Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Netoni ja Einsteini maailmapilt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
einstein, newton, valguskiirukuvad, mehaanika, põhiseadused, televisioon, isaac, albert, füüsik, optika, maanteel, newtonile, relatiivsusteooria, avastused, maailmapiltuulsad, filosoofid, matemaatik, astronoom, alkeemik, filosoofiks, cambridge, niikauaukub, meteoriit, joostes, vastupidine, 1879, sveitsi, teadlaseksvantmehaanikaosmoloogiaTartu kutsehariduskeskus Arvutid ja arvutivõrgud AVP211 Isaac Newton Mihkel Kalev Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2011 Elulugu Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts (20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 16611665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president.
Isaac Newton Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis. Newton oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik ning ka Londoni Kuningiku Seltsi liige alates aastast 1672. Ta õppis 1661-65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 ka sama ülikooli professoriks. Aastast 1699 oli ta Inglise riigirahapaja juhataja. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks. Newton tegi mehaanilise liikumise üldised sedaused, avastas ülemaailmse gravitatsiooniseaduse ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutustele. Newton tegi tähtsaid uurimusi ka optikas.
Tallinna Polütehnikum Referaat ,,Isaac Newton" Anete Marga TA-08 Tallinn 2010 Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. Aastal (Juliuse kalendri järgi 25. detsember 1642) Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727. Kensingtonis. (http://www.hot.ee/hothotrauno/isaac.html) Newton oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton) Newtoni isa, kelle nimi oli samuti Isaac, suri 36
................................................................................3 Marie Curie.............................................................................................................................3 Galerii .....................................................................................................................................5 James Clerk Maxwell..............................................................................................................6 Isaac Newton...........................................................................................................................8 Galilei Galileo......................................................................................................................... 9 Kasutatud allikad...................................................................................................................11
TARTU KUTSEHARIDUSKEKSUS RÕIVAÕMBLUS MO13 Evelin Rahuorg NEWTONI SEADUSED Referaat Juhendaja: Dmitri Luppa Tartu 2013 SISUKORD Sissejuhatus...................3 1. Newtoni seadused........................4 2. Newtoni esimene seadus...................5-6 3. Newtoni teine seadus................................7 4. Newtoni kolmas seadus.....................................8 5. Isaac Newton...........................................................9-11 Kokkuvõte............12 Kasutatud allikad.......13 2 SISSEJUHATUS Mu referaadi teemaks on Newtoni seadused. Nad jagunevad kolmeks seaduseks, mida tänapäeval kasutatakse füüsikas. Newtoni kolm seadust panevad aluse klassikalisele mehaanikale. Newtoni seadused avastas Isaac Newton, kes oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik
Põlva Ühisgümnaasium Laura Musting 10 A Isaac Newtoni panus mehhaanikateadusesse Referaat Juhendaja: õp. I. Kõima Põlva 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Isaac Newtoni elulugu ............................................................................................................4 2. Newtoni looming.................................................................................................................... 8 3. Newtoni füüsikaseadused......................................................................................................10 3.1. Newtoni I seadus e. inertsiseadus...............................................................
Tundmatud muutujad xyz. Töötas välja analüüsi meetodid. 1631-32: Lahendades Pappuse probleemi, leiutab Descartes algebralise geomeetria. Formuleeris inertsiseaduse. Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades. Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega. Õnnestus saada teleskoobile 98x suurendus. Avastas Orioni udukogu. Määras Marsi pöörlemisperioodi ja seda üsna täpselt. Leiutas pendelkella. Leiutas projektori, mida nimetati algselt imelaternaks. Optikas rajas Huygens valguse laineteooria (Huygensi printsiip), uuris kaksikmurdumist, täiustas läätsteleskoopi liitokulaari ehk Huygensi okulaariga.
võimaluse eksida . Olles veendunud jumala olemasolus, lahutas Descartes teadused kahte ossa. Esimene osa on mateeriat uurivad teadused, näiteks füüsika ja arstiteadus, mis peaksid arenema oma reeglite järgi teoloogidepoolse vahelesegamiseta. Teiseks on hingeasjadega tegelevad teadused, mis on seotud teoloogiaga. Sellega vabastas ta osa teadusi teoloogia mõju alt, kuid alistas orgaanilise elu mehaanilisele käsitlusele. Tema arvates olid ka kõik loomad ainult mehhanismid. Füüsika: Isaac Newton Sir Isaac Newton sündis 4. jaanuaril 1643. aastal Woolstrophe'is, Lincolnshire'i krahvkonnas ja suri 31. mätrsil 1727 Kensingtonis. Newton oli inglise füüsik, astronoom ja matemaatik ning ka Londoni Kuningiku Seltsi liige alates aastast 1672. Ta õppis 1661- 65 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669-1701 ka sama ülikooli professoriks. Aastast 1699 oli ta Inglise riigirahapaja juhataja. Teda loetakse kõigi aegade suurimaks füüsikuks ja matemaatikuks
Kuulsaimad füüsikud Albert Einstein 1879 1955 Eri- ja üldrelatiivsusteooria väljatöötamine Paljude arvates 20. sajandi tähtsaim teadlane Albert Einstein kasvas üles Münchenis, kus nautis viiulimängu, pidas kooli surmigavaks ning tegeles selle asemel iseseisvalt füüsikaga. Töötades 1905. aastal Sveitsi Patendiametis, vapustas ta teadusmaailma nelja revolutsioonilise dokumendi avaldamisega. Need sisaldasid selgitust, kuidas valgus käitub osakeste joana ning eri- ja üldrelatiivsusteooria, mis lõid eelduse hilisemaks tuumaenergia kasutuselevõtuks. 1916
ÄÄSMÄE PÕHIKOOL Isaac Newton ja tema 3 seadust Referaat Simone Sui 8.klass 05.02.13 ÄÄSMÄE 2013 Sissejuhatus
.................................................5-6 3. Newtoni panus optikasse.....................................................................................................6-7 4. Kasutatud allikad.....................................................................................................................8 2 Isaac Newtoni elulugu Sir Isaac Newton (vt. joonis 1.) sündis 4. jaanuaril 1643. aastal (Juliuse kalendri järgi 25. detsembril 1642) Inglismaal Woolstrophe'is, Lincolnshire'is. Ta oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. (4) Isaac Newtoni sünd enneaegsena, sai talle probleemiks terveks eluks: tema füüsiline ja vaimne tervis oli nõrgestatud
Tartu Kutsehariduskeskus Kergetööstus ja kodu- ning iluteenindus osakond Newtoni elulugu ja seadused Kristi Henn Mo11 Tartu 2012 Sisukord 1. Newtoni elulugu 3 2. Newtoni seadused 7 Newtoni pendel 8 2 Newtoni elulugu Isaac Newton sündis Woolsthorpe mõisas, Granthami lähedal Lincolnshires. Vana kalendri järgi sündis ta jõululaupäeval 1642. Tema biograafias aga loetakse tema sünnikuupäevaks 4. jaanuar 1643. (Gregoriuse kalendrit hakati Inglismaal kasutama alles 1752 aastal). Newton oli pärit farmerite perekonnast. Tema isa, kes kandis samuti Isaac Newtoni nime suri kolm kuud enne poja sündimist. Isaaci isa omas maad ning loomi, mis tegid ta üsna jõukaks meheks. Samas oli ta ilma
planeeti ning päikest ühendav sirglõik katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad (Kepleri teine seadus). 1610 Galilei märkab Saturni rõngaid, kuid ei oska neid rõngasteks pidada. 1610 Kepler väidab, tuginedes faktile, et öötaevas on tume, universumi lõplikkust. 1611 Kepler avastab täieliku sisepeegeldumise, väikeste nurkade all langevate kiirte murdumisseaduse ja töötab välja õhukeste läätsede optika. 1613 Galilei näitab päikesel olevate plekkide abil tema pöörlemist. 1614 John Napier avaldab esimese logaritmide tabeli. 1619 Kepler avaldab oma kolmanda seaduse (planeetide tiirlemisperioodi ruudud on võrdelised keskmiste kauguste (päikesest) kuupidega ). 1620 Francis Bacon avaldab teose "Novum Organum", väidab, et loodusseadused tuleb tuletada katsete abil. 1621 Willebrord Snellius avastab, et optiliselt hõredamast tihedamasse
11 - mõõtmeline Mustad augud supergravitatsioon 1 Eesti keeles ilmunud Ene Reet Sooviku tõlkes ajakirjas ,,Akadeemia", 1992, nr. 12, 1993, nr. 1 4 1. Relatiivsusteooria lühilugu Kuidas Einstein rajas kahe 20. sajandi alusteooria üldrelatiivsusteooria ja kvantteooria vundamendi Albert Einstein, nii eri- kui ka üldrelatiivsusteooria looja, sündis 1879. aastal Saksamaal Ulmis. Albert ei olnud imelaps, kuid väited, et ta kuulus koolis mahajääjate hulka, ei ole ilmselt päris õiged. Einstein lõpetas oma haridustee Zürichis, omandades 1900. aastal sealse maineka tehnikaülikooli diplomi
supergravitatsioon 1 Eesti keeles ilmunud Ene Reet Sooviku tõlkes ajakirjas ,,Akadeemia", 1992, nr. 12, 1993, nr. 1 4 3 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI 1. Relatiivsusteooria lühilugu Kuidas Einstein rajas kahe 20. sajandi alusteooria üldrelatiivsusteooria ja kvantteooria vundamendi Albert Einstein, nii eri- kui ka üldrelatiivsusteooria looja, sündis 1879. aastal Saksamaal Ulmis. Albert ei olnud imelaps, kuid väited, et ta kuulus koolis mahajääjate hulka, ei ole ilmselt päris õiged. Einstein lõpetas oma haridustee Zürichis, omandades 1900. aastal sealse maineka tehnikaülikooli diplomi. Vaidlushimu ja
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehhatroonikainstituut JÜRI KIRS INSENERIMEHAANIKA III Loenguid ja harjutusi dünaamikast Tallinn 2004 J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 2 III osa. DÜNAAMIKA §1. Sissejuhatus 1. Dünaamika aine ja põhikategooriad Dünaamikaks nimetatakse mehaanika osa, milles uuritakse materiaalsete kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Staatikas uuritakse ainult jõudusid ja jõusüsteeme ning seal ei uurita seda, kuidas liiguks materiaalne osake või jäik keha kui sellele need jõud rakendada. Kinemaatikas uuritakse ainult liikumist, kuid seda puht geomeetrilisest aspektist, jättes täielikult välja jõud, mis selle liikumise põhjustavad. Dünaamikas uuritakse
põnevusest ja teadmatusest, tõelisest soovist, midagi uurida ja milleski paremini selgusele jõuda. Soov avardada silmaringi ning näha võimalusi, mis esmapilgul tunduvad utoopilistena, kuid võivad ühel päeval tulevikus siiski kinnitust leida. Mitte midagi ei muutuks, kui tuleks välja, et kõik see on fantaasia, kuid vastasel korral ootaks teadust ees revolutsioon. Kõik, mida inimkond seni on pidanud õigeks, võib ühe hetkega muutuda valeks. Enamikule tuntud teadlane Albert Einstein oli veendunud, et maailmaruum on lõplik. Ta ei uskunud, et ruumi tekkib kogu aeg juurde ning universum suureneb. Tema jutule läinud füüsikud, kes tõestasid vastupidist, said Einsteini põlguse osaliseks. Hiljem, kui mees taas arvutusi oli 3 vaadanud, pidi ta siiski leppima, et universum paisub üha suuremaks. Üks kõige geniaalsemaid teadlasi Maa ajaloos oli eksinud, mis näitab ainult seda, et milleski ei
Jõu toimel tekkiv kiirendus on pöördvõrdeline keha massiga. Mida suurem mass, seda väiksema kiirenduse see jõud tekitab. v F = m a m= V (tihedus*ruumala) a= t Gravitatsioonijõud e. raskusjõud sõltub keha massist. Massist sõltub Newtoni II seaduse järgi ka kiirendus, mille keha vastastikmõju tagajärjel saab. Newton defineeris massi kui keha inertsuse mõõdu ja sellele tuginedes saab massi määrata jõu poolt kehale antava kiirenduse kaudu. Tavaliselt leitakse mass aga hoopis kaalumise ehk kehale mõjuva gravitatsioonijõu mõõtmise teel. Kas niiviisi kahel erineval viisil leitud massid on ikka samad? Kehadel on raskus ja seega mass ka siis, kui nende liikumine ei muutu. Gravitatsioon ja inerts pole omavahel ühelgi viisil seotud
kogu pindala. Seega võrdub aja t jooksul toimunud nihe trapetsi OABC pindalaga. Trapetsi pindala võrdub aluste poolsumma ja kõrguse korrutisega. Antud juhul võrduvad aluste pikkused arvuliselt v0x ja vx . Kõrgus aga võrdub arvuliselt ajaga t. Siit järeldub, et nihe s võrdub : sx = (v0x + vx ) t /2 . Asetame sellesse valemisse vx asemel v0x + ax t ja saame sx = (v0x + v0x + ax t ) t /2 = ( 2v0x t + ax t2 ) / 2 = vox t + ax t2/2 1.1.5. Newtoni seadused. Mehaanika osa, milles uuritakse kiiruse tekkimise põhjusi ning vaadeldakse selle arvutamise viise nimetatakse dünaamikaks. Dünaamika aluseks on kolm liikumisseadust, mida avastas Newton (njuuton) ja mis kannavad tema nime. Isaac Newton (1643 - 1727), inglise füüsik, astronoom ja matemaatik, klassikalise mehaanika looja. Avastas gravitatsiooniseaduse. Newtoni mehaanika jäi kaheks sajandiks füüsikalise maailmapildi aluseks. Newtoni esimese seaduse ütleb, et
punktiks ning punkti puhul mõistetel „alumine“ või „ülemine“ pool sisu. 3.2.3. Peegelteleskoop Peegelteleskoop on ühest või mitmest peeglist ja läätsedest koosnev optiline süsteem, mille ülesandeks on koondada valgust ning suurendada läbi selle vaadeldavate objektide nurkmõõtmeid. Peegelteleskoobi idee pärineb umbes 11. sajandist, kuid teadaolevalt valmistas esimese peegelteleskoobi 1668. aastal Isaac Newton. Newtoni teleskoop koosnes ühest nõguspeeglist (objektiiv) ja sellega nurga alla asetatud tasapeeglist. Nõguspeegli ülesanne oli koondada kauge objekti (tähe) valgust, nõguspeegli fookusest pisut lähemale asetatud tasapeegli ülesan- ne oli juhtida objekti suurendatud kujutis läbi okulaari, vaatleja silma. Nii lääts- kui peegelteleskoobid avardasid tollaste astronoomide võimalusi nõrgemate, silmale nähtamatute tähtede ja planeetide avastamiseks ja uurimiseks. 3.2.4
maanteedel suhteliselt tavaline –, kuid märkimist väärib peatumiseks kulunud aeg, 0,04 sekundit, mis on sõna otseses mõttes vähem kui silmapilk. Vastastikmõju ja selle kirjeldamine • Kui üks keha mõjutab teist, siis selle tagajärjel toimub mingi muutus. Siin on mitu võimalust – vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloom. • Vastastikmõju tagajärjel muutub keha liikumise iseloom. Et liikumise muutumise põhjusi uurib mehaanika haru dünaamika, siis ongi vastastikmõju dünaamika jaoks üks olulisemaid nähtusi. Jõud • Jõud on vastastikmõju mõõduks ja selle arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust. • Jõu tähiseks valemites ja joonistel on →F • Jõu mõõtmiseks on kaks põhimõtteliselt erinevat võimalust. Võib mõõta vastastikmõju poolt tingitud kujumuutuse ehk deformatsiooni suurust. • Teiseks saab jõu suurust arvutada selle kaudu, kui palju vastastikmõju tuntud
Makrokehi kaasavate katsete korraldamine pole kuigi keeruline ja nende katsete tulemused on kõige veenvamad, kuna hüpoteesist eksperimendini viivad süllogismide ahelad pole kuigi pikad. See vähendab vea esinemise tõenäosust. Niisiis moodustavad makromaailma inimesest mõõtmete poolest mitte väga palju erinevad objektid. Mikro- ja megamaailmas pole enam rakendatavad kõik klassikalise füüsika seadused. Mikromaailma objektide liikumist tuleb klassikalise (Newtoni) mehaanika asemel kirjeldada kvantmehaanika abil. Megamaailma objektide massid võivad olla nii suured, et nende objektide kirjeldamisel tuleb appi võtta üldrelatiivsusteooria. Nimelt pole ajal ja ruumil suure massiga objektide läheduses enam makromaailmale iseloomulikke omadusi. 14. Kuidas loodusteaduslik meetod püüab uurimistööd üles ehitada? Millised on olulised etapid teadusliku teadmise saavutamisel? Loodusteadusliku meetodi all mõistetakse niisiis meetodit, mis seisneb vaatluste põhjal
Nähtused on näiteks jää sulamine, kivi kukkumine, vikerkaare teke, elektriseerumine, veelainete peegeldumine jne. Väga üldiselt jaotatakse füüsikalised nähtused 5-rühma: mehaanilised, soojuslikud, optilised, elektri- ja magnetilised nähtused. Lisaks võib eraldi rääkida veel aatomi- ja tuumafüüsika ning kosmoloogilistest nähtustest. Tegelikult on ka iga rühma piires veel nähtuste alaliike, mis moodustavad omaette rühmi. Näiteks mehaanika nähtused jagunevad: mehaanilise liikumise (ühtlane ja ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine), dünaamika, staatika, energia-töö- võimsuse ja perioodiliste liikumiste osadeks. Kehade või nähtuste omadusi, mida me mõõta saame nimetatakse füüsikalisteks suurusteks. Igal füüsikalisel suurusel on: 1) oma mõõtühik, 2) seda saab mõõta kas otseselt mõõteriistaga või kaudselt valemi abil arvutades ja 3) seda saab väljendada arvuliselt.
.................................24 Sissejuhatus Käesoleva kursuse võib tinglikult jaotada kaheks osaks. Alguses räägime looduse ja füüsika vahekorrast ning füüsika uurimismeetoditest (jaotised 1 ja 2). Edasi käsitleme konkreetset materjali, mis peaks aitama kujundada füüsikalist maailmapilti. Ülevaade füüsikalistest nähtustest ja nende seletusest erineb oluliselt traditsioonilisest käsitlusest, kus käsitlus on liigendatud nähtuste järgi ning on jaotatud valdkondadesse nagu Mehaanika, Molekulaarfüüsika, Elekter ja magnetism, Optika jne. Meie oleme nähtused liigendanud mateeriavormide liikumisviiside järgi. Liikumisviise on meie liigituses neli: kulgemine, tiirlemine ja pöörlemine, võnkumine ning lainetamine. Eraldi käsitleme paigalseisu kui liikumise erijuhtu ning mikromaalimas esinevaid liikumisi, kus pole selget vahet eeltoodud liikumiste vahel. Ülevaadet alustame nelja vastastikmõju kirjeldamisega. Siis anname ülevaate
gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline ja tugev. • Sõnaga vastastikune rõhutatakse asjaolu, et kui üks keha mõjutab teist, siis teine mõjutab ka esimest. • Mõju võrdub vastumõjuga. Vastastikmõju käigus toimub aine ja välja ajutine muundumine teineteiseks. • Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F1 = F2 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. • Sir Isaac Newton - Inglise teadlane (1642. - 1727 a.) Töötas välja kehade liikumise seadused, gravitatsiooniõpetuse, optika põhiseadused ja terve rea teooriaid matemaatika alal. Ta avastas, et valge valgus koosneb värvilistest osistest ja tema leiutatud on ka peegelteleskoop. Teda loetakse kõigi aegade suuremate mõttehiiglaste hulka.. • Kiirus ei ole alati ühesugune. • Kui kiirus muutub, siis on tegemist – kiirendusega, mille tähiseks on a
s s2 A= F s = mas Tuletatud ühikute defineerimine. Valemi põhjal, näiteks jõud 1 N (F=m·a): 1 N on jõud, mis massile m U 1 kg annab kiirenduse 1 2 või 1 A I = on voolutugevus, mille tekitab pinge 1 V 1-oomises s R [1] takistis. Ühiku eesliite ja vastava kümneastme vastastikune väljendamine, näiteks kilovatt (kW) on 103 W või 0,03 N = 3·10-2 N = 3 cN. 1. kursus MEHAANIKA Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgliikumine (s = v·t) keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes võrse suuruse võrra, kiirendus a on const ehk jääv, kas positiivne (kiirenev) või negatiivne (aeglustuv). Vaba langemine vaakumis on sobiv näide ühtlaselt kiirenevast liikumisest m a = g = 9,8 2
s s2 A= F s = mas Tuletatud ühikute defineerimine. Valemi põhjal, näiteks jõud 1 N (F=m·a): 1 N on jõud, mis massile m U 1 kg annab kiirenduse 1 2 või 1 A I = on voolutugevus, mille tekitab pinge 1 V 1-oomises s R [1] takistis. Ühiku eesliite ja vastava kümneastme vastastikune väljendamine, näiteks kilovatt (kW) on 103 W või 0,03 N = 3·10-2 N = 3 cN. 1. kursus MEHAANIKA Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgliikumine (s = v·t) keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont. Ühtlaselt muutuv liikumine keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes võrse suuruse võrra, kiirendus a on const ehk jääv, kas positiivne (kiirenev) või negatiivne (aeglustuv). Vaba langemine vaakumis on sobiv näide ühtlaselt kiirenevast liikumisest m a = g = 9,8 2
gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline ja tugev. · Sõnaga vastastikune rõhutatakse asjaolu, et kui üks keha mõjutab teist, siis teine mõjutab ka esimest. · Mõju võrdub vastumõjuga. Vastastikmõju käigus toimub aine ja välja ajutine muundumine teineteiseks. · Newtoni III seadus väidab, et kaks keha mõjutavad alati teineteist suuruselt võrdsete kuid vastandlikult suunatud jõududega, F1 = F2 . Mõju ja vastumõju on võrdsed. · Sir Isaac Newton - Inglise teadlane (1642. - 1727 a.) Töötas välja kehade liikumise seadused, gravitatsiooniõpetuse, optika põhiseadused ja terve rea teooriaid matemaatika alal. Ta avastas, et valge valgus koosneb värvilistest osistest ja tema leiutatud on ka peegelteleskoop. Teda loetakse kõigi aegade suuremate mõttehiiglaste hulka.. · Kiirus ei ole alati ühesugune. · Kui kiirus muutub, siis on tegemist kiirendusega, mille tähiseks on a
vaid peab usu kaudu omaks võtma Jumala olemasolu tõestused: Jumal "liikumatu liigutaja" Jumal kui põhjus Kui Jumalat olemas ei ole siis pole ka muud Jumal kui väärtuste ja hinnangute absoluutne alus Jumal kui mõistuslik olend Kokkuvõte: Tema õpetus on ka tänapäeval katoliku kiriku ametlik filosoofia 1323.a kuulutas katoliku kirik ta pühakukus Pühaks Thomaseks UUSAJA FILOSOOFIA Isaac Newton 1642-1725 Inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik Sündis 25 dets 1642 Kesk inglismaal Vanemad keskklassit Esimene haridus lähedalolevatet algkoolidest Kekskkoolis rohkem tempe kui õppeedukust Ülikoolis käis Cambridges Professor oli seal 30 aastat Lõplikult lahkus seal 1763 aastal Ööl vastu 28 märts 1727 suri Looming: 1672 hakkas uurima vagust ja raskusjõudu ning tegelema integraalarvutustega 1668 ehitas ta esimese teleskoobi Lootis viia kõik matemaalilistesse alustesse
............................................................................................................42 7.9. Elektritakistus..................................................................................................... 43 7.10. Elektrivool vedelikes ja gaasides......................................................................45 7.11. Juhid, pooljuhid, dielektrikud .......................................................................... 46 7.12.Geomeetriline optika..........................................................................................47 7.13.Fotoefekt (välis- ja sise-)................................................................................... 52 8.Tiirlemine ja pöörlemine ............................................................................................54 8.1. Ühtlane ringliikumine......................................................................................... 54 8.2. Pöörlemine .............
2 Teaduse meetod: olemasoleva teabe põhjal püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla), seejärel korral- datakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (katse) ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehti- vuse kohta. Eksperiment on küsimus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb see küsimus esitada selgelt ja ühemõtteliselt (Albert Einstein: Jumal on rafineeritult kaval, aga pahatahtlik Ta ei ole). Induktiivne meetod (induktsioon) on liikumine üksikult üldisele. Uus, laiema kehtivusalaga teadmine saadakse üksikfaktide (kitsama kehtivusalaga teadmiste) üldistamise teel. Deduktiivne meetod (deduktsioon) on liikumine üldiselt üksikule. Deduktiivse (aksiomaatilise) teooria ülesehitamisel formuleeritakse kõigepealt aksioomid (üldeeldused, füüsikas: postulaadid), neist
neist ei välista loodusteaduslikku (ega ka mütoloogilist) maailmapilti (ja ka vastupidi). Teaduse meetod: olemasoleva teabe põhjal püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (katse) ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse kohta. Eksperiment on küsimus Loodusele (Loojale). Asjaliku vastuse saamiseks tuleb see küsimus esitada selgelt ja ühemõtteliselt (Albert Einstein: Jumal on rafineeritult kaval, aga pahatahtlik Ta ei ole). Induktiivne meetod (induktsioon) on liikumine üksikult üldisele. Uus, laiema kehtivusalaga teadmine saadakse üksikfaktide (kitsama kehtivusalaga teadmiste) üldistamise teel. Deduktiivne meetod (deduktsioon) on liikumine üldiselt üksikule. Deduktiivse (aksiomaatilise) teooria ülesehitamisel formuleeritakse kõigepealt aksioomid (üldeeldused, füüsikas: postulaadid), neist
annaabi.ee 
