Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nihik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nihik, joonlaua, rahvakeeles, nihkkaliiber, supler, mõõtetulemus, siseläbimõõdu, 05mm, digitaalsedTartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond NIHIK JA TEMA KASUTUSVÕIMALUSED Iseseisev töö Juhendaja Tartu 2011 1 Nihik ehk nihkmõõdik (rahvakeeles ka nihkkaliiber, supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb siis lugemile lisada mõõteharule märgitud parandus, näiteks 10 millimeetrit. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv raam varustatud vardaga. Nihiku täpsus on tavaliselt kas 0,1 mm või 0,05mm. Viimastel aastatel on hakanud levima ka digitaalsed nihikud. Nooniuse ehitus oleneb ka mõõteriista mõõtetäpsusest
Tartu Kutsehariduskeskus - - Tutvuda mõõteriistadega (nihik, kruvik) Kursusetöö - Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Nihik...............................................................................................................................4 3. Kruvik.............................................................................................................................7 4. Kokkuvõte.......................................................................................................................9 5. Kasutatud kirjandus.............................................................................
Töö teoreetilised alused: Noonius: Paljudel mõõteriistarel, sh. Nihik ja kruvik, on paralleelselt liikuvale osale mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Lugemi fikseerimine on mõõtekriipsu kokkulangemisel mõõteskaala mingi kriipsuga võrdlemisi täpne, kuid mitteühtimise korral silmaga kümnendikosade hindamine ei anna täpset tulemust. Täpsuse lisamiseks lisatakse põhiskaalale lisaks abiskaala, noonius, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Nooniuse jaotise
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja toru) Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Teostatud: . Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Teostatud: . Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika instituut Üliõpilane: Taivo Naarits Teostatud: . Õpperühm: EATI - 11 Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel Skeem 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius. Mõõtmiseks nimetatakse antud füüsikalise suuruse võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. Paljudel mõõteriistadel nagu nihik, kruvik, goniomeeter jne. on mõõteskaalaga paralleelselt
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 1 ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Tutvumine nooniusega. Töövahendid: Nihik, kruvik, mõõdetavad Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse esemed (plaat ja toru) mõõtmisel Skeem L= M+NT TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Noonius Mõõtriistadel nagu nihik, kuruvik, goniomeeter jne, on mõõteskaalaga paraleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Kriipsu ja skaala kokkulangemist saab fikseerida üsna täpselt, nende
NIHIKU KASUTAMINE Nihik (rahvakeeles ka supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Nihik koosneb peaskaalast ja abiskaalast (noonius). Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Ülemiste mõõtehaaradega mõõdetakse detailide siseläbimõõte, alumiste mõõtehaaradega detaili pikkust ja aukude sügavuse mõõtmiseks kasutatakse põhiskaalalt väljaulatuvat keelt [Pilt 1]. Nihiku parim mõõtetäpsus on sajandik millimeeter. Pilt 1. Nihik Lugem saadakse põhiskaala alguspunkti ja nooniuse skaala ehk abiskaala alguspunkti vahest. Kui lugem on null langeb põhiskaala kokku
Tallinna Tehnikaülikool Füüsika osakond Üliõpilane: Diana Turja Teostatud: Õpperühm: EALB 41 Kaitstud: Töö nr: 1 TO: ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja toru) kruviku kasutamine katsekehade joonmõõtmete määramisel. Skeem Noonius ehk vernjee on mõõteriista täpsust suurendav vahend (abiskaala), millega saab täpsustada skaalajaotise murdosi. See on mõõteriistadel mõõteskaala juurde lisatud sellega paralleelselt liigutatav osa. Nooniuse jaotise pikkus a n on põhiskaala jaotise pikkusest
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Margarita Sidorenko Teostatud: 21.02.2019 Õpperühm: IABB63 Kaitstud: Töö nr: 1 TO: ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku Nihik, kruvik, mõõdetavad esemes (toru, plaat) kasutamine katsekehade joonmõõtmete määramisel. Skeem Töö teoreetilised alused Noonius Paljudel mõõteriistadel on mõõteskaala juurde lisatud sellega paralleelselt liigutatav osa, millele on märgitud mõõtekriips. Mõõtmisel määratakse mõõtekriipsu asukoht mõõteskaala suhtes. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt.
Füüsika laboratoorne töö KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Õpperühm: ET/11 A Üliõpilased: Aimar Tamme, Vlad Romanjuk, Madis Metsala ja Sander Tähismaa Tallinn 2017 2 1) Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2) Töövahendid Elektrooniline kaal, nihikud, mdetavad esemed. 3) Töö teoreetilised alused Mõõtmine nihikuga Nihik on seade mis võimaldab mõõta pikkust, läbimõõtu ning sügavust. Mõõteharud võimaldavad mõõta ka siseläbimõõtu. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv haru varustatud ka vardaga. Mõõtmiseks asetatakse katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõt
Kui valmistatav toode koosneb paljudest detailidest on otstarbekas koostada detailide loetelu ehk spetsifikatsioon Spetsifikatsioonis on näidtaud : Detaili nimetus Detaili puhtad mõõdud Detaili tooriku mõõdud Detailide tükiarv tootes Kasutatav materjal Mõõtmed ja märkimine . Mõõtevahendid, mida puidutöötlemises kasutatakse : Tollipulk Mõõdulint Joonlaud Nihkkaliiber . Nihkkaliiber ehk nihik . Nihik ehk nihkmõõdik on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks Nihik koosneb : Mõõteharudega joonlaud millimeeter skaalaga Sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist nooniuse skaalaga Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt Joonlaua skaalalt loetakse täismillimeetrid Nooniuse skaalalt loetakse millimeetri osad
ÜLDMÕÕTMISED Aruanne Õppeaines: Füüsika Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI 11 Juhendaja: I.Georgievskaya Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 1.Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 2.Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid(3-silindrit,2 plaati) 3.Töö teoreetilised alused 3.1. Nihik -mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number(mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. -Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 3.2. Kruvik
Õppeaines: füüsika Trantsporditeaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2007 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 3.2. Kruvik. Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga
ÜLDMÕÕTMISED. 1.Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 3.2. Kruvik.
Standardimise eesmärgiks on ebaotstarbeka mitmekesisuse piiramine.Ei saa ju lubada kasutada kõiki mõõtarve, sest siis tuleks valmistada igalemõõtmele puure, hõõritsaid, keermelõikureid, kaliibreid jm ning see teekstootmise kalliks. 14 . Mis on võetud pikkuse mõõtühikuks ? Suuruste väärtuste määramiseks kasutatakse mõõtmist. Mõõtmine on mõõdetava suuruse, näiteks pikkuse või nurga, võrdlemine mõõduks võetud suurusega, kusjuures mõõtetulemus avaldatakse arvuna koos kasutatud mõõtühiku näitamisega.Pikkuse mõõtühikuks on meeter. 15 . Mis tarvis kasutatakse pikkusplaate ja kuidas nad jagunevad? Pikkusplaat on vahend pikkusühiku säilitamiseks ning pikkuse mõõtmiseks. Pikkusplaadid valmistatakse karastatud terasest. Pikkusplaatidega kontrollitakse mõõteriistade näitu, gradueeritakse skaalasid, seadistatakse mõõtevehendeid ja tööpinke. Neid kasutatakse täpseteks märkimistöödeks kuid ka
LABORATOORNE TÖÖ 2 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga Siseindikaatorit kasutatakse silindriliste avade mõõtmiseks piirides 6...1000 mm ja sisepindade kujuhälvete määramiseks. Kui mõõtepiirkond on 100...160 mm, siis mõõtemääramatus on ± 0,02 mm. 1 liikuv mõõtevarb 6 soojusisolaator 2 survehoob 7 indikaatorkell 3 varras 8 indikaatori kinnituskruvi 4 toru 9 kere
areng viib mudeli üha sarnasemaks looduses tegelikult eksisteerivaga. (näiteks aatomi mudel, Päikesesüsteemi mudel, aine siseehituse mudel jne.) Küsimused selle osa kohta: Kirjelda loodusteaduslikku meetodit. Too näide. Miks füüsikas räägitakse tihti mudelitest, mitte tegelikust olemusest? Miks mudelitest tehtud järeldusi tuleb alati kontrollida katsetega? Milleni kontrolli tulemused võivad eri juhtudel viia? IV tund: Mõõtmine ja mõõtetulemus.________________________________________ Mõõtmine on mõõdetava suuruse arvväärtuse kindlakstegemine (8.kl.- keha omaduse või nähtuse võrdlemine samanimelise ühikuks võetud suurusega). Mõõtmine on menetluste kogum mõõtesuuruse väärtuse määramiseks mõõtevahendi abil; 1. Mida mõõdame? Kas kõik asjad on mõõdetavad?(füüsikas, keemias, psühholoogias, sotsioloogias) Mõõtmine algab mõõdetava suuruse määratlusega! (definitsioon) 2. Kas selline mõõtmine on teostatav?
tollides. l" = 25,4 mm Kinnitus tollkeermeid valmistatakse läbimõõduga 3/16...4", 24...3 niidiga 1" kohta. Torukeerme profiil sarnaneb tollkeerme profiiliga, kuid samm on väiksem, profiili tipud ja põhjad ümardatud, profiil madalam. Torukeerme läbimõõduks loetakse tinglikult toru siseläbimõõtu. Torukeeret tähistatakse tähega G, millele kirjutatakse juurde tingliku siseläbimõõdu väärtus, näiteks G3/4 või G1/2jne. Koonilisi torukeermeid tähistatakse Rc3/4 või R 11/2 jne. Samm leitakse tollsüsteemi keermetel järgmiselt: 25,4 P = n mm, kus n on niitide arv tollis. Lukksepatöös tuleb sageli mõõta valmisdetailide keerme-elemente. Keerme välisläbimõõtu mõõdetakse nihiku või kruvikuga, sammu mõõtmiseks kasutatakse meeter- , toll- või torukeermekamme.
Otsa saab treida ka astmeteraga. Sellisel juhul seatakse tera lõikeserv otspinna suhtes väikese (5...10" ) nurga alla ja treitakse ristettenihkega tooriku telje poole. Sellisel juhul lõikab metalli tera abilõikeserv. On aga töötlusvaru suur, siis tekib telje poole suunatud ettenihkel jõud, mis püüab tera suruda tooriku otspinda ning see võib tulla nõgus. Puhastöötlemisel treitakse otspinda nõgususe vältimiseks ristettenihkega teljest eemale. Otspinna tasasust kontrollitakse joonlaua või nurgikuga. Kui toorik kinnitatakse padrunisse, siis peab ta sellest välja ulatuma võimalikult vähe. Välissoonte treimine ja mahalõikamine. Soonte ülesanne ja kuju: Tooriku välispinda treitakse sageli sooni.Need on
1) lõikeriistad - meisel, ristmeisel, puurid, käärid, viilid, hõõritsad, keermepuurid, -lõikurid, abrasiivtööriistad (käiad ja pastad). 2) abitööriistad - lukksepa- ja silumisvasarad, kärn, märknõel, sirkel, keermepuuri ja keermelõikuri hoidikud. 3) lukksepa-koostamistööriistad - kruustangid, mutrivõtmed, torn, lamemokktangid, käsikruustangid. 4) mõõte- ja kontrollriistad - mõõtejoonlaud, mõõtelint, välis- ja sisemõõdik (taster), nihik, kruvik, nurgamõõdik jne. Lukksepatöödel kasutatakse kahesuguseid vasaraid - ümar- ja ruutlaubaga (joon. 61a). Ümarlaubaga vasarat kasutatakse neil juhtudel, kui nõutakse suurt jõudu või löögitabavust. Ruutlaubaga vasarad valitakse kergemate tööde jaoks. Vasarad valmis- tatakse terasest 50, 40X või Y7, nende tööosad - laup ja pinn karastatakse vähemalt 15 mm ulatuses, seejärel puhastatakse ja poleeritakse. Lukksepavasaraid katsetatakse
Mõõtesuuruse puudulik def annab mõõtetulemuse määramatuse alati lisakomponendi, mis nõutava mõõtetäpsusega võrreldes võib sageli osutuda küllaltki oluliseks. 9. Mõjur Mõjur on suurus, mis ei ole otseselt mõõteobjektiks, kuid siiski mõjutab mõõtetulemust. Mõjurid põhjustavad mõõdistes tahtmatult mõõtehälbeid. Mõjuriteks on seega etalonide, etalonainete ja mõõtmise lähteandmetega seotud suurused, millest võib sõltuda mõõtetulemus, aga ka niisugused suurused nagu ümbritseva mõõtekeskkonna temperatuur, õhurõhk ja niiskus. 10.Ühik Ühik on täpselt def. suurus, mida leppelislt kasutatakse teiste sama liiki suuruste võrdlemiseks ja kvantitatiivseks iseloomustamiseks. Seega ühik on kasutusel samaliigiliste suuruste väärtuste väljendamiseks. Kuna ühik on samaliigiline suurusega, siis peab olema ühikud samapalju kui on mõõdetavaid suurusi. Ühikutel on leppelislt omistatud nimetused ja tähised
....................................................................................................8 Mõõteriistade klassifikatsioon................................................................................................8 Elektromehaanilised mõõteriistad ...................................................................................10 Elektronmõõteriistad.........................................................................................................11 Digitaalsed mõõteriistad .................................................................................................12 Pinge mõõtmine....................................................................................................................12 Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine alalisvoolul .....................................................13 Voltmeetri mõõtepiirkonna laiendamine vahelduvvoolul.................................................16 Voolutugevuse mõõtmine
areng viib mudeli üha sarnasemaks looduses tegelikult eksisteerivaga. (näiteks aatomi mudel, Päikesesüsteemi mudel, aine siseehituse mudel jne.) Küsimused selle osa kohta: ● Kirjelda loodusteaduslikku meetodit. Too näide. ● Miks füüsikas räägitakse tihti mudelitest, mitte tegelikust olemusest? ● Miks mudelitest tehtud järeldusi tuleb alati kontrollida katsetega? Milleni kontrolli tulemused võivad eri juhtudel viia? Mõõtmine ja mõõtetulemus.________________________________________ Mõõtmine on mõõdetava suuruse arvväärtuse kindlakstegemine (8.kl.- keha omaduse või nähtuse võrdlemine samanimelise ühikuks võetud suurusega). Mõõtmine on menetluste kogum mõõtesuuruse väärtuse määramiseks mõõtevahendi abil; 1. Mida mõõdame? Kas kõik asjad on mõõdetavad?(füüsikas, keemias, psühholoogias, sotsioloogias) Mõõtmine algab mõõdetava suuruse määratlusega! (definitsioon) 2. Kas selline mõõtmine on teostatav?
sõltuvalt nivelliiri pikksilmas saadavast kujutisest. Kui nivelliiri pikksilm annab õige kujutise, siis võetakse tööks selle nivelliiriga ka õigetpidi kirjutatud numbritega latt. Lattide kontrollimine Lati meeter- ja detsimeeterjaotisi kontrollitakse enne välitööde algust. Selleks asetatakse latt rõhtsale alusele, tõmmatakse terava pliiatsiga väikese kolmnurga abil iga detsimeeterjaotise lõppu kriipsuke ning ühitatakse joonlaua äär lati teljega. Lati talla vastu pannakse ziletitera, millega ühitatakse joonlaua null. Seejärel loetakse joonlaua teisest otsast esimese latimeetri pikkus ±0,1mm täpsusega. Tõstes joonlauda piki latti edasi, mõõdetakse ka teiste latimeetrite pikkused. Lati punase poole meetrite intervallide kontrollimisel alustatakse mõõtmist esimesest detsimeetri-kriipsust. Pärast seda kontrollitakse lati mõlema poole üksikud detsimeetrid
1. Kirjeldage pöördkopaga eskavaatori konstruktsiooni ja erinevate tööde jaoks tunnusparameetreid(põhilised elemendid) TROSSJUHTIMISEGA- nool, kopavars, esitugi, trosside süsteem. Mõnedel unifitseeritud töövarustus, et otsekoppa saaks seada pöördkopaks. Esitugi vajalik selleks, et suurendada noole ja tõstetrossi vahelist nurka. Koppa juhitakse tõste- ja tõmbetrossidega. Kopp on varrele kinnitatud kas jäigalt või liigendiliselt. HÜDRAULILINE ESKAVAATOR- ühest või mitmest elemendist koosnev jäik nool, kopavars ja kopp. Kõiki neid on võimalik liigutada teineteise suhtes hüdrosilindritega. TÖÖPARAMEETRID: maksimaalne keveraadius, maksimaalne kaevesügavus, tühjendusraadius ja kõrgus. Kraavide kaevamisel kasutatakse profiilkoppasid. Drenaazi ehitamisel kitsaid koppasid, mis võivad olla sundtühjendamisega. 2. Vaivundamendi rajamisel kasutatavate rammivasarate tüübid ja ehitus (loetelu, kirjeldus, põhimõttelised toimimise skeemid)
...................................................................................... 6 1.3. Dimensioonvalem................................................................................................................ 8 1.4. Suured ja väikesed ühikud................................................................................................... 9 2. Tõeline väärtus ja mõõdis. Viga ja määramatus ........................................................................ 11 3. Mõõtetulemus kui juhuslik suurus ............................................................................................. 13 3.1. Histogramm ....................................................................................................................... 14 3.2. Dispersioon ja standardhälve............................................................................................. 16 3.3. Ekse ...........................................................................................
Eraldamine (extraction) Füüsikaline eraldamine Filtreerimine (filtration) Filtreerimine Assotsieerimine (association) Assotsieerimine Kogumine (collection) Kogumine Konstrueerimine (construction) Konstrueerimine Hindamine (evaluation) Hindamine Määratletud karakteristikud Mõõtetulemus Vastavuse hindamine Joon 1 Masinaehitusliku objekti geomeetrilise tolerantsi mudel 4 GEOMEETRILISED OMADUSED Üldist Masinaehituslik detaili saab koostada punktide, joonte, ringjoonte, tasapindade, sfääride, koonuste, silindrite ja ringtorude abil. Täielikuks kirjelduseks on vaja lisada mõõtmed. Sellega saadakse ideaalne detail. Kirjeldamiseks on vajalik minimaalne arv parameetreid ning see võimaldab detaili viia elektroonsesse vormi ja
arvutusi Valideerimine - tõendamine, et kindlaksmääratud nõuded on ettenähtud kasutuseks adekvaatsed ja õiged. (N: algselt lämmastiku kontsentratsiooni mõõtmiseks vees ette nähtud mõõteprotseduuri korral võib selle protseduuri täiendavalt valideerida ka mõõtmiseks inimseerumis) Mõõtetulemus - suuruse väärtuste kogum, mis koos kogu muu saadaoleva asjakohase infoga omistatakse mõõtesuurusele. Üldjuhul sisaldab mõõtetulemus .asjakohast infot suuruse väärtuste kogumi kohta. Näiteks mõned suuruse väärtused võivad esindada mõõtesuurust paremini kui teised, mis väljendub tõenäosuse tihedusfunktsiooni abil. Mõõtetulemust väljendatakse üldjuhul suuruse mõõtmisel saadud üheainsa suuruse väärtuse ja selle mõõtemääramatuse kaudu. Kui mõõtemäärmatust peetakse mõõtetulemuse mingil kasutusotstarbel tähtsusetuks,
I osa 1. Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhiv
Vigade arvutamine on töömahukam kui katsetulemuse leidmine, kuid see-eest lihtne toiming. Enamasti mõistetakse vea all põhiviga. See on suurim erinevus eksperimendis leitud väärtuse ja tõelise väärtuse vahel. Edaspidi on ka siin vea all mõeldud põhiviga. Kui 1 kg kaalupommi (põ- hi)viga on 1 g, siis ei või vihi mass erineda massist 1 kg rohkem kui 1 g võrra. Vea tähistamiseks lisatakse füüsikalise suuruse tähise ette täht ∆. Pikkuse l viga on niisiis ∆l. Mõõtetulemus võib tõelisest väärtusest olla nii suurem kui ka väiksem, mistõttu võib viga olla nii positiivne kui ka negatiivne. Seepärast on vea ees märk "‘±"’. Mõõtetulemust on korrektne kirjutada koos veaga. Kui mikromeetriga mõõdetud lõigu pikkus on 15,0 µm ja viga on 0,2 µm, siis kirjutatakse mõõtetulemus järgmiselt: l = (15,0 ± 0,2) · 10−6 m = (15,0 ± 0,2) µm .
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1.Geodeesia harud- Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Ortogonaalpr. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Maapinna kujutamine Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne)rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetiline uuring on geodeetiliste tööde kogum, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa-alal või kavandatava või ehitatava ehitisega seotud maa-alal enne ehitusprojekti koostamist. 3. Iseloomusta geoidi, pöördelli
annaabi.ee 
