Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Navitrolla kirjeldus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
navi, navitrolla, galeriid, näitused, maalikunstnik, kustnik, mõttesse, naljakad, heiki, purjelaev, galaxy, naivismkommunikatiivsuse otsingud. Simuleeritud kriiside puhul ei saa me 1990. aastate kunstis kuidagi mööda ka sellest, et kunst elas üha selgemini meediatähelepanu ootuses. Kriis ei piirdunud selles mõttes enam eksistentsiaalsete olukordadega, vaid pigem muutus teistmoodi tõdemuste väljakäimise vabalavaks. 4 NAVITROLLA Navitrolla (kodanikunimega Heiki Trolla; sündinud 10. augustil 1970 Võrus) on eesti maalikunstnik. Lapsepõlves elas ta Navi külas, millest tuleb ka tema kunstnikunimi. Noorena õppis ta kohaliku graafiku juures joonistamist ja maalimist. Aastal 1993 alustas ta tegevust professionaalse kunstnikuna. Ta sai kiiresti populaarseks oma naivistliku joonistamisstiili tõttu. Aastail 19972001 tegeles Navitrolla aktiivselt galeriide pidamisega nii Tallinnas kui ka Tartus, hiljem aga tüdines sellest, kuna pidas paljuks bürokraatia ja ärimeestega tegemisi.
NAVITROLLA Koostasid Anneli Ruusak ja Kairi Heinoja ELU odanikunimi Heiki Trolla ündinud 10.august 1970 Võrus apsepõlves elas Trollakülas, hiljem kolis Navi külla, kust ka pärit Heiki ema KUNSTI SUUNA VALIMINE Hei ki külastas tihti Tartus elavat teadlasest onu Enn Kasake. Kor d külaskäigul, joonistas poisike rohelise pastakaga vana katkise kolmerublase, mis nägi välja väga naljakas ja tõepärane ühteaegu
Navitrolla Kätlin Kukebal 12. A Elu kodanikunimega Heiki Trolla (Navi- külanimi). Lõpetanud Viive Kuksi kolmeaastase Kunstistuudio. Näitused aastast 1989 (Tallinn, Tartu, Tampere, Helsingi, London, Lissabon). Osales 1990. aastal rühmitise "Lüliti" asutamises. 1993 alustas tegevust professionaalse kunstnikuna. Elu 19972001 tegeles aktiivselt galeriide pidamisega. On 4 korda kukkunud läbi kunstikooli eksamites. Praegu asub ainuke ametlik Navitrolla galerii Tallinna vanalinnas. Navitrolla ise elab ja töötab Lõuna-Eestis. Looming N
Navitrolla Elu ●kodanikunimega Heiki Trolla (Navi- külanimi). ●Lõpetanud Viive Kuksi kolmeaastase Kunstistuudio. ●Näitused aastast 1989 (Tallinn, Tartu, Tampere, Helsingi, London, Lissabon). ●Osales 1990. aastal rühmitise "Lüliti" asutamises. ●1993 alustas tegevust professionaalse kunstnikuna. Elu ●1997–2001 tegeles aktiivselt galeriide pidamisega. ●On 4 korda kukkunud läbi kunstikooli eksamites. ●Praegu asub ainuke ametlik Navitrolla galerii Tallinna vanalinnas.
Kuressaare Gümnaasium Navitrolla referaat Kuressaare 2008 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Navitrolla enda eluloo kirjeldus.........................................................
...................7 Kokkuvõte.................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Otsisin materjali väga kuulsa elava Eesti kunstniku kohta, kelle kunstnikunimeks on Navitrolla ja pärisnimeks Heiki Trolla. Mind huvitas just see autor, sest ta on Eestis ja ka mujal maailmas väga tuntud ning tema maale nähes tekkis suurem huvi kunstniku kohta, kus ta elab, millega tegeleb ja kuidas möödus tema lapsepõlv. Tööst saab lugeda palju huvitavat kunstniku elust ja loomingust. 3 Navitrolla elulugu Navitrolla sündis 10. augustil 1970 väikeses Lõuna Eesti linnakeses Võrus. Lapsepõlv oli
aastast on Kangrol olnud umbes 40 isiknäitust Eestis, Belgias, Hollandis, Le edus, Lätis, Norras, Prantsusmaal,Rootsi s, Saksamaal, Taanis ja Venemaal. KLAASIKUNST Ivo Lill (sündinud 24. IVO LILL Heatwave juuni 1953) on eesti klaasikunstnik. Ta on lõpetanud ERKI 1985. aastal. On Eesti Kunstnike Liidu, GASi (Glass Art Society, Seattle, USA) ja Centro Studio Vetro (Murano - Venezia, Itaalia) liige. Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 1999 Lapsepõlves elas ta Navi külas, millest tuleb MAALIKUNST ka tema kunstnikunimi. Noorena õppis ta kohaliku graafiku juures joonistamist NAVITROLLA ja maalimist. Vestlus esivanemaga 1999 Aastal 1993 alustas ta tegevust professionaalse kunstnikuna. Ta sai kiiresti populaarseks oma naivistliku joonistamisstiili tõttu. Aastail 19972001 tegeles Navitrolla aktiivselt galeriide pidamise ga nii Tallinnas kui ka Tartus, hiljem aga tüdines sellest, kuna pidas paljuks bürokraatia ja ärimee
NAVITROLLA Navitrolla on Eesti maalikunstnik. Ta on sündinud kodanikunimega Heiki Trolla 10. augustil 1970 Võrus. Lapsepõlv möödus Navi külas ning Trolla külas, millest tuleneb ka tema kunstnikunimi. Noorena õppis ta kohaliku graafiku Viive Kuksi juures kolm aastat joonistamist ja maalimist. 1993. aastal alustas Navitrolla tegevust professionaalse kunstnikuna ning sai kiiresti populaarseks oma naivistliku joonistamisstiili tõttu. Ta on viljelenud maali, graafikat ja tegevuskunsti. Navitrolla näituseid on toimunud hulgaliselt nii Eestis kui ka välismaal. Praegu asub Navitrolla galerii Tallinna vanalinnas, kus võib näha nii tema uuemat kui ka vanemat loomingut. Navitrolla kunst on omapärane segu naivismist ja sürrealismist. Ta kujutab hästi minevikku, tänapäeva ja üldist globaliseerumist.
Navitrolla (Heiki Trolla) Heiki Trolla, keda tuntakse paremini kunstnikunime Navitrolla all, on sündinud Lõuna-Eestis Võru linnas 10. augustil 1970. aastal. Võrumaa kõrgustikest, kus saatis Heiki mööda enda esimesed eluaastad, kolis ta enda perega 1978. aastal tasasele ja rahulikule alale, Navi külla. Peatselt astus ta seal kirikukooli, mis talle vastumeelseks osutus. Elukoha vahetamise tulemuseks oli aga see, et noorukest tabas sokk ning ta tõmbus endasse. Nii ei liitunud ta ei pioneeriorganisatsiooni ega komsomoliga, sest kollektiivsetele ettevõtmistele eelistas ta olla üksi ning joonistada. 1985. aastal lõpetas Heiki kirikukooli ning tegi katsed
Kaasaegsed kunstnikud Referaat Sisukord Navitrolla lk.3 Jüri Arrak lk.5 Epp-Maria Kokamägi lk.6 Luulik Kokamägi lk.6 NAVITROLLA Sündinud 10 augustil 1970 väikeses Lõuna Eesti linnakeses Võrus. Lapsepõlv möödus kahes erinevas Lõuna Eesti maakohas: Trolla külas ja Navi külas. Sellest ka naljaka kõlaga kunstnikunimi Navitrolla. Maal elades said talle hästi selgeks kõik maaelu head ja halvad küljed. Seepärast otsutaski ta oma elu jätkata kunstnikuna.Lapsena mäletas ta ennast joonistamas igal vabal hetkel.Sõbrad ja sugulased märkasid seda ja soovitasid kunstiga tõsisemalt tegelema hakata.'' Algul tundus see mõte mulle ohtlik. Olin ju ikkagi maapoiss ja kunstnikuks olemine tundus mulle mu unistusest hoolimata midagi ebareaalset ja ulmelist.'' Kuid sõprade soovitusele tuginedes hakkas ta
Nerva ,,Tibutab" Vastupidiselt eelmise tööga on see teos pigem nukker. Teosel on näha valgeid puid süngel taustal ja esiplaanil vanaprouat vihmavarju alla peidetult, mis viitab kurbusele ja halvale meeleolule. Samuti viitab negatiivsele meeleolule ka vihmasadu terve teose vältel. Samas on ka pildil rõõmsamaid kohti. Nendeks on laternapost, mis valgustab vanamemme ja tema koerakest ja muidugi ka lõbus koerake, kes ei lase ennast väikesest vihmast häirida. Navitrolla (kodanikunimega Heiki Trolla) on eesti maalikunstnik. Lapsepõlves elas ta Navi külas, millest tuleb ka tema kunstnikunimi. Noorena õppis ta kohaliku graafiku juures joonistamist ja maalimist. Aastal 1993 alustas ta tegevust professionaalse kunstnikuna. Ta sai kiiresti populaarseks oma naivistliku joonistamisstiili tõttu. Navitrolla kunsti on liigitatud küll naivismi, küll sürrealismi äärealadele. Nii nagu tänapäeval
Kunstigaleriis saab tutvuda kaasaegse seto kunsti väljapanekutega, samuti on esitletakse teiste põlisrahvaste hooajanäitusi. Galerii kogudes on oma loominguga esindatud: Ivanov Aleksandr (mari kunstnik), Dõrin Juri (erza kunstnik), Mikushev Pasha (komi), Rjabov Pjotr (erza), Kostabi Kalev-Mark, Lauritsa Piitre, Toom Malev, Kalve Toomas, Margna Epp, Kiisson Lembit, Kuusing Mati ja Toomas, Riitsaar Evar, Riitsaar Raili, Gulk Albert, Navitrolla, Jürise Erki, Kalde Ove ja Kalde Kalli, Puhvel Tuuli, Ijavoinen Eero, Kahusk Salme, Kahusk Päivi, Kahusk Maali, Kauksi Ülle. Algselt oli hoone Ivan Kalju maja. Ivan Kalju peres oli veel naine Kati ja nende kuus last Anna, Maria, Alli, Sonja, Olli ning Alli poeg Mihkel. 1933. aastal ehitati majale teine korrus. Ivan asutas majja kaupluse. Müügil oli kõik vajalik majapidamiskaup, enamasti rauakaubad. 1940. aastal kauplus
Euroopa Liiduga, mis kaotas laevadelt tax-free-kaubanduse, lülitati sellele liinile sissesõit Maarianhaminasse, sest Ahvenamaa liinidel jäi tax-free-kaubandus alles. Kolmas selle seeria laev Galaxy (ristiema Johanna-Iisebel Järvelill) ehitati eelmistest pikem, mis võimaldas niihästi kajuteid kui ka muid reisijaruume lisada, samuti lisas see pikkust autotekile. Kui eelmised kaks uut reisilaeva olid valged, siis Galaxy sai enneolematu väliskujunduse eesti kunstniku Navitrolla jooniste järgi. Galaxy alustas liiklust liinil TallinnHelsingi aprillis 2006. Sellelt liinilt vabanenud Romantika paigutati liinile TallinnStockholm. Kaks järgmist parvlaeva olid juba Galaxy sõsarlaevad. 2008. aastal valminud Baltic Princess (ristiema Eva Hanschmidt) alustas liiklust liinil TallinnHelsingi juulis, misjärel Galaxy suunati sellelt liinilt Silja Line'i kaubamärgi all liinile Turu Stockholm. 2009
tasapinnaliseks ja siluetitaoliseks, et nähtavate vormide kaudu väljendada nähtavaid tundeid. 6. Mis on püantillism? Püantillism on kunstis neoimpressionismile omane maalimistehnika spektrivärvustes värvitäpikestega. 7. Millega sai kuulsaks kunstnik Henri de Toulouse-Lautsec? Värvilise litograafiaga tehnikas plakatitega. Fovism. 8. Mis said moodsa kunsti arengule tähtsaks? Uuendusi soosiva züriiga näitused. Värvid kantud lõuendile hoogsate, erineva suurusega laikudena. Eesti kunst 20. saj. algul. 9. Millal toimusid esimesed Eesti kunsti ülevaate näitused? 1906.a. Tartus põllumajandusnäituse osakonnan, iseseisvad näitused toimusid 1909.a Tartus ja Tallinnas. 10. Iseloomusta lühidalt kunstnik Kristjan Raua ja Ants Laikmaa loomingut? Mõlema looming oli uuenduslik. Kristjan Raud viljeles peamiselt söejoonistust ja graafikat. Laikmaa tööd on
juba Esimese maailmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutühjas ruumis seisavad nuku või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiiv. Oma kunsti nimetas Chirico ,,metafüüsiliseks maalikunstiks". ,,Tänava melanhoolia ja müsteerium" (1915) ,,Hector ja Andromache" (1971) Sürrealismi lõppu seostatakse Teise maailmasõja algusega. Kuid sürrealistlikud näitused toimusid ja väljaanded ilmusid ka hiljem. André Bretoni surm 1966.a. on teiseks tinglikuks lõpudaatumiks. Rahvusvahelise sürrealismi uus elavnemine on täheldatav aastast 1989, mil omavahelisi kontakte otsivad sürrealistlikud grupeeringud Argentiinas, Austraalias, Tsehhoslovakkias, Prantsusmaal, Rootsis ja USA-s. 1991.a. juunis ilmub «Rahvusvahelise Sürrealistliku Bülletääni» esimene number.
1990 Eesti kunst, Prantsusmaa Tallinna Kunstihoone 1995 Kevadnäitus, Tallinna Kunstihoone 2004 EML aastanäitus "ICH BIN EIN 1996 "Evald Okas ja tütred" Chaplini MALER" kultuurikeskuses, Pärnu 2005 "Okased", Pärnu uue Kunsti 1997 "Konfrontatsioonid ja Muuseum kokkulepped" Tallinna Kunstihoone 2006 Eesti Maalikunstnike Liidu 1998 Kevadnäitus 98, Viljandi näitused "Ilusad maalid", "Ilusad kunstisaal inimesed" Aaspere mõisas ja "Alasti" , 1999 "Maal 99" Tallinna Kunstihoone Tartu Kunstimaja 1999 "Kunstisuvi 99" Pärnu 2007 Eesti Maalikunstnike Liidu näitus Linnagaleriis "Õige valik" Tartu Kunstimajas 2000 "Eesti kunst sajandivahetusel" Tallinna Kunstihoone Berliinis ESINENUD VÄLISNÄITUSTEL 1962 Suur Hõbemedal NSVL
Referaat Hando Runnel Merilin Heinlaid Tallinna Arte Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Aira Allik Tallinn 2010. Sisukord. Sissejuhatus.................................................................................. . Elulugu....................................................................................... ..... Perekond.................................................................................... .... Looming.................................................................................. Luulekogu ,,Laulud tüdrukuga"............................................... Sissejuhatus. Mina tegin
1999 "Kunstisuvi 99" Pärnu Linnagaleriis 2000 "Eesti kunst sajandivahetusel" Tallinna Kunstihoone Berliinis 2001 "Liblikapüüdja", Pärnu uue Kunsti Muuseum 2001 "Mees ja naine", Pärnu uue Kunsti Muuseum 2002 Maal 2002, Tallinna Kunstihoone 2003 Maalinäitus "Maaliparadiis" galerii 008-s, Tallinn 2003 EKL-i aastanäitus "Mina ja teine", Tallinna Kunstihoone 2004 EML aastanäitus "ICH BIN EIN MALER" 2005 "Okased", Pärnu uue Kunsti Muuseum 2006 Eesti Maalikunstnike Liidu näitused "Ilusad maalid", "Ilusad inimesed" Aaspere mõisas ja "Alasti" , Tartu Kunstimaja 2007 Eesti Maalikunstnike Liidu näitus "Õige valik" Tartu Kunstimajas 10 Auhinnad 1948 Eesti NSV riiklik preemia "Estonia" laemaali eest (koostöös E. Kitse ,R.Sagritsaga 1950 Nõukogude Eesti preemia kristallvaasi kujundamise eest 1959 Nõukogude Eesti preemia tööde "Mahtra sõda", "Madalmaade Sari" eest 1961 Lubljana IV rahvusvahelise graafikanäituse preemia
· Kuni 1982 töötas mõisatislerina. · 1862 edasiõppima Berliini mööblitöökodadesse, kuid tutvudes seal kujutava kunstiga, küpseb 26- aastasel noormehel kindel otsus saada kujuriks. · 1973 1890 Roomas. 1978 korraldas Tallinnas provintsiaalmuuseumis oma isikunäituse (esimene näitus, kus eksponeeriti eestlase kunsti). · 1890-1914 Peterburis · 1914 1921 Tallinnas. · Esimene eestlasest vabakunstnik st elatus ainult oma kunstist. Näitused Peterburis, Roomas, Pariisis, Riias, Moskvas ja mujal. Looming Portreed: Ema portree, Kreutzwaldi portree, Teosed: Linda", "Vanemuine", "Hämarik " "Koit" . Amandus Adamson Elulugu · Amandus Heinrich Adamson sündis 12. novembril 1855 Paldiski lähedal Uuga-Rätsepal. · Tema isa oli meremees, ema talu peretütar. · Seitsmeaastaselt alustas noor Amandus kooliteed Tallinnas Toom-Vaestekoolis.
· Külastas Pariisi, kohtus Picassoga (=> Picasso ja Miro mõjutused) · kombineeris kunstistiile klassikalisest maalist modernse avangardismini · mõjud: Raphael, Bronzino, Francisco de Zurbaran, Jan Vermeer van Deft, Diego Velazques(vuntsid) SÜRREALISM · 1929 koostöö Luis Buñueliga => lühifilm Andaluusia koer; kohtus muusa Galaga (Elena Ivanovna Diakonova, 1934 abiellusid) · 1929 olulised näitused, liitus Montparnasse´i kvartalis sürrealistide rühmitusega · isa ei kiitnud heaks poja suhet Galaga ning arvas, et sürrealistid avaldavad poja moraalile halba mõju. Viimaseks piisaks sai teos "Jeesus Kristuse püha süda", kuhu Dalí oli lisanud provokatiivse lause: "Mõnikord ma sülitan lõbu pärast oma ema portreele". Dali keeldus avalikult vabandamisest, isa lubas ta pärandusest ilma jätta, keelas kodulinna naasta
Ta on kujutanud ilmekaid talupojatüüpe tööl, laadal kõrtsis ja isegi ajalehte lugemas. Düsseldorflikule pruunikale koloriidile on ta suutnud anda varjundirohkust ja maalilist värskust. Eestlaste rahvuslik "ärkamine" või täpsemalt öeldes rahvusliku eneseteadmise loomine oli alanud juba varem kui 19.saj. II poolel. Varakult arenes muusikaelu ja kirjanduselu. Teiste kunstiliikide väljaarenemine läks aeglasemalt. Tõsi küll, esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstnik Johann Köler (1826 1899) maalis oma vanemate, lihtsate taluinimeste portreed tõenäoliselt samal 1857.a., kui ilmus "Kalevipoja" esimene vihik, kuid maalikunst jäi eesti seltskonnale veel mitmeks aastakümneks kättesaamatuks ja võõraks. Kohalik kunstipublik koosnes sakslastest. Vaesust trotsides oli Köleril õnnestunud lõpetada Peterburi Kunstide Akadeemia 1855.aastal. Oma lõputöös "Herakles toob Kerberose põrguväravast" järgib Köler meisterlikult klassitsistlikke reegleid
Kool KONRAD WILHELM MÄGI Referaat Nimi Kool klass 1 Linn aasta Sisukord SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. KONRAD MÄGI ELULUGU.......................................................................................4 2. LOOMING....................................................................................................................6 4. KONRAD MÄE MEDAL...........................................................................................12 Laureaadid...................................................................................................................12 KASUTATUD MATERJAL...........................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Miks o
Linnade rahvaarv kasvas pidevalt ja eestlaste tung maalt linna oli silmatorkav, kuid Eesti linnad 1930ndatel olid mitte mingil juhul suurlinnad, vaid maaga endiselt tihedalt seotud. 1930ndad tõid ka agulirealismi imbumise eesti kunsti, mida on põlastavalt nimetatud nii köögirealismiks, kui ka kunstnike silmaringi avanemiseks. 1930ndad tähistavad ka ühiskonna huvi kasvu kunsti vastu. Kunst võtab üha kindlamalt sisse oma positsioone, toimuvad näitused, ilmub kriitika, publiku arv kasvab. Kunst kodu seintel hakkas täitma nii esteetilistkui ka eetilist funktsiooni. Kunstis nähti võimalust muuta inimest paremaks, kasvatada teda kõrgete väärtuste vaimus. Mõned ESIMESE EESTI VABARIIGI KUNSTNIKUD Esimesed olulised nimed Eesti kunstiloos olid maalikunstnik Johann Köler, skulptorid August Wiezenberg ja Amandus Adamson, 20.sajandi vahetuse eel veel ka Kristjan ja Paul Raud ning Ants Laikmaa. Ants Laikmaa panus eesti
1983. aasta algul Dalí tervis halvenes, sest ta keeldus isegi söömast. Dalí sai ka südamepuudulikkusevastast ravi, kuid suri 23. jaanuaril 1989. aastal Figueresis oma muuseumi Galatea tornis, kus ta mõnda aega oli elanud. Tema enda soovi järgi laip balsameeriti ja asetati hüvastijätuks nädalaks Figueresi muuseumi ning on ka maetud sinna, kus tema kalmu tähistab väike lihtne mälestusplaat. Näitused ja kunstiturg. Erinevalt paljudest oma kunstnikest kollegidest olid Dalí näitused olnud varasest noorusest peale väga edukad. Juba tema esimesest, vaid 14-aastasena korraldatud näitusest kirjutades kiitsid mõned Barcelona kriitikud tema suurt andekust. Ka Dalí esimene personaalnäitus 1925. aastal Dalmau galeriis Barcelonas sai suureprase hinnangu. Kuigi Dalí oli juba 1930. aastate alguses Pariisi kunstiringkondades tuntud ja nautis sürrealistina publiku tähelepanu, tuli ta müügiedu esialgu veel oodata.
Tuues sisse ruumi illusiooni kandvad geomeetrilised kujundid. Ta jätkas omaenda supermatismi stiili arendamisega, seeria abstraktseid, geomeetrilisi maale, mida ta nimetas Proun´iks. Sel ajal kujutati ruumi tasapinnal, mis sisuliselt oli vaid ruumi ilusiooni loomine, Lissitzky üritas supermatismi laiendada arhitektuurilise ning kolmemõõtmelise kontseptsiooniga, ta tõi geomteerilistesse kujunditesse ruumilisuse, kujundeid saab vaadelda igast vaatepunktist. Vladimir Tatlin oli vene maalikunstnik ning arhitekt. Ta hakkas tegema objekte mis olid skulptuuri ja arhitektuuri vahepeal. Ta hülgas maali ning keskendus erinevate materjalide kasutusvõimalustele klaas, metall, puit. Ta tahtis muuta kunsti otstarbekust, praktilisust, tuua seda lähemale igapäevaelule, selline eesmärk sobis vene revolutsiooni eesmärkidega. Tema kuulsimaks teoseks on Kolmanda internatsionaali monument, mis oleks olnud kõrgem kui Eiffeli torn, kuid praktilistel ning rahalistel põhjustel seda ei ehitatud.
galeriis saavutas tohutu menu. Pärast Galaga kohtumist oli Dalil äärmiselt viljakas periood maalimises kuni Teise maailmasõjani. Valmisid teosed: ,,Purskaev'', ,,Mälu püsuvus'', ,,Auto jäänused, mis põhjustasid pimeda hobuse sündimise, kes telefoni ära tappis'', ,,Libido kummitus'', ,,Gala portree'', ,,Morfoloogia kaja'', ,,Sügisene kannibalism'', ,,Põlev kaelkirjak'', Narkissose metafoosid'', ,,Uni'', ,,Monstrumite leiutamine'', ,,Hispaania''. Toimusid mitmed näitused ning positiivsed arvustused, mis tegid temast rahvusvahelise kuulsuse. 1940. aastal emigreerus Dali koos Galaga Teise maailmasõja eest USA-sse. Kaheksa aasta jooksul, mis ta seal veetis, maalis ta suhteliselt vähe. Tegeles ta hoopis oma esimese autobiograafia ,,Salvador Dali salajane elu'' kirjutamisega ning pühendus tellimustöödele: valmisid arvukad raamatuillustratsioonid, lavadekoratsioonid, kostüümikavandid ja dekoratsioonid vaateakendele
juba Esimese maailmasõja ajal maalis kummalisi, ängistavalt mõjuvaid pilte. Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutühjas ruumis seisavad nuku või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiiv. Oma kunsti nimetas Chirico ,,metafüüsiliseks maalikunstiks". ,,Tänava melanhoolia ja müsteerium" (1915) ,,Hector ja Andromache" (1971) Sürrealismi lõppu seostatakse Teise maailmasõja algusega. Kuid sürrealistlikud näitused toimusid ja väljaanded ilmusid ka hiljem. André Bretoni surm 1966.a. on teiseks tinglikuks lõpudaatumiks. Rahvusvahelise sürrealismi uus elavnemine on täheldatav aastast 1989, mil omavahelisi kontakte otsivad sürrealistlikud grupeeringud Argentiinas, Austraalias, Tsehhoslovakkias, Prantsusmaal, Rootsis ja USA-s. 1991.a. juunis ilmub «Rahvusvahelise Sürrealistliku Bülletääni» esimene number.
SALVADOR DALI Referaat Tallinn 2016 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................3 2. SALVADOR DALI..............................................................................................3 2.1. Elulugu................................................................................................3 2.2. Aastad: 1949-1989..............................................................................6 2.3. Dali suhted isaga................................................................................7 2.4. Dali ja sürrealistlik grupp....................................................................8 2.5. Sürrealism...........................................................................................9 3. KOKKUVÕTE..................
FOVISM (19051920) Fovismile pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aastal Pariisis. Nime võlgnevad foovid kunstikriitik Louis Vauxcelles'i märkusele, kes arvas end olevat nende teoste keskel kui "metsikute loomade seas" (parmi les fauves). Hüljati valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks, kuid näiteks Georges Braque pöördus hoopis kubistliku stiili poole. kuulsaimad fovistid: · Henri Matisse (18691954) Foovide rühmituse keskne kuju. Ta arvas, et kunstnikul ei ole vaja loodust kopeerida, vaid tal tuleb lasta tegelikkusel mõjuda endale ja püüda neid tekkinud meeleolusid väljendada. Samuti arvas ta,
..................................................lk 10 Looming.................................................................lk 11-12 Kokkuvõte..............................................................lk 13 Kasutatud kirjandus................................................lk 14 2 Sissejuhatus Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Ta pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka ainelisele olustikumaalile. Lisaks oma panusele rahvusliku maalikunsti rajajana, mängis kunstnik väga olulist rolli ka Eesti rahvusliikumise edendajana. Johann Kölerist otsustasin ma referaadi kirjutada eelkõige seetõttu et mulle meeldivad väga tema maalid nendes kohe on midagi erilist ja nad on väga tõetruud ja värvirikkad, kuna mulle medlivad väga selged ja tõetruud maalid siis meelidb mulle ka Köleri kunst.
talurahva hulgas tekkinud sotsiaalmajanduslik liikumine oma palvekirjadega ka keisri ette. Parema elu ja töö otsinguil ning maapuuduse tõttu (1/3 talurahvast oli maata) rändasid eestlased massiliselt välja Venemaale ja Ameerikasse. • Tema elu lõpuaastakümned ta oli suurtes majanduslikes raskustes. Johann Köler (1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstnik. Maalis lihtsate taluinimeste ja oma vanemate portreid (ilmselt samal ajal, kui ilmus “kalevipoja” esimene vihik – 1857.aastal). 1855. aastal õnnestus tal vaatamata vaesusest lõpetada Peterburi Kunstide Akadeemia, lõputööks klassitsistlikus laadis maalitud “ Herakles toob Kerberose põrguväravast”. Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal
valdavalt impressionistlik. Vanavara talletaja ja muuseumide looja August Pulst oli suur kunstnik. Oma mälestuskillud August Pulstist kui head impressionistlikku maalikultuuri esindavast kunstnikust on kirja pannud graafik Enno Ootsing. Pulsti juubeli akvarellinäituse avamine A. Pulsti maal Kujutav kunst ENSV ajal Eduard Einmann on 23.01.1913. Läänemaal sündinud ja 27.10.1982. aastal Tallinnas meie juurest lahkunud graafik ja maalikunstnik. Aastast 1928 õppis ta Riigi Kunsttööstuskoolis, lõpetades kooli 1934. aastal. 1938. jätkas ta õpinguid Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, lõpetades selle 1941. aastal dekoratsioonimaali erialal. II maailmasõja ajal mobiliseeriti Einmann Punaarmeesse ning ta võttis Jaroslavlis osa Eesti Nõukogude Kunstnike Kollektiivi tegevusest ja osales näitustel Moskvas ning Jüriöö ülestõusu 600. aastapäeva juubelinäitusel (koos hiljem mainitud Ferdinand Sannamehega) Aastatel 1944.–1948
Ahaa, kummitab! (1995) Pintselsabad (värsslugu, 1995) Kullast vilepill (1996) Iika: nii noor, aga juba nõid! (1997) Isand Tuutu ettevõtmised (1997) Pintselsabad (1998; 1. koht kunstniku- ja II koht kirjanikutöö eest Nukitsa konkursil 2000) Metsa pühapäev (1999; 2. koht kunstnikutöö eest Nukitsa konkursil 2000) Kuidas õppida vaatama? (2000, 2. koht kunstnikutöö eest Nukitsa konkursil 2002) Pokuaabits (2002; täiskasvanute auhind Nukitsa konkursil 2004) Natuke naljakad pildid (2003; 3. koht kunstnikutöö eest Nukitsa konkursil 2004) Pokulood (2004; 2. koht kirjaniku- ja kunstnikutöö eest ning täiskasvanute auhind Nukitsa konkursil 2006) Ikka veel kummitab! (2005) 5 Karikatuurikogumikud täiskasvanutele: Kaugel naljast (1964) Pildiraamat koolijärikutele (1970) Jahikoera memuaarid (1974) 84 lk. (1976) Veekandja (1980) Ho-Ho-Hoo (2002) Jahikoera memuaarid (uute piltidega kordustrükk 1974. a
annaabi.ee 
