimatuid reflekse. Aitab kiiresti reageerida hädaolukorras Peaaju - Paikneb koljus, sültjas mass. Koosneb mitmetest osadest Suuraju - 70% peaaju mahust, jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Nägemine, kuulmine, haistmine, kõnelemine, liigutamine Ajukoor - Juhib kehalist ja vaimset tegevust, säilita ja töötleb informatsiooni. Selles paiknevad erinevad ajukeskused Vaheaju - Reguleeritakse ainevahetust, sigimist, eritamist ja kehatemperatuuri Keskaju - Edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust Väikeaju - Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujuneb tasakaalutunne Piklikaju - Ühendab peaaju seljaajuga, juhib tahtele allumatuid tegevusi nagu hingamist ja südametegevust Re...
SOOLAD · Soolad koosnevad aluse katioonidest ja happe anioonidest. · Enamik soolasid lahustub vees hästi, 1A ja 2a rühma metallide ja ammooniumisoolad. · Väheaktiivsete metallide soolad lahustuvad vees halvasti. · Soolad on väga värvilised. SOOLADE NIMETAMINE · Soolade nimetamisel tuleb nimetada metalli katioon ja vastav anioon.N:Na2so4-naatriumsulfaat · B-rühma metallide korral tuleb kindlasti märkida ka oksutatsiooniaste N: Feso4 - raud(2)sulfaat SOOLADE SAAMINE · Happe+alus -)Sool + vesi N: HCL + NaOH -) NaCl +H2O · Aktiivne metall +hape -) Sool+Vesinik (1avõi2arühma Metall) N: Ca +2Hcl -) CaCl2 +H2 · Happeline oksiid + alus ja aluseline oksiid +hape
Mõisted: Loomariik koosneb selgrootutest ja selgroogsetest. Imetajad toidavad oma poegi emapiimaga. Imetajatel on hea kesknärvisüsteem. Primaadid ehk esikloomalised. Imetajate klassi kuuluv selts. Inimlased ehk hominiidid. Orangutanid, gorillad, simpansid ja inimesed Neoteenia - arengu aeglustumine ja pidurdumine Mandunud organid - kolmas silmalaug, ussiripik, õndraluu, silmhammas Artikuleeritud kõne - mõisteline kõne Mittesessoonne sigimine - Ei sõltu aastaajast Hulkrakne organism - organism mis koosneb kahest või enam rakust Rakk - Organismide väikseim ehituslik ja talituslik osa Kude - Sama talitluse ja ehitusega rakkudest koosnev organi osa Elund e organ - Organismi osa, mis täidab kindlalt ülesannet Elundkond - Sama funktsiooniga seotud elundite kogum Organism - Algüksuseks on rakk või mitu rakku. Organismid toituvad, hingavad, liiguvad, paljunevad. Epiteelkude - Katab kehapinda, vooderdab kehaõõsi ja siseelundeid. Rakuvaheaine pe...
PH · PH > 7 aluseline NaOH · PH < 7 happeline HCl · PH = 7 neutraalne H2O Võrrandid · (tugevalt)Aluseline oksiid + vesi --) alus Na2O +H2O --) 2NaOH · (nõrga)aluse sool + leelis --) (tugevalt)aluse sool+ nõrk alus CuSO4 +2NaOH --) NaSO4 + Cu(OH)2 · Leelismetall + vesi --) leelis + vesinik Leelismuldmetall 2Na + 2H2O --) 2NaOH + H2 ALUSTE NIMETAMINE · Kui B-rühma metall siis sulgudesse tuleb öelda oksutatsiooni aste. Cr(OH)3 kroom(3)hüdrooksiid · Kui A-rühma metall siis ütled elemendi nime ja kohe järgi hüdrooksiid NaOH naatriumhüdrooksiid
Halogeeniühendid 11RL Sissejuhatus ja nimetused Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid Halogeeniühendites on süsiniku aatom (id) seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid Ahela- ja asendiisomeerid Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest Ahelaisomeeride puhul jääb asendusrühmade asukoht samaks Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma paigutuse poolest Halogeeniühendite füüsikalised omadused Enamuses on vedelikud või tahkised, ainult vähesed on toatemperatuuril gaasid
Kasutatakse: a) Kütteks b) Keemiatööstuse toorainena 2)Propaan C3H8 Vedelgaasi peamine koostisosa. Kasutatakse majapidamis- ja mootorikütusena 3) Butaan C4H10 Vedelgaasi peamine koostisosa. Kasutatakse majapidamis- ja mootorikütusena 4) Parafiin n-alkaanide (C16-C40) segu. Kasutatakse küünalde valmistamisel maskide tegemisel (avab naha poorid, mis võimaldab aktiivainete paremat imendumist alkaanide nimetamine Järelliide: *leia asendusrühmad *asendusrühmad reasta tähestikulises järjekorras *nummerda süsinikuahel alustades sealt otsast, millele asendusrühm on kõige lähemal *asendusrühmade arv näita ära eesliitega *Kui mitu asendusrühma on identsed (NT: 2 metüül rühma) kasuta vastavat arvu näitavat eesliidet (di, tri jne) Isomeerid on ained, mis koosnevad ühesugustest aatomitest (on sama summaarne valem) kuid omavad erinevat ehitust
8d klassi kontrolltöö kordamisküsimused 1. Oksiidid a) Nende valemite ära tundmine metall või mittemetall + hapnik b) Oksiidide nimetamine peab olema selge (metalli ja mittemetallioksiidide nimetused on erinevad) mittemetalli oksiidi nimetamine: mittemetall x(lad k nr) Oy metalli oksiidi nimetamine: metall (metalli o.a.) OKSIID (erandid: IA IIA IIIA ja IIB) c) Oksiidide saamise reaktsioonid metall + hapnik -> metallioksiid mittemetall + hapnik -> mittemetallioksiid (lihtainetena kirjutatakse mittemetallidest alati indeksiga kaks järgmisi: H2, O2, N2, Cl2, F2, Br2, I2, teistel indeksit ei panda, nt: S, P, Si) d) Oksiidide reageerimine veega aluseline oksiid (metalli oksiid) + vesi -> leelis (millised aluselised oksiidid reageerivad veega ja millised mitte?) IA IIA reageerivad veega
V: Riigikogu juhatusel on kohustus anda massiteabevahendite ülevaatel Riigikogu kinnisel istungil toimunust. 16) Millistel tingimustel on riigikogu otsustusvõimeline? V: kui kohal on üle poole tema koosseisust. 17) Millistel juhtudel on hääletamine riigikogus salajane? V: Salajane on hääletamine üksnes järgmistel juhtudel: 1) Vabariigi Presidendi valimine; 2) Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine; 3) Riigikohtu esimehe ja liikmete ametisse nimetamine; 4) riigikontrolöri ametisse nimetamine; 5) õiguskantsleri ja õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse nimetamine; 6) Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamine ja Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine; 7) kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamine. 18) Mida tähendab hääletamise isiklikkus? V: See kui riigikogu liige hääletab isiklikult. 19) Kuidas kinnitatakse hääletuse tulemus?
3) Hape + metall sool + vesinik HNO + Na NaNO + H 4) Hape + sool hape + sool CaCO + HCl CaCl + HCO Tingimused: *Tekib nõrgem või lenduvam hape *Tekib sade Oksiidid Oksiidid koosnevad mittemetallist või metallist ja hapnikust (O). Jagunevad samuti kaheks: 1) Aluselised oksiidid: metall + O 2) Happelised oksiidid: mittemetall + O Nimetamine: Happelised: Aluselised: 2 di Kui metall on 1., 2. või 3. A rühmas, siis 3 tri metalli nimi + ,,oksiid" 4 tetra 5 penta Kui metall asub mujal, siis 6 heksa metalli nimi(metalli oksüdatsiooniaste) + ,,oksiid" 7 hepta 8 okta 9 nona 10 deka Reaktsioonivõrandid: 1) Happeline oksiid + vesi hape
anorgaanilises keemias Katrin Soika Nimetuste andmine 1) Muutumatu oksüdatsiooniastmega metalliühendi (IA-IIIA) korral: oksiid metalli nimetus hüdroksiid happejäägi nim I A rühm NT: Na2O naatriumoksiid Al(OH)3 alumiinium hüdroksiid 2) Muutuva oksüdatsiooniastmega metalliühendi nimetamine oksiid metalli metalli o.-a. hüdroksiid nimetus rooma numbriga happejäägi nim B rühm 2+ I NT: Ag2O hõbe(I)oksiid CuSO4 vask (II)sulfaat 3) Mittemetallioksiidide nimetamine arvsõna mittemetalli nim arvsõna oksiid NT: P4O10 tetrafosfordekaoksiid Arvsõnad
Makroevolutsioon Täiustumine uute senisest keerukamate ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke ja areng. Hõimkonnad, seltsid, klassid. Mitmekesistumine erisuguste tingimustega kohastumisel algtüüpide lahknemine liikideks. Väljasuremine liigid surevad välja Eluslooduse süsteem Tänapäeval kasutuses olevale loodussüsteemile pani alguse Karl Von Linne. Tema liikide nimetamise süsteem seisneb taksonites(binaarne nomeklatuur-ladinakeelsete liigi nimede nimetamine kahesõnaliste väljendite abil). Domeen, riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik. Organismigruppe paigutatakse taksonitesse ehituslike tunnuste järgi. Inimese evolutsioon Inimahvide võrdlus Sarnasused: kehaehitus,käitumine,sigimine,haigused,kromosoomistik,geenid. Erinevused: püstine liikumine kahel jalal,suurenenud näokuju,mälu,käefunktsioonid.Nüüdisinimene tekkis 200-250tuhat aastat tagasi Aafrikas.Klassilised erinevused on tekkinud rännete tagajärjel.Sots.ev
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase ...
* Aldehüüdide molekulis asub -CHO rühm süsinikahela lõpus. 1.1 Molekuli üldvalem ja ehitus. * strukt. üldvalem - R-CHO (vt teistsugust kirjutist ka) * aldehüüdrühma elektroniline ehitus R-C+HO- - hapniku aatomi suurema elektronegatiivsuse tõttu on elektronpilv (elektronpaar) sidemest kandunud tema poole, põhjustades sellel negatiivse laengu, mille tõttu C-aatomile jääb positiivne laeng; need aatomid aldehüüdrühmas ongi reaktsioonitsentriteks. 1.2 Nimetamine. (vt töölehtedelt) 1.3 Saamine. a) primaarsete alkoholide oksüdatsioonil (O2, KMnO4) 2 R-CH2-OH + O2 2 R-CHO + 2 H2O Näide: CH3-CH2-CH2-OH + O2 kirjuta ise edasi 1.4 Keem. omadused. a) oksüdatsioon (tekib karboksüülhape, uus aineklass); kõrgel temperatuuril põlevad, tekitades CO2 ja H2O. 2 R-CHO + O2 2 R-COOH R-COOH - karboksüülhape ! CH3-CHO + Ag2O CH3-COOH + 2 Ag (hõbepeeglireaktsioon) R-CHO + 2 Cu(OH)2 R-COOH + 2 CuOH + H2O R-COOH + Cu2O +2 H2O
Teisel lugemisel toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatuseettepanekud hääletatakse läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse kas eelnõu pannakse lõpphääletusele. Lõpphääletusel parlamendiliikmed hääletavad poolt või vastu. Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid. Kolmandale lugemisele suunatud eelnõusse saavad muudatusi esitada fraktsioonid ja alatised komisjonid. 5. Peaministrikandidaadi nimetamine on riigipea ülesanne. Kahepareilises parlamentaarses riigis jääb riigipeale vaid formaalne ülesanne kintitada valiku tulemus. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis jääb riigipeale suurem mänguruum peaministri kandidaadi leidmisel. Ta peab läbirääkimisi erakondadega. Ministrite nimetamine kujutab endast poliitilisi läbirääkimisi, mida juhib peaminister. Peaministri taotlus on saavutada häälte ülekaal parlamendis
MAAILMA mAjandus 5 küsimust Dickensi raamauga tutvuda! 1 küsimus kultuurist, kes võimul, 2 teooria, 3 riigid ja transnatsionaalid-mis moodi eristuvad jaapanlased upsakatest jänkidest, kaks küsimust harude kohta-energia kaevandamine/tööstus, teenused. Mis on sektor üldiselt, mahud, olulisus, paiknemine, spetsiifika, demokratiivsed strateegiad ja riiklikud poliitikad. Tekstiil ja õmblustööstus- milliseid strateegiaid inimesed kasutavad- meedia, turu eelis. Suuremate firmade ära nimetamine. Kas kasvav või kahanev sektor, algas tugevalt. Kes on tugevad laevatööstus, lõuna-korea-tugevad laevad (mng levad?)kallimad tööd ja hiina-lihtsad laevad, odavad tööd. Ka euroopas laevad. Norra- Varustus laevad, et nafta tankrile minna. Kruiisi laevad samuti. Saab siin teha kuna läbimõeldus ja disain, siin disainerid juba olemas, muidu peaks endale sisse ostma. Spetsiifiline kruiisilaevadele santehnika, siin klaster olemas. miks eestis,
Kultuuripoliitika:sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik kultuur;ideoloogiline surutis,raamatukogud puhastati kodanliku ühiskonna pärandist, punapropagandaKultuurielu lõhestatus:välis- ja kodueesti kultuur, paguluses olevad loovinimesed jätkasid oma tegevust ka välismaal, kodueesti loovinimeste vastupanu ja elujõulisus tagasid eesti kultuuri püsimiseLaulupeod ühendasid rahvast ja andsid vabaduse lootustEKP VIII pleenum:kirjanike ja haritlaste natsionalistideks nimetamine ja nende karistamine, arreteeriti ja põhikommunistid.Maakultuur-hääbus,sest elujärg paranes,inimesed võisid käia teatris, osteti raadioid, TV, koliti linna, otsiti paremaid töötingimusi jne.Haridus-1970 kohustuslik keskharidus,lõputunnistuse said ka need, kes seda ei õpitulemuste alusel ei väärinud.Kõrgkoolides ainesüsteemi asemel kursuste süst.Kirik-ateistliku propagandaga kujundati ükskõikne suhtumine kirikusse,leeri asemel noorte suvepäevad,kiriklikud matused püsisid
.....................3 Damoklese mõõk ja Rootsi kardinad................................................................................................................3 Stratigraafia ja õigekiri.....................................................................................................................................4 Austus ei sõltu algustähest................................................................................................................................4 Kaupade nimetamine........................................................................................................................................5 Kas suurtähel on tähtsust?................................................................................................................................ 6 Kirjandus...........................................................................................................................................................7
Polümerisatsiooniaste elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Nimetus- Triviaalnimed on kasutusel peamiselt looduslike polümeeride puhul (tselluloos, tärklis, kaseiin,nukleiinhape)- Kaubanduslikud nimed on väga levinud ( ligi 35 tuhat plasti-ja kiunime) Näit: nailon ( polüamiid); teflon ( polütetrafluoroetüleen), pleksiklaas (polümetüülmetakrülaat), makrolon ja leksaan ( polükarbonaadid). - Monomeeri järgi protsessist lähtuvalt nimetamine on kõige rohkem kasutusel. Polüpropüleen,polüetüleenoksiid, polü - e kaprolaktaam - Funktsionaalse rühma järgi nimetamine lähtub koostisest, kuid nimed iseloomustavad terveid polümeeride klasse. Polüamiidid, polüestrid, epoksüvaigud. Saamine - Ühe kindla monomeeri polümerisatsioonil saadud polümeere nimetatakse homopolümeerideks. Mitme erineva monomeeri polümeerimisel saadakse kopolümeerid, mille ahelas paiknevad
WITTGENSTEIN (19-20 sajand, austria filosoof) TEOSED: TSITAADID: ,,Tractatus..." ,,Kui lõvi räägiks, siis ei saaks me aru" ,,Filosoofilised uurimused" ,,Nimetamine on nagu asjadele sildi külge..." ,,Märkusi matemaatiliste aluste kohta" ,,Sõna tähendus on tema kasutus..." FILOSOOFIA OLEMUS: · Millest me ei saa rääkida , sellest tuleb vaikida · Tõsiasjadest me moodustame endale pilte · Keelefilosoofia looja ( näiteks mäng, et sellel on hästi palju erinevaid tähendusi-> jalgpall, arvutimäng... jne) · Maailmal ja keelel on seesama loogiline struktuur : mida me tunnetame seespool
Holokaust Holokaust = juutide tagakiusamine ja hävitamine = täiesti + põlenud 1933-1945 Holokausti algus Juutide mõjukas positsioon 1932 - NSDAP (Adolf Hitler) võimuletulek Juutide alavääristamine ja vaenlaseks nimetamine 1933 massiline vallandamine, loomingu hävitamine 1935 Nünbergi seadused Juutide poliitliste ja kodanikuõiguste ära võtmine Keeld abielluda mittejuudiga Keeld heisata Saksa lippu Kutsealade kvoodid Kes täpselt on juut? 10.nov 1938 Kristalliöö Rüüstamine Tapmine Koonduslaagrid (30 000 juuti) Getod = erikorraga linnaosad juutidele Poolas Koonduslaagrid 1941 alustati hukkamist
Kontrolltöö küsimused. Happed Õp lk 98 – 103, tv lk 65-67 1. Mõisted: indikaator, hape, happeline oksiid 2. Tähtsamate hapete valemed ja nimetused (H2SO4, HNO3, HCl, H2SO3, H2SiO3, H2CO3, H2S, H3PO4) 3. Hapete äratundmine valemi järgi 4. Happeaniooni laengu leidmine happe valemi põhjal + 5. Hapete omadused on tingitud H -ioonidest: söövitavad, reageerivad metallidega, hapu maitsega 6. Indikaatorite värvused neutraalses ja happelises lahuses: lakmus, metüüloranž 7. Hapete liigitamine ja näidete toomine: a) tugevuse järgi b) vesiniku aatomite arvu järgi c) hapniku sisalduse järgi 8. Ohutusnõuded töötamisel hapetega (esmaabi, hapete lahjendamine) 9. Hapnikhapete saamine happeliste oksiidide (CO2, SO2, SO3, P4O10) reageerimisel veega ja vastavate ühinemisreaktsioonide võrrandite koostamine 10. Happesademete teke 11. Varemõpitust: oksiidide ja lih...
....................................................................................................................04 Definitsioon.................................................................................................................05 Planeetide teke...........................................................................................................06 Planeetide Jaotus.......................................................................................................07 Nimetamine................................................................................................................08 Päikesesüsteemi planeedid........................................................................................09 Päikesesüsteemivälised planeedid.............................................................................10 Lõppsõna....................................................................................................................11
- Eksemplaride andmed ja liikide levik Taksonoomilised nimed ja klassifikatsioon: Taksonoomia õpetus organismide teaduslikust nimetamisest. Taksonoomia annab rahvusvaheliselt tunnustatud süsteemi organismirühmade nimetamiseks liigist elusorganismide riikideni välja. Klassifikatsioonid rühmitavad väiksemad organismi rühmad suuremateks. Võimalik ka vastupidine klassifitseerimine suuremad rühmad jagatakse väiksemateks. Organismirühma (taksoni) eristamine ja tema nimetamine on kaks täiesti erinevat protsessi. Taksoni (liigi, perekonna, sugukonna, riigi) eristamine on teaduslik hüpotees selle taksoni reaalsusest. Hüpotees on ümberlükatav. Taksoni nimetamine lähtub kindlast reeglistikust, mis on sätestatud viie rahvusvahelise nomenklatuuri koodeksi poolt. Taksonite nimetamise ja klassifitseerimise süsteem moodustab süstemaatika ühe osa mida nimetatakse ka nomenklatuuriks. Nomenklatuur on süstemaatika mitteteaduslik osa. Teine osa
Riigis peab olema võimude lahusus ja inimõigused. Seadulandlik võim-riigikogu. Täidesaatev võim-valitsus, rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Kohtu võim-kohus, õigust mõistev võim. Võimude lahusus – seadusandliku täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Parlament- üleriigiline seadusandlik esindusorgan. Seaduste vastuvõtmine ja teiste riigiorganite valimine, nimetamine ja kinnitamine ning poliitiline ja õiguslik kontroll nende tegevuse üle. oluline ülesanne riigieelarve kinnitamine. Valitsus- Valitsuse üldeesmärkideks on Eesti julgeoleku tugevdamine, majanduskasvu edendamine ja riigi ja kohaliku halduse reform ja ääremaastumise leevendamine. Valitsust juhib peaminister. President- riigi juht. Seaduse eelnõu- juhatus-juhtivkomisj-3 lugemist täiskogus-lõpphääletus- presidendile(kuulutab välj)-avaldatakse riigiteatajas.
SISUKORD Definitsioon.................................................................................................................................2 Planeetide teke............................................................................................................................ 2 Jaotus...........................................................................................................................................2 Nimetamine.................................................................................................................................2 Päikesesüsteemi planeedid..........................................................................................................2 Merkuur...................................................................................................................................3 Veenus....................................................................................
2) ........................................................................................................................................................... Küllastumata – sisaldavad ka ........................................................ olehape C18 C17H31COOH oktadets-9-eenhape 3) ........................................................................................................................................................... Rasvade nimetamine: Reegel: glütserüül + rasvhapete nimetused, viimase lõpus –aat. 1) kui rasvhapped ühesugused glütserüültrioleaat ................................................................................................................................................................ 2) kui kaks ühesugust rasvhapet glõtserüülpalmit- distearaat ...............................................................................................................................................
Uraan Uraani avastamine ja nimetamine Sir Frederick William Johann Elert Bode Herschel 1781 1850 Uraani teke ja uurimine Tekkelugu on sarnane Neptuuni omaga. Mass ei jõudnud kriitilise piirini. 1986 külastas Uraani NASA Voyager 2 Uraani mass on umbes 14.5 Maa massi, mis teeb temast hiidplaneetidest kergeima. Tihedus on umbes 1.27 g/cm³ Kuigi Uraani diameeter on pisut suurem kui Neptuunil (neli korda Maast suurem) on ta kergem Orbiit ja pöörlemine Uraani telje kalle ekliptika suhtes on 97.77 kraadi Tiir ümber päikese kestab ca 84 Maa aastat Keskmine kaugus päikesest ca 3 miljardit km (ca 20 AU) Päikeselt tuleva valguse keskmine intensiivsus Uraanil ca 1/400 Maa omast Uraani sisemuse pöörlemisperiood on 17 tundi (osades kohtades 14 tundi) Uraani rõngad Esimesed avastati 1977 Kuiper'i Lendavalt Observatooriumilt. 2008 ndaks aastaks...
Uraan Planeedi avastamine ja nimetamine Planeedi avastas William Herschel 1781 Planeet nimetati kuningas George III auks Üldtuntuks sai saksa astronoomi J.E. Bode pandud nimi Uraan Esimene teleskoobi abil avastatud planeet Põhiandmed Päikesesüsteemi seitsmes planeet 27 kaaslast Tihedus 1,27 Hiidplaneet Uraani läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda Keskmine kaugus Päikesest on 19,2 aü Sarnane Neptuuni keemilise koostisega Sisemine struktuur • Uraani sisemuse standardmudelis on kolm kihti: 1.kivimitest 2.jäine vahevöö 3.Välimine kiht Orbiit ja pöörlemine Tiir ümber Päikese kestab umbes 84 Maa aastat Uraani pöörlemissuund on risti orbiidi tiirlemise suunaga Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem kui Maal Uraani sisemuse pöörlemisperiood kestab 17 tundi ja 14 minutit Uraani rõngad Rõngaste süsteem Koosnevad tumedatest osakestest, mille suuru...
valimised -> vabad - kõikidel kodanikel õigus hääletada; õigus valida lasta -> ühetaolised - igaühel 1 hääl, -> otsesed valimised - mina valin kanditaadi. Erakonnad, nende tegevuse eesmärgid. Eesti suuremad erakonnad. - Seadusandlik võim - *Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine,*Kodanikkonna huvide esindamine; parlament - on üleriigiline seadusandlik esindusorgan. Lisaks seaduste vastuvõtmisele on parlamendi pädevuses sageli teiste riigiorganite valimine, nimetamine ja kinnitamine ning poliitiline ja õiguslik kontroll nende tegevuse üle. Tavaliselt on parlamendi oluliseks ülesandeks ka riigieelarve kinnitamine. Täidesaatev võim - *Seaduste elluviimine,*Riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine; Valitsus - on institutsioon, millele kuulub riigis täidesaatev võim. Valitsust juhib enamasti peaminister või riigipea.
ka kroonilisi mürgistusi. Lisaks kõigele on DDT mullas ja vees erakordselt püsiv, mistõttu tema kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist. Elektrofiilse tsentri tunneb ära positiivse laengu järgi aatomil. Nuklefiilse tsentri tunneb ära negatiivse laengu järgi aatomil. Nukleofiil ühineb elektrofiiliga. Elektrofiil ei ühine elektrofiiliga ega nukleofiil nukleofiiliga. CH3CH2Br + LiCN = CH3CH2CN + LiBr C3H7Cl + KOC2H5 = C3H7OC2H5 + KCl Nimetamine Asendusrühmadeks on halogeeni aatomid, vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatatakse eesliidetega di-, tri-, tetra. Asendusreaktsiooni puhul fluoriid, -kloriid, -bromiid, - jodiid. Nt. Bromoetaan ehk etüülbromiid, 2-kloropropaan ehk isopropüülkloriid.
missat ja ühe motetti. Ta elu oli väga ebatavaline tollaste preestrite kohta. Tal polnud kindalt kõrgemat töökohta üheski kirikus ega katedraalis vaid ta tegi mitmeid väiksemaid töid, pidades tähtsaks patroone. Tema varajasest elust ei ole säilinud ühtegi dokumenti. On teada, et 1505. aastal võeti ta tööle müüjana Bordexuis. On teada,et seal töötades 1525 kui ta tööandja suri hakkas ta preestriks kuigi tema ametisse nimetamine oli harva tulus kuna ta kaebles alati raha üle ( ei tahtnud vastu võtta)Peale 1530. aastat töötas ta lauluõpetajana kooripoistele Auchi katedraalis ja laulukirjutajana Agnese katedraali laulukoolile. Selle aja paiku tõmbas ta Jean de Guise tähelepanu, kes oli RotterdamiErasmuse, Clement Maroti ja Rabelaise patrooniks- see sai tema karjääri edu üheks osaks. 1548. aastal koos Charles de Ronsardi abiga sai temast vaimulik Unverris. Sellel ajal elas ta Pariisis
armastust ja turvalisust, on alus loodud selleks, et nad ka tulevikus teistest inimestest hooliksid ning see omakorda on tervete seksuaalsuhete loomise eelduseks täiskasvanueas. Imikud õpivad, kasutades selliseid meeli nagu kompimine, haistmine jne. Ühe esimese asjana õpivad nad tundma oma keha. Vanemad ja hooldajad hakkavad lastele kehaosade nimetusi tihti õpetama just vanniskäikude ja mähkmete vahetamise ajal. 710 elukuu Kehaosade nimetamine nende õigete nimedega juba varasest lapseeast peale aitab lapsel end oma kehas hästi tunda, see omakorda aga etendab olulist rolli seksuaalses arengus. Lapsed uurivad oma suguelundeid mähkmete vahetamise ajal (7. kuni 10. elukuu). See ei ole eneserahuldamine täiskasvanute mõistes. Pigem õpivad lapsed niimoodi, et teatud kehaosade puudutamine pakub naudingut. Lapse seksuaalsus Esimese 18 elukuu jooksul hakkavad lapsed õppima meeste ja naiste vahel vahet tegema.
Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aastomi(tega), on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide e. Halogenoalkaanide nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisega. Asendusrühmadeks on halogeeni aatomid ( fluoro, kloro, bromo,jodo)Näit. CH3-CHCl2- 1,1-dikloroetaan, CH2Cl-CHC2Br-1-bromo-2-kloroetaan.Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähtis.kohanumbriga. Asendusnomenklatuur- org.ühendite nimetamise moodus, mis lähtub tüviühendist ning käsitleb nimetavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati.Lihtsamate halogeeniühendite puhul võib kasutada ka funktsionaalnomenklatuuri- org
9 Laps teab öö ja päeva + Laps nimetab öö ja päeva iseloomulikke tunnuseid iseloomulikke tunnuseid 10 Laps selgitab raha otstarvet + 11 Laps osaleb aktiivselt + sportlikes mängudes 12 Puu- ja juurviljade nimetamine + Laps nimetab puu- ja juurviljade ja kirjeldamine nimetusi 13 Õpetada ümarvormide + Laps õõnestab ümarvorme õõnestamist pöidlaga süvendit pöidlaga süvendit vajutades vajutades
Toetumine faktidele Toetumine üldtuntud tõsiasjadele (nt Kõik me teame... On tavaline ...) Toetumine autoriteetidele: a) viitamine teistele tekstidele (nt kirjandusklassika, Piibel, muinasjutt, vanasõna, sententsid) b) tsiteerimine tsitaat peab tekstiga seostuma c) refereerimine lause või lõik, mis refereerib teise autori teksti, kirjutajal on selgitaja roll, refereeringu abil tõestatakse oma väite paikapidavust või näidatakse teiste väärhoiakuid d) nimetamine nimetada saab isikut, väljaannet, mingit dokumenti, seisukohta (eeldatakse, et lugeja on allikaga tuttav ja teab, mida seal öeldakse) e) statistiliste andmete esitamine f) teadlaste, kirjanike jt mõjukate isikute seisukohtade esitamine g) isikliku kogemuse kasutamine 2. Tundepõhised argumendid: esitatakse väärtuste, hoiakute ja tunnete põhjal Arvamus (Minule tundub.... Minu arvates... Mina usun, et... Mina soovin, et ...) Hinnang (järeldusena) Üldistus (Enamik inimesi..
Halogeenühendid – orgaanilised ühendid, kus halogeen on vahetult seotud aatomiga kovalentse sideme abil (VII A-rühm). Nimetamine: Halogeen funktsionaalse Halogeen asendusrühmana, siis rühmana, siis lõppliide(kloriid, eesliited (kloro, bromo, jodo, bromiid,jodiid,flouriid) CH₃CH₂Cl – flouro) CH₃CHClCH₂CHClCH₃ - 2,4- etüülkloriid ; CH₃Br – dikloropentaan ; metüülbromiid CH₃CHBrCH₂CH₂Cl – 3-bromo-1- klorobutaan
aru saada · Austa rääkijat · Jäta enda mõtted ajutiselt kõrvale ja teadvusta, millised on rääkija tunded · Peegelda tundeid, näita oma tekkivaid tundeid · Ära anna hinnanguid, ära süüdista, haletse 10 Suhtlemisoskused: Selge eneseväljendus · eesmärk teha end teistele inimestele võimalikult mõistetavaks · MINA-sõnum: 1) käitumise kirjeldus 2) ausate tunnete nimetamine 3)käitumise konkreetne mõju MULLE Selge eneseväljenduse mõte on näidata oma tundeid ja seost juhtunuga, mitte solvumist, mida kellegi käitumine on põhjustanud. 11 Suhtlemisoskused: Konflikti lahendamise oskused · Lahendamata konfliktid ja inimestevahelised pinevad suhted rikuvad sisekliimat ning mõjuvad väga otseselt töösooritusele. · Mõistlik on asjad nelja silma all sirgeks rääkida.
reageerida nii aluseliste kui happeliste oksiididega, seega... Oksiidide saamine · Paljusi oksiide võib saada vastava lihtaine reageerimisel hapnikuga (enamasti põlemine). · Vähemaktiivsed lihtained reageerivad hapnikuga suhteliselt aeglaselt ja leegita. · Nt Na + O Ülesanded TV lk 19 ül 5.3. A (1), B (1), C (1) Järgmise tunni tunnikontroll "Oksiidid" · Oksiidi mõiste · Oksiidide nimetamine · Oksiidi valemi koostamine · Oksiidide liigitamine · Kirjuta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrand oksiidi reageerimisel veega. Kokkuvõte · Liigitan oksiide aluselisteks ja happelisteks. · Tean, et happelistest oksiididest. reageerivad veega ainult aktiivsete metallide oksiidid. · Kirjutan ja tasakaalustan reaktsioonivõrrandid oksiidi reageerimisel veega. · Nimetan oksiidide saamisvõimalusi (2).
PENTEEN Referaat 2 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 4 Alkeenide nimetamine..........................................................................................................................6 Alkeenide isomeeria.............................................................................................................................8 Alkeenide keemilised omadused..........................................................................................................9 Alkeenide ja Penteeni leidumine(saamine)ja kasutusalad.......................................
pärija, testaminditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatud 4.4 Deposiit ajutise halduri tasu ja kulutste katteks · Kohus võib määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu mööratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. 4.5 Ajutise halduri nimetamine · .Võtnud pankrotiavalduse menetlusse, otusustab kohus kümne päeva jooksul ajutise halduri nimetamise, tehes selle kohta määruse. Kui ajutise halduri nimetamine tuleb otsustada eelistungil, otsustab kohu 10 päeva jooksul poankroavalduse saamisest istungi tiumumise aja ja edastab kutsed. Sellisel juhtub otsustab kohust ajutise halduri nimetamise 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest. · Kui kohus ei nimeta ajutist haldurit, siis protsess lõppeb. 4
Kõigi elementide kohta üldiselt. 1. Ainete keemilised omadused (reaktsioonivõrrandid). Raskemad ja uuemad reaktsioonivõrrandid: ammooniumsool+leelis, ammooniumsoola lagunemine ja saamine, nitraadi lagunemine, ammoniaak+hapnik, metall + lämmastikhape, alus + hape = vesiniksool + vesi, ränidioksiid + leelis, silikaat + hape, silikaat+sool. 2. Ainete nimetamine, valemite kirjutamine, aineklassi määramine (sh ammooniumsoolad, silikaadid ja vesiniksoolad). 3. Elementide o-a (min, max) ja redoksomadused. Näide: Määra elemendi o-a ühendis. Kas selle aine koostises käitub element a)oksüdeerijana, b)redutseerijana, c)nii oksüdeerija kui ka redutseerijana? mittemetallidel Min o-a rühma nr 8 (alati negatiivne arv) REDUTSEERIJA Max o-a rühma nr OKSÜDEERIJA Kui on vahepealne o-a, siison nii oksüdeerija kui ka redutseerija.
Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega Halogeenühendite põhilised omadused · Enamik on vedelikud või tahked ained · Hüdrofoobsed ega lahustu vees · Tihedus on suur, veest raskemad Nimetamine · Asendusrühmadeks on halogeeni aatomid, vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. · Asendusrühmade arvu väljendatatakse eesliidetega di-, tri-, tetra. · Asendusreaktsiooni puhul fluoriid, -kloriid, -bromiid, - jodiid. · Nt. Bromoetaan ehk etüülbromiid, 2-kloropropaan ehk isopropüülkloriid. Asendusnomenklatuur: Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid
Karistati väga tõsiselt kui tabati eesti keeles kõnelemas. Venestamine toimus ka läbi kiriku ning usu. Kutsuti inimesi üles õigeusku vastu võtma ning hakati ehitama vene õigeusu kirikuid. Sellest ajast on pärit ka Nevski katedraal. Keelati igasugune saksakeelne asjaajamine. Valdades toimusid asjaajamised samuti vene keeles. Dokumendid ja blanketid muudeti venekeelseks. Riigiasutustes, politseis, kohtus toimus kõik samuti vene keeles. Kõikide saksapäraste nimedega linnade ümber nimetamine venepärasteks. Ülikoolides venekeelne õpe. Asuti survestama kohalikke ajalehti. Mõned liiga rahvuslikud ajalehed keelati hoopis. Asutati ajalehti, mis kannaksid venelikke ideid edasi. Hakati kontrollima ajalehtedesse minevat infot. Takistati seltside tegemisi, tihtipeale ei antud nende asutamiseks isegi luba. Venestamine kukkus suurel määral Eesti- ja Liivimaal läbi. Vene keele kõnelejate hulk küll suurenes, kuid inimesed ei muutunud venelasteks. Kannatas rahvuslik liikumine ning
8 klass KEEMIA kokkuvõtva töö/üleminekueksami teemad ja mõisted Alla joonitud teemad on lisateemad üleminekueksami tegijatele, kokkuvõtvas töös neid teemasid ei küsita 1. Aatomi ehitus ja perioodilisustabel (aatomi ja iooni elektronskeemi koostamine perioodilisustabelis oleva info põhjal; elementide iseloomustamine perioodilisustabeli abil) 2. Nomenklatuur (oksiidide/ hapete/ aluste/ soolade valemite koostamine ja nimetamine) Reaktsioonivõrrandid (k.a. tasakaalustamine), reaktsioonitüübid (lihtaine + O2; happeline + vesi; aluseline oksiid + vesi; hape + metall; hape + alus; aluseline oksiid + hape; aluste lagunemine kuumutamisel; happeline oksiid + alus; aluseline oksiid + happeline oksiid;) 3. Lahused a. Lahustuvus (graafikult info lugemine, graafiku koostamine ja ülesannete lahendamine selle põhjal) b. Lahuse pH, indikaatorid c
linnaõigused ning nende vabadused olid piiratud. Rootsi tegi linnadele palju korraldusi ja hakkas neid oma huvidele allutama. Nüüd oli nii, et näiteks linnad, kus polnud sadamat, kaotasid võimaluse kaubanduses osalemiseks. Ka talupojad said neis muudatustes palju kahju, kuna neil polnud enam võimalust linna põgenemisega vabaks saada. Rootsi ajal oli kindlasti veel positiivseid ja negatiivseid külgi. Kuna minu jaoks oli seal rohkem miinuseid, siis ma arvan, et selle aja nimetamine ,,vanaks heaks rootsi ajaks" ei ole õigustatud. Pigem tuleks seda teha nii: Rootsi aeg- hea Eestimaa arengule, aga keeruline Eesti ala rahvale.
riigi eelarve; õigus kutsuuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi. Parlamendi kaudse kontrolli vormid: parlamenti kuuluvad valitsusparei(de) juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritel; ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaase parlamenditöö stiili; Tähtsus kommunikatsiooni kanalina. Kuidas valitsust moodustatakse? Peaministrikandidaadi nimetamine on riigipea ül. Tal tuleb arvestada riigi põhiseaduse, poliitiliste jõudude vahekorraga ning poliitiliste traditsioonidega. Kaheparteilises parlamentaarses riigis (nt UK) jääb riigipeale vaid formaalne ül kinnitada kahekordse valiku tulemus. Valimiskampaania käigus valiv oma peaministrikandidaaid erakond, seejärel annavad ühele või teisele parteile oma hääle kodanikud. Mitmeparteilises parlamentaarses riigis, kus ühelgi parlamendis esindatud erakonnal pole
Isikunimi lisandub järelosana väga loomulikult. Enamalt jaolt on tegu meesterahva nimedega. Vanemal ajal oli populaarne nimi Jüri, uuemal ajal kasutatakse isikunimetuste moodustamisel palju Kusti nime. Läbi aegade sagedasemad mehenimed on olnud veel Ants, Jaak, Jaan, Mats. Naisenimedest on palju esinenud Kai, Leenu, Liisu, Mari ja Triinu nimesid. Eesnimelised isikunimed jagunevad kolme rühma, millest järgnevalt juttu tuleb. (Mäearu 2002: 29) Keha- või vaimuomaduste järgi nimetamine Vanust märkivaid nimesid eriti palju ei ole. Väike armas poisslaps on käbimiku, tüdruk tudimann. Rohkem on sõnu, mis iseloomustavad inimest välimuse järgi. Näiteks lühike inimene on jupijaak, kõhn ja kleenuke inimene kriipsujuku, kriipsukaarel, silmapaistvalt ilus ja edev mees on tuntud ilueedina. Räpase inimese kohta öeldakse räparein, rokareedik, räpakai, mustmari. Kaltsakat kutsutakse hilpantsuks, kaltsukustiks, kaltsutriinuks. Rohkesti
vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedalegi. Pätsi tegevus Eesti vabanemisel ja vabariigi loomisel 1917-1919 oli otsutavam kui kellelgi teisel. Eesti esimene president Konstantin Pätsi isikus kehastus 1930. aastatel üha tugevamini sõltumatu Eesti Vabariik. Tema pooldajad lõid temast just sellise tegelase. Mingil määral sümboliseerib neid pürgimusi Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks nimetamine. Nii mõnedki Pätsiga seotud nähtused polnud päris vabad isikukultuslikest elementidest. Tunnustused ja aunimetused 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor (dr. jur. h. c.) 1935 Püha Mauritiuse ordu (Itaalia) suurrist 1938 Tallinna Tehnikaülikooli tehnikateaduste audoktor 1938 Andhra ülikooli (Indias) audoktor 1938 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1938 Loodusvarade Instituudi auliige 1938 Loodusuurijate Seltsi auliige
kokkulepida 0 punkt, suunad ja mõõtühikud. Taevasfäär- kera pind, millel näivad asuvat teavakehad. Näiv liikumine- planeedid. Kinnistähed- näib, et liiguvad. 1) põhjas mitte loojuvad tähevad. 2)keskel mõlemad. 3) lõunas mitte tõusvad. O- maailma keskpunkt; t-maailmatelg; P,L- põhja- ja lõunapoolus; z- seniit ja nadiin Ekliptika- päikese trajektoor taeva sfääril. Tähtkuju- kokkulepitud piirkond taevas. Ekliptika- sodiaadi tähtkujud. Nimetamine(tähed)- heledamatel päris nimed.(Põhjanael). Tähti nim tähtkuju järgi.(alfa, beeta).Koordinaadid alfa orioon 5,55h +12(kraadi) Taevakehi iseloomustavad suurused ·Nurkkaugus ja nurkläbimõõt- · Näiv ja absoluutne tähesuurus · (Kaugus ja mõõtühik parsek) · (Mass) Taevakehade näiv liikumine · Kinnistähed-taevasfääri ja üksteise suhtes ei liigu, liiguvad ümber ringjoone, on
annaabi.ee 
