Proovikeha mass, g Mõõtmed, cm Tihedus Tihedus Proovi-keha antud Puidu olek enne pärast Niiskus niiskusel nr. a b h niiskusel kuivatamist kuivatamist sisaldus [%] 12% [kg/m³] [kg/m³] 1.90 2.10 3.10 1 5.8 5
Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm-tes. Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Vastav survetugevus määratakse valemi nr 7 ja graafiku abil. 2 4.5. Tabel 4-1 Puidu niiskus sisaldus, tihedus antud niiskusel, tihedus 12% niiskusel, survetugevus, survetugevus niiskusel 12%, aastarõngad 4.8. Proovikeha mass, g 4.9. 4.10. Mõõtmed, cm 4.15. K 4.16. S esk urve 4.11. T 4.12
Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: W = 100 * (m1 m) / m W proovikeha niiskussisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] Arvutus: Proovikeha nr. 4 m1 = 6,60 [g] m = 6,01 [g] W = (100 * (6,60 6,01)) / 6,01 = 9,8 [%] 3.2 Katsetatava puidu tiheduse määramine. Katse alguses mõõdetakse proovikehade mõõtmed täpsusega 0,01 mm. Puidu tihedus antud niiskusel arvutatakse valemiga 2. Saadud tulemused arvutatakse ümber puidule niiskusega 12% (puidu standardniiskus) valemi 3 abil. Arvutuste tulemsued on kantud tabelisse 2. Valem 2: ow = ((mw / (aw * bw * lw)) * 1000 ow puidu tihedus antud niiskusel [kg/m3] aw, bw, lw proovikeha mõõtmed [mm] mw - proovikeha mass Aruvutus: Proovikeha nr. 4. a = 18,2 [mm] b = 19,0 [mm] h = 31,0 [mm] m = 6,60 [g]
• 30 𝐾12 – redutseerimiskoefitsient, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45; kuusel 0,445; kasel ja lehisel 0,40 5. KATSETULEMUSED Puidu liik: mänd. Tabel 1. Tihedus. Proovi- Mõõtmed, mm Tihedus, [kg/m³] Puidu Maht, Mass, keha antud niiskusel olek a b h [cm³] [g] nr. niiskusel 12% 18.8 20 30.4 1 19 20 30.4 11.4 5.2 457 470 18.5 20 30.2 19.1 18.92 26.64 Kuivata-
Tuba hõre 2 5,6 5,4 4 Tuba hõre 3 5,8 5,6 4 Tuba tihe 1 6 5,6 7 tuba tihe 2 6 5,6 7 Tuba tihe 3 5,4 5,0 8 4.2 Tiheduse määramine Tiheduse määramiseks mõõteti katse keha pikkus, laius ja paksus. Valemitega 2 ja 3 arvutati tihedus. Tabelis 4.2 on välja toodud tihedus antud niiskusel ja niiskusel 12 %. (2) kus - proovikeha mass, g; proovikeha mõõtmed, cm. (3) kus - redutseerimiskoefitsient, mis võetakse tabelist 1, mis asub lisas, tabelis 1. 2 4.2 Tiheduse määramine
ow=m/V*1000 (2) m proovikeha mass [g] ow puidu tihedus antud niiskussisaldusel [kg/m3] V proovikeha ruumala [cm3] Saadud tihedus arvutati ümber puidule niiskusesisaldusega 12% valemiga (3). Saadud tulemused märgiti tabelisse 4.2. o12= ow/ K12w (3) o12 puidu tihedus niiskussisaldusega 12% [kg/m3] ow puidu tihedus antud niiskusel [kg/m3] K12w redutseerimiskoefitsent, mis võeti tabelist 3.1 Tabel 3.1 Niiskussisaldus Redutseerimis- Niiskussisaldus Redutseerimis- % koefitsent % koefitsent 5 0,972 13 1,004 6 0,977 14 1,007 7 0,981 15 1,010 8 0,985 16 1,014
ow=m/V*1000 (2) m proovikeha mass [g] ow puidu tihedus antud niiskussisaldusel [kg/m3] V proovikeha ruumala [cm3] Saadud tihedus arvutati ümber puidule niiskusesisaldusega 12% valemiga (3). Saadud tulemused märgiti tabelisse 4.2. o12= ow/ K12w (3) o12 puidu tihedus niiskussisaldusega 12% [kg/m3] ow puidu tihedus antud niiskusel [kg/m3] K12w redutseerimiskoefitsent, mis võeti tabelist 3.1 Tabel 3.1 Niiskussisaldus Redutseerimis- Niiskussisaldus Redutseerimis- % koefitsent % koefitsent 5 0,972 13 1,004 6 0,977 14 1,007 7 0,981 15 1,010 8 0,985 16 1,014
11 5,54 5,52 0,4 12 5,11 5,09 0,4 2. Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutatakse valemiga nr 2: Tihedus Mass enne Mõõtmed Maht [cm3] Antud kuivatamis [mm] V niiskusel Prk nr t Tihedus paksus laius kõrgus Niiskusel 12% a b h m1 23,0 20,4 30,9 1 22,9 20,4 31,0 14,542358 619 527 22,9 20,5 31,2 9,00 22,9 20,5 31,2
Männi niiskust mõõdetakse niiskuse analüsaatoriga. Analüsaator kuivatab prooovi etteantud programmi jjärig, fikseerides automaatselt kaalu alg ja lõppnäidu ning arvutades proovi niiskusesisalduse. Hariliku männi kahanemistegur : o Radiaalselt: 0,22% (Männi laud muutub õhemaks.) o Tangensiaalselt: 0,35% (männi laud mtub kitsamaks) o Mahuliselt: 0,59% (männi maht kahaneb) Hariliku männi tugevus 12%-l niiskusel, Mpa : o Survetugevus pikkikiudu: 52,2 (suurim jõud, mida saab rakendada, pikkupidi pressi alla asetatud lauale ) o Painduvustugevus: 90,0(suurim surve, mida laud talub, kui lauda pikkisuunas painutada) o Tõmbetugevus pikkikiudu: 115,1(maksimaalne tugevus, enna laua purunemist kahest otsat tõmmates) o Lõhestamisel pikkikiudu-(keskelt kaheks rebides)
TÖÖ NR. 10 BETOONISEGU OMADUSTE MÄÄRAMINE Betooni tugevuse kontroll Katsetatud betoonisegust valmistatakse proovikuubid seeriatena. Seeria koosneb 3 proovikuubist. Enne proovikuupide valmistamist kaetakse vormide sisepind õhukese määrdekihiga. Vormid täidetakse ja tihendatakse vibrolaual. Proovikeha pind silutakse. Proovikuubid vabastatakse vormidest 1-2 päeva pärast ja säilitatakse relatiivsel niiskusel 95% ja temperatuuril +20±2 0C kuni katsetamiseni. Proovikuupe katsetatakse 28 päeva vanuselt. Proovikeha 1 Katse käik: Mõõdetakse ära proovikeha: a =99(mm) b=99 (mm) F=9801 () P=213500(N) Arvutatakse survetugevus: Proovikeha 2 Katse käik: a =100mm b=99 mm F=9900 () P=199600(N); Survetugevus: Proovikeha 3 Katse käik: a =99(mm) b=100(mm) F=9900 ( P=22000(N) Survetugevus: P- purustav jõud (kg),F- proovikeha survepind (cm2);
Põllurull Põllurull on mõeldud põldude rullimiseks muldadel. Rullimine aitab niiskusel mulda tungida, parandades veevarustust.Mida tihedam on muld seda paremini säilitab ta vett ning ei lase veel nii kiiresti ära imbuda ja aurustuda.Sellepärast on hiljem taimede kasv parem ja taimkate tihedam. Veel aitab rullimine kaasa võitluses nälkjate vastu.Kevadine rullimine aitab mulda kokku suruda ja talvekahjustusi vähendada, ehk rullimine teeb mulla tihdamaks ning siis ei pääse külm nii sügavale maapinda ja ei kahjusta taimi.Mulda rullitakse külvijärgel perioodil.
10 õhkk. hõre 4,46 4,19 6,44 11 õhkk hõre 4,86 4,54 7,05 7,5 12 õhkk hõre 6,87 6,31 8,87 5.2 Tiheduse määramine Tabel nr 2. Tihedus (* arvutamisel on kasutatud redutseerimiskoefitsenti [1]) Prk. nr. Mõõtm Maht Mass Tihedus [kg/cm3] ed [cm] [cm3] [g] a b h antud niiskusel Kesk. antud Kesk. niis- niiskusel 12%* niiskusel kusel 12% 1 3,1 2,15 1,95 13,00 6,04 465 476 2 3,02 2,06 1,97 12,26 5,66 462 473 463 475 3 3,06 2,04 1,98 12,36 5,72 463 476 4 2,08 2,11 3,10 13,61 8,90 654 638
19 1,014 1,023 3 20 1,016 1,026 Tabel 3. Tiheduse määramine Puidu Mõõtmed, [cm] Tihedus, [kg/m³] Puidu Maht, Mass, olek a b h antud niiskusel olek [cm³] [g] paksus laius pikkus niiskusel 12% K 3 1,97 1,9 1 U 3 2 1,9 11,3 5,2 461 474 I 3 1,97 1,9 V 3,04 1,91 1,86 2 3,05 1,92 1,86 10,9 5,3 488 502 A 3,05 1,91 1,87 T
Nagu igat Tsemendipõhist materjali, tuleb ka krohvi tugevdada, et takistada selle lõhenemist ja pragunemist. Plast-või traatvõrk liist, tuleb kinnitatada naelte või kruvidega. Raamitud struktuuri aluskiht peab olema kuivanud enne krohvimist. Üks meetod mida sageli kasutatakse, vältimaks tekkivaid pragusid pinnal, mis võivad ilmuda on segada erinevaid akrüül viimistlusi. Akrüüli ülesanne viimistluses on katta praod, parandada välimust ja takistada niiskusel krohvi minemast. Krohvimine peab oleme kaitstud niiskuskahjustuste eest, auru läbilaskev ja niiskuskindel ilmale. Niiskustõke peab kaitsma raami vihma ja niiskuse eest, kuid samal ajal peab võimaldama veeaurul hoone seest väljuda laskma läbi seina, et ei tekiks hallitust. Esimesst kihti krohvil nimetatakse aluskrohviks, mis koosneb tsemendist ja liivast. Seda kantakse pinnale horisontaalselt või risti-rästi. Kui Esimene kiht on kuivanud võib teise kihi ei rakendada.
Põllurull Rulli otstest ulatuvad välja raudpulgad, mis kinnituvad raami külgpuude aukudesse. Külgpuud olid ühendatud mõlemast otsast peale ja alla löödud lauaga. Rullid olid valmistatud puidust. Esimesed põllurullid tuli kasutusele 19. sajandi lõpul, need olid raamita ja siledast puust kerega. Hiljem, 20 saj algul kasutati Eestis ka raamiga ja istmekohaga keerulisemaid põllurulle. Raske rull tagas mullakamakate purustamise ja tasandamise. Rullimine aitab niiskusel mulda tungida, parandades veevarustust. Mida tihedam on muld seda paremini säilitab ta vett ning ei lase veel nii kiiresti ära imbuda ja aurustuda. Sellepärast on hiljem taimede kasv parem ja taimkate tihedam. Veel aitab rullimine kaasa võitluses nälkjate vastu. Kevadine rullimine aitab mulda kokku suruda ja talvekahjustusi vähendada, rullimine tegi mulla tihedamaks siis ei pääsenud külm nii sügavale maapinda ja ei kahjustanud taimi. Mulda rullitakse külvijärgsel perioodil.
Seega omandab puit piisava aja korral ümbritseva õhu niiskusele vastava niiskustaseme ehk tasakaaluniiskuse. Mööbel paikneb enamasti küllalt kuiva õhuga ruumis, tisleritooted (uksed-aknad) puutuvad sageli kokku nii sise- kui ka välisõhuga. Puidu omadused ja kasutamine Eluruumides loetakse normaalseks õhuniiskuseks 4060%, keskkütte tõttu tuleb aga heaks pidada juba 2030%. Puit on rakulise ehitusega, vesi võib paikneda rakuõõntes (niiskusel üle 30%) ja -seintes. Kui muutub rakuseintes oleva vee hulk (niiskusel alla 30%), toob see kaasa ka raku mõõtmete muutumise: alla 30% niiskuse korral puit kahaneb. Kuna puit koosneb erinevatest rakkudest, ei ole kuivamiskahanemine tüve erisuundades ühtlane. Puidu kuivamise korral muutub saematerjali kuju sõltuvalt sellest, millisest tüve osast laud või pruss välja on saetud. Männi- ja kuusesaematerjali
Tiheduse arvutamiseks kasutas autor valemit 2. Kuivad ja niisked katsekehade tihedus on arvutatud ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga 3. Tabel 2. Puidu tihedus Proovi- Puidu Proovikeha Maht Mass Niiskuse Tihedus [kg/m3] keha nr. olek mõõtmed [mm] [cm3] [g] sisaldus [%] a b h antud niiskusel niiskusel 12% Vee 33,93 758,28 T-1 19,76 19,96 30,80 12,15 9,46 778 kesk kond 40,91 712,47 V-1 20,14 19,90 31,36 12,57 9,19 731
KÕRB Kõrb on ala, kus aastane sademetehulk jääb alla 250 mm. Kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötmes, seega ei saa öelda täpset temperatuuri kõrbes. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendatel laiuskraadidel nii põhja kui ka lõunapoolkeral. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. · · · · Kõrbe liike · Liivakõrb · Savikõrb · Lössikõrb · Kivikõrb · Soolakõrb Kõrbi esineb... · Sisemaal Gobi kõrb, Suur nõgu · Külmade hoovuste läheduses Namibi kõrb, Atacama kõrb · Mäestike varjus Surmaorg, Patagoonia kõrb · Laskuvate õhuvoolude läheduses Suur Victoria kõrb, Sahara kõrb Araabia kõrb · Asub Aafrikas Niiluse ja Punase mere vahel.
ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara. -Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks Gobi. -Samuti võivad tekkida kõrbed mäestike tuulealustele külgedele, näiteks Surmaorg. -Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu. Kõrbes on palju taimi näiteks: Datlipalm Datlipalm on kõrbes kõige levinum palmiliik. Leidub peamiselt Saharas, Araabias. Ta on sealse kliimaga hästi kohanenud. Kuid ta kasvab ka väljaspool kõrbe. Datlipalm elab kuni 200 aastaseks. Harjashein Harjashein kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes. Nii ei kattu ta kiiresti liivaga. Kaktus
Suhkru puhul on tähtis eeskätt kristallide väiksus, sest nii saavutatakse suurem kokkupuutepind. Vahustamise tulemusena vangistatakse õhk valkkiledest kujunenud ja suhkru stabiliseeritud ruumidesse. Väga oluline on beseetoodete valmistamisel nende küpsetamise temperatuur ja aeg. Ülemäära suur kuumus ja lühike küpsetusaeg viivad pinnakihi liiga kiire kuivamiseni, suhkrute karamellistumiseni ja lõpuks isegi valkude kõrbemiseni. Kuivanud pinnakiht ei lase niiskusel seestpoolt auruda ja nii on selliste beseede sisemus niiskelt nätske ja kleepuvalt sitke. Sama probleem tekib ka suurte ja paksude beseeküpsetiste valmistamisel. Õhkkuiva besee saamiseks on vajalik pigem soojas kuivatamine kui küpsetamine. Kerge ja õhuline Vaatamata kuivusele, on beseede mõlemad koostisosad – nii suhkur kui ka munavalgud – altid niiskust imama, eriti torkavad selle poolest silma suuremad suhkrukristallid. Järelikult niiskes beseesid hoida ei saa.
põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest. Samuti võivad tekkida kõrbed mäestike tuulealustele külgedele. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. Kõrbed võivad tekkida ka püsiva temperatuuriversiooni korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad hoovused, mis jahutavad alumist õhukihti. Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega pilvi moodustada. VIKTORIIN! 1. Milline on aastane sademete hulk kõrbes? 2. Nimetage 3 kõrbe liiki. 3. Millised on kõrbe moodustumis põhjused? Nimetage vähemalt 2 põhjust. 4
ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara. Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks Gobi. Samuti võivad tekkida kõrbed mäestike tuulealustele külgedele, näiteks Surmaorg. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu. Kõrbed võivad tekkida ka püsiva temperatuuriinversiooni korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad hoovused, mis jahutavad alumist õhukihti. Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega pilvi moodustada. Selline on olukord Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus paikneb maailma kõige kuivem kõrb Atacama. Sahara Sahara on kõrb Aafrika põhjaosas.
1.1.3 Täisnurksus Täisnurksus tuleb määrata standardi EN 824 järgi. Tahvlite ja plaatide puhul ei tohi pikkuse ja laiuse suunas määratud täisnurksushälve olla suurem kui 5 mm/m. 1.1.4 Tasapinnalisus Tasapinnalisus tuleb määrata standardi EN 825 järgi. . Tahvlite ja plaatide puhul ei tohi tasapinnalisuse hälve olla suurem kui 6 mm. 1.1.5 Mõõtmete stabiilsus Mõõtmete stabiilsus spetsifitseeritud temperatuuril ja niiskusel tuleb määrata standardi EN 1604 järgi. Katse tuleb teha pärast 48-tunnist hoidmist temperatuuril (23±2) ºC ja suhtelisel niiskusel (90±5) %. Paksuse suhteline muutumine ei tohi ületada 1%. Pikkuse suhteline muutumine ja laiuse suhteline muutumine ei tohi ületada 1%. Tasapinnalisuse suhteline muutumine ei tohi ületada 1 mm/m. 1.1.6 Tõmbetugevus paralleelselt pinnaga Tõmbetugevus paralleelselt pinnaga tuleb määrata standardi EN 1608 järgi. Käsitsemiseks
seevastu peegeldab ligi 90% temani jõudnud valgusest; värske lumi (peamiselt polaaraladel) peegeldab kuni 98% temani jõudnud valgusest. Kiirgus, mis maapinnal või vees neeldub, soojendabki maapinda. Troposfäär (atmosfääri alumina kith, ulatub umbes 10 km kõrgusele maapinnast) saab suurema osa oma soojusest aluspinnalt, kusjuures soojuse kandumisel troposfääri ülaossa on tähtis roll pinnalt aurunud niiskusel, mis pilvedena välja kondenseerudes annab ümbritsevale õhule sama hulga soojust, mis kulus tema aurustamiseks aluspinnal. Madalrõhkkondade keskmed on "korstnad" atmosfääris, kus toimub intensiivne soojuse ja niiskuse ülekanne troposfääri ülakihtidesse. Maa atmosfääris enim levinud kasvuhoonegaas on veeaur (H2O). Pole saladus, et kuiva õhuga kõrbes on päeva ja öö temperatuurkontrastid kordades
ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara. Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks Gobi. Samuti võivad tekkida kõrbed mäestike tuulealustele külgedele, näiteks Surmaorg. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu. Kõrbed võivad tekkida ka püsiva temperatuuriinversiooni korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad hoovused, mis jahutavad alumist õhukihti. Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega pilvi moodustada. Selline on olukord Lõuna-Ameerika läänerannikul, kus paikneb maailma kõige kuivem kõrb Atacama.
Näiteks Fibo 3 plokkidel on poorideväline ruumala ca 30% ja seetõttu on soovitav müüritise välispind läbipuhumise vältimiseks tihendada kas pahteldamise või krohvimisega. Eriti oluline on teha krohvitööd ukse- ja aknapaledel ning seda soovitavalt enne lengide paigaldamist. Külmakindlus Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Külmumise korral on niiskusel piisavalt ruumi jääkristallide tekkimiseks. Plokid dreenivad vaba vett, sest poorideväline ruumala on läbitav ja kapillaarselt mitteimav ning sisemine pooride ruumala on suletud. See teeb plokid külmakindlaks tingimusel, et plokid ei asu vees. Fibo plokkide külmakindlus on 50 tsüklit. Veeimavus ja niiskusesisaldus Fibo plokid imavad vett väga vähesel määral ja selle põhjuseks on materjali jämepoorne struktuur, mis ei võimalda niiskusel kapillaarselt levida
raske leida ja likvideerida. Külmakahjustused tekivad, kui materjali poorides olev vesi külmub. Mahumuutuvusega kaasneb suur jõud, mis võib purustada igasuguse kivi. Kõige levinumad külmakahjustused tekivad leketest, mille põhjustavad katkised vihmaveetorud, katteplekid jne.Teine levinud külmakahjustuste põhjus on pinnasest või maapinnalt müüri imendunud niiskus. Venematel hoonetel tavaliselt puudub vundamendi ja seina vahel niiskustõke, mis takistaks niiskusel kapillaarjõu toimel seina tungida. KROHV JA NIISKUS Müüri ladumine kihihaaval on suur töö ja valmis müür vajab kaitset. Vanasti krohviti see sama mördiga, millega laoti müür. Krohvi kaitseks värviti mördi sideaine lubja baasil tehtud värviga. Müüritis, krohv ja värv sobisid omavahel tehniliselt hästi. Värv ja krohv on seega müüri kaitsel, neid on kerge hooldada ja parandada. Tavaliselt on vanad müürid tehtud massiivsetest looduslikest kividest või tellistest
nähtavale. Kvaliteetne on puidu südamepoolne lülipuidu osa. See on nn surnud puit, millel on poorid sulgunud ning puit enam ei mängi. Maltspuidus toimub toitainete liikumine ning see mängib. o Kontrolli, kas akna veenina on tihedalt vastu akent. Kui akna ja veenina vahel on pragu, ronib sinna niiskus sisse ja puit hakkab mädanema. Jälgi, et veenina oleks kaldega näljapoole. Veeninal olgu alati soon all. Niiskusel on omadus mööda puitu ka ülespoole ronida. Soon takistab niiskuse liikumist ja veetilk kukub soone kohalt alla. o Jälgi, et akende tugevdusnurgad oleks tihedalt vastu aknaraami. Kui on pragu, ronib niiskus akna ja metallnurga vahele ja hakkab metall hakkab roostetama. Praod võid kittida linaõlikitiga ja siis värvida. Paul Tilk
1. Absoluutne niiskus a) tiheduse kaudu Valem: Q= m:V Def. absoluutne õhuniiskus on füüsikaline suurus, mis mõõdetakse 1 m õhus sisalduva veeauru massiga grammides. b) rõhu kaudu ( 1 mm/Hg; 1Pa) Def: absoluutne õhuniiskus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse õhus sisalduva veeauru osarõhuga. 2. Seda väljendab relatiivne ehk suhteline niiskus. Valemid: roo jagatud roo indeksiga 0 korrutatud 100% Tihedus ja rõhk on absoluutsel niiskusel antud kas tiheduse või rõhu kaudu.p0 , roo 0 on küllastunud auru rõhk/tihedus teatud temperatuuril. Absoluutne niiskus ei sõltu temperatuurist. Suletud ruumis absoluutne niiskus on jääv, ometi tunneme , et temperatuuri langemisel läheb õhk niiskemaks. Põhjus seisneb selles, et igale temperatuurile vastab teatud kindla massiga küllastunud aur. Mida madalam on temperatuur, seda väiksem on talle vastava küllastunud auru mass.
Hetkel Eesti ehituspoodides on põhimõtteliselt müügil kuue erifirma ehituskivi. Müürikividest tuntuimaks võib pidada Weberi kuulsat fibo kergkruusplokki. Fibo plokid koosnevad Leca kergkruusast ning sideaineks on kasutatud tsementi. Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Fibo plokid imavad vett väga vähesel määral ja selle põhjuseks on materjali jämepoorne struktuur, mis ei võimalda niiskusel kapillaarselt levida. Kuna tegu on kaalult kerge materjaliga, siis paraku Fibo plokkseinte müraisolatsiooni näitajad ei ole sama head, kui raskest betoonist plokkseintel (nt. Columbia-kivi). Tänu Fibo plokkide jämepoorsele struktuurile ja suhteliselt madalale soojusjuhtivusele on Fibo müüritisel väga kõrge tulepüsivus. Fibo plokki hind jääb vahemikku 0,90 - 2,68. AEROC Classic plokid on valmistatud poorbetoonist kuivtihedusega 425 kg/m³ ja survetugevusega fb=3,0 N/mm² (3 MPa)
Sideainetena on enim tuntud muna, kohupiim, õlu, jahu, mida vastavalt töödeldes saab liimaine, mis hoiab värvi täiteaineid omavahel koos ja tagab värvi nakkuvuse. [1] Sünteetilised värvid moodustavad värvitud pinnale kileja, õhku läbilaskmatu kihi. See aga soodustab niiskuse kondenseerumist ja hallitusseente tekkimist. Viimased on omakorda mürgiks nii sissehingajatele kui ka majale. Seevastu ökoloogilised värvid ehk looduslikud värvid võimaldavad niiskusel liikuda läbi värvikihi, kiht ise jääb aga veekindlaks (v.a liimvärvid). Kuna nad ei sisalda tervisele kahjulikke ühendeid, loovad nad hea sisekliima ning ei kahjusta tervist. Looduslikud värvid sobivad hästi allergikute ning astmaatikute kodudesse. [9] Selliste värvide ülejäägid võib komposti hulka lisada ning lagunedes ei jää neist keskkonda koormavaid jääke. Nende tootmine on keskkonnasõbralik ja energiasäästlik ning laseb peale kantaval pinnal hingata. [2]
6 Tabel 5.2.2 5.3.Tiheduse määramine Proovi- Mõõtmed [mm] Tihedus, [kg/m3] Puidu Maht, Mass, keha [g] olek [cm3] nr. antud niiskuse a b h niiskusel l 12% 1 20.3 20.0 28.1 11.4 4.8 421 424 2 Kuiv 20.0 20.0 30.2 12.1 6.0 497 497 3 19.6 19.9 29.5 11.5 5.6 487 482 4 19.8 20.3 29.2 11.7 5.2 443 440 Õhk- 5 20.2 20.0 30.0 12.1 7.0 578 574
ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk. Selline kõrb on Sahara. Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks Gobi. Samuti võivad tekkida kõrbed mäestike tuulealustele külgedele, näiteks Surmaorg. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu. Kõrbed võivad tekkida ka püsiva temperatuuriinversiooni korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad hoovused, mis jahutavad alumist õhukihti. Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega pilvi moodustada. Selline on olukord Lõuna-Ameerika läänerannKõrbed on maa kõige kuivemad paigad ja eluks ebasobivad Sahara lõrb laieneb iga
wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine ) Riietus Õige riietus on suusatamisel väga oluline. Riietus on sobiv kui sa tunned ennast mugavalt ka pärast trenni. Riietusei tohi lasta tuult läbi, kuid peab juhtima niiskuse kehast eemale. Tihtipeale on viga panna selga liiga soojadriided, mis põhjustavad meeletut higistamist, sest see teeb sind väsinuks ja suurendab hiljem ka külmetamise ohtu. Seetõttu soovitatakse kanda sobivaid spordiriideid, mis lasevad niiskusel haihtuda ja jätavad keha ümber kuiva õhu kihi. Suusasaapad ei tohi kunagi olla parajad, vaid pigem pool numbrit või number suuremad. Kui saapad on liiga ümber jala ja pigistavad, hakkavad jalad külmetama ja saapad hõõruma. ( Viide: http://www.oxfordpark.ee/334est.pdf ) Spordi poodidest leidub profesionaalne spordi riietus, spetsiaalsetest materjalidest, mis on mõeldud
10 5,60 5,16 8,53 11 Õhkkuiv Hõre 4,47 4,11 8,76 12 4,44 4,09 8,56 4.2 Tiheduse määramine Proovik Mõõtme Maht Mass Tihedus, [kg/cm3] eha nr d, [mm] [cm3] [g] a b h Antud Niiskusel (paksus (laius) (pikkus niiskuse 12% ) ) l 1 19,23 21,20 30,33 12,36 5,92 0,00048 0,00049 2 19,30 21,23 30,47 12,48 5,91 0,00047 0,00048 3 19,20 19,93 30,87 11,81 5,43 0,00046 0,00047 4 20,37 21,27 31,33 13,57 9,16 0,00068 0,00057
Samal eesmärgil klopiti ja tambiti segu tugevalt. Mördis ühineb kaltsiumhüdroksiid aja jooksul õhus leiduva süsihappegaasiga ning aegamööda kivinedes muutub taas lubjakiviks. LUBIMÖRT Vastupidiselt jäigale ja ehitise loomulikku hingamist tõkestavale tsemendile, on lubi elastne ja niiskust läbilaskev materjal. See talub müüritise nõrka liikumist ning lubab müüri ja krohvi sattunud niiskusel paremate ilmastikutingimuste korral välja kuivada, hoides ära suuremad müüri ja krohvi kahjustused. Lubimördi koostis on läbi ajaloo suuresti varieerunud, ulatudes 1:1 mahuosa lubja ja täiteaine segust tänapäeval levinud 1:3 mahuosa seguni. Vanemad mördid on üldiselt sideainerikkamad. Taoline suur erinevus võib olla põhjustatud lubja kvaliteedist. Mida kvaliteetsem on lubi, seda suurem võib olla täiteaine kogus.
* võõpamine (kreosoot, ligno, Pinotex, Boracol, Environmental Deepkill Paste, Donoliit jt); * süvaimmutus (elamute puhul põhiliselt soolalahused – CCA jt), mida saab küll kasutada ainult asendatavate detailide puhul. Levinud viga, mida puitseinte renoveerimistööde puhul tehakse, on seina alumise elemendi vahele hüdroisolatsioonikihi paigaldamata jätmine. Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis isolatsioonikihi puudumisel on võimalik vundamendis oleval niiskusel liikuda puitkonstruktsioonidesse. Kui veesisaldus puidus tõuseb 18%-ni või üle selle, saavad seeneeosed hakata puidu pinnal arenema. Väga oluline on paigaldada seina kuivad puitmaterjalid. Madal veesisaldus ei ole määrav mitte ainult erinevate biokahjustuste vältimiseks, kuid ka mahukahanemiste vähendamiseks. Veesisaldus mängib suurt rolli rõhtpalkseinte puhul, sest radiaalsuunas on puidu mõõtmete sõltuvus veesisaldusest kõige suurem. 2
Tuuletõkkeplaadi puhul on tähtsad tema niiskusjuhtivus, soojatakistus ja mõnevõrra ka niiskusmahtuvus. Tuuletõkkeplaadi soojatakistus mõjutab piiret kahest aspektist. Esiteks vähendab see oluliselt külmasildade mõju. Teiseks tõstab suurem soojatakistus tuuletõkkeplaadi sisepinna temperatuuri, alandades sellega pinna suhtelist niiskust ja suurendades piirde kuivamispotentsiaali. Suurem niiskusjuhtivus võimaldab piirdesse kogunenud niiskusel kiiremini välja kuivada. Tuuletõkkeplaadi niiskussisaldus kõigub tavaliselt väga suures ulatuses, millest sõltuvalt muutuvad ka tema omadused. Peale sooja- ja niiskusjuhtivuse muutuse tuleb välja tuua ka materjali niiskusest tingitud mahumuutused, sest neist tingitud "elamine" vähendab piirde õhupidavust. Mineraalvillad ei "mängi" niiskussisalduse muutudes nii palju kui puitkiust tuuletõkkeplaadid. Võrreldes samades tingimustes mineraalvillast, puitkiudplaadist ja kipsplaadist
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusfüüsika kodutöö ,,Frost formation and Condensation in Stone-wool Insulations" Artikli refereerimine Tallinn 2011 Kondensaadi ja härmatise moodustumine kivivill-isolatsioonis Kokkuvõte Ehitusplatsidelt saadud praktilised kogemused tõendavad, et kondenseerunud niiskusel on negatiivseid effekte kiulistele isolatsioonimaterjalide. Kondenseerunud niiskus võib vähendada termilisi omadusi ja sellest tulenevalt muuta süstemaatiliselt elukvaliteeti elamutes. Sellega võib ka kaasneda suurenenud tolmu, vetikate ja hallituse teke ning kahjustused konstruktsioonis, mis on põhjustatud kondenseerunud niiskuse külmumisel talveperioodil. See töö kannab ette laboratoorse eksperimendi, mis on suunatud härmatise tekkele ja kasvule
Toidulaud. Toidulaua moodustavad lendavad putukad. Nagu näiteks kärbsed, mardikad, sääsed, parmud, aga ka kiilid ja liblikad. Poegi toidetakse sama toiduga, mida söövad vanalinnud isegi. Pereelu. Pesitsemiseks eelistatakse võimaluse korral siseruume. Pooliku kausi kujuline pesa tehakse märjast mudast ja savist ning ehitatakse loomalautadesse või kõrvalhoonetesse, aga ka sildade alla. Tugevuse ja parema sidususe saamiseks segatakse muda hulka kõrsi ja karvu, mis omakorda lubab niiskusel ja kuivusel ,,mängida" ning pesa ei kuku alla. Lõpuks vooderdatakse seest pehmete sulgede ja karvadega. Mai teisel poolel või juuni alguses munetakse täis esimene kurn (ca 3-7 punakas-pruuni täpilist muna). Teist korda saab kurn tavaliselt täis juuli lõpus või augusti alguses. Haub emaslind ning ca 14 päeva pärast kooruvad pojad, keda tuleb pidevalt toita (kuni 600 korda päevas). Pojad lahkuvad pesast pärast 19-22 päevast toitmist
juures ning niiskes keskkonnas soodustab keha kategooria IIa korral suveajal on üldist jahtumist, nahahaiguste teket, luu- ja 21°C...23°C ja külmal aastaajal 17°C... liigessüsteemi haigusi (liigesepõletikud jm 20°C suhtelisel niiskusel 40%...60%. -kahjustused). Külm töökeskkond võib soodustada töötajal pidevat nohu, kuiva või märga köha, silmade punetust, nahalöövet. Need häired esinevad ka ilma, et töötaja oleks end külmetanud
16. Alati tehke kindlaks, et kaas on suletud ja ärge avage seda, kui vesi keeb. Võite saada põletushaavu, kui kaas eemaldatakse veekeetja töötamise ajal. 17. Ärge kasutage seadet muudel eesmärkidel, kui need milleks see mõeldud. 18. Ärge kasutage õuetingimustes. 19. Hoidke kasutusjuhend alles. Hooldamine ja puhastamine Alati eemaldage seade vooluvõrgust enne puhastamist. Mitte kunagi ärge kastke seadet või juhet vette ja ärge laske niiskusel kokku puutuda nende osadega. Pühkige korpuse välispind niiske lapi või puhastajaga, mitte kunagi ärge kasutage mürgiseid puhastusvahendeid. HOIATUS: Ärge kasutage kemikaale, rausat, puust või söövitavaid puhastusvahendeid, et puhastada veekeetja välispind. Nõudepesu masin Ohutusnõuded 5 Enne seadme installeerimist veenduge, et seade ei ole saanud kannatada transportimise käigus.
2) ja joonise 2.1. järgi kahaneb, siis õhu jahtudes suhteline niiskus kasvab ning küllastuse saabudes aur kondenseerub. Temperatuuri, mille korral õhus olev veeauru rõhk muutub küllastavaks (suhteline niiskus kasvab kuni 100%) nimetatakse kastepunktiks. Kastepunkt leitakse sõltuvuse e s = e s ( T ) pöördfunktsiooni abil. Veeauru hulka (suhtelist niiskust) määratakse sageli kuiva ja märja termomeetri abil. Märjas termomeetris toimub suhtelisel niiskusel <100% pidev aurumine, milleks kulub soojust ning sel juhul märg termomeeter näitab väiksemat temperatuuri kui kuiv termomeeter. Veeaur on õhust kergem ning niiske õhk on väiksema tihedusega kui kuiv õhk. 2.2. Temperatuuri kihistus atmosfääris Vaatleme esialgu ideaalset juhtumit, kus atmosfääris ei toimu soojuse neeldumist ega kiirgamist, ning õhuosake liigub atmosfääris ilma soojusvahetuseta, st adiabaatiliselt üles- alla
hoones. Vanade majade puhul aga ei olegi alati soovitav sokli osa soojustada, kuna see võib põhjustada hoopis palju muresid. Kuna võib rikkuda hoone niiskusreziimi. 2.1 EPS Üks enimkasutatav materjal on EPS (Expanded polystyren) valge vahtpolüsterool, paisutatud polüstüreengraanulite liimumise tulemusena tekkiv materjal, milles on 2% polüstüreenplasti ning ülejäänud 98% on puhas õhk, graanulite vahel on õhuruum, mis siis võimaldab niiskusel materjali tungida. Ei sisalda hallitavad ega mädanevaid komponente ega ei ole tervisele kahjulik. Kuid ostes tuleb tähele panna ka seda, et ostaksite ikka vundamendi soojustamiseks mõeldud EPS-i, mitte tavalise, markeeringutega EPS60F, EPS80F, EPS100F, EPS200F. Seega peab jälle mainima, et eelnevalt tuleb korralikult materjale uurida, et vältida hilisemaid probleeme. EPS-isolatsioonimaterjalide koormustaluvus on vahemikus 50...400 kPa
jämehööveldatud sisepind. Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse vastava märgiga. MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitusinfokaardis RT 211010750-et. Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse mõõduparandus selliselt, et niiskuse suurenedes või langedes 5% võrra suurendatakse või vähendatakse saematerjali mõõtu 1% võrra. Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu. Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit. Kui kahtlete, valige pigem paks kui õhuke puittoode, sest puidu vastupidavus ja tugevus sõltuvad selle paksusest. Üle nelja meetri
teistest seentest transportida vett. Just see võime teebki vammi eriti ohtlikuks. Nii suudab seen ise reguleerida oma niiskusreziimi ja hoida see endale vajalikul tasemel. Tselluloosi lagundades eritab vamm jääkproduktina vett. Nii "väänab" ta isegi suhteliselt kuivast puidust viimsegi niiskuse välja, teeb naabruses oleva kuiva puidu niiskeks ja nakatab ka selle. Liialt märja puidu seen kuivatab, eritades vett suurte tilkadena. Siiski peab niiskusel olema algallikas, et seen saaks arenema hakata. Majavamm sööb kõiki materjale, mis sisaldavad tselluloosi (puit, paber, tapeet jne.), ja lagundab kõiki materjale, mis on aluselised. Igal aastal lagundavad majaseened väga suuri elamis- ja ettevõtluspindu, mille taastamiseks kulub kümneid tuhandeid eurosid. Vaatamata sellele ei pööra enamik inimesi majaseente ohtlikkusele küllaldast tähelepanu. 2. KASVUTINGIMUSED
ARVUTUSNÄIDE Töökojas kasutatakse järgmisi seadmeid ja nende lähteandmed Seadme nimetus Õhukogurite Minimaalne Õhu väikseim Jäätmete kogus, m3/h Õhuko- arv õhukulu liikumiskiirus guri takis- ühe koguri v, m/s tustegur kohta, m3/s puidu niiskusel kuni üle kokku s.h 20% 20% tolmu 1. Lintsaag 1 0,33 15 16 0,065 0,029 1,0 2. Freesmasin 1 0,25 17 18 0,052 0,0021 0,5 3
tulevadki liimühenduse kohad nähtavale. Kvaliteetne on puidu südamepoolne lülipuidu osa. See on nn surnud puit, millel on poorid sulgunud ning puit enam ei mängi. Maltspuidus toimub toitainete liikumine ning see mängib. Kontrollida, kas akna veenina on tihedalt vastu akent. Kui akna ja veenina vahel on pragu, ronib sinna niiskus sisse ja puit hakkab mädanema. Jälgida, et veenina oleks kaldega näljapoole. Veeninal olgu alati soon all. Niiskusel on omadus mööda puitu ka ülespoole ronida. Soon takistab niiskuse liikumist ja veetilk kukub soone kohalt alla. Jälgida, et akende tugevdusnurgad oleks tihedalt vastu aknaraami. Kui on pragu, ronib niiskus akna ja metallnurga vahele ja hakkab metall hakkab roostetama. Praod võib kittida linaõlikitiga ja siis värvida. 8. TEOSTATUD TÖÖD 7.1.Tööülessanne Tööulessandeks oli restaureerida vanad puitaknad. Komplekti kuulusid aknapiit ning neli aknaraami. 7.2.Tööetapid
infokaardis RT 21–1010750-et. Sisevoodrilaudade kvaliteediklassid on männil EM (erivalikmänd), VM (väheokslik mänd), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad mänd). Kuusepuidu kvaliteediklassid on VK (väheokslik kuusk), TK niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse (terveoksaline kuusk) ja OK (okslik kuusk). mõõduparandus selliselt, et niiskuse suurenedes või langedes 5% võrra suurendatakse või vähendatakse saematerjali mõõtu 1% võrra. Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem, mis põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning
infokaardis RT 211010750-et. Sisevoodrilaudade kvaliteediklassid on männil EM (erivalikmänd), VM (väheokslik mänd), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad mänd). Kuusepuidu kvaliteediklassid on VK (väheokslik kuusk), TK niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse (terveoksaline kuusk) ja OK (okslik kuusk). mõõduparandus selliselt, et niiskuse suurenedes või langedes 5% võrra suurendatakse või vähendatakse saematerjali mõõtu 1% võrra. Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem, mis põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning
annaabi.ee 
