Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Narva kultuur". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
keraamika, savinõud, nõusid, olustvere, aegsed, leiud, joaoru, olevates, killud, märt, uurimisel, teatakse, nendest, maasse, süvendatud, asulakoht, aladelt, lõunast, mererannal, emajõe, suudmes, kõpu, matust, saaremaalt, suuremaid, küttimise, sammuti, luust, tööriistad, kirved, hülge, 7200, noorema, kraad, lehtmetsad, karusid, sookilpkonnSindi-Lodja asulad Tegemist on tegelikult kahe asulaga Reiu jõe suudme lähedal. Esimene neist leiti 2000. a. Lauri Mikkelsaare poolt. Samal aastal viidi seal läbi ka proovikaevamised. 2001 - 2002 kaevasid Sindi-Lodja asulaid Aivar Kriiska ja Ulla Kadakas (siis Saluäär). Sindi-Lodja I asulas oli 2001. aasta kaevandi suuruseks 74 m2. Mesoliitiline kultuurkiht oli kohati kuni 35 cm paksune. Leiti peamiselt 14 kiviriistu ja luid, keraamika puudus. C proovid andsid tulemuseks 7600- 6800 ema ja 5870-5470 ema. Sindi-Lodja II asula oli umbes samasuguse ilmega. Selle leiumaterjali põhjal võib tõmmata seoseid Edela-Eesti ja Kesk-Eesti mesoliitilise 14 materjaliga. Siit leiti Eesti vanimad hülgeluud. C proovid andsid tulemuseks 7300-6650 ema. Eesti saarte mesoliitiliste asulate kogutud luumaterjalis on esikohal hüljes.
- Kivitööjäägid Aulakohast leitud orgaaniliste materjalide vanusemäärangute järgi elati selles laagripaigas umbes 9000-8550 aastat eKr. Arvatavasti oli Pulli hooajaline peatuspaik. Tõenäoliselt elati seal suviti, püüti kala koha ja latikat. Leitud loomaluude järgi peeti seal ka jahti, peamiselt põhjapõtradele ja kobrastele, vähem kütiti karusid, metssigu hunte, hirvi, nugiseid. Pulli asukate kaaslasteks olid juba esimese koduloomad koerad. Mesoliitikumi aegsed asustused paiknesid muistsete veekogude ääres. Alguses jõgede, järvede kaldad, hiljem ka mererand. Seal oli hea küttida ja tegeleda kalapüügiga ning head liiklemisvõimalused. Eestis teatakse veidi alla 100 keskmise kiviaja asulakohti. Kunda kultuur on oma nime saanud Kunda linna lähedal Lammasmäel asuvast muistsest asulast, mille kohta on leitud palju luust ja sarvest tööriistu: ahinguotsi, harpuune, nooleotsi, talbu, naaskleid, kirvepäid
Lambad, kitsed, viljaliigid jõudsid mujale Euroopasse Kagu-Euroopa vahendusel. Viljelusmajandusega seotud esemed: tulekivist v luust jahvekivid, lõikusnoad, sirbid. Tulekivitöötluses tipp. Valmistati tulekiviesemeid laiemale ringile. Keraamika säilitamiseks. Valmistamine eeldab paikset või poolpaikset eluviisi. Arenes kiiresti, tähtsaks muutus ornament. Püügikultuuri alal püsisid kaua kasutusel terava või 2 ümara põhjaga nõud. Keraamika valmistamise oskus levis nii siiretena kui ka ideedena. nende vahel. Muutused religioonis. Religiooniga seotud ka arvukad naisekujukesed, mida leitakse sageli ka tavalistest eluhoonetest. Loodust muudeti kardinaalselt. Kagu-Euroopa maaviljelus Vanimad jäljed Balkani poolsaarelt. Sellele võis alguse panna siire Lähis-Idast Anatooliast väga palju ühisjooni. Tuli kohaneda teiste tingimustega, võimalustega.
1. Välitöö - arheoloogilne luure ehk inspektsioon ja arheoloogiline kaevamine 2. Kameraaltöö - ruumistehtav töö Arheoloogilne luure Maastiku vaatlemine, muististe registeerimine, maastiku uurimine. Parim aeg on aprill või okt/nov, sest põllud on lagedad. On teada, et sel kus pinnas on tumedam võib olla asulakoht, seda sellepärast et seal olnud ahjud, kolded ja söed teevad pinnase tumedamaks. Lisaks potikillud, graniitkivi tükid, mis tekivad kolletest ja ahjudest. Keraamika killud annavad aimu vanusest. Arheoloogia objektid on kaitse all alates avastamisest. Kantakse kaardile, sõlmitakse maaomanikuga leping, mida tohib teha, mida mitte. Enne luurele minekut on võimalik eeltööd teha; rahvapärimus, kohanimed- viitavad asulakohtadele. 17.sajandist on olemas kaardid mõisa-ja talumaadest, mõned üllatavalt täpsed. On vaja teada, kus piirkonnas võivad paikneda arheoloogilised objektid. Vaadata veekogude lähedust, sest enamus asulaidon vanade veekogude kõrval
geomagnetilisele väljale, mis savieseme jahtumise momendil eksisteeris. Maa magnetväli on pidevas muutumises. Määrates magnetjoonte suuna jahtunud savinäidises ning teades Maa magnetvälja suunda ja pingekõverat, on võimalik dateerida ka vastavat eset. Termoluminessentsmeetod Meetodi põhineb esemetesseladestunud kiirguse määramisel. Nimelt sisaldavad kristallilise struktuuriga materjalid (nt keraamika) väikeseid koguseid radioaktiivseid elemente. Kui materjali, nt savinõud, kuumutada toidutegemise käigus üle 550°C, siis sellesse talletunud kiirgus vallandub ja kaob. Kui nõu jälle jahtub, siis hakkab sellesse taas kiirgus kogunema. Katsetega võidakse kindlaks teha, millal ese on viimati kuumutatud ehk millal sellesse kogunenud energia on viimati nullitud. Ese kuumutatakse laboris ja mõõdetakse sellest vabanev energia hulk. Skandinaavias võeti 19. sajandi lõpul kasutusele viirsavimeetod. Viimasel jääajal olid
rajaja. Võrdles erinevatest maadest pärinevaid leide ja näitas, et 3 arheoloogia on erinavates maades toimunud võrdselt. Uuris üldistavalt muinasajaga. Ta täiustas kolme perioodi süsteemi ja jagas need mitmemaks. Saavutas maailmakuulsuse, sai ministriks. J. B. de Perthes, prantslane, oli tolliametnik. Käis kruusakarjääris jalutamas. Märkas huvitavaid kivisid, kivist esemeid, nõusid. Eeldas, et need on uputuseeelsest ajast. Ta avastas stratgraafilise meetodi, mida sügavamal mingi ese on, seda vanem see on. Teda peetakse paleoliitikumi avastajaks. Leidis ka väljasurnud loomade luid. Uuris nt Abbeville`i. A. H. Pitt - Rivers. Oli sõjaväelane, uurimistööd alustas sellega, et hakkas püsse koguma ja üritas nende päritolu välja uurima. Tahtis evolutsiooniteooriat püsside peal proovida, aga siis hakkas koguma ja võrdlema teisi relvi ja ka vanu riideid
Hiljem käis ,,Iliase" järgi ringi ja otsiski Troojat. Leidis künka, ostis selle ära, kaevas ja leidiski. Väitis, et leidis Trooja 6.kihi ja Priamese aarde. Kaheldakse, kas see oli ikka Troojast leitud. Võib-olla oli hoopis turult ostetud. Ta oli Trooja barbar, kaevates hävitas ülemised kihid. Kaevas ka Mükeene välja ja sai ka sealt palju asju. Ta oli esimene uurija, kes näitas, et ka vanade pärimuste taga võivad olla ajaloolised leiud. Gustaf Kossinna on hea näide sellest, et muinasaja uurimine võib muutuda kergesti ka poliitiliseks. Teda huvitas kauge minevik, eriti sakslaste esivanemad. Tõestas, et germaanlased olid juba ammu tähtsal kohal ja hakkas muistiseid kaartidele kandma. Teatud kohtades olid sarnased muistised need kõnelevad sarnasest kultuurist. Paljud muistised olid Saksamaa aladelt väljas. Väitis, et need alad olid muistsete germaanlaste alad
(ta kogus/kollektsioneeris püsse, et selgeks teha püsside ajalugu). Püsside kõrval huvitus ka teistest relvadest ning ka need kogud kasvasid võimsateks - seejärel hakkas vanu rõivaid, muusikariistu, kangastelgi ja paate koguma ning ka need kollektsioonid paisusid. Päranduse saamise järel hakkas oma hiiglaslikel maavaldustel arheoloogilisi kaevamisi korraldama. Need viidi läbi sõjaväelise pedantsusega - ta kontrollis üle kõik leiud ja kirjeldused ning lasi kirja panna ka luude asetuse. Lõpuks kinkis ta oma kollektsiooni Oxfordi ülikoolile. Ta pidas oluliseks leidude konserveerimist ning objektide taastamist pärast kaevetööd. Tema kaevamised hõlmasid ka tavaobjekte. HEINRICH SCHLIEMANN (1822-90) - temast on ilmunud ka eesti keeles biograafiaid (Wanderberg, Stoll). Ta astus ülikooli 44. aastaselt, et arheoloogiat ja keeli õppida. Ta oli sihiks seadnud Trooja linna leidmise ja väljakaevamise
Ta üritas teha süsteeme, kuidas neid külalistele näidata, jagas asjad kolmeks: kivi-, raud- ja pronksesemed. Taipas, et on olnud kolm tähtsat perioodi. Tema süsteemi hakati kohe tunnustama, 1819 rajas ta muuseumi selles süsteemis. 1836 tegi ta ,,Põhjamaiste muististe juhi", millest sai kohe klassika. Jens Jacob Asmussen Worsaae (1821-1885) töötas Thomseniga koos, oli ka taanlane. Teostas ka kaevamisi, kogus leide, rändas palju ringi. Nägi, et tegelikult on leiud erinevates riikide üsna sarnased. Tahtis reisida ja uurida kogu Põhja-Euroopas, raha polnud, palka ta ka ei saanud (talle öeldi, et see on hobi ja rõõm, raha selle eest ei ole õige küsida). Ta ületas ühe maa piiratuse ja hakkas võrdlema erinevate maade muistiseid, kirjutas nende põhjal uurimusi, teda nimetatakse võrdleva arheoloogia rajajaks. Jacques Boucher de Perthes (1788-1868) oli Prantsuse uurija, sõjaväelane, tolliametnik, tal oli palju vaba aega
rootükiga vajutati savisse kiilukujuliste märkide kombinatsioone. Igapäevaseks kirjutamiseks kasutatavad savitahvlid olid enamasti üsna väikesed, serva pikkus oli 4-10 cm, esines muidugi ka palju suuremaid tahvleid, kuhu pandi kirja tähtsamaid sündmusi, seadusi jms ning neil oli enamasti dekoratiivne eesmärk. Kirjasuurus oli tihti äärmiselt väikene, mistõttu tahvleid luubiga lugema pidi, seda siis põhiliselt mitte-dekoratiivsete tahvlite puhul. Vanimad kirjalikud leiud olid arvepidamise jäädvustused. Oli nii „lihtsaid“, geomeetrilise kujuga ja kaunistamata kirjatahvleid, kui ka „keerulisemaid“. Lihtsamad tahvlid olid kasutusel Mesopotaamias enamasti viljasaagi ülesmärkimiseks ning vanimad eksemplarid pärinevad juba 8. aastatuhendest eKr. Keerulisemad kuuluvad linnakultuuri juurde, vanimad on leitud Urukist Inanna templist ning neid kasutati templi varade ülesmärkimiseks. http://kommunikatsioonivahendid.wikispaces
annaabi.ee 
