(raamatu, ajakirja, ajalehe) elektrooniline versioon Info paikapidavus, tõesus Üksikdetailid ja -elemendid on veatud, korrektsed ja täpsed: Pole grammatikavigu ega `näpukaid' Autor on motiveeritud looma paikapidavat infot Detailid on kontrollitud ka kolmanda osapoole poolt (toimetaja, kirjastaja või retsensent) Ainestu sisaldab bibliograafiat, mille põhjal on info autentsus selgitatav Navigeerimine, kasutajatugi Navigeerimise lihtsus Kasutajatugi on kättesaadav: Abi link või korduma kippuvad küsimused on abistavaks toeks kasutamisel www-lehestik sisaldab selgeid juhiseid kasutamise kohta Otsiabi või -juhised on kättesaadavad On antud telefoninr. või meiliaadress, millelt saab abi Informatsiooni ajakohasus ja Internetiainestu püsivus Info on ajakohane ja uus Internetiainestu on oma iseloomult püsiv peetakse üleval (täiendatakse, laiendatakse, ajakohastatakse) piisavalt
· Välised elemendid (External elements) võimaldavad lehega siduda eraldi asuvaid faile ja interneti aadresse. · Vormi elemendid (form) võimaldavad lehele lisada erinevaid välju, valikuid ja nuppe, mille abil on võimalik kontrollida ja suunata õppija tegevusi. · Loetelud (lists) võimaldavad teksti struktureerida. · Meediad (media) võimaldavad lisada videoid, animatsioone ja Java elemente. · Navigeerimise vahendid (navigation) võimaldavad lisada lehele navigeerimise vahendeid. Enamasti on need juba seotud mallidega, kuid võib tekkida vajadus neid lisada või kujundada oma mall. · Esile hüppavad aknad (Popup) võimaldavad lisada pikemaid seletusi ja kommentaare. · .Küsimused (questions) võimaldavad lisada lehele valik vastusega küsimusi (Single Choice Question ja Multiple Select Question), järjestamise küsimusi
Second level Third level Fourth level Fifth level Mis võib õnnetuse põhjustada? Laevaõnnetuste peapõhjus on inimfaktor suhtes 80:20 kõige muuga Kokkupõrge või karilesõit on senini põhjustanud enim õnnetusi Õnnetusi soodustab karm talv, mis kaanetab mere ja teeb navigeerimise keeruliseks Tehnilised probleemid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis teeb naftareostuse Läänemerel loodusele hävitavaks Läänemere madal soolasisaldus, Akvatooriumi väike mahutavus, Põhjapoolne asend, Vähene veevahetus, Puuduvad naftasööjad bakterid. Eesti riskianalüüs
aktiveeritav bookmarks, kus kasutaja saab mingi piirkonna vaate ulatuse kaardidokumenti salvestada (nt. luua bookmark Tallinna linna Pirita linnaosa kohta). Kaardiaknas liikumiseks on samuti mitmeid võimalusi. Üks võimalus on kasutada standardseid navigeerimise tööriistu (zoom in, zoom out, pan...). Täiendavaid navigeerimise vahendeid (Overview, Magnifier, Viewer) saab andmevaate reziimis olles aktiveerida Window menüü alt (vt. ka joonis 7). Nii näiteks saab spetsialis t, kellel on soov töötada üheaegselt mitme monitoriga, kasutada erinevate vaadete/mõõtkava ulatuste tekitamiseks töönuppu Viewer. Avades Viewer akna, saab seal lisaks navigeerimisele defineerida soovitud arvmõõtkava
Uusi loodusressursse ei kasutata ehitusmaterjaldeks. · Alternatiivid III ja IV rajatakse uus ristlus-ja väikelaevde kai, selle ehituseks kasutatakse vähe looduslikke materjale. 6.Võimalike alternatiivlahenduste võrdlemine ja keskkonnakasitseliselt parima reaalse alternatiivlahenduse valik · 0- Alternatiiv: Kursessaare sadamat ei rekonstrueerita, sissesõiduteed ei süvendata ning uut kaid ei rajata · I- Alternatiiv : Sadamasse navigeerimise ohutumaks muutmiseks süvendatakse ja laiendatakse sissesõidutee, kuid kaob kaitse tugevate külgutuulte ja lainetuse vastu · II- Alternatiiv: Lisaks sissesõidutee süvendamisele ja laiendamisele rajatakse uus kai sadama lääneossse · III- Alternatiiv: Lisaks sissesõidutee süvendamisele ja laiendamisele ning uue kai loomisele säilitatakse olemasolevad vallid · IV- Alternatiiv: Sissesõidutee süvendatakse 3m sügavuseks ja 50 m laiuseks, rajatakse uus kai.
Fotodele saab lisada märksõnu ning jagada need albumitesse. Piltide jagamisel on võimalus valida, kellega oma fotosid jagada soovitakse. Jagatud pilte saab näha nii Hot’is kui ka digiTV-s. Rohkem infot pildialbumi kohta leiab järgmiselt aadressilt: http://tv.elion.ee/_doc/juhend_pildialbum.pdf. IP-televisioon annab lisaks kõrgele pildi ja heli kvaliteedile ka eelise kasutada internetispõhiseid lisateenuseid ning muudab seetõttu digiTV keskkonnas navigeerimise palju sotsiaalsemaks. Sellest lähtudes võib prognoosida, et Elionil on palju arenguvõimalusi muuta digiTV keskkond kasutajatele veelgi meelelahutuslikumaks ja sotsiaalsemaks. Starman 2006. aasta detsembris alustas Starman tavaantenniga vastuvõetava digitaaltelevisiooni ZUUMtv pakkumist. ZUUMtv kasutamiseks on vaja soetada Starman’i ZUUMbox. ZUUMbox teisendab digitaalse signaali analoogsignaaliks ja muudab selle telepildiks. ZUUMbox paigaldatakse tavalise katuseantenni ja teleri vahele
Laevapereliige vastutab: Jäätmete käitlemise korra täitmise eest laevas LÄÄNEMERI ON VASTAVALT MARPOL MÄÄRATLUSELE ERIRAJOON, KUHU ON IGASUGUSE PRÜGI JA JÄÄTMETE HEITMINE KEELATUD! Vahiteenistuse korraldus laevas 1. Vahiteenistuse korraldamine (1) Kapten peab korraldama oma laeval sellise vahiteenistuse, mis tagab laeva ohutu navigeerimise. Kapteni üldjuhtimisel vastutavad vahitüürimehed oma vahikorra ajal laeva ohutu navigeerimise eest. 95 (2) Iga merel oleva laeva vanemmehaanik, konsulteerides kapteniga, peab tagama vahiteenistuse korraldamise nõutud tasemel ja tagama ohutu masinavahi. 2. Reostuse vältimine Kapten, laeva juhtkond ja ülejäänud laevapere liikmed peavad olema teadlikud merekeskkonna reostuse negatiivsetest tagajärgedest ja reostuse vältimiseks võtma
Läbivaatajate nimekirjast saab valida kas vaadata kõikide autorite või konkreetse autori parandusi. Samuti on erinevate autorite kommentaarid erivärvilised. Kommentaari ees on lisaks autori nimele kasutaja init- siaalid koos kommenteerimise järjekorra numbriga. Kommentaare saab lisada nupuga Uus kommentaar (New Comment), kustutada ning navigeerida nuppudega Eelmine (Previous) ja Järgmine (Next). Paranduste navigeerimise töövahendid on Muutused (Changes) grupis. Paranduste ja kommentaaride vaatamist nimekirjana saab lülitada sisse/välja Läbivaatuspaan (Reviewing Pane) nupust. Horisontaalses läbivaatuspaanis kuvatakse lisaks paranduste tegemise aeg. Vasakpoolsel joonisel on valitud Vertikaalne
ning heaks inspiratsiooniallikaks. Becki disaini edukust tõestab jõudmine ka üle ookeani Ameerikasse, täpsemalt New Yorki. New Yorgi Metrookaart Aastal 1972 Itaalia disainer Massimo Vignelli disainis uuesti George Salmon'i New Yorgi metrookaardi, mis püsis kuni 1979 aastani, mil see asendati Michael Hertz'i disainiga [12]. See oli suurepärase kontseptsiooniga kaart ning seda oli kerge lugeda. See oli metrood kasutades hea navigeerimise tööriist, kuigi mitte see tööriist, millega navigeerida linnatänavail. Kaardil ei olnud mingeid segaseid nurki enam. Selle asemel jooksid rongiliinid ainult 45 ja 90 kraadise nurga all. Iga liini esindas värv (joonis 9). Iga peatust esindas punkt.Metrookaardil oli ilmselgeid mõjutusi London Undergroundi kaardilt mis oli Henry Becki poolt leiutatud, kuigi Vignelli viis selle ühe sammu võrra kaugemale, luues nüüdseks
liikumist looduses eluslooduse jälgimiseks. Klassikalised safarid toimuvad Keenia, Tansaania, Namiibia jt Aafrika riikide savannialad rahvusparkides, kus reisijad viiakse spetsiaalsete dziipidega või kuumaõhupallidega suurimetajate elutegevust jälgima. MERETURISM Mereturismi (sea tourism) ehk jahiturismi all mõistetakse reisimist merel jahi või väikelaevaga. Mereturismi eelduseks on väikesadamate olemasolu, täpsed merekaardid ja hea informatsioon navigeerimise ning päästeteenistuse kohta. Sadamates on vajalik ka piirikontrolli olemasolu. Võib öelda, et eurooplased on mererahvas, Euroopa merepiiri pikkus on 70 000 km. Euroopa mere- ja rannikualad on meelispaigad elamiseks ja puhkamiseks. Väikesadamate olemasolu ja sadamate võrgustikud on kujunenud heaks võimaluseks tegeleda mereturismiga. Väikesadamate ülesanne on ka rannakülade elulaadi ja kultuuripärandi säilitamine ning rannikuturismi arendamine. Läänemere
graafikus. Seega võib ühe laeva hilinemine põhjustada ahelreaktsioonina ka teiste laevade hilinemise. Seega on tähtis, et sadamas laevaliiklust koordineeriv osakond omaks adekvaatset infot sadamas ja reidil toimuva kohta- Näidetele sarnaseid kohti on maailmas väga palju (Taani väinad, Gibraltari väin jne.). Kuigi võrreldes minevikuga on risk omandanud teised mõõtmed, jäävad siiski paljud piirkonnad navigeerimise poolest ohtlikuks. Sellisteks kohtadeks on näiteks skäärid Põhjamaades (iga aasta sõidab mõni laev sisenemisel või väljumisel Stockholmi sadamasse karile), Prantsusmaa rannik Belgia piirini (õnnetus Amoco-Cadiziga). Sellised õnnetused põhjustavad mitte ainult materiaalset kahju, vaid sageli on hukkunud inimesed ja tehakse suurt kahju keskkonnale. Kuna viimasel ajal on keskkonnaprobleemid muutunud väga aktuaalseks, siis tuleb teha kõik, et selliseid õnnetusi vältida
DAKOSY tagab praegu ja jätkab tagama tulevikkus sadamas on kõige prioriteetsemad süsteemi usaldatavus, informatsiooni töötlemise kiirus ja usaldusväärtus. 5. Laevaliikluse teenindamise süsteemid. VTS | Vessel Traffic Services (laevaliikluse juhtimise keskus) oluline suundumus navigatsiooniohutuse tõhustamiseks tänapäeval on laevaliikluse juhtimise-, kontrollimise- ja infosüsteemide (VTS ja VTMIS) väljaarendamine. Lähitulevikus suureneb eelnimetatud süsteemide osatähtsus navigeerimise ohutuse tagamisel oluliselt. Kui kaasajal hõlmab VTS (VTMIS) üldreeglina ainult piiratud veealasid (suuremate sadamate vahetu lähedus), siis tulevikus, kaasates VTS ülesehitusse automaatse identifitseerimise süsteemi (AIS) seadmeid, laieneb VTS tegevusraadius oluliselt, hõlmates terveid regioone (sh Läänemeri tervikuna). VTS ja AIS standardite ning soovituste väljatöötamisega tegelevad aktiivselt ja tulemuslikult IALA vastavad struktuuriüksused (VTS ja AIS komiteed)
3.2 Eraldiasetseva ohu märk – Isolated danger mark Tähistavad ohtlikke piirkondi, mille diameeter on kuni 1 kaabeltau. Poi või tooder on horisontaalselt musta-punase triibuline, topimärgiga vertikaalselt asetsevad kaks musta kera, tulekarakteristikaga kaks lühikest plinki ja paus. 3.3 Erimärk – Special mark See poi tähistab pinnasepuiste alasid, sõjalisi polügoone, torujuhtmeid või kaablite asukohta. Seega ei ole see poi navigeerimise seisukohast väga olulise tähtsusega, kuid sellegipoolest on targem nendest poidest kaugemale hoida. Poi või tooder on kollane, topimärgiga kollane horisontaalne rist, plinkiv kollane tuli. 16 3.4 Ohtlik vrakk – Dangerous wreck Poi või tooder on sinine ja kollane. Topimärk on „ + “ kujuline. Plingib kollase ja sinise tulega. Rahvusvahelise signaalkoodi lipud
Rohke animatsiooni kasutamine pikendab lehekülje laadimisaega. 32 Objektide suurus. Objektide suurus ei tohiks saidi allalaadimist liiga aeglaseks muuta. Meediumobjektide allalaadimise juhistes peaks olema märgitud faili suurus ja ainestik ning meediumi tüüp. See informatsioon aitab kasutajal otsustada, kas ta soovib allalaadimiseks aega kulutada. 2.4.7 Saidil navigeerimine Saidil navigeerimise vahendid (tööriistad) on nende otstarbeka planeerimise korral asendamatud informatsiooni kiireks ja usaldusväärseks leidmiseks. Linkide arusaadavus. Linkide tähendus peaks olema selge, s.t kasutaja jaoks peaks enne lingi kasutamist olema lihtne aru saada nii selle seosest antud saidiga kui sihtpunktist (selleks on hea kasutada ilmekaid lingimärgendeid ja deskriptoreid). Eelkõige peaksid teistele saitidele suunavad lingid olema identifitseeritud mitte üksnes
(nimelt asetses vastusevariandi kinnitamise nupp liiga kaugel vastusevalikute rippmenüüst). Lõpptulemuse kuvamine oli pisut segane liiga palju teksti ühel lehel, ent tekst ise oli piisavalt selgitav ning arusaadav. Lõpptulemuse lehelt tagasi navigeerimine jäi segaseks (nuppude nägemiseks tuli appleti kerimisriba abil alla kerida). Test näitas, et süsteemivõõra inimese jaoks peaks olema kirjutatud pikem selgitus, kuidas tööd alustada ning navigeerimise nupud peaksid paiknema loogilisemalt/intuitiivsemalt. Test 7 Süsteemi ajaline viide Olukord: Testija laeb süsteemi veebilehe ning sisestab suvalisi andmeid. Testitav omadus: Süsteemi reaktsioonikiirus päringutele. Süsteemi kasutamise ajaline viide. Sisend: Suvaliste sisendandmetega päringud, küsimustikes edasi-tagasi liikumine, otsasta alustamine Tegelikult kasulikud väljundid: Hinnang süsteemi reaktsioonikiirusele Hinnang:
ja peilingu lõikepunkt. Koha määramine peilingu ja vertikaalnurga abil Tuleb võtta peiling ja kohe seejärel mõõta sekstandiga majaka või mistahes orientiiri, mille kõrgust me teame, vertikaalnurk ja minna tabelisse. Oma silmakõrgus tuleb lahutada majaka silmakõrgusest ja seejärel saame tabelist orientiiri ja meie vahelise kauguse. Seejärel tuleb see kaugus kanda majakast peilingu joonele ja ristumiskoht ongi meie asukoht. Navigeerimise tüübid Lootsimine aluse juhtimine kitsustes Laakimine aluse asukoha ettearvutamine Astronavigatsioon aluse juhtimine taevakehade järgi Tehniline navigatsioon aluse juhtimine navigatsiooniseadmete (nt radar) ja/või navigatsioonisüsteemide (nt GPS) järgi Raadionavigatsioon kasutatakse raadiolaineid Radarnavigatsioon kasutatakse radarit Satelliitnavigatsioon kasutatakse Maa tehiskaaslasi Meremärgid
ja peilingu lõikepunkt. Koha määramine peilingu ja vertikaalnurga abil Tuleb võtta peiling ja kohe seejärel mõõta sekstandiga majaka või mistahes orientiiri, mille kõrgust me teame, vertikaalnurk ja minna tabelisse. Oma silmakõrgus tuleb lahutada majaka silmakõrgusest ja seejärel saame tabelist orientiiri ja meie vahelise kauguse. Seejärel tuleb see kaugus kanda majakast peilingu joonele ja ristumiskoht ongi meie asukoht. Navigeerimise tüübid Lootsimine aluse juhtimine kitsustes Laakimine aluse asukoha ettearvutamine Astronavigatsioon aluse juhtimine taevakehade järgi Tehniline navigatsioon aluse juhtimine navigatsiooniseadmete (nt radar) ja/või navigatsioonisüsteemide (nt GPS) järgi Raadionavigatsioon kasutatakse raadiolaineid Radarnavigatsioon kasutatakse radarit Satelliitnavigatsioon kasutatakse Maa tehiskaaslasi Meremärgid
Tulepoid on varustatud kindla karakteristikuga märgutulega, mis 20.saj. esimesel poolel oli valdavalt atsetüleengaasil toimiv latern; tänapäeval saavad poilaternad toite akudelt. Peale II maailmasõda ilmus poide varustusse ka reflektor raadiolokatsiooniks. Eriti vanemal alal oli osa poidel ka heliseade (kell, sireen, vile). Varem kasutati poi või toodri tipus tema tähendust märkivat topimärki või korvi. Tänapäeval on kogu süsteemi seose visiuaalse navigeerimise osatähtsuse vähenemisega praktikas lihtsustatud. Eesti Meremuuseum Eesti Tervisehoiu Muuseum Muuseumi ajalugu Eesti Tervishoiu Muuseum asutati 1921 ja avati 1924 Tartus Ülikooli arstkonna initsiatiivil. ETM-i mitmekülgse tegevuse aluseks oli ühelt poolt muuseumi juhataja dr.Sumbergi entusiasm ja samal ajal suurepärane oskus
21 ligipääsu ühise kataloogi. Aadressiribal on asendatud lingiridu süsteemi. Esikatseluruutu võimaldab kasutajatel näha pisipildid erinevate failide ja sisu vaadata dokumente. Üksikasjade paanil kuvab nagu faili suurus ja tüüp ning võimaldab vaadata ja redigeerida varjatud tags toetatud failivorminguid. Start menüü on muutunud ka, see enam ei kasuta üha laieneva kastid kui navigeerimise programmide kaudu. Sõna "Start" ise on eemaldatud kasuks sinine Windows Pearl. · Kiirotsing (tuntud ka kui otsida tippimise ): Windows Vista funktsioonid uus võimalus otsida nn Instant Search, mis on oluliselt kiirem ja põhjalikum (sisupõhiste) kui otsingu funktsioone leitud ühtegi varasemate versioonidega Windows. · Windowsi külgriba : läbipaistev paneel kinnitatakse servas, kus kasutaja saab koht
Tulepoid on varustatud kindla karakteristikuga märgutulega, mis 20.saj. esimesel poolel oli valdavalt atsetüleengaasil toimiv latern; tänapäeval saavad poilaternad toite akudelt. Peale II maailmasõda ilmus poide varustusse ka reflektor raadiolokatsiooniks. Eriti vanemal alal oli osa poidel ka heliseade (kell, sireen, vile). Varem kasutati poi või toodri tipus tema tähendust märkivat topimärki või korvi. Tänapäeval on kogu süsteemi seose visiuaalse navigeerimise osatähtsuse vähenemisega praktikas lihtsustatud. Eesti Meremuuseum Eesti Meremuuseum EESTI TERVISEHOIU MUUSEUM Muuseumi ajalugu Eesti Tervishoiu Muuseum asutati 1921 ja avati 1924 Tartus Ülikooli arstkonna initsiatiivil. ETM-i mitmekülgse tegevuse aluseks oli ühelt poolt muuseumi juhataja dr.Sumbergi entusiasm ja samal
-Teised uurijad usuvad aga, et hipokampusel on lihtsalt üldine roll mälus ja anterograadsed ruumilised defitsiidid tulenevad üldisest anterograadse mälu kahjustumisest. • Mitmed hipokampuse kahjustusega patsientide ruumitaju on häirunud, samas nt H.M juhtumil ei ilmnenud märkimisväärset ruumitaju kahjustust. • Ruumilise õppimise seotust hipokampusega toetavad uuringud kogenud taksojuhtidega – ruumilise navigeerimise ülesandes ilmnes PET-uuringus kõrgenenud aktiivsus paremas hipokampuses; samuti leiti parema hipokampuse tagumise osa suurenemine kogenud taksojuhtidel. Dorsaalne ja ventraalne tee ruumitajus. • Visuaalset informatsiooni töötlevad kaks neutraalset süsteemi, mis saavad sisendi visuaalsest koorest. 1) dorsaalne tee kiirusagarasse vahendab infot KUS objekt on -> ruumitaju juures suunab keha liikumist või keha suhestumist objektidega (egotsentriline ruumitaju).
Nagu näha, ei saa lisamata jätta kassi nime.
Samuti peab olema kassi mass mõistlikus vahemikus nagu ülalt koodist MinimumValue ja
MaximumValue vahelised piirid määravad.
Ülesandeid
64. Katseta mitmesuguseid kontrolle.
65. Püüa nende väärtusi programmiga lugeda ja kätte saada.
66. Kontrolli validaatori abil, et tekstiväli oleks täidetud
Navigeerimiselemendid
Navigeerimiseks mõeldud serveri kontrollid pakuvad mugavaid veebirakenduses
navigeerimise võimalusi. Navigaatoreid on kokku kolm.
SiteMapPath
Nagu näha, ei saa lisamata jätta kassi nime.
Samuti peab olema kassi mass mõistlikus vahemikus nagu ülalt koodist MinimumValue ja
MaximumValue vahelised piirid määravad.
Ülesandeid
* Katseta mitmesuguseid kontrolle.
* Püüa nende väärtusi programmiga lugeda ja kätte saada.
* Kontrolli validaatori abil, et tekstiväli oleks täidetud
Navigeerimiselemendid
Navigeerimiseks mõeldud serveri kontrollid pakuvad mugavaid veebirakenduses navigeerimise
võimalusi. Navigaatoreid on kokku kolm.
SiteMapPath
Teise maailmasõja aegsetest 25 000-tonnise kandevõimega maagi- ja tank- laevadest on laevaehituses jõutud 200 000 – 300 000-tonnise brutokandevõimega nüüdisaegsete aluste valmistamiseni. Laevade lastivedamise võime on suurenenud viimase poole sajandi jooksul enam kui kümme korda. Samal ajal on aluste navigeerimise kiirus suurenenud kaks korda. Ookea- nidel võib kohata hiigelsuuri konteinerlaevu liikumas kiirusega 25 sõlme (45 km/h). Meretranspordi arengul, iseäranis suurte aluste kasutuselevõtmisel on olnud viimastel aastakümnetel ka teatud takistusi. Meretranspordi arengut piiravateks teguriteks on osutunud eel-