ajus. 12. Millise toimemehhanismiga kõrvaldavad antipsühhootikumid peamiselt psühhootilisi sümptome? Antipsühhootikumid on dopamiini retseptorite antagonistid. Nad blokeerivad kõik D2 retseptorid ning sellest tulenevalt parkinsolismi-laadsed kõrvaltoimed (tõmbulsed). 13. Kuidas klassifitseeritakse antipsühhootikume ja milliseid sümptome need peamiselt kõrvaldavad? I pk neuroleptikumid – kiireim efekt ägeda psühhoosi kõrval. II pk neuroleptikumid – toimivad nii psühhoosi kui ka depressiooni, vaenulikkuse korral. 14. Antipsühhootikumide kõrvaltoimed. Ekstrapüramidaalsed kõrvaltoimed: düstoonia (ebanormaalsed näogrimmasid), akatiisia, prakindoni sümptomid, tardiivne düskineesia (suu liigutused). Ainevahetusega seotud kõrvaltoimed: kaalu tõus, diabeet, hüperlipideemia Krambihood, uimasus, prolaktiini taseme tõus, maliigne neuroleptiline sündroom. 15
vanem skisofreenik Stress Dopamiini "ületootmine" Kasvukeskkond Positiivsed Sümptomid Mõtete pähe panemine või ära võtmine kontrollimatu välise jõu poolt Kehale tundub, nagu oleks nukk või robot Isiksusele tundub, nagu oleks võõra mõju all. Hallutsinatsioon Luulumõtted Negatiivsed sümptomid Motivatsioonipuudus Tundekülmus Eemaldumine perekonnast või sõpradest alavormid Paranoidne skisofreenia Hebefreenne vorm Katatoonne vorm Lihtne skisofreenia ravivõimalused Neuroleptikumid Psühhoteraapia Peresekkumine kokkuvõte Skisofreenia haiged ei ole inimeste ohtlikud Agressiivsust tuleb harva ette Ühel inimesel sajast Meestel tihemini kui naistel Ei lõpe surmaga Sümptomite puhul tunne, nagu sõidaks "ameerika mägedel" Peavigastused, alkohol ja uimastid võivad kaasa aidata psühhooside tekkele KASUTATUD ALLIKAD "Avasta maailm", Liisa Smithi tõlge, 2005, Eesti Vaimse Tervise Ühingute Liit, Tallinn Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Skisofreenia
mängida skisofreenia avaldumises ka põhjuslikku rolli ning kergitada selle avaldumisriski • Alkohol ja uimastid • Peavigastused Skisofreenia tekkepõhjused • Umbes 10%-l skisofreenia all kannatajatest on … • Seoses skisofreeniaga on leitud väikeseid… • Üheks haigust vallandavaks teguriks peetakse … • Aju neuromediaatorite osas on oluline roll … • Kasvukeskkond mõjutab suuresti seda, kas … Ravivõimalused • Haigla • Neuroleptikumid • Depoopreparaadid • Psühhoteraapia Faktid • Tõenäosus, et inimesel tekib elu jooksul skisofreenia, on umbes 1% • Hinnangu põhjal põeb skisofreeniat 26 miljonit inimest, mis teeb sellest ühe 20 peamisest töövõimetuse põhjusest maailmas • 2004. aastal seostati selle haigusega 30 000 surmajuhtumit • Südame-ja veresoonkonna- ning kopsuhaigused on skisofreeniapatsientide enneaegse surma põhjuseks
liigutused), ravimparkinsonism (akineesia (liigutusvõime kaotus), hüpomiimia (miimikavaesus), lihaspinge, tegevustreemor), akatiisia (tugev motoorne rahutus); hilisdüskineesia · Mäluhäired · Suukuivus, kõhukinnisus, nägemishäired; higistamine · Kehakaalu suurenemine · Uimasus · Asendihüpotensioon; elektrilised muutused südames · Prolaktiini eritumise suurenemine, sellest günekomastia, Galaktorröa (patoloogiline piima rinnast väljavool)/amenorröa ja häired seksuaalelus Neuroleptikumid suurendavad proolaktiinisisaldust (nad täätavad dopamiinile vastu) PSÜHHOOSIRAVIMITE OHTLIKUIM KÕRVALTOIME · Ilmneb pikajalisel ravimisel, eriti vanematel patsientidel · Esimesteks haigustunnusteks on keele pöörlevad ja väänlevad liigutused, lisandub huulte imemine ja hammustamine ja närimisliigutused, viimaks käte ja ülakeha tahtmatud liigutused · Põhiliselt pöördumatu · Väljakujunemine sõltub annusest, seepärast on parkinsonisminähtude
närviaktiivsusega (mõõdetult glükoosihaarde abil) limbilises ajukoores. Neuroleptikute14 ajalugu · Henri Laborit (1947) selgitas shokivastast toimet; prometasiin, kloorpromasiin - eriline rahunemine · Jean Delay & Pierre Deniker (1952): kloorpromasiin ravib skisofreeniat · Fenotiasiinide rühma laienemine · Butürofenoonid: haloperidool15 · Varjupaikade tühjenemine - ravimravi võidukäik · Antipsühhiaatria sünd Neuroleptikumid, antipsühootikumid, major tranquillizers Kolm faasi neuroleptikumide toimes: - I (esimene nädal) - patsient kaldub tukkuma & magama ka päeval, ta on letargiline & algatus-võimetu, ükskõikne ümbritseva suhtes; mõningane eemaldumine psühhootilistest afektidest, luululistest tõlgendustest - II (teine nädal) - sedatiivne efekt taandub, psühhoosivastane toime püsib; emotsionaalsus kahanenud, kuid püsib ebasoovitavate emotsionaalsete pursete oht
Oksejuure preparaadid - sisaldab emetiini ja tsefaeliini, mis ärritavad mao limaskesta 2.2. Iiveldus- ja oksendamisvastased ained. Nende ainete oksendamisvastase toime mehhanism, võrdlev efektiivsus ja kasutamine. OKSENDAMISVASTASED AINED: • Mao limaskesta retseptorite blokaad – paiksed tuimastid – jäätükikesed – mentool jne • Oksekeskuse pärssimine dopaminoblokaatoritega – Neuroleptikumid (nt kloorpromasiin) (vt eespool) Toimivad trigger-tsooni D2-retseptoritele •Blokeerivad mõningal määral ka histamiini ja muskariiniretseptoreid •KT: sedatsioon, hüpotensioon, ekstrapüramidaalsüsteemihäired (düstoonia, düskineesia) – antihistamiinsed ained (nt difenhüdramiin, prometasiin) (vt eespool) – barbituraadid • H1-retseptorite antagonistid – Meklisiin, tsinnaresiin, tsüklisiin, prometasiin, difenhüdramiin
Nohu. 5. Millistel juhtudel kasutatakse mitteinhalatsioonanesteetikume? Lühiaegsed operatsioonid, anesteesia sissejuhatus, diagnostilised protseduurid, krampide ravi (barbituraadid). 6. Millised on anesteesia premedikatsiooni eesmärgid? Ärevuse vähendamine, näärmete sekretsiooni pärssimine, reflekside allasurumine, amneesia esilekutsumine, üldanesteetikumi toime tugevdamine (narko analgeetikumid, bensodiasepiinid, M-kolinoblokaatorid, neuroleptikumid) 7. Kuidas manustatakse järgmisi anesteetikume Aine intravenoosselt inhaleerides Põhiline kõrvaltoime (ed)/ toksilisus Fluotaan X Propofool X hüpotensioon Enfluraan X müokardi infarkt Etomidaat X Ketamiin X Midasolaam X
ärevushäire, isiksushäire/ ● psühhoaktiivsed ained /intoksikatsioon, võõrutus, v- deliirium, .../ ● alkohol /intoksikatsioon, võõrutus, v-deliirium/ ● stimulaatorid /intoksikatsioon, võõrutus/ ● uinutid (barbituraadid; bensodiasepiinid, muud) /võõrutus/ja anksiolüütikumid /võõrutus/ ● psühhofarmakonid: ● antidepressandid; ● neuroleptikumid; ● psühhootilised häired /skisofreenia/ 9 ● mania ● depressioon ● ärevushäired 2.1.9 Kehalised haigused: ● ebameeldivad aistingud: valu, õhupuudus ● haigusprotsessi mõju / nt unisus infektsioonide korral on seotud tsütokiniinidega. Need on ained, mida produtseerib immuunsüsteem ● und mõjutavad ravimid /nt antihistamiinsed 10
Kui inimene esmakordselt haigestub, siis harilikult teda ravitakse haiglas, et oleks võimalus täpselt hinnata seisundit ja olla kindel diagnoosis. Kahjuks skisofreenia all kannatajad alati ei tunnista endale, et nad on haiged ja keelduvad ravist, kuigi nad seda hädasti vajaksid. Seega näeb Eestis vastuvõetud psühhiaatriaseadus ette, et kui inimene oma häire tõttu on muutunud ohtlikuks endale või teistele, siis rakendatakse tema puhul tahtest olenematut haiglaravi. Neuroleptikumid vähendavad erinevate skisofreeniailmingute avaldumist, kuid samal ajal võivad põhjustada mitmeid kõrvaltoimeid - liigutuste aeglust, unisust ja kehakaalutõusu. Kuna haiguse kordumise tõenäosus on suur, siis on soovitav ravimeid tarvitada aastaid - vastavalt vajadusele kas pidevalt või teatud vaheaegadega. Kaua toimivaid ravimvorme (depoopreparaadid) manustatakse ühekordse süstena ja selle ravimi toime kestab ligikaudu 1kuu. Sageli inimesed eelistavad seda
tarvitamist vähendavast toimest. Selektiivsete serotiniini tagasihaarde inhibiitorite antiagressiivse toime kohta on kontrolluuringid tehtud vaid mõne preparaadiga. Edaspidi tehakse uuringuid enamikke preparaatidega.(Slik, 2000). Puuduliku sisemise pidurdusega psühhopaatidele on näidustatud rahustavaid vahendeid Tõhusa toimega on broomi pikaaegne manustamine. Sobivad ka anksiolüütikumid (meprobomaat, trioksasiin, jne) ning sedatiivse toimega neuroleptikumid (melleriil, neuleptiil, teraleen jne) väikestes annustes. Psühhostimulaatoritega tuleb olla ettevaatlik, sest need võivad kergesti intensiivistada ülepiirilist pidurdust. Psühhopaatia rehabilitatsioonis on oluline roll perekondlikul miljööl ja tööl, neid tuleb kooskõlastada psühhopaadi iseärasustega. (Saarma, 1980). Kokkuvõte Referaadis selgus, et psühhopaatia on raskekujuline isiksushäire, millega kaasneb
Trimetoprim (bakteriostaatiline antibiootikum, mida kasutatakse profülaktikas ning kuseteede infektsioonide raviks) lööve Doksütsükliin fototoksiline lööve Atsetüülsalitsüülhape (ASA) ja NSAID Arahhidoonhappe metabolismis Aspiriinile tundlikud astmaatikud ASA ülitundlikkus: Ravi Toidus Ei tohiks olla: datleid, rosinaid, vaarikaid Röntgenkontrastained sageli urtikaariat ja anafülaksiat Karbamasepiin erütrodermia Neuroleptikumid Paiksed anesteetikumid Tõeline ülitundlikkus lokaalanesteetikumidele harvaesinev, anesteetikum ise võib põhjustada urtikaariat või astmahoo, sagedamini tavaline minestus Lisaained ravimites väga harva anafülaksia põhjuseks I. sulfitid, antioksüdandid II. bensalkooniumkloriid (astma inhalaatorid) III. magusained (aspartaam, sahhariin) peavalu IV. bensüülalkohol V. värvained (E 102 ja E 171) VI. laktoos VII. propüleenglükool VIII. zelatiin Ravi
Patsiendil peab olema võimalus saada kiiresti abi probleemide või seisundi halvenemise korral teda ravinud meeskonnaliikmete käest. Psühhoosivastaste ravimite kõrvaltoimed. Kõrvaltoimed ei avaldu kõigil inimestel ühtviisi. Kõrvaltoimed sõltuvad: Võetava ravimi tüübist ja hulgast Organismi ainevahetusest East Teistest tarvitavatest ravimitest Kehalisest tervisest Psüühikahäirena väljenduvad kõrvaltoimed. Neuroleptikumid vaigistavad psühhootilis häireid, kuid avaldavad seejuures ka toimet tavalistele vaimsetele funktsioonidele: suured ravimiannused kutsuvad esile väsimust, mõttetegevuse aeglust, emotsionaalset tuimust. Vahel võib tekkida meeleolu alanemine või pahurus ning mälu ja omandamisvõime ajutine halvenemine. Neuroloogilised kõrvaltoimed. Kõrvaltoimed võivad ilmneda kas kiiresti pärast ravi alustamist- need on ägedad- või pärast ravimi tarvitamist- need on hilised e. tardiivsed nähud.
kehakaalu tõus, ärevus Vanemaealiste D: aktiivsuse alanemine, huvide vähenemine, krooniline väsimus, jõuetus, päevane unisus, öine unetus, isutus ; mälu käepärasuse-,tähelepanu-,keskendusmishäired ; krooniline valu D komorbiidsus: Puhast D 21% ; Alkoholisõltuvus 25% ; Isiksusehäire 44% ; Ärevushäire 57% Depressiooni põhjustavad ravimid: Digoksiin, L-Dopa, Steroidid, Beeta-blokaatorid, Teised antihüpertensiivsed ravimid, Bensodiasepiinid(pikaajalisel kasutamisel), Neuroleptikumid(pikaajalisel kasutamisel) Depressiooni põhjustavad haigused: Insult,infark ; B1,B2,B6,B12 foolhappe defitsiit; diabeet, hüpo/hüpertüreoos, Hüpo/hüperadrenalism, Hüpo/hüperparatüreoos, Parkinsoni tõbi, Porfüüria, Kasvajad(pankrease vähk) Kompleksus: Sümptomid: Psühholoogilised, käitumuslikud, sotsiaalsed, närvisüsteemi muutused, hormonaalse süsteemi muutused. Ravimeetodid: bioloogilised psühholoogilised, sotsiaalsed
tegutsemismotivatsiooni alusprotsessid. Valetamise äratundmises on edukamad vasaku ajupoolkera kahjustusega indiviiidi. Parema ajupoolkera eksperimentaalse väljalülitamise korral indiviidid suutsid kirjeldada endaga juhtunud kurbi, vihastamapanevaid ja rõõmsaid sündmusi deteiselt, kuid ei suutnud meelde tuletada emotsiooni, mis nende sündmustega kaasnes. UIMASTID JA AJU Psühhiaatrias kasutatavad neuroleptikumid, antidepressandid, rahustid ja tümostabilisaatorid. Peamiselt väljaspool meditsiini kasutatavad- psühhostimulaatorid, sedatiivsed uimastid, psühhedeelikumid. UIMASTID JA INIMÕIGUSED: “Ahvatlused, millele inimestel on alati olnud kõige raskem vastu panna, ning mis sellisteks tõenäoliselt alati saavad jääma, on seks, raha ja võim. Uimastid ja toit muidugi ka, kuid ei kuulu kaugeltki mitte pingerea algusesse
- maohaavandtõbi (ulcus ventriculi) - kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi (ulcus duodeni) Antatsiide manustakse sümptoomide ilmnemisel või kui ilmnemine on tõenäoline ANTATSIIDID : NB!! Vältida samaaegset/üheaegset teiste ravimite manustamist, sest: - ERALDI 2h- seovad teisi ravimeid ja nende biosaadavus väheneb (nt. antibiootikumid. Penicilliinid,tsefalospriinid, isoniasiid, rifampitsiin, tetratsükliinid; fenotisiidi rea neuroleptikumid). - võib tekkida lahustumatu kompleks (nt. aspiriiniga) - pH kahjustab enterotablettide katet ja need lagunevad/lahustuvad juba maos. - samal põhjusel võib muutuda mõnede ravimite imendumine maos. (rauapreparaadid) - Ei ole vastunäidustatud rasedatele F II Seedetrakti ravimid 3 201272013 b)Maomahla sekretsiooni pärssiva toimega ained:
Huntintoni tõbi Kliiniselt: koreaatilise dliigutsed ,,tantstõbi", dementsus, iskususe muutused, kõne- ja neelmaishäired, psühootilised häired, emotsionaalsed häired. See on geneetiline haigus inimesed saavad ette teada et see neil on. Gilles de la touretti sündroom. Kliiniliselt: tikid näos ja kaelas- kiired tõmblused; vokaalsed tikid-sõnalised, koprolaalia-valimatu ropp sõim, jüperaktiivne käitumine, sundmõtted. Genetiline haigus. Raviks neuroleptikumid ALS- amüotroofiline lateraalskleroos See on siis neurodegeneratiivne haigus. . Keskeas. Kahjustunud motoneuronid. Kliinika: väljendunud atroofiad, parees, spastilisus, elavad refleksid+ patoloogilise drefleksid Elu 1-5 aastat. Ravi pole. Spinaalsed lihastroofiad * Werdning- Hoffmani tõbi: imikuea vorm- vastsüninul lõdvad lihased, atroofilised lihased; vaimselt ok. * Kugelberg-Welanderi tõbi: noorukieas- motoorsete närvirakkude kahjustus ajutüves ja seljaajus. Pärilik.
- Ravimi teekond – imendumise pindala, rakukihtide arv teekonna ja vere vahel, hulk mis metabolism ja seedimine ravimsit hävitavad. - Ravimi kontsentratsioon - Individuaalsed erinevused - Solubility and ionization of the drug ERITUMIST Ravimi poolväärtusaeg (half-life) Aeg mille jooksul keemilise ühendi kontsentratsioon vereplasmas või organismis langeb 50% võrra. Erinevad psühhoaktiivsete ainete klassid, tüüpilised esindajad - Neuroleptikumid - Antidepressandid - Rahustid ja uinutid - Tümostabilisaatorid, nootroopikumid (kognitiivsete protsesside tugevdajad) - Psühhostimulaatorid - Sedatiivsed uimastid - psühhedeelikumid Farmakodünaamika põhimõisted (mõned neist üle korrata): retseptor, ligand, agonist, antagonist, pöördagonist, afiinsus - Retseptor – suur valgumolekul mis paikneb pinnal või raku sees, esimesed info vastuvõtjad bioloogiliselt aktiivsete agentide seas
Mõned demüeliniseerivad haigused on geneetiliselt määratud, mõned neist on põhjustatud nakkusetekitajatest, autoimmuunreaktsioonidest või tundmatutest teguritest. Eraldi tuleks öelda keemiliste mõjurite - tööstuslike, koduste ja isegi ravimite - kohta. On teada, et närvid demüeliniseerivad ka orgaanilised fosfitid, kemikaalide klass, kaubanduslike insektitsiidide, herbitsiidide, lemmikloomade kirbu ravimite jne toimeained. Isegi mõned psühhotroopsed ravimid, nagu neuroleptikumid, võivad samuti põhjustada demüeliniseerumist. Peaaegu alati on närvisüsteemi demüeliniseerivad haigused päritud. Kokkuvõtlikult on 3 tegurit, mis võivad tõsta terve keha, et aju ja kesknärvisüsteemi tervikuna demüeliniseeruda: Üks olulisemaid tegureid võib nimetada pärilikkuse oluliseks teguriks. Kui perekonnas oli keegi haigusega haige, siis sama rikkumise esinemise protsent kasvab märkimisväärselt. Haigus võib esineda välistegurite taustal
Raske vormi väljakujunemist saab takistada varase neuroleptikumide kasutamisega. Segadusseisund Varem terve vanuri segadusseisundi põhjuseks on tavaliselt orgaaniline haigus. Ajuvereringehäired ja degeneratiivsed ajuhaigused, samuti aju vananemisega seotud protsessid on selle eelsoodumuseks. Põhilised sümptomid on ööpäevarütmi muutumine ja unehäired. Segasuse põhjus tuleb püüda alati välja selgitada. Kui tarvis võtta appi neuroleptikumid (melperooni 10-25 mg, tsüklopentiksooli 2-4 mg, perisiatsiini 2,5-5 mg, haloperidooli 0,5-1 mg). Ekstrapüramidaalsed kõrvalnähud on tavalised, seetõttu kasutada võimalikult väikesi annuseid. Pidevat ravi üritatakse vältida. Uinutitest tingitud öine ärkamine ja segasus Üks vanurite öise ärkamise ja segasuse põhjuseks on lühitoimeliste uinutite kasutamine. Juba üksainus 0,25-0,5 mg-ne doos triatsolaami või 15 mg midatsolaami võib harjumatul patsiendil
- Luul - raske mõtlemishäire: tegelikkusele mittevastav mõte, milles inimene on ise veendunud, valveveendumus. - Paranoia - haiguslik veendumus, et talle tahetakse midagi halba teha. Skisofreenia bioloogilised põhjused: 1) Virgatsainete funktsioneerimine. 2) Aju anatoomilised muutused. - Dopamiinihüpotees - oletus, mis seletab skisofreenia tekkimist virgatsaine dopamiini liigse vabanemisega. Skisofreenia puhul on dopamiinineuronid ajus ebatavaliselt aktiivsed. - Neuroleptikumid - skisofreenilist psühhoosi ravivad ained. Mis on skisofreenia põhjus? Kuidas seda on uuritud? Tulemused A. Diateesid - Kaksikute meetod, lapseandmised - .. - Geneetiline eelsoodumus - Epidemioloogilised uurimused - Vajab uurimist - Viirushaigused raseduse ajal - Rahvastiku uuringud, - Hüpoteesid - Lapse kasvutingimused lapsendamised B
morssi, mineraalvett. Suurema ülekuumenemisriski toovad kaasa · kroonilised kilpnäärmehaigused; · kroonilised südame-veresoonkonna haigused; · rasvumine. Nende tõbede esinemisel on kuumalaine ajal mõistlik hoiduda otsesest päikesekiirgusest ja kehaliselt koormavast tegevusest. Kuumuse ohtlikkust suurendavad mõned ravimid, sealhulgas: · moodsad rahustid; · trankvillisaatorid; · psüühilisi talitlusi pärssivad neuroleptikumid; · parkinsonismivastased preparaadid, mis häirivad organismi soojusregulatsioonisüsteemi talitlust. Kui õhutemperatuur ületab 35ºC, võib ülekuumenemist põhjustada kehaline pingutus, millega kaasneb tugev higistamine. Tagajärjeks on organismi veetustumine, mis takistab soojusregulatsioonisüsteemi tegevust. Samamoodi veetustuvalt mõjub ka alkoholi tarvitamine. Purjuspäi suvise päikese kätte tukkumajäämine võib lõppeda väga kurvalt.
- Mesolimbiline - Mesokortikaalne - Tuberoinfundibulaarne - Talaamiline Dopamiinihüpotees - Teatud juhteteedes on dopamiini liiga palju ja see tekitab juhtetees suure laenglemise ja tajumis- ja mõttehäirete tekkimise Antipsühhootikumide jaotus - Kliinilise kasutuse aspektidest lähtudes on olulisem AP jaotumine mis põhineb; neuromediattoorsetel efektide, antipsühhootilisel efektil ja kõrvaltoimete profiilil Tüüpilised antipsühhootikumid ehk neuroleptikumid Atüüpilised antipsühhootikumid Patsientide ravimine neuroleptikumidega Positiivsed omadused - Kasutusele võtmine aitas haiged haiglast välja - 70% vabaneb positiivsetest sümptomitest - On võimalik manustada depoovormina Negatiivsed omadused - 30% ei saa abi - Ilmnevad häirivad kõrvaltoimed - liikumisraskused - Sotsiaalne ja tööalane toimetulek jääb keskiseks - Kognitiivse defitsiidi kujunemine - Kasin järjepideva ravi soostumus
Soovi puudumine sugueluks või suguelu ebaõnnestumine on tavalisemaid seksuoloogia probleeme, nende probleemidega otsitakse ka kõige sagedamini abi perenõuandlatest. Soovimatust võivad põhjustada ebakõlad partnerlussuhtes, pinged, üleväsimus, masendus. Põhjuseks võib olla ka endokrinoloogiline probleem: näiteks östrogeenide defitsiit, prolaktiini ületoodang, langenud androstendioonitase naisel. Tihti mõjutavad suguelu ka kroonilised haigused ning kasutatavad ravimid (opiaadid, neuroleptikumid, rahustid, mõned vererõhu- ja haavandtõve ravimid). Sugukülmuse all kannatava patsiendi ravis on tihti abi pereteraapiast, koostööst psühholoogi või psühhiaatriga, mõeldav on ka kasutatavate ravimite asendamine vähesemaid kõrvaltoimeid omavate preparaatidega. Üleminekueas naised, kes kannatavad östrogeendefitsiidi all, saavad tihti abi hormoonasendusravist. Anorgasmia korral on abi nõustamisest, kus naisele õpetatakse suguelundite
lastele alates kesknärvisüsteemi 1.eluaastast pärssivate ainetega (alkohol, antidepressandid, neuroleptikumid, sedatiivsed ained, anksiolüütikumid ning uinutid). Ravi MAO