Sonaatallegro vorm ja seda kasutavad heliteosed 1) Millistest osadest koosneb sonaatallegro vorm ? Sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, koobla. Teemasi on kaks. 2) Mis toimub sonaatallegro vormi ekspositsiooni osas ? Peateema tutvustus peahelistikus / Kõrvalteema kõrvalhelistikus. 3) Mis on sonaat ? Mitme osaline ? Intstrumentaalteos. Kolme või neljaosaline. 4) Mis on instrumentaalkontsert ? Mitmest osast koosneb ? Soolopillile(dele) sümfoonia või kammerorkestri saatel. Kolmeosaline 5) Mitme osaline on keelpillikvarteti vorm ja missugused pillid esitavad ? Neljaosaline. I viiul; II viiul; Altviiul; Tsello 6) Missugused osad on Itaalia avamängul ? kiireaeglanekiire 7) Missugused osad on Prantsusmaa avamängul ? aeglanekiireaeglane 8) Mida on ühist sonaadil, instrumentaalkontserdil, avamängul, keelpillikvartetil ja sümfoonial ?
Vereringeelundkonna moodustavad veri, veresooned ja süda. Mööda veresooni jõuab veri kõikidesse kudedesse ja organitesse. Vere paneb soontes liikuma süda. Vere ringlemine organismis kindlustab pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku ning osaleb jääkainete eemaldamises. Vere ringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ning kaitsesüsteemi rakkude laialikandmisel. Vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on neljaosaline. Süda on lihaseline elund. Süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Inimese süda on umbes suure rusika suurune (oleneb ka vanusest). Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks - vasakuks ja paremaks. Mõlemas südame pooles on koda ja vatsake (seega on süda neljaosaline). Vatsakesed asetsevad kodade all.
Kärt KaasikAaslav 7.B Rühm Iseloomulikud tunnused Kalad ● Kohastunud eluks vees ● Voolujooneline keha ● Keha katavad limaga kaetud soomused ● Liikumiseks uimed ● Ujupõis ujuvuse reguleerimiseks ● Hingavad lõpustega vees lahustunud hapnikku ● Kaheosaline süda, üks vereringe ● Kõigusoojased ● Kehaväline viljastumine ● Koevad vette ● Moondega areng ● Hästi arenenud haistmismeel, kuulmine ja kü...
w:val="22"/>
7. Mis on sonaadivorm ja millised osad sellel on? Kahe põhihelistiku ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine Sonaadivorm koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. 8. Millised järgnevatest žanritest kirjutatakse tüüpiliselt kolme- ja millised neljaosalises sonaaditsüklis? Kammersonaat - kolmeosaline Instrumentaalkontsert - kolmeosaline Keelpillikvartett - neljaosaline Sümfoonia - neljaosaline 9. Millised pillid kuuluvad keelpillikvartetti? Viiul I (esimene viiul) Viiul II (teine viiul) Alt (vioola) Tšello 10. Milline on sümfooniaorkestri koosseis? Õpi interneti abil tundma pillide välimust. Töös on vaja ära tunda viiul, vioola, tšello, kontrabass, trompet, metsasarv, tuuba, tromboon, fagott, oboe, klarnet, flööt, timpanid http://et.wikipedia.org/wiki/Sümfooniaorkester 11. Kuidas hääbus klassitsismiajastul basso continuo?
3-8mängijast ansambel 17 mängijast bigbänd Ansambel – meloodia- ja rütmigrupp Meloodiapillid Vaskpillid Puupuhkpillid Löökpillid Soolopillid Kornet Trompet Saksofon Klaver Klarnet Vibrafon Tromboon Rütmigrupp Ül on hoida tempot, lisada rütmierksust, toetada harmooniaid Klaver Kontrabass Löökpillid Bandžo Kitarr Rütm Iseloomulikud elemendid: Sünkoop – rütmikuj muus Meetrum – neljaosaline, rõhutatakse 2. ja 4. lööki Meloodia Voolavad Duur-helilaadis Sageli 3., 5. ja 7. aste madaldatud http://www.youtube.com/watch?v= E2VCwBzGdPM TÄNAN KUULAMAST !
o Koeral on 2 korda aastas jookusaeg o Koerapoja ja lambatalle võrdlus: Lambal sünnib tavaliselt 1-3 poega, koeral aga 6-7. Lambatalle silmad on sündides avatud koerapojal aga ei ole. Koerapojad vajavad kuid emaslooma hoolt aga lambad suudavad mõni tund peale sündi ise jalule tõusta. o Enamikul imetajatest on 7 kaelalüli. o Imetajatel aitab säilitada püsivat kehatemperatuuri veri ja selle kiire ringlemine. o Mõlemal, nii lindudel kui ka imetajatel on neljaosaline süda. o Metskitsed ja põdrad otsivad toitu õhtuhämarustes ja varajastel hommikutundidel, kuna siis on ohutum ja kiskjad ei saa neid siis nii lihtsalt tabada.
PacoJet jäätise- ja sorbeemasin Katrin Kõluvere KK13 KE2 PacoJet PacoJet võimaldab lihtsalt ja kiiresti valmistada a' la carte toite: •naturaalset jäätist •sorbeed •kastme- ja supipõhjasid •värskeid maitseainesegusid. •Mahutavus: 0,8...1,0 liitrit •Töötemperatuur: -20° C •1 portsjon 20 sekundiga PacoJet •Jäätise-ja sorbeemasin •2 terasest nõud nõu hoidik •tihendiga kaas • tera •kaan •pesurõngas •spaatel •pöörlev pesuhari •loputusrõngas terade komplekti abil saab Pacojetti kasutada ka kutteri, hakklihamasina, mikseri ja visplina. •kaheosaline tera: peenestab jämedalt liha ja kala (tartar, täidised jms). •neljaosaline tera: peenestab toorained (liha ja kala) peeneks (terriinid, võided) või mousseedesse/ püreedesse (kastmed, ürdiõlid, ürdivõid jne). •visplitera: koore, munavalge, piimavahu, kokteilide vahustamiseks PacoJet kasutamine ja puhastamine http://...
Organum- Mitmehäälne kirikumuusika Motett- Alumine hääl Gregoriuse laul ja ülemine mõnes muus keeles laul Missa- Liturgilise muusika zanr Protestantlik koraal- tekkis koos protestantliku liturgia kujunemisega Passion- Koorile, solistile või orkestrile kirjutatud teos Oratoorium- vokaalsümfoonilistest teostest kõige ulatuslikum Süit- instrumentaalmuusika vorm Sonaat allegro skeem: sissejuh; ekspositsioon; töötlus; repriis; kooda Sonaat- kolme- või neljaosaline intstrumentaalmuusikateos instrumentaalkontsert- muusikateos soolopillile orkestri saatel keelpillikvartett- see zanrinimetus määrab ära mängijate arvu ja kooseisu avamäng- sissejuhatav muusikapala ooperile, balletile või oratooriumile Sümfoonia- 4 osaline suurteos sümfooniaorkestrile Rondo- muusikavorm, kus põhiteema ja selle kordused vahelduvad episoodidega Variatsioon- muusikavorm, milles üht ja sama teemat korratakse muudetud kujul
Muusika Sonaat-allegro vormiskeem: Sissejuhatus Ekspositsioon Töötlus Repriis Kooda -peateema -arendatakse -peateema -kõrvalteema teemat -kõrvalteema Sonaat on kolme- või neljaosaline instrumentaalteos. Sonaati esitab soolopill, võib kaasneda ka saade. Klassikalise kuju saavutas sonaat Haydni ja Mozarti loomingus. Instrumentaalkontserti esitavad soolipill (või pillid) sümfoonia- või kammerorkestri saatel. Kontsert, milles soolopill on oboe, on oboekontsert. :D Keelpillikvartetis mängivad 1. viiul, 2. viiul, altviiul ja tsello. Enamasti on keelpillikvartett kirjutatud 4-osalises sonaaditsükli vormis. J. Haydni ,,Keisrikvartetist" sai hiljem Saksa keisririigi hümn.
Jaanalinnud Välisehituse seos elukeskkonnaga Suled, mis hoiavad sooja Ülitugevad kahe teravaküünelise varbaga sulitud jalad Hingamiselundid Õhukotid Kopsud Kehatemperatuuri seos südame ehitusega Neljaosaline süda Arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud Kaks koda Seedeelundkonna ehituse seos toitumisega Soolestik on keskmise pikkusega Seedeelundkond on kerge ehitusega Järglastega seotud faktid 40-80 muna aastas Haudumine kestab 42 päeva Munemisperiood on kevadest-sügiseni Kõige suurem muna kaalub 1,5-1,7 kg Jaanalinnu tibu kaalub koorudes u. 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune Paljunemine Täiskasvanud isalind saab suguküpseks
Romantism 1. Keskaeg 5. - 13. sajand Renessanss 14. 16. sajand Barokk 17. 18. sajandi I pool Klassitsism 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand Romantism 19. sajand u II aastakümnest alates 2. Romantismi märksõnad: 1. Tundeelu 2. õnnetu armastus 3. müstika, surm ja teispoolsus 4. loodus 5. ajalugu - huvi keskaegse kunsti vastu 6. rahvalooming 3. Romantismi väljendusvahendid: · Emotsionaalsus · Väljendusrikas meloodia; vabalt lainetavalt arenev · Värvikas harmoonia · Vormivabadus · Kontrastid rütm, tempo, dünaamika, tunded · Programmiline instrumentaalmuusika 4. Programmiline instrumentaalmuusika: muusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse. Näited: 5. Romantiline soololaul: Helilooja: Tuntuimad tsüklid: 6. Armastatuim pill klaver. Väikevormid sellele pillile ...
limused mantelloomad Süstikkalad selgroogsed Sammalloomad Klass imetajad » Kõrgelt arenenud närvisüsteem » Järglasi sünnitatakse roomajad » toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega emapiimaga » täiuslik termoregulatsioonisüsteem kalad » Trummiõõnes on kolm kuulmeluukest » Neljaosaline süda kahepaiksed » Elavad pea-aegu igas keskkonnas linnud » Ligi 4500 liiki Selts Kiskjalised »toituvad teistest loomadest »Väga erineva suurusega Napihambulised »tugevad küünised ja Vaalalised silmahambad »Eriti laia levikuga on koerlased ja Londilised karulased Sugukond Karulased »Segatoidulised
Delfiin Mariann Männistu Miina Härma Gümnaasium 9.a klass Tartu, 2010 SÜSTEEMI PÕHIÜKSUSED: Riik Loomad Hõimkond Keelikloomad Klass Imetajad Selts Vaalalised Sugukond Delfiinlased Perekond Delfiin Liik Tavadelfiin Loomad Selgroogsed Selgrootud 1.Kalad 1.Käsnad 2.Kahepaiksed 2.Ainuõõssed 3.Roomajad 3.Ussid 4.Linnud 4.Limused 5.Imetajad 5.Lühijalgsed Keelikloomad: Koosneb selgroogsetest, kuid ka mõned selgrootud Seljakeelik Toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lõpusepilud Saba Lihaste kimbud 3 alamhõimkonda Imetajad: Närvisüsteemi kõrge arengutase Poegimine, imetamine (piimanäärmed) Täiuslik termoregulatsioonisüsteem Lihaskond diferentseeritud Alalõug üks hambaluu Trummiõõnes kolm kuulmeluukest Neljaosaline süda 4500 liiki Vaal...
2) Mitme osaline on süda? Inimese süda on neljaosaline. 3) Kummal pool südames hapnikurikas ja -vaene veri?- Vasakusse kotta suubub hapnikurikas veri, mis liigub aordi kaudu suurde vereringesse, kus hapnikurikas veri muutub hapnikuvaeseks vereks, mis liigub edasi südame paremasse kotta, kust pumbatakse see vasaku vatsakese kaudu väiksesse vereringesse. 4) Südameklappide ülesanne- südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arterisse) 5) Südame rütmiline töö- südamelihased tõmbuvad kord kokku, kord lõtvuvad ja pumpavad sel viisil verd edasi. 6) Miks on treenimine südamele kasulik? Kui inimene end treenib, suureneb ja tugevneb ka ta südamelihas ning südame maht, mistõttu süda suudab ühe löögikorraga rohkem verd vereringesse paisata. 7) Suure ja väikese vereringe ülesanne- Inimese vereringe jaguneb suureks vereringeks ja väikeseks vereringeks. Suure vereringe ülesa...
sajand 1. Mis on klassitsism? Klassikaline muusika? Klassitsism on ajastu kunstis, kirjanduses ja muusikas. Klassikaline muusika on muusika, mis on üle oma aja elanud ja on populaarne veel tänapäevalgi. 2. Uued muusikazanrid klassitsismi ajastul + seletus. · Sonaat kolmeosaline, tempo on kiire-aeglane-kiire · Instrumentaalkontsert kolmeosaline, temp kiire-aeglane-kiire. Esitasid soolopillid ja orkester. · Keelpillikvartett neljaosaline, esitajateks on I, II viiul, vioola ja tsello · Avamäng kolmeosaline, esitajaks oli orkester · Sümfoonia neljaosaline, tempo on kiire-aegalne-menuet-kiire. Orkestri pillid: puupuhkpillid (oboe, flööt, klarnet, fagott), vaskpuhkpillid (tropmet, tromboonid, metsasarved), keelpillid ( I,II viiul, vioola, tsello, harf), löökpillid. 3. Klassitsisimi ajastu üldiseloomustus. Kui 18. Sajandini olid kirik ja õukond väga olulised. Alates 18
traagikat, seda kõike mõjutab ka tema looming Looming · Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllaltki selgete piiridega meloodiline teema · Ta pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme · Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus · Raveli esimeseks meistriteoseks oli ,,Hispaania rapsoodia", mis on neljaosaline süit ning paistab silma säravate orkestrivärvide ja iseloomulike hispaania tantsurütmide poolest · Viimastel eluaastatel on looming raskelt mõjutatud läbielatud sündmustest Lavamuusika · Lavamuusikas jõudis Ravel muusikaüldsuse tähelepanu keskpunkti balletiga ,,Daphnis ja Chloe" · Balleti aluseks on antiikkirjaniku Longose samanimeline romaan · Ravel jõudis kirjutada kaks ooperit, neist tuntum on buffo- laadis muusikaline komöödia ,,Hispaania tund"
Vereringe ülesanded: · kannab kehas laiali toitaineid · kannab laiali hapniku · viib ära jääkained rakkudest ( ainevahetus ) · kannab laiali hormoone · ühtlustab keha temperatuuri · trantspordib kaitserakke ja entikehi 2)Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Südat ümbritseb südamepaun. Süda jaotub kaheks pooleks: paremaks ja vasakuks. Mõlemas on koda ja vatsake seega on süda neljaosaline. Vasakuspooles hapnikurikas ja paremas hapnikuvaene veri. · kopsuveenid - toovad hapnikurikka vere vasakusse kotta · vasak koda - veri liigub vasakusse vatsakusse · vasak vatsake - veri liigub aorti läbi kehasse · aort - pumpab vere kehasse · kehaveenid - toovad hapnikuvaese vere paremasse kotta · parem koda - veri liigub paremasse vatsakesse · parem vatsake - pumpab vere kopsuartrite kaudu kopsudesse
Õhuloomad: nahkjad lennused; lennunahk; väike kerge keha. 4. Toes 5. Hambad 6. Närvisüsteem ja meeleelundid. Kõrva ehitus Kõige tähtsam osa peaaju; tunnevad hästi lõhna; näevad hästi; hea kuulmine; maitse tundmine keelega. 7. Toitumine ja seedimine Suu->neel->söögitoru->magu->sooltoru->pärak. 8. Hingamine Hästi arenenud kopsud; sisepind suur niiet hapnik pääseb kiiresti verre ning süsihappegaas eraldub kiiresti. 9. Vereringe Sarnaneb lindude omaga; süda neljaosaline. 10. Erituselundkond Neerud->kusepõis. Kui see täitub paisatakse jäägid organismid kehast välja. 11. Sigimine, areng Innaajal on emane viljastumisvõimeline. Emase munajuhas toimub muna- ja seemneraku ühinemine. Tiinus on järglase areng emakas. Poegimine on kõigil erinev. Imetamine piimanäärmete ja nisade abil. 12. Kiskja ja rohusööja võrdlemine jne... 13. Mõisted Mäletseja – loom, kes neelab toidu eelmakku, rõhitseb tagasi suhu ja hakkab edasi sööma. Nt lehm
pimedad. Paari päeva pärast tekivad valged pehmed okkad ,mis muutuvad kiirelt pruuniks ja kõvaks. Siilid oskavad mõni päev peale sündi end juba kerra tõmmata. Isasloom järeltulijate vastu huvi ei ilmuta ning nende kasvatamisest osa ei võta. Pojad sünnivad emaslooma poolt ette valmistatud pesas umbes 5-6 nädalat hiljem. Septembrikuus sündinud pojad ei ela harilikult talve üle. Harilik siil Hariliku siili süda on neljaosaline. See koosneb kahest kojast ja kahest vatsakesest. Vatsakesed on eraldatud vaheseinaga seega hapnikurikas ja hapnikuvaene veri ei segune südames. Hariliku siili rakud on hapnikuga hästi varustatud ja ainevahetus on kiire. Siilid toodavad palju soojust ja hoiavad kehatemperatuuri püsivana. Hingamiselundid Siilil on kiire gaasivahetus ,sest nende kopsude sisepind on väga suur. Kopsutorud hargnevad järjest peenemateks harudeks ,mis lõppevad
Vankelmootor (rotary engine või wankel engine) on sisepõlemismootor nagu stirling- ja tavalinegi. Selle peamine erinevus seisneb selles, et tavaline, silindritega mootor jupsib üles-alla, aga vankelmootor keerutab. Nimelt toimub silindermootoris iga töötsükkel eraldi, järjest, siin aga toimuvad nad samaaegselt. Kolmnurkne kolb seal sees pöörleb (ja lisaks orbiitleb), pöörlemisega surub kokku küttesegu ja plahvatav kütus paneb ta edasi pöörlema. Töötsükkel on tal neljaosaline - imemine, surumine, süütamine ja väljastamine. Kaks süüteküünalt - selleks, et segu põleks ühtlasemalt, põlemiskamber on pikk ja peenike. Väljastamisauk on otse ühendatud summutiga ja sisend. Klappe ei ole. Niisiis, sisendfaasis on kambri ruumala algul väga väike. Siis see suureneb ja imeb kütuse sisse. Niipea, kui rootori ots sulgeb sisendiaugu, algab kokkusurumine. Kui küttesegu jõuab süüteküünaldeni, on selle ruumala jõudnud umbes miinimumini
Vereringeelundkonna moodustavad veri,veresooned ning süda. Vere ringlemine kindlustab organimsis ainevahetuse, tagab erinevate rakkude ja ühendite laialikandumise kehas, seob organismi tervikuks ja aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb rinnakorv. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake, seega on süda neljaosaline. Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse(arteritesse). Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus oleks 60-70 korda minutis. Veresooned ja vereringe Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Inimesel on kinnine vereringe, sest veri voolab veresoontesse.
meetrit minutis, puudel 3 meetrit minutis ja kiirustades või põgenedes kuni 4 meetrit minutis. Oma elu elavad nad puu otsas, väga harva võib neid näha maapinnal, sest siis on nad kõige haavatavamad. Neid ohustavad jaaguarid, maod ja kotkad. Mõned faktid: Kas teadsid, et: · Laiskloomad suudavad oma pead pöörata 270 kraadi · Laiskloomad ujuvad väga hästi · Sarnaselt koaaladele kannavad laiskloomad poegi esimestel elukuudel rinnal · Laiskloomadel on neljaosaline magu ning ühe toidukorra seedimine võib aega võtta kuni kuu · Laiskloomade karvas võivad elutseda ka koid, mardikad, prussakad, seened ja vetikad · Discovery Channel'ilt võib vaadata sarja Meet the Sloths, mis räägib laiskloomade elust Costa Rical laiskloomade varjupaigas Laiskloomad on ühed võrratult igavad olendid. Kurb tõsiasi on, et nad on väljasuremisohus ja seda mitte kiskjate pärast, vaid inimtegevuse tõttu. Suured
Fuuga mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse nt J.S.Bach Toccata ja fuuga d-moll Fuuga vorm jaotatud kolmeks, fuuga on fuuga vormis, 1 teema kõikides häältes ekspositsioon, 2. osa töötlus, lõpus jälle teema alghelistikus repriis Süit 4-osaline instrumentaalmuusika vorm, osad: allemande, courante, saraband, gigue Sonaat kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, esimene osa on reeglina sonaat- allegro vormis Sonaat-allegro vorm, mis koosneb peateemast ja kõrvalteemast, osad: sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, kooda Instrumentaalkontsert muusikateos soolopillile sümfoonia- või kammerorkestri saatel, 3-osaline, kujunes 18. sajandil Keelpillikvartett instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljast keelpillist; 4- osaline sonaaditsükkel nt J.Haydni ,,Keisrikvartett"
Gregoriose koraal ühehäälne,saateta,rooma katoliku kiriku laul Missa-katoliku kiriku jumalateenistus või esimene mitmeosaline teos solistidele,koorile,orkestrile. Oratoorium-vaimulik oope.Pole lavategevust.tegelased:solistid,koor,orkester,jutustaja K:sümfoonia nr.8 Schubert.:peateema traagiline,rahutu. Kõrvalteema:valsilik,helgem K: Schubert "Metsahaldjas":madal meehääl laulab saksa keeles ooper-muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes muusikal-lavateos,mis sisaldab opereti, paroodia ja revüü sugemeid instrumentaalkontsert-3osaline soolopillile ja orkestrile orkestri süit-kindla süzeega mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Soololaul- soolohäälele kirjutatud intrumentaalsaatega laul variatsioon- muusika vorm, kus teemale järgneb rida teisendeid. K:Schopin Polonees A-duur:kindel rütm, heakõlaline,helitugevuse muut K:Schopin Etüüd c-moll :kiire,rahutu,klaver madalalt alguses,kontrastne,suur...
merevaated, kuid muusika huvitas teda rohkem kui merekool. Aktiivne muusik Ta õppis ise ning andis teistele tunde. Ta kogus rahvaviise. Dirigendi töö, andis välja harmoonia õpiku, kirjutas artikleid. Mere teemad tulevad välja tema loomingus ning rahvamuusika. Vene muinasjutud. Tähtsamad teosed 15 ooperit, ,,Lumivalgeke", ,,Tsaari mõrsja", ,,Sadko", ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", programmilised teosed ,,Seherezade", sümf. Avamängud, sümf., 80 romanssi. Sümf süit ,,Seherezade" Neljaosaline toes ,,1001 ööd" ainetel. 1. osa ,,Meri ja Surbadi laev" 1 teema ,,Sahriari" väljendas kurjust, julmust. ,,Seherezade" õrnust, malbust. 4.osa ,,Pidu Bagdadis ja laeva hukk". Ooperid ,,Lumivelgeke" külmataadi ja kevade tütar. Lumivalgeke unistab minekust inimeste juurde. Kevade ja külmataadi õnne kadestab päikesejumal Jarilo. Ema lubab Lumivelgekesel inimeste juurde minna. Lumivelgeke armub kaupmehe poega ning ta süda sulab
Veresooned *Veresooned on torujad elundid mida mööda veri liigub *Veresoone on 3 põhilist liiki veenid, arterid, kapillaarid *Mööda artereid liigub veri südamest eemale *Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri *Mööda veene liigub veri südamesse tagasi *Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu *Veenides voolav veri sisaldab keharakkudes pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid *Kapillaarid ühendavad artereid veenidega Süda *Süda on neljaosaline *Süda paneb vere soontes liikuma *Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv *Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun *Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vaskauks ja paremaks. *Kummaski pooles on koda ja vatsake *Südame vasakusse kottaa suubuvad kopsuveenid *Südame vasakpool sisaldab hapnikurikast verd, parem pool aga haoniku vaest verd
kuju. keha või on keha sisemuses. Närvisüsteem Keha selgmisel poolel peaaju Peaaju ja närviväädid ja seljaaju. kõhtmisel poolel. Need lähtuvad peaajust. Süda, vereringesüsteem Süda kõhtmisel poolel, kahe- Süda selgmisel poolel, pikk kuni neljaosaline. Vereringe ja torujas. Vereringe avatud, suletud. osadel ka suletud. Selgroogsed* - organism, kelle toese põhiosaks on selgroog ja skeletiluu. Selgrootud* - organism, kelle toese moodustab kehasein ja selle eritised. Käsnad elavad kolooniana. Käsna ülemises otsas on ava ja keha pinnal poorid. Tänu vee liikumisele pooridest sisse ja avast välja saab käsn toitu, hapnikku ning see viib välja süsihappegaasi
Leedu muusika Leedu on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul. Leedu on lõunapoolseim Balti riikidest. Ta piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga. Leedu kuulsamad muusikud on: 1)Mūza Rubackytė (sündinud 19. mail 1959 Kaunases) on leedu pianist ja muusikapedagoog. Juba 7-aastasena tegi ta debüüdi professionaalse pianistina. Olles 13- aastane võitis Leedu noorte pianistide konkursi ja sai võimaluse minna õppima Moskvasse Tšaikovski nimelisse konservatooriumi. Ta õppis Jakov Flieri klassis. Järgnesid võidud mitmetel suurtel konkurssidel ja esinemised üle terve Nõukogude Liidu. Aastast 1991 elab Pariisis. 2) Antanas Budriūnas (20. juuni 1902 Pabirže, Biržai rajoon – 5. detsember 1966 Vilnius) oli leedu helilooja, koorijuht ja õpetaja. 1922–1938 õppis ta Kaunase muusikakoolis ja konservatooriumis laulmist, klaverit, komponeerimist ja koorijuhtimist. Ta töötas muu hulgas Kaunas...
repriisist, kuid teemasid on kaks, fuugas üks 1. Ekspositsioon-teemade tutvustamine 2. Töötlus- teemade varieerimine, arendamine 3. Repriis- peateema antakse algkujul 4. Coda- kinnitav lõpposa Sonaat-allegro vormi kasutatakse mitmete erinevate zanride puhul, reeglina mitmeosalise teose ühe osa vormina. Neist tähtsamad on sonaat, instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, sümfoonia. sonaat- kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, mille esimene osa on reeglina sonaat-allegro vormis Kujunes välja Viini klassikute J. Haydni ja W. A. Mozarti loomingus. Osad: 1. Allegro (kiire) 3. Allegretto, Menuetto või Scherzo (poolkiire) 2. Adagio, Lento või Andante (aeglane) 4. Allegro või Presto (väga kiire) 1. Sissejuhtatus 2. Peateema c-mollis, kõrvalteema es-mollis 3. Töötlus (teemade töötlemine erinevates helistikes) 3
Sibelius- armastatud helilooja Sibeliuse geniaalsemad tööd on orkestrimuusikas ja sümfooniates, mis tihti sisaldasid soome mütoloogiat ja teisi rahvuslikke teemasid. Ta lõi mitmekülgse, stiililise olemusega teoseid, mille sisuks oli orkestrimuusika. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Nagu ka Beethoven, kasutas Sibelius neist kõiki, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Talle on ka omased programmilised sümfoonilised poeemid, näiteks neljaosaline Lemminkäise sari, Põhjala tütred ja Tapiola. Aastal 1892 Sibelius alustas Kullervo-sümfooniaga Rahvuskalevaise aja Soome heliloomingus ja tasapisi suundus rahvusvahelisuse poole. Aastal 1904 valminud viiulikontsert kuulub endasuguste hulgas kõige nõudlikumate ja populaarsemate teoste hulka. 1909 aastal valmis tal sügavatundeline viiulikvartett Voces intimae. 1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol ja rahvuslikuks
Muusikaõpetuse KT kordamine · Ambrosiuse hümn o Aurelius Ambrosius o 4. sajandil o Vabalt voolav, kaunistustega meloodia o Värsstekst · Gregoriuse koraal o Laul o Korrapärane meetrum rütmis puudub o proosatekst o Gregorius I Suur o 6-7. sajandil · Missa o Ulatuslik liturgilise muusika zanr o Koosneb kahest osast Ordinarium · Kyrie · Gloria · Credo · Sanctus · Agnus Dei Proprium o G.P. da Palestrina ,,Missa Papae Marcelli" o Bach, Mozart, Schubert · Reekviem o Surnute mälestuseks kirjutatud missa o Mozarti viimane teos ,,Reekviem" · Protestantlik koraal o Martin Luther o 16. sajand o emakeeles o Bach ,,Üks kindel linn ja varjupaik" ...
Ekspositsioon töötlus repriis Coda Peateema/kõrvalteema teemade korratakse tutvustus, arendamine ekspositsiooni teema erinevad karakteri poolest (helistik) K. Joseph Haydn. Klaverisonaat D-duur, I osa · klaver · rõõmus meeleolu Sonaaditsükklid: 1. kolmeosaline sonaaditsükkel- tempodega kiire-aeglane kiire, kasut. kammersonaatides ja instrumentaalkontsertites 2. neljaosaline sonaaditsükkel- osadega kiire-aeglane-menuettskertso-kiire, kasut. Sümfoonuates ja keelpillikvartettides Kujunes välja 18.sajandil klassikalise orkestri koosseis: Joseph Haydn Vokaalmuusika - peamiselt instrumentaalmuusika looja, 24 ooperit, suurel hulgal kirikumuusikat, oratooriume(,,Loomine", ,,Aastaajad"), 14 missat Ette heidetud liigset rõõmsameelsust K. joseph Haydn
Franz Joseph Haydn pani aluse klassikalisele sümfooniaorkestrile, mis on kahese koosseisuga, ehk kõiki puupuhkpilli on orkesris kaks. Millele pani aluse? - Klassikalisele sümfooniale - Klassikalisele keelpillikvartetile - Klassikalisele sonaaditüsiklile Muusika ja vormid - Rondovorm - Sonaat- allegrovorm e sonaadivorm Klassikaline sonaaditsükkel: Kolmeosaline sonaaditsükkel: I kiire II aeglane III kiire Neljaosaline sonaaditsükkel: I kiire II aeglane III tantsuline IV kiire - Sonaat - Sümfoonia - keelpillikvartett
Töökoja seadmed Iseseisevtöö Juhendaja Tauris Vijar Tartu 2012 Värvikambrid, ettevalmistuse töökohad, värvisegamisruumid, värvi kuivatuskamber Blowtherm värvikamber "CRAM SPEED" : standard sisemõõdud 4 x 8 x 2,7m või 4,5 x 8 x 3,0m; neljaosaline autouks sisseehitatud maalriuksega, eraldi maalriuks küljel; galvaniseeritud täisrestpõrand metallsokliga 530 mm, kandevõimega 1000kg/ratas; valgustid ülal servades 30 kraadise nurga all ja nurkades kokku 2100W. Lisavarustusena läbisõidetav variant, valgustid seinapaneelides, sisseehitatud vesivärvi kuivatussüsteem, lisasoojussalvesti. Kütte-ventilatsiooniagregaat: sissepuhkeventilaatorid 2 X 7,5kW; väljatõmbe-ventilaatorid 2 X 7,5 KW; õhuvahetus 36.000 m³/h vr. 500 Pa
Klassitsism- kunst, mis kestab üle oma aja. 1. Valgusajastu 2. Klassitsism väärtustab antiik maailma. 3. Uued žanrid: sonaat, sümfoonia, instrumentaal kontsert. SOOLOLAUL kui žarn. 4. I korda ülekaalus ilmalik, instrumentaal ja homofooniline muusika. 5. Klassitsism sa alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusika uutest vooludest 6. Õukond ja kirik ei olnud enam määraval kohal 7. Viini klassikutele polnud võrdväärseid 8. Vanad vaimsed väärtused ei lugenud enam nii palju 9. Klassitsismi ajal hakkas helilooja „suhtlema“ publikuga, talle ei olnud ette nähtud kindlad kriteeriumid. 10.Hakati korraldama kontserte 11.Lihtsad ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust 12.I muusikaajakiri, 1725. Hamburgis, Johann Mattheson 13.Instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast 14. Klassikaline sonaadivorm 1. Ekspositsioon- esitleb omaette lõikudes kaht peamist helistikku . Igal kõ...
juba noores eas: 14-aastaselt läks Pariisi konservatooriumisse, õppis klaverit ja kompositsiooni. Looming Raveli muusika isikupäraseks jooneks on küllaltki selgete piiridega meloodiline teema. Ta pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme. Tema eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid. Teda köitis Vene muusika. Sümfooniline muusika Raveli esimeseks meistriteoseks oli ,,Hispaania rapsoodia", mis on neljaosaline süit ning paistab silma säravate orkestrivärvide ja iseloomulike hispaania tantsurütmide poolest. Finaalis ,,Pidu" kasutab ta lähtematerjalina autentset hispaania rahvaviisi. Paljud Raveli orkestriteosed on tihedalt seotud balleti- ja klaverimuusikaga. Tihti on algidee kirja pandud ühes redaktsioonis ning hiljem jõudis see teistesse zanridesse. Selle näiteks on süit ,,Hane- ema" , süidi iga osa on üks muinasjutt. Seda orkestrisüiti on kohandatud lühiballetiks. Ka balleti
Lõvid on umbes meetrikõrgused ja 2,5 meetri pikkused, ning nende kaal võib ulatuda kuni 250 kilogrammini. Täiskasvanud isaste kaela, õlgu ja rinda katab pikk karvkattest tumedam lakk. Emased lõvid on isastest väiksemad. Lõvid on kaetud pruunikaskollase karvkattega. [vt Lisa 1] Siseehitus Lõvid hingavad kopsudega, mis koosnevad miljonitest kopsutrombukestest. Lõvidel on suletud vereringe. Nende süda on neljaosaline. Kuna lõvid on loomtoidulised, on neil suhteliselt lühike soolestik, mis koosneb maost ning peen- ja jämesoolest. Elupaik Lõvid asustasid kunagi kogu Aafrikat ning Edela- ja Lõuna-Aasiat, kuid tänapäeval elavad nad looduslikult ainult Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. [vt Lisa 2] Nad elavad peamiselt veekogudega savannides ja võsastikes, kus elab palju sõralisi. Lõvid on ainsad kaslased, kes elavad karjades, mida kutsutakse praidideks
meloodika*eelistatud instrumentaalmuusika*valdavalt ilmalik muusika* tarbijateks aadel ja kodanlus*vormid ja zanrid:sünfoonia, ooper, kvartett, kvintett*orkestri koosseis: keelpillid, löökpillid, puhkpillid. ekspositsioon-teema tutvustus(esineb omaette lõikudes kaks peamis t helistikku)töötlus-teema töödeldud(areneb ekspositsioonis esitletud muus.materjali)repriis-kordab ekspositsiooni muusikalist materjali. Klassikaline sonaaditsükkel 1)kolmeosaline kiire-aeglane- kiire 2) neljaosaline kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire. Klassitsismiajastu muusikazanrid Kammersonaat *3 osa*kiire-aeglane-kiire* koosseis:klahvpill+paar soolopilli. Instrumentaalkontsert *3 osa*kiire-aeglane-kiire*soolopill+orkester Keelpillikvartett*4 osa*kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire* soolopill+orkester Avamäng*3(vahel 4) osa* kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire*orkster Sümfoonia *4 osa *kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire*orkester .Millised muutused toimusid instrumentaalmuusikas 18 saj?
Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Jean Sibelius Elulugu Jean Sibelius sündis Soomes Hämeenlinnas 08.12.1865 linnaarsti Christian Sibeliuse teise lapsena. *Tema õpingud algasid Eva Savoniuse rootsi õppekeelega eelkoolis, kus tüdrukuid oli rohkem kui poisse. *Kaheksaaastasena pandi Jean soome õppekeelega ettevalmistuskooli. *Esimestel kooliaastatel oli poisi lemmikharrastuseks näitlemine. Veidi hiljem moodustasid poisid orkestri, kus mänguriistadeks olid savikuked ja suupillid. Löökpillidki ei puudunud; mõnel poisil oli kelli ja kuljuseid. Jean juhatas ettekannet klaveri juures ja tuli välja, et mingi muusika igal juhul nii musitseerides ka tekkis. Elulugu Looduses viibis palju Õieti alles seal sai tema fantaasia tuule tiibade alla. See tohutu tundehellus, mis Jeani loodusarmastuse põhjaks oli ja mis tema fantaasiat...
elunähtusi, uudseid kõlevärve, suure orkestri, ebatavalise osade aru ja monotemaatilise sisu. Selline orkestrikäsitlus on avaldanud suur mõju sümfoonilise muusika edasisele arengule. Järgmine sümfoonia valmis aastal 1834 ja see kandis nime ,,Harold Itaalias". Inspiratsiooni sai ta mägilastest ja Byroni kirjandusteostest. See sümfoonia oli samuti autobiograafilise sisuga. Teos rääksid kaasajaga rahulolematust kunstikust, kes otsib tröösti metsikust loodusest. Tee teos oli neljaosaline. Tema kaasmaalastest publik ei võtnud teda enamasti vastu suure vaimustusega, kuid Berloize jätkas muusika loomist suure kirega. Tema parim ooper ,,Benvenuto Cellini" vilistati esietendusel publiku poolt välja. Ebaedu aga ei jätkunud, kui 1838. aastal tõi üks ,,Harold'i" sümfoonia ettekandeist kaasa Paganini suure poolehoiu ning rahalise kingituse Berloizele. Berloiz kirjutas ka teoseid 1830. aastal toimunud revolutsiooniohvrite mälestuseks. Nendeks teosteks olid 1837
1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol, õhutatakse vabadusvõitlusele. (võta powerpointist veel)Rahvuslikuks kultuuriomandiks on muutunud ka tema lavateosed ("Kuningas Kristjan II", "Surm", "Torm"), mitmed klaveri- ja viiulilood ja tuntud luuletajate tekstidest tehtud koori- ja soololaulud. Ta lõi mitmekülgse, stiililise olemusega teoseid, mille sisuks oli orkestrimuusika, ja programmilised sümfoonilised poeemid, näiteks neljaosaline Lemminkäise sarja, Põhjala tütred ja Tapiola.Sibeliuse loojatee oli okkaline eelkõige vääritimõistmise tõttu. . Aastal 1892 Sibelius alustas Kullervo-sümfooniaga ja tasapisi suundus rahvusvahelisuse poole. Aastal 1904 valminud viiulikontsert kuulub endasuguste hulgas kõige nõudlikumate ja populaarsemate teoste hulka. 1909 aastal valmis tal sügavatundeline viiulikvartett Voces intimae. Muusika on Jutustav, tõsine, põhjamaiselt karm ja rahulik
Klassitsism 18. saj II pool - 19. saj I veerand Sissejuhatus: ● Classicus (ld. K.) - eeskujulik, korrapärane ● Kultuuriperiood 17(20)50-1820 ● Vastandas end barokile ● Keskuseks kujunes Prantsusmaa, Pariis Ajalugu: ● Suur Prantsuse Revolutsioon (1784-1794) ● Napoleoni sõjad (1799-1814) ● Viini kongress, mille käigus muutus põhjalikult Euroopa riiklik jaotus ja sellest said alguse 19. saj rahvuslikud liikumised Klassitsismi iseloomustus: ● Mõistuspärasus samastati selguse ja korraga ● Välditi juhuslikku, segast, korratut ● Toetuti antiikkultuuri iluideaalile ● Ranged reeglid olid ilu mõiste Klassitsism filosoofias: ● Valgustusfilosoofid: Rousseau, Voltaire, Diderot Montesquieu, Kant ● “Inimese kodaniku õiguse deklaratsioon” viis Vana-Euroopa lõpuni Vorm!! Kõikides kunstiliikides jälgiti kindlat vormi, ülesehitust ja struktuuri ● K...
5)hambad on roomajatel vajalikud saagi haaramiseks 6)roomajate kopsud ja süda on täiuslikumad kui kahepaiksetel 7)kõigusoojased loomad 8)jäsemed puuduvad 26.Lindude iseloomulikud tunnused ( 69, 75 , ma tean et ... 1)eesjäsemed on muundunud tiibadeks 2)lõugade asemel on luuline nokk 3)skeletiluud on väga kerged ja moodustavad karbilaadse toese 4)tähtsad meeled on nägemis- ja kuulmismeel 5)seedeelundkonna eripäraks on pugu ning kaheosaline magu 6)süda on neljaosaline 27.Kes on pesahülgaja ja pesahoidja? Too näiteid linnuliikidest (77) 1)pesahülgaja on loom, kellel kooruvad või sünnivad sedavõrd arenenud järglased, et suudavad kohe vanematele järgneda, kuid vajavad siiski mõnda aega soojendamist, toitmist ja kaitsmist nt. tuvi-, varese-, tihasepojad jne. 2)pesahoidja on loom, kelle järglased on koorudes või sündides abitud ning vajavad pärast sündi vanemate abi nt. Teder, metsis jne 28.Mis tähtsus on linnu laulul? (79 Ma tean, et..
· kaks vereringet · viljastumine kehasisene · munevad maismaale LINNUD · elavad peamiselt maismaal · püsisoojased · keha katavad suled · liikumiseks kasutavad jäsemeid ja tiibu · hingavad kopsudega; õhukotid · süda neljaosaline · kehavereringe ja kopsuvereringe · viljastumine kehasisene · munevad maismaale hauvad mune hoolitsevad järglaste eest IMETAJAD · elavad maismaal või veel · püsisoojased · keha katavad karvad · liikumiseks kasutavad jäsemeid · hingavad kopsudega
löökpillid, soolopillid: kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, rütmigrupp klaver, kontrabass, löökpillid, kitarr (hoida tempot, lisada rütmierksust, toetada harmooniat), rütm paindlik, rütmilised elemendid sünkoop ja rütmiline sving e kiikumine (korrapärane pulss ja mustanahaliste vaba rütmitunnetus), helipikkuste võrdlemine vaba, helisid peetakse tavaliselt üle, ebareeglipärane rütm, meetrum on neljaosaline, rõhutatakse 2 ja 4 lööki, meloodia paindlik, voolav, duuris kasutatakse madaltatud 5, 5 ja 7 astet (kurvad noodid afroameerika bluusist), harmoonias madaldusi ei kasuta, akordijärgnevused tonaalsed, toetub duurile, madaldatud meloodia koos duuriga annab omapärase kõlavärvi. jazzi sünd 1900a Usa Louisiana osariik pealinn New Orleans, eelkäijad on afroameerika muusika (spirituaalid, gospelid, töölaulud), marsiorkestrid, euroameerika muusika (laulud, tantsud,
· Püramiid Egiptuse ülikute haudehitis nelinurkse põhiplaanida ja teravaks tipuks koonduvate kolmnurksete külgedega · Reljeef skulptuuriliik , mille puhul figuurid ja ornamendid eenduvad pinnast, millega nad on seotud · Ristkuppelkirik kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik , mille keskosa katab kuppel · Ristlillik raidkivist kaunistus gooti stiilis ehitiste tornide, fiaalide, ehisviilude jne tipus · Ristvõlv neljaosaline võlv, mis tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel · Roidvõlv roitele toetuv võlv, peamiselt gooti arhitektuuris · Roosaken kunstipärase raamistikuga suur ümmargune aken keskajal · Rosett ümar, pealtvaates õit meenutav kaunistus · Sarkofaag kivist, savist, puust, metallist kunstipäraselt kujundatud surnukirst · Sfinks inimese pea ning lõvi kehaga muinasjutuline loom, egiptuse kunstis · Sibulkuppel sibulakujuline paisutusega kuppel, vanavene arhitektuur
Kordamisküsimused kontrolltööks. Vereringeelundkond. Immuunsüsteem. 1.Nimeta 4 vereringeelundkonna ülesannet.- pidev ainevahetus, kannab kehas laiali toitained, hapniku ja vitamiinid, jääkainete eemaldamine. 2.Mis on fibriin? Vere hüübimise reaktsioonide lõpptulemus. 3.Mis on hemoglobiin? Hemoglobiin on val, mis snob ja transpordib hapnikku. 4.Mis on vererõhk? Selgita vererõhu numbrite tähendust. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhu numbrid näitavad kõige kõrgemat ja kõige madalamat rõhku arterites. 5.Mis värvusega on leukotsüüdid ? nad on värvusetud. 6.Millest tuleneb erütrotsüütide värvus? Raualisandist hemoglobiinis. 7.Nimeta vererakkude ülesanded. Hapniku transportimine, võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega, osalevad vere hüübimises. 8.Nimeta 4 vere hüübimise etappi. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide a...
Vereringeeelundkond ja südame ehitus Vereringe ülesanded- kannab kehas laiali hormoone, kannab kehas laiali kopsudest saadud hapniku, viib ära rakkudes tekkinud jääkained ,tagades sellega pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitained, vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri, transpordib veres sisalduvaid kaitserakke ja antikehi, mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid. Südame ehtius-süda on neljaosaline. Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri. 1. Veri läheb vaskakusse kotta 2.sealt liigub vasakusse vatasakesse ja samal ajal koda lõtvub. 3.vatsake pumpab vere aorti ja seal liigub veri kehasse , teiselt pool tuleb 5. Kehast veri paremasse kotta.6. sealtliigub paremasse vatsakesse 7. Sealt kopsumööda arterit kopsuarterisse ja 8.kopsuarterid viivad südamest vere kopsu. Südame tegevust saab iseloomustada elektrokardiogrammi EKG põhjal.
Suu on lõuahabe. Kõrvad on põdral suur ja ninamikul suured ning üliliikuvad hingamiseks vajalikud ninaavad. Hammastik Hambad jagunevad lõike-, Teravad hambad, asuvad silma- ja purihammasteks. lõualuudel ja suulaes. Hingamiselundid Kopsud Kopsud Südame ehitus Neljaosaline, vatsakeses Kolmekarbiline; vatsakeses täielik vahesein mittetäielik vahesein Kehatemperatuur Püsisoojane Kõigusoojane Vereringe Kehavereringe ja Kehavereringe ja kopsuvereringe kopsuvereringe Närvisüsteemi arenguaste Kõrgeim Kahjulikkus loodusele Koorib 35-45 aastastes Puudub.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
