uurija, kuivõrd tema abistaja. Sellepärast kasutavad humanistlikud psühholoogid harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Sellest suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise konseptsioonid. · Kognitiivne psühholoogia kui praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950.- 1980. aastatel. Arenes tänu kommunikatsiooniteooria, küberneetika, arvutitehnoloogia ja moodsa neuroteaduse arengule ja saavutustele. Üldteoreetilises mõttes toetub kognitiivne psühholoogia Hermann von Helmholtz`i ratsionalistlikule käsitlusele psüühikast. Maailam kohta teadmiste saamine, talletamine ja kasutamine eeldab meelte vahendatud andmete ja varasema kogemuse koosmõju. Teadmised ja kogemused ei teki otse, vaid eeldavad andmete kui eelduste põhjal järelduste ja üldistuste tegemist. Kognitiivpsühholoogia on eksperimentide andmetele toetuv õpetus
ennast leida ning tervislikuks hakata. Ta on käinud koolis, kus õppis toitumise ja hea elu seost. Koolides põhinetakse teadlaste uuringutel. 2) Jüri Uljas „Eestlase keha kõneleb“: raamat põhineb tudengite vaatluste ja uuringute põhjal, mille pärast arvan, et see raamat kuulub teadusliku psühholoogia alla. 3) Daniel J. Levitin „Korrastatud mõistus“: raamatu autor Daniel Levitin kes on McGilli ülikooli psühholoogia ja neuroteaduse professor näitab rohkete eluliste näidetega vürtsitatult uusimate teadustulemuste varal, kuidas saada tänapäevases infomaailmas taas oma koduse elu, töö ja aja korraldamise peremeheks. Rahvapsühholoogia raamatud 1) Kerttu Vesik „Vikerkaarte taga vangis“: arvan, et see raamat kuulub rahvapsühholoogia raamatute alla, sest raamatus jutustavad 12 Eesti ema oma loo, kuidas elada üle sünnituse järgne depressioon.
Tartu Ülikool KEERULISTE MUSTRITE ÄRATUNDMINE Referaat-essee Tartu 2009 OSKUS KESKKONNAS OLULISI ELEMENTE ERISTADA Kuidas aju tunneb keskkonnas erinevaid mustreid ära? Tegu on tähtsa, kuid keerulise neuroteaduse valdkonna küsimusega. Vastus küsimusele aitaks kaasa tehnoloogia nagu iseseisvate robotite või tuvastusprogrammide arengule. Tänapäeval on sellise tehnika väljatöötamisega algust tehtud, kuid hetkesed tehissüsteemid pole võrreldavad inimeste võimetega. Oskus erinevaid kujutisi keskkonnast eristada on äärmiselt oluline organismi ellujäämise seisukohalt. Tegu on vajaliku võimega, mille abil elusolend täidab mitmeid eluks vajalike toiminguid
10. Millised on peamised õppimise teooriad, nende teooriate iseärasused? · harjumine e. habituatsioon*tundlikkuse teravnemine e. sensitisatsioon*õpitakse ära mingi seos stiimulite või sündmuste vahel s.o. klassikaline tingimine.* õpitakse ära mingi seos oma tegevuse ja selle tagajärgede vahel s.o. operantne tingimine. 11. Kes on eestlastest rahvusvaheliselt tunnustatud psühholoogiaalaste uurimistööde tegijad? · Endel Tulving-kognitiivse neuroteaduse professor. Kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogia hulka ja on mälu-uurijate absoluutses tipus.on ka paljuda mälupsühholoogia õpikumõistete juurutaja. · Jaan Panksepp-on uurinun autismi,agresiivsust, naeru ja mängu, sõltlust, tasu ja karustusi, lahusolekuärevust. · Jaan Valsiner-tegeleb arengupsühholoogiaga ning on kultuurilise ja sotsiogeneetilise isiksuse arengu kontseptsiooni propageerija.
täielikku isiksuse teooriat. Tavateooriad vastavad küsimustele, millele pole teaduslikku ainuõiget vastust. Nt: fikseeritud vs muudetavad omadused (Dweck). Meetodid: • Uurimismeetodid -‐ Eksperiment, pseudoeksperiment; vaatlus, intervjuu, küsimustik, arhiiviandmete analüüs, psühhofüsioloogia, neuroteaduse, kognitiivse psühholoogia meetodid • Mõõtmis-‐ ja hindamismeetodid • Psühhomeetria • Metodoloogia • Terminoloogia – kõigi sõnade tähendust ei saa täielikult fikseerida, arutluse käigus võiks samaks jääda.
Refleksid koordineerivad olendi suhet keskkonnaga. Charles Sherrington võtab kasutusele sünapsi mõiste. (Keemilist kommunikatsiooni kirjeldas hiljem konna südames Otto Loewi). Camillo Golgi loob värvimismeetodid neuronite värvimiseks. Teeb valesid järeldusi neuronite morfoloogiast. Santiago Ramón y Cajal Ta oli esimene, kes uuris aju struktuure mikroskoopilisel tasandil, mistõttu peetakse teda kaasaegse neuroteaduse loojaks. Henry Dale eraldas esimese neurotransmitteri, atsetüülkoliini. 14. Võrrelge saksa ja prantsuse koolkondi bakterioloogias Prantslased pidasid haigustekitajaks mikroorganismi ennast, sakslased bakterite elutegevuse produkte (keemiline olukord). Prantsuse koolkonnas vaktsineeriti (bakteri)massiga haigustekitajaid ründavad fagotsüüdid. Immunsus on organismi võime kiiresti mobiliseerida fagotsüüte. Saksa koolkonnas luuakse n.ö rakuvaba vaktsiin
hippokampus ja vaheaju, AK oimusagara mediaalne osa),- enamasti on klassikaliste amneesiajuhtude korral häiritud pikajalisest mälust sündmuste meelespidamise võime ja uue faktilise informatsiooni omandamise ja talletamise võime (nt uute nimede ja nägude õppimine, nimekirjade õppimine ja hilisem mäletamine), kuid lühiaegne mälu jäänud puutumata (võime golfi v malet vms mängida, lühiaegselt sõnade mäletamine/kordamine jne.) c) uusim suund - neuroteaduse uuringud, nt E.Kandel (Nobeli preemia 2000.a.),- närvirakkude ühenduskohtade e sünapsi tasemel on STM ja LTM eristus (aplüüsia e. merijänese uuringud 20 000 n-rakku, sp hea uurida, tingitud reaktsioonid kujunevad välja sama edukalt kui kõrgematel loomadel). Kokkuvõttes, muutused närvikoes endas peale seda, kui teatud neuronitevahelisi ühendusi korduvalt aktiveeriti sünapsite arv/neuronite-vaheliste ühenduste arv suurenes.
amnesic patients. Nature, 217, 972-974. Eesti psühholooge 11 Lisa 1 Eesti psühholooge Jaak panksepp J. Panksepa peamiseks panuseks psühholoogiateaduses on aju opioidsete süsteemide osa selgitamine sotsiaalse käitumise arengus ja säilitamises, uute andmete tootmine autismi tekkepõhjuste seletamiseks, emotsioonide psühhobioloogilise originaalse teooria loomine, afektiivse neuroteaduse kui teadusdistsipliini arendamine, teadvuse ja emotsioonide vahekorra uurimine, psühhobioloogilise seletuse andmine lõbu- (sh naeru) ja mängunähtustele, hüperaktiivse sündroomi seletamine mängulist ja uurivat käitumist pärssivate kasvutingimustega, müramiskäitumise olemuse selgitamine jpm. Uurimismeetoditest on kasutanud peaaegu kõike- vaatlust, käitumuslikku eksperimenti, aju
ekstravertsuseintrovertsuse äraseletamisel. 4. Gray Käitumusliku inhibitsiooni ja aktivatsiooni süsteemid (BIS ja BAS), paralleel Eysencki ekstravertsuse ja neurootilisusega. 5. Isiksust mõjutavad olulisemad neurotransmittersüsteemid. 6 6. Baastasandi emotsiooniringete omadused (neurokeemiat pole vaja) Panksepa järgi, sh kust me teame, et nad imetajatel sarnased on. 7. Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine? 8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? V LOENG Millised on küsimusele vastamise etapid? Kas nende järjestus on alati (tingimata) sama? Mis vahe on sõna-sõnalisel ja pragmaatilisel tähendusel? (literal vs pragmatic meaning) P
Mälu jaotus meelteinfo alusel: Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu, haistmismälu. 22. Kes on E. Tulving? Kirjelda tema mälustruktuuri (semantiline, protseduuriline, episoodiline). Too näide iga struktuuriosa kohta. On teenekaim ja kuulsaim Petserist pärit väliseestlasest psühholoog, kelle peamiseks uurmisvaldkonnaks on olnud mälu. Kognitiivpsühholoogia katsete kõrval on Tulving viimastel aastatel üha rohkem osalenud kognitiivse neuroteaduse meetodeid kasutavates mälu-uuringutes ning kaasa rääkinud ka teadvuse probleemi lahkamisel. Ta on oma paljude tiitlite, kuuluvuste ja aunimetuste hulgas ka TÜ audoktor ja Eesti Teaduste Akadeemia välisliige. Ta on maailmas tsiteerituim eesti teadlane. a) Semantiline mälu on igal hetkel mitteaktiivne aga esimesel vajadusel valmis ärkama. Unustamine on vähene, semantiline mälu on püsiv. Mõisted, reeglid, teooriad, tähendused. Üldised faktilised teadmised
on vabandatavad selle põhjusel, et nad on vaimselt hullud. Vastuväide sellele argumendile tuleneb pretsetentidest, kus psühhopaatiat ega teisi sarnaseid isiksusehäireid pole kvalifitseeritud hulluse alla. Suuremosa tõendeid näitavad, et psühhopaatide moraalsed väärtused ei erine oluliselt mittepsühhopaatide omadest. Ühed uurijad väitsid isegi, et "psühhopaadid teevad heal ja halval küll vahet, aga see vahe lihtsalt ei huvita neid." Kaasaegne entusiasm neuroteaduse kohta on tekitanud arvamusi, et psühhopaatilisi kurjategijaid ei tohiks väga karmilt karistada, arvestades nende ajutöö või ülesehituse puudujääke. Siiski võib katseid kasutada neuroteadust psühhopaatiat puudutavates õiguslikes küsimustes pidada rutakaks. Esiteks on sellised uuringud metoodiliselt piiratud. Teiseks pole täpselt teada, kas need teadmised lisavad midagi juba teada olevale informatsioonile psühhopaatia omadusdest
tegevusest. b) amneesiahaigete uurimine (iseloomulikud on kahjustused vaheajus, hippokampuses, ajukoore oimusagara mediaalses piirkonnas ) - häiritud pikajalisest mälust sündmuste meelespidamise võime ja uue faktilise informatsiooni omandamise ja talletamise võime (nt uute nimede ja nägude õppimine, nimekirjade õppimine ja hilisem mäletamine), kuid lühiaegne mälu jäänud puutumata (võime golfi v malet vms mängida, lühiaegselt sõnade mäletamine/kordamine jne.) c) neuroteaduse uuringud näidanud lühi- ja pikaajalise mälu eristust närvirakkude ühenduskohtade tasemel Pikaajalise mälu liigid ja omadused Erinevat tüüpi oskused ja teadmised on erisüsteemides: semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Semantilises mälus sisalduvad üldised faktilised teadmised maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega. (MIS on jalgratas?) Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud
vaimuseisundid jms. Kui tunnetaksime end läbi närviteaduste mõistevõrgustiku, siis mõistaksime, et selliseid vaimuseisundeid nagu uskumused, lihtsalt ei ole. Churchlandi eliminativism. Paul Churchland on eliminativist põhiliselt propositsiooniliste hoiakute suhtes. Teooriat, mis määrab vaimsed mõisted, nimetab ta rahvapsühholoogiaks. Churchlandi versioonis on eliminatiivmaterialism seisukoht, et rahvapsühholoogia on väär ning vajab elimineerimist neuroteaduse kategooriate ja printsiipidega. Kui rahvapsühholoogia on väär, siis tema postuleeritud ontoloogia ei vasta reaalsusele (uskumusi, soove jne pole olemas) Rahvapsühholoogia kui teooria. Churchlandi kaalutlus selle kohta, miks on rahvapsühholoogia teooria: see võimaldab ühtsel viisil lahendada mitmeid vaimufilosoofia probleeme – mentaalsete predikaatide tähendus, käitumise seletamine, teiste olendite vaimu probleem, keha-vaimu probleem jne. Mentaalsete terminite
Põhiideed: · Inimene on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole. Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma võimete tippu · Inimesel on vaba tahe, vaba otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja vastutus oma elu eest 6. Kognitiivne psühholoogia. Kujunes välja 1950.- 1980. aastatel. Arenes tänu kommunikatsiooniteooria, küberneetika, arvutitehnoloogia ja moodsa neuroteaduse arengule ja saavutustele. Üldteoreetilises mõttes toetub kognitiivne psühholoogia Hermann von Helmholtz`i ratsionalistlikule käsitlusele psüühikast. Maailam kohta teadmiste saamine, talletamine ja kasutamine eeldab meelte vahendatud andmete ja varasema kogemuse koosmõju. Teadmised ja kogemused ei teki otse, vaid eeldavad andmete kui eelduste põhjal järelduste ja üldistuste tegemist. Kognitiivpsühholoogia on eksperimentide andmetele toetuv õpetus sellest,
selle seostemustri sobivus teooriaga EHK : · Kasulikkus kas test ennustab v annab informatsiooni mingi kasuliku omaduse või tulemuse kohta (nt õppimisvõime) · "Kas test mõõdab seda, mida ta peaks mõõtma?" · Mõõdetav omadus on "olemas" · Testitulemuse seos selle omadusega ei ole juhuslik ega tingitud kõrvalistest asjaoludest Uurimismeetodid · Eksperiment; pseudoeksperient · Vaatlus · Intervjuu · Küsimustik · Arhiiviandmete analüüs · Psühhofüsioloogia, neuroteaduse, kognitiivse psühholoogia meetodid 3: ISIKUSEOMADUSTE KLASSIDITSEERIMINE Kenn Konstabel Klassifitseerimine · Milliseid "omadusi" isiksusepsühholoogia käsitleb · Käitumine ja omadused · Omaduste empiiriline klassifitseerimine · Implitsiitsed isiksuseteooriad Käitumise sagedusjaotus · Isiksuseomadust võiks defineerida kui mingit liiki käitumise (v seisundi) sagedust. Inimesi ei erista ainult mingi seisundi v käitumisviisi keskmine tase, vaid ka variatiivsus.
paljudele psühhiaatrilistele emotsioonidega seotud häiretele. Baastasandi emotsiooniringed: tekitavad käitumismustreid, aktiveeritavad väikese arvu tingimatute stiimulite poolt, aktivatsioon püsib ka siis kui olukord järsku muutub, vahendavad sens sisendite ajju jõudmist, kontrollivad õppimist - loomadel samamoodi uudishimu ja reaktiivsus uutele olukordadele, sotsiaalsus, sots domin, mäng 7. Miks on isiksuse uurimisel vaja lisada isiksuse Suure Viisiku lähenemisele afektiivse neuroteaduse lähenemine? 8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. - pulvinaarsed tuumad, taalamus, prefront kort, amügdala, uncinate fasciculus 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? IMPULSIIVSUS- adaptiivne (elamustejanu, kiire otsust), mitteadapt (pidurdamatus, mõtlematus). Serotoniin, dopa, noradre
• Sotsiaalse käitumise puudulikkus otsmikusagarate vigastusega ahvidel considered to be.” • Lateralisatsioon näoväljenduste näitel - vasak pool näost enamaktiivne (Mona Lisa); vasakus nägemisväljas tuntakse näoväljendused paremini ära Kognitiivse neuroteaduse non plus ultra • Filmi vaatamisel parema ajupoolkeraga ebameeldivused tugevamad, mõlemaga - • Me teame üsna palju sellest, kuidas inimene saab, seostab, säilitab, taaskasutab ja võrdleb domineerib vasakul tajutud meeleolu keskkonnast saadud teavet
Aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal.Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Humanistlikust suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise kontseptsioonid. Kognitiivne psühholoogia Praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950-1980.aastatel.See eksperimentaalpsühholoogia meetodil põhinev paradigma on paljuski tänu võlgu kommunikatsiooniteooriale,küberneetika, arvutitehnoloogia ning moodsa neuroteaduse arengule ja saavutustele. Toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötlussüsteemi poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. 3.Psüühika evolutsioonilise tekke ja arengu loodusteaduslik käsitlus Looma psüühika
21 puhul. Toimingute pidurdamises. Multimodaalne- nii nähtavatele, kuuldavatele, kombitavatele mõjudele reageerib. Mida kõrgemad emotsioonid, seda suurel roll ajukoore alusel tegevusel. Mingid baasemotsioonid? Mida ei saa madalamateks lahutada? Ühest vastust pole. Isikupärast sõltub, liikidest, uurimistest, keeltest jne. Afektiivse neuroteaduse ala proff- Jaak Panksepp. baasemotsioonid ja ajuringed. Tema arvates on olemas baasemotsioonid, aluseks kindlad ringed ajusüsteemides, biokeemilised ained määravad emotsiooni tüübi- neid on 4. edasi arenevad muud nende baasil. Huvi, seotus, viha ja hirm! Huvi- emotsioon, mille pinnal arenevad välja uudistav käitumine, otsing, püüd luua otsida uut, eksploratiivne. Ekspansiivsus ja eksploratiivsus sõltub indiviidist, geneetikast.
Aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal.Kasutavad harva eksperimenti ja toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Humanistlikust suunast on välja kasvanud mitmed teraapiad ja inimese psühholoogilise nõustamise kontseptsioonid. Kognitiivne psühholoogia Praegusajal juhtiv suundumus kujunes välja 1950-1980.aastatel.See eksperimentaalpsühholoogia meetodil põhinev paradigma on paljuski tänu võlgu kommunikatsiooniteooriale,küberneetika, arvutitehnoloogia ning moodsa neuroteaduse arengule ja saavutustele. Toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötlussüsteemi poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet sisemiste teabeesinduste (representatsioonide) vahendusel. 3.Psüühika evolutsioonilise tekke ja arengu loodusteaduslik käsitlus Looma psüühika
- Rumal armastus (Fatuous Love) inimene võtab kire baasil kohustuse suhteks ilma et oleks lähedus Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 - Täiuslik armastus (Consummate Love) kõigi kolme komponendi olemasolu võrdsel tasemel Kaks armastuse tüüpi on inimestel kaasa sündinud, need on kirglik ja seltsiarmastus. Kirglik armastus Füsioloogiliselt - Kirglik armastus on bioloogilise erutuse seisund, mille on esile kutsunud meile meeldiv olend. Sotsiaalse neuroteaduse järgi inimese aju kui arvuti, mis on võrku ühednatud. Aju ja selle struktuurid ei tööta eraldiseisvatena sotsiaalsest keskkonnast vaid koos sotsiaalse keskkonnaga. Aron, 2005 armastusega seonduvad ajus dopamiinenergilised piirkonnad ajus, eriti naalduvas tuumas (vt slaid What Love Looks Like) Bartels ja Zeki, 20014 aktivatsioon tekkis samades eufooria piirkondades, nagu narkootikumide tarvitamisel (näidati armastatu pilti ja suvalist pilti). Armastus on narkootikum J
Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. Tegemist on tundmuse konkreetse vormiga. Tundmustest eksisteerib rohkem negatiivseid tundmusi, sest emotsioonide esmane bioloogiline roll on signaalne, printsiibil ohutu-ohtlik, meeldiv-ebameeldiv. Emotsioonis peegeldub ärritajate ja olukordade tähtsus ja tähendus indiviidile. Kui tajud jms on kognitiivsed, siis emotsioonid ei ole mitte mõtlemise ja arusaamisega seotud vaid tunnetega (tegemist afektiivse neuroteaduse hulka kuuluva valdkonnaga). Selline reageerimisviis on kiire võimalus aru saada, kas inimest ohustab miski või mitte – kas on miskit olulist või ei. Kui asi on seotud ohuga, või vastupidi, mis on seotud üliheade asjadega, siis on hea, kui ollaksegi kiiresti valmis reageerima. Emotsioon on protsess, mille käivitab sündmus, isik või hinnang, mis puudutab või võib puudutada meie vajadusi või väärtuseid. Emotsiooni sügavam alus on lähtuv vajadustest
annaabi.ee 
