olenditega, kelle sünnil mängivad kaasa ümbritsev keskkond, kliima, maapinna reljeef jms Fallingwater. Maja kose kohal. Guggenheimi 1934-1948. Ohio, USA. muuseumi interjöör. 1956-1959. Sarnastest põhimõtetest lähtus ka soomlane Alvar Aalto (1898-1976), kelle projekteeritud ehitisi leidub ka Eestis. Sanatoorium Paimios. 1929-1932. Pier Luigi Nervi (1891-1979) On loonud tohutuid spordi ja näitusehalle katvaid kupleid, mille betoonikihi paksus on sageli vaid mõni sentimeeter Kupli tugevuse saavutas ta profileerimisega, mille tulemus ütlemata kunstipärane välja näeb Samasse valkonda kuulub ka Müncheni olümpiastaadioni telkkatus. Arhitektibüroo Günther Behnisch & Co. Müncheni Olümpiastaadion. 1972. Modernistlik arhitektuur muutis tunduvalt linnade planeerimise põhimõtteid
b) pupilli ahenemine (eferentne osa- tuum, närv, ümberlülitus ganglion) c) Gl. Submandibulare sümpaatiline innervatsioon nucl. intermediolateralis —> radix ventralis —> r. communicans albus —> truncus symphaticus —> ganglion cervicale superior (ümberlülitus) —> n. et plexus caroticus externus —> plexus a. facialis —> ganglion submandibulare —> n. lingualis —> gl. Sublingualis e) Maksa parasümpaatiline innervatsioon nucl. dorsalis nervi vagi —> n.vagus —> plexus oesophagus anterior/posterior —> truncus vagalis anterior/posterior —> plexus gastricus anterior/posterior —> rr.coeliaci —> plexus coeliacus —> ganglion coeliacus —> terminaalganglion (ümberlülitus) —> plexus hepaticus — > hepar f) gl. lacrimalise parasümpaatiline innervatsioon nucleus salivatorius superior —> parasümpaatilised kiud n. facialises —> n.petrosus major —> ganglion pterygopalatina —> n
Säär – crus Sõrm, varvas – digitus Sirutus-extensio Nimetissõrm- index Painutus-flexio Pöial-pollex Selg, dorsum Arter-arteria Rind-pectus Lihas-musculus Rindkere-thorax Lihased-musculi Ülakõht – epigastrium Närv-nervus Alakõht- hypogastrium Närvid-nervi Sisikond-viscera Veen-vena Nägu- facies Veenid-veni Nina-nasus Sõõre-naris Otsmikuluu- os frontale Silm-oculus Oimuluu- temporale Silmakoobas-orbita Kuklaluu- occipitale Lõug- mentum Ninaluu – os nasale Kurk- fauces Pisarluu – os lacrimale
arcus kaar arteria, arteriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr papilla näsa cavitas õõnsus
arcus kaar atreria, atreriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr cavitas õõnsus papilla näsa cavum õõs pars, patres osa, osad
M. biceps brachii a) kaks osa, nende alguskoht – caput longum – tuberculum supraglenoidale´lt, caput breve – processus coracoideuse´lt b) kinnitub – tuberositas radii c) Toime õlaliigesele M. biceps brachii võib vähesel määral tõmmata õlavart ettepoole d) Toime künnarliigesele m. biceps brachii painutab ja supineerib küünarvart ! m. triceps brachii a) Osad ja algab: caput longum – tuberculum infraglenoidale caput laterale – humerus’e tagapind ülalpool sulcus nervi radialis’t caput mediale - humerus’e tagapind allpool sulcus nervi radialis’t b) Kinnitub – olecranon c) Toime: toimib õla- ja küünarliigesele: õlavart tõmbab vähesel määral taha mediaalsele, küünarvart sirutab ! Kõhu sirglihase tupp: vagina musculi recti abdominis a) eesmine sein ülemine osa – m. obliquus externus abdominis aponeuroos ja m. obliquus internus abdominis’e aponeuroosi eesmine lest b) tagumine sein ülemine osa – m
➔ Parim nägemine on kollatähni piirkonnas, kus asuvad ainult kolvikesed. 2. Mis on kollatähn? MACULA LUTEA ● Teravaima nägemise piirkond. Ka värvide nägemine on parim. ● Võrkkesta pupilli vastas olev koht, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem. ● Teravaima nägemise piirkond - kollatähni keskel asuv võrkkesta-tsentraallohk. 3. Mis on pimetähn? ● Nägemisnärvi näsa PAPILLA NERVI OPTICI ● Piirkond võrkkestal, kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke. ● Nägemisnärvi väljumise koht, seal on “juhtmed”, seal ei ole retseptorrakke. 4. Nägemiskeskus asub ● suuraju kuklasagaras. 5. Mis on nägemisretseptorid? ● kepikesed (funktsivad juba hämras, kuid ei erista värve - pimedas on kõik kassid hallid) ja ● kolvikesed (spetsialiseerunud värvide eristamiseks, ei funktsi väheses valguses).
Näo piirkonnast epikriitiline tundlikkus, seotud kraniaalnärvidega. Tractus trigeminothalamicus 1. Retseptor (liigestes, lihastes, kõõlustes), perifeersed kiud kraniaalnärvi – n. trigeminus´e (mandibularis´e) kaudu mälumislihastelt. 2. Esimese neuroni keha ‒ ganglion trigeminale. 3. Tsentraaljätked sisenevad ajju radix sensoria kaudu. 4. Teise neuroni keha ‒ nucleus mesencephalicus ja nucleus pontinus nervi trigemini . 5. Aksonid suunduvad vastaspoolele. 6. Ülenevad lemniscus trigeminalis´e kaudu thalamus´sse. 7. Kolmanda neuroni keha ‒ n. ventralis posteromedialis. 8. Aksonid läbivad capsula interna tagumise sääre. 9. Lõpevad gyrus postcentralis´es kiirusagaras. 3
nodulus - SÕLMEKE nucleus dentatus - HAMMASTUUMAD pedunculus cerebellaris inferior ALUMISED VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus cerebellaris medius - VAHE VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus cerebellaris superior- ÜLEMISED VÄIKEAJU JALAKESED cortex cerebelli VÄIKEAJU KOOR arbor vitae - ELUPUU nucleus fastigii TELGIHARJA TUUMAD Ventriculus quartus 4 AJUVATSAKE fundus: - fossa rhomboidea - sulcus medianus - trigonum nervi vagi (X) UITNÄRVI KOLMNURK reguleerib südame tööd ja muude elundite trigonum n. hypoglossi (XII) -KEELEALUSE NÄRVI KOLMNURK colliculus facialis- NÄONÄRVI KÜNKAD aquaeductus mesencephali KESKAJU VEEJUGA tegmen: - tela chorioidea - pedunculus cerebellaris superior - velum medullare superior ÜLEMINE AJU PURI velum medullare inferior ALUMINE AJU PURI Mesencephalon KESKAJU kõige väiksem ja paikneb kõige sügavamal tectum mesencephali: - KESKAJU KATEL
mehhaniseerimine, valmisdetailide kasutamine, uudsed viimistlusmaterjalid (alumiinium, plastmassid, klassseinad, mis paistavad läbi ainult seest välja vaatamisel), värvi osatähtsuse kasv jne. Inseneriteaduse areng on teinud võimalikuks sellised julged lahendused nagu terastrossidel või betoonkuplid, mis katavad näitusesaale, spordihalle, staadione jne. Huvitavaid näiteid võiks tuua Põhja-Itaalia tööstuspiirkonnast, kuulsa betoonispetsialisti insener Pier Luigi Nervi (1891 – 1979) tegutsemisalalt. Tema loodud Tooma spordipaleed kattev hiiglaslik betoonliud on kõigest 2,5 cm paks. Äärmiselt modernne on Brasiilia uus, tühja kõrberajatud pealinn, mille loomisest võttis osa tuntud arhitekt Oscar Niemeyer ( sünd 1907). Hinnatavad on ka Põhjamaade arhitektide, eriti soomlasse Alvar Aalto (1898 – 1976) teened. Teda iseloomustab puu, tellise, klaasi, vase ja teiste vanade ehitusmaterjalide oskuslik ühendamine.
KUKLALUU (os occipitale) peas Kuklaluud läbib suurmulk (foramen magnum). Põhimik osa (pars basilaris) asub kuklaluu alumises otsas, mille kõrval on külgmised osad (pars lateralis). Nõlv (clivus). Kägijätkest eespool on kägisälk (incisura jugularis). Külgmise osa välispinnal on kuklapõnt (condylus occipitalis), millest tagapool on põntjätkeauk (fossa condylaris). Kuklapõnda kohal kulgeb keelealuse närvi kanal (canalis nervi hypoglossi). Kuklasoomus (squama occipitalis), mille sisepinnal on sisemine kuklamügar (protuberantia occipitalis interna), millest allapoole lähtub sisemine kuklahari (crista occipitalis interna) ning ülespoole ülemine noolurkevagu (sulcus sinus sagittalis superioris). Sisepinnalt lähtub risti mõlemale poole ristiurkevagu (sulcus sinus transversi). Kuklaluusoomuse välispinna keskel on välimine kuklamügar ( protuberantia
b) Tagaväät – enamik juhteteid kulgeb alt üles, - on sensoorsed – viivad tundeimpulsse kehast peaaju tundekeskustele c) Külgväät – siin on umbes võrdselt nii sensoorseid kui motoorseid juhteteid Funktsionaalselt jaguneb seljaaju 31-ks segmendiks (8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 õndra!), iga segmendi kiududest tekib 2 eesmist ja 2 tagumist närvijuurt, neist - 31 paari spinaalnärve. Seljaajunärvid e. spinaalnärvid nervi spinales: Seljaajust väljuvad närvikiud moodustavad mõlemal pool seljaaju kaks kimpu: a)eespool väljuvad motoorsed kiud (nii somatomotoorsed – vöötlihastele, kui ka vistseromotoorsed – silelihastele); b) tagapool moodustavad teise kimbu tundekiud (nii nahast ja lihastest tulevad – somatosensoorsed, kui ka siseelunditest tulevad – vistserosensoorsed). Tagumisel kimbul on paksend – spinaalganglion (selles on tundeneuronite kehad – ajju lähevad vaid nende neuronite jätked).
lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: reis FEMUR
lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS vaagnavööde
cochlearisnucl. Cohlearis post/ant 2. N. Vestibularis Karvarakud tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullaris ja macula (ruumis orienteerumiseks)(ganglion vestibulare) nucleus vestibularis sup,inf, med, lat ja osalt ka cerebellum Somiidilihaste närvid: peamiselt somaatilis-eferentsed, innerveerivad somiitidest arenenud vöötlihaseid. 1. N. Oculomotorius 3 Nucl nervi oculomotroii: 1. Ramus sup m levator palpebrae sup, m rectus sup 2. Ramus inf m rectus inf, m rectus medius, m obliquus inf Nucl oculomotorius accessoriusradix parasymphaticaümberlülitus ganglion ciliaresnervus ciliare brevesm sphincter pupillae, m ciliaris 2. N. trochelearis 4 Nucl trochlearism obliquus sup 3. N. Abducens 6 Nucl abducentism rectus lateralis 4. N. Hypoglossus 12 Nucl n hypoglossi:
. . -. . ( ) : - - . . 28. . . : 1. ; 2. -: ; 3. -: , ( ); 4. -: . . , - . . , .- . 4 . : / : tunica intima tunica media tunica externa () , . , , , . : - - ( ) . ( ) . : - vasa vasorum et nervi vasorum. , ; - . . : , 15% : - - - - - . : - (, ). . - . , . - : - (, ) !!!!! / . : - / / - / / - / ( ). / 5 : 1. 2. 3. 4. 5. . 20- 25 . ( ). : / . . - ( ) . 15. . . , 7. : . 10002. 5 10002, - : - (7)
tagaväätides. Impulsid suunduvad peaajju. Alanevad juhteteed motoorsed, paiknevad valgeolluse eesväätides ja külgväätide mediaalses osas Seljaaju segment ehk spinaalsegment seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri Kokku 31 spinaalsegmenti: Kaelaosas 8 Rinnaosas 12 Nimmeosas 5 Ristluuosas 5 Õndraosas 1 Seljaajunärvid nervi spinales 31 paari seljaajunärve ehk spinaalnärve. Funktsioonilt on kõik seganärvid. Väljumisel lülide vahemulgust jaguneb: Tagumine haru seljalihastele, nahale Eesmine haru osaleb põimikute moodustamisel Roietevahelised närvid Th 1-12 Põimikuid ei moodusta. Kulgevad roietevagudes ja innerveerivad roietevahelisi lihaseid. Närvipõimikud Kaelapõimik plexus cervicalis Asub m. Sternocleidomastoideus'e all. Õlapõimik plexus brachialis
õlavarre abduktsioon + õlaliigese stabiliseerimine Musculus teres major o: angulus inferior scapulae i: crista tuberkuli minoris f: õlavarre abduktsioon + stabiliseerimine Musculus latissimus dorsi VT seljalihaste alt Eesmine rühm Musculus coracobrachialis Musculus pectoralis major ÕLAVARRE LIHASED Tagumine rühm Musculus triceps brachii o: caput longum – tuberculum infraglenoidale + caput laterale – humeruse tagapind ülalpool sulcus nervi radialist + caput mediale – humeruse tagapind allpool sulcus nervi radialist i: olecranon f: küünarliigeses küünarvarre ekstensioon + õlaliigese vähene retrofleksioon Musculus anconeus o: humeruse epicondylus lateralis + capsula articulares cubiti i: olecranon f: küünarliigese kapsli pingutamine Eesmine rühm Musculus coracobrachialis o: processus coracoideus scapulae i: humerus facies anterior
) M. biceps brachii: o. caput breve processus coracoideus, caput longum tuberculum supraglenoidale (pika pea kõõlus jookseb läbi liigeseõõne ja kulgeb edasi alla sulcus intertubercularises!); f. a) küünarliigeses küünarvarre fleksioon ja supinatsioon (tugevaim küünarvarre supinaator!), b) õlaliigeses vähene antefleksioon. Tagumine rühm. M. triceps brachii: o. caput longum tuberculum infraglenoidale, caput laterale humerus`e tagapind ülalpool sulcus nervi radialis`t, caput mediale humerus`e tagapind allpool sulcus nervi radialis`t; i. olecranon; f. a) küünarliigeses küünarvarre ekstensioon (ainus küünarvarre sirutaja!), b) õlaliigeses vähene retrofleksioon. M . anconeus (väike lihas, m. triceps brachii caput mediale jätk, sageli puudub!): o. humerus`e epicondylus lateralis + capsula art. cubiti; i. olecranon; f. küünarliigese kapsli pingutamine (et see sirutuse ajal olecranon`i ja fossa olecrani vahele ei jääks!)
Õhuke, pehme plaat, mille välispind liibub soonkestale, sisemisele klaaskehale. Sisaldab valgustundlikke retseptoreid ja on seega optiline ehk nägemisosa. Analüsaatori retseptoorne osa. KOLLATÄHN MACULA LUTEA - teravaima nägemise piirkond silma võrkkesta keskkoha lähedal, värvide nägemine (ainult kolvikesed). Võrkkesta tsentraallohule, mis on kollatähni keskel, fokuseeritakse nägemispilt. PIMETÄHN - nägemisnärvi näsa PAPILLA NERVI OPTICI, piirkond võrkkestal, mis koosneb vaid närvikiududest, kus puuduvad kolvikesed ja kepikesed. NÄGEMISRETSEPTORID - kepikesed ja kolvikesed KEPIKESED - nägemine hämaras, videvikus ● KANAPIMEDUS - kui hämaras hästi ei näe, nägemispurpuri sünteesi häire ● RODOPSIIN - nägemispurpur, mis laguneb valguse mõjul ja taastub pimeduses, a-vitamiin aitab moodustada KOLVIKESED - päevane nägemine, eristavad värve, ei funktsioneeri hämaras
- nad moodustavad koos terminaalniidiga närvijuurte kimbu - nn hobusesaba ● selline närijuurte suuna muutumine on tingitud seljaaju ja lülisamba ebavõrdest kasvamisest: - lülisammas kasvab kiiremini ja pikemaks kui seljaaju - ning “kisub” seljaajunärvide juured kaudaalsemas osas allapoole ● igas lülidevahelises mulgus ühinevad eesmised ja tagumised juured seljaaju- e spinaalnärviks SELJAAJUNÄRVID e SPINAALNÄRVID NERVI SPINALES ● spinaalnärvid on funktsioonilt seganärvid - sisaldavad nii eferentseid kui aferentseid kiude ● SPINAALSEGMENT - seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri ja mis vastab ühele spinaalnärvide paarile ● Vastavalt seljaajusegmentidele on inimesel 31 paari seljaaju- e spinaalnärve: - kaelaosas 8 segmenti (seotud 7 kaelaosa lülisambalüliga + otse kukla all 1) - rinnaosas 12
SÜGAVALE UNELE ON ISELOOMULIK AEGLASTE LAINETE ILMUMINE ENTSEFALOGRAMMILE. PINDMISE UNE AJAL ESINEVAD KIIRED SILMADE LIIGUTUSED, SAGELI NÄHAKSE SEL AJAL UNENÄGUSID. SÜGAV JA PINDMINE UNI VAHELDUVAD ÖÖ JOOKSUL 4-5 KORDA. VALK- AMINOHAPPED SÜSIVESIKUD- GLÜKOOS LIPIIDID- RASVHAPPED, GLÜTSEROOL VITAMIINID- MINERAALAINED ELEKTRIIMPULSS- liigub: SAsõlm – AVsõlm – HIS’i kimp – HIS’i kimbu sääred – purkinje kiud PEAAJUNÄRVID- ehk KRANIAALNÄRVID (lad.k. NERVI CRANIALES). PEAAJUST VÄLJUB 12 PAARI PEAAJUNÄRVE ehk KRANIAALNÄRVE. IGAL PAARIL ON OMA JÄRJEKORRA NR JA NIMETUS. FUNKTS-ilt JAGUNEVAD KRANIAALNÄRVID: 1)TUNDENÄRVID (SENS.) – I,II,VIII 2)MOTOORSED (MOT.) – III, IV, VI, XI, XII 3)SEGANÄRVID – V, VII, IX, X 9 HORMOON- ON BIOLOOGILINE ÜHEND, MIS REGULEERIB AINEVAHETUST, KEHA TALITLUST NING PROTSESSE. HORMOONIDE TOIME:
sulgumine • Ülemise söögitoru sfinkteri avatuse või avatuse kestvuse vähenemine • Sensoorika: “märg hääl”, köha pärast neelamist või köharefleksi hindamine, olemasolevate jääkide tunnetamine ja nende spontaanne eemaldamine • Tundlikkuse vähenemine hingetoru ja kõri piirkonnas • Tundlikkuse vähenemine neelus distaalselt IX ja X närvi põimik (lad.k. plexus pharyngeus nervi vagi) • Motoorika: vt IX ja X kraniaalnärvi uurimine • Vähenenud supraglotilised kokkutõmbed • Vähenenud neelu kokkutõmbed • Sensoorika: vaata IX ja X kraniaalnärvi uurimine • Neelu distaalse osa tundlikkuse vähenemine XII Keelealune närv (lad.k. nervus hypoglossus) • Motoorika: keele liikuvus üles, külgedele, keele väljasirutamine ja tagasitõmbamine • Booluse ettevalmistuse, moodustamise ja manipulatsiooni vähenemine • Keelepära aktiivse
äravool põhjustavad nn. vesipea tekke. Liikvori rõhu muutused võivad olla peavalude põhjusteks. Ajuvedelik on värvitu läbipaistev vedelik, sisaldab vähesel määral valke, glükoosi ja mitmeid sooli (K-, Ca- jt. soolad). Ajuvedelik loob teatud rõhu kolju sisemuses ja seljaaju kanalis (normaalselt 100 - 150 mm H2O sammast). Aju massi suurenemisel (turse, verevalum, kasvaja) liikvori rõhk suureneb. PEAAJUNÄRVID e. kraniaalnärvid nervi craniales Koostanud M. Kolga 13 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Peaajust väljub 12 paari peaajunärve ehk kraniaalnärve. Igal paaril on oma järjekorra number ja nimetus. Funktsioonilt jagunevad kraniaalnärvid: Tundenärvid (sens.) - I, II, VIII motoorsed (mot.) - III, IV, VI, XI, XII seganärvid - V, VII, IX, X http://training.seer.cancer
juures poolkerasse - vahel on fossa interpeduncularis põhja moodustab veresoonte poolt mulgustatud ajuaine – substantia perforata posterior (C19) SISEEHITUS TECTUM MESENCEPHALI (alaarplaadi materjalist) - Substantia grisea centralis (AB1) tsentraalne hallaine -> keskaju vahejuha ümber -> osaliselt tegmentum’is - Nucleus mesencephalicus nervi trigemini (AB2) kolmiknärvi mesentsefaaltuum - Strata grisea colliculi superioris (A3) ülakünka hallainekihid -> moodustavad koorealune nägemiskeskuse - Nucleus colliculi inferioris (B4) alakünkatuum -> koorelaune kuulmiskeskus - Nuclei pretectales väikesed tuumad kesk-vaheaju piiril (nucleus interstitsialis jne) PEDUNCULUS CEREBRI TEGMENTUM MESENCEPHALI - ajutüve vana aksiaalne osa, hõlmab basaalplaadi derivaate
Kehast kaugemal asuvat osa nimetatakse kaugmiseks ehk distaalseks (DISTALIS) Kehaosa võib olla: 1) Välimine - EXTERNUS 2) Sisemine - INTERNUS 3) Süva - PROFUNDUS 4) Pindmine - SUPERFICIALIS 5) Ülemine - SUPERIOR 6) Alumine - POSTERIOR 7) Kahe struktuuri vahel - INTERMEDIUS Lühendid: A. - ARTERIA (arter), AA. - ARTERIAE (arterid) V. - VENA (veen), VV. - VENAE (veenid) N. - NERVUS (närv), NN. NERVI (närvid) M. - MUSCULUS (lihas), MM. - MUSCULI (lihased) DEX./DX. DEXTER, DEXTRA, DEXTRUM (parempoolne, parem) SIN. - SINISTER, SINISTRA, SINISTRUM (vasakpoolne, vasak) Vaba ülajäseme osad: 1) Õlavars - BRACHIUM 2) Küünarvars - ANTEBRACHIUM 3) KÄSI - MANUS Käsi jaguneb: 1) Ranne - CARPUS 2) Kämmal - METACARPUS 3) Sõrmed - DIGITI MANUS 4) Käe selg - DORSUM MANUS 5) Käe pihk - PALMA MANUS Vaba alajäse jaguneb: 1) Reis - FEMUR 2) Säär - CRUS
sagedamini väikeajukasvajate, Meniere`i sündroomi ja sclerosis multiplex`i korral. V - Kolmiknärvi kahjustus Kolmiknärvi kahjustuse sündroomid võivad olla motoorsed, sensoorsed või segaüüpi, s.o. samaaegselt esinevad nii motoorika- kui ka tundlikkushäred. Mälumislihaste ühepoolne lõtv halvatus Mälumislihaste kahepoolne lõtv halvatus Mälumilihaste lõtv halvatus Mälumislihaste supranukleaarne spastiline halvatus Kogu nucleus spinalis nervi trigemini kahjustusel tekivad näol ulatuslikud dissotsieeritud tundlikkusehäred valu- ja temperatuuritundlikkuse puudumisega (taktiilne tundlikkus normaalne!). (motoorne osa: mälumislihaste innervatsioon; sekretoorne osa: seotud parasümpaatilise nv-ga) VII - Näonärvi kahjustus Näonärvi perifeerne halvatus: (võib tekkida ka külmetusega. Perifeerne halvatus: lõtv halvatus, tal on silmalaud lahti, muidu nägu on lõtv) . o Miimiliste lihaste halvatus
annaabi.ee 
