.......................................................................4 Sõltuvuse liigid.......................................................................................................................5 Narkootikumite põhiliigid......................................................................................................6 Levik.......................................................................................................................................8 Mida halba teevad narkootikumid?........................................................................................9 Kokkuvõte............................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................11 Sissejuhatus Uimastid jagunevad kaheks: 1) legaalsed uimastid tubakas ja alkohol
kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea
SASASASA 10A klass Raino Teemu NARKOOTIKUMID Referaat Juhendaja:assa KASAAA 2009 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SIsSjuhatus............................................................................................................................ 3 1 Narkootikumid.....................................................................................................................4 2 MIDA HALBA TEEVAD NARKOOTIKUMID?............................................................. 5 3 NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID..................................................................................6 3.1 Uimastid, mida narkootikumideks ei peeta.................................................................. 6 3.2 Uimastite ohtlikkusest..........................
....................................................................5 2.1 Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid..........................................................................5 2.1.1 Amfetamiin.........................................................................................................................5 2.1.2 Ecstasy...............................................................................................................................5 2.2 Kanep.........................................................................................................................................6 2.2.1 Marihuaana.........................................................................................................................7 2.2.2 Hasis...................................................................................................................................7 2.2.3 Kanepiekstrakt.........................................
Kanepitooted sisaldavad aineid, millest joobe tekitab peamisele üks aine -9-delta tetrahüdrokannabinool. (D-9-THC, ,,THC") Seda ainet on nii isas-kui ka emastaimedes. Suurim ainekontsentratsioon on emastaimede õisikutes, tipu võrsetes ja lehtedes. THC-d leidub ka tüves ja vartes. Marihuaana on kõige lihtsam kanepitoode, mis koosneb kuivatatud taimeosadest. Kui taim on suureks kasvanud, koristatakse saak, mis pärast kuivamist lihtsalt purustatakse või jahvatatakse peeneks. Kasutamisvalmis marihuaana sisaldab lehtede ja varte osi ning seemneid. Enne suitsetamist võtavad narkomaanid tavaliselt seemned välja, sest põledes need lõhkevad. THC kontsentratsioon marihuaanas on 1-20%, mõnikord isegi 30% või rohkem. Hasisi valmistamiseks korjatakse taimedelat nõret tootvad isad, mis pakitakse ning kuivatatakse. Hasis on värvilt must, tumepruun, pruun, helepruun, punakaspruun, hallikaspruun, hallikasroheline või roheline, ta võib olla teraline kui ka ühtlane, kuiv või
..................................................................31 11) KOKKUVÕTTE.........................................................................................34 12) KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................35 SISSEJUHATUS Töö teema on ,,Uimastid ja sõltuvused". Minu arvates ma pean alustama oma töö selle teema mõistega: Mis on uimastid ja mis on sõltuvus? Mis on narkotikumid? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma
erinev mõju.See sõltub uimasti liigist, tarvitamise viisist, koguse suurusest ja inimesest endast. Toime kadumisel tekib väsimus, halb enesetunne ja keskendumisraskused. Pideval tarvitamisel organism harjub ainega. Järgmine kord on vaja sama tunde saavutamiseks suuremat doosi. Algab uimasti sõltuvus. Mõnuainete alla kuulub alkohol, tubakatooted, rahustid ja unerohud, sissehingatavad mõrgised aurud ja gaasid. Kõik nad : 1. Kahjustavad hingamisteid (hašiš, marihuaana, crack). 2. Põhjustavad organismi üldist kurnatust (eelkõige ecstasy, amfetamiin, speed, kokaiin) Püsiva tarvitamise korral mõjuvad nii peaaegu kõik narkootikumid. 3. Ohtlikud on. ergutava mõjuga ained, mis tekitavad petliku ülienergilisuse tunde. Tegelikult ei saada energiat kusagilt väljastpoolt juurde, see tuleb enese sisemiste varude arvelt. Tagajärjeks on loidus, kurnatus, unehäired… 4. Mõnuained mõjutavad närvisüsteemi
Taim on vastupidav, kuid tunneb end kõige paremini subtroopilises kliimas. Kanepit kasvatatakse ka toataimena, kuid sellisel juhul tuleb kasvukohaks valida päikseline aknaga ruum või kui see ei ole võimalik, siis peab kasutama tugevat elektrivalgust. Taime on traditsiooniliselt kasutatud nii ravim-, õli- kui kiutaimena. Klassikaliselt on perekonda arvatud 1...3 liiki, mõne käsitluse kohaselt ka rohkem. · Harilik kanep - Cannabis sativa L (Cannabis sativa ssp sativa) · India kanep - Cannabis indica Lam (Cannabis sativa ssp indica E. Small & Cronquist) · Metsik kanep - Cannabis ruderalis Janisch Eristatakse hulgaliselt erinevaid liike, alamliike, vorme, varieteete: · C. intersita · C. americana · C. chinensis · C. erratica · C. foetens · C. generalis · C. gigantea · C. kafiristanica · C. lupulus · C. macrosperma · C
NARKOOTIKUMID Referaat 2010 1 SISUKORD · Mis on narkootikum, mis narkomaania?.................3 · Statistilised andmed...............................................4 · Lapsed narkodiilerite sihtgrupina......................... ..5 · Narkomaan ja perekond · Mida halba teevad narkootikumid? ........................6 Tuntumad narkootikumid(Kuidas tarbidakse?) · Pilte........................................................... ..............7 · Üledoos, ebapuhtad narkootikumid........................8 · Kasutatud kirjandus. 2 Mis on narkootikum? See on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimeste vaimses, füüsilises kui emotsionaalsetes talitlustes
Tallinna Muusikakeskkool XXXXXXXX 7.klass Narkootikumid: Opiaadid Referaat Opiaadid Sisukord Opiaadide ajalugu Mis on oopium Morfiin Heroiin Kodeiin Fentanüülid Disainitud opioodid Muud sünteetilides opiaadid Tootjad Tarvitamis viisid Opiaaditde mõju Kahjustused Sõltuvus Ajalugu Oopiumimooni ehk unimagunat on kasvatatud tuhandeid aastaid, sama kaua on oopiumi kasutatud ka ravimina ja joovet tekitava ainena. 19. sajandil kehtestasid Inglismaa ja Prantsusmaa oopiumikaubanduses Hiinaga peetava kaubavahetuse üle monopoolse kontrolli. Kahe riigi ainuõiguslik seisund
..................................................................................... ......... 2 1. Mis on opiaadid? .......................................................................................... 3 2. Ajalugu............................................................................................. .........3 3. Erinevad opiaadid..........................................................................................4 · Oopium.................................................................................... ...... 4 · Morfiin.................................................................................... .........4 · Heroiin.................................................................................... .........4 · Kodeiin....................................................................................
Kutsub esile ärrituvuse ja agressiivse seisundi. Ilmneb unetus ja isutus. KOKAIIN on valge pulber, mis saadakse kokapõõsa lehtedest.Mõju: On lühiajaline - 20-45 minutit. Järgneb viha või kurvameelsus, siis manustatakse uus ports, sest taluvuspiir kasvab. Kahjustused: Kui kokaiini pruukida paar ööpäeva jutti, ilmneb väsimus ja unetus. Inimene on masendunud ja närviline, tekib jälitusmaania ja tahtmine end tappa. NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID KANEP: Sajandeid on kanep olnud maailma eri paikades kasutusel usulistel kombetalitustel. Lihtsaid kanepiekstrakte kasutati varem ka üldravimitena. Kanepist valmistati köisi, seemneist sai loomasööta, kanepiõisi kasutatakse praegugi mõningate õllesortide keetmisel. Nüüd aga kanepist kui mõnuainete toormest. Kanepist valmistatakse kolme uimastit: marihuaanat, hasisit ja kanepiekstrakti. MARIHUAANA: See on kõige lihtsam kanepiuimasti, koosneb kuivatatud taimeosadest
Rakvere Reaalgümnaasium Diana Laurend 10. M klass HALLUTSINOGEENID psühholoogia referaat Hindaja: ... Rakvere 2009 SISUKORD 1. HALLUTSINOGEENID....................................................................................................4 1.2 Marihuaana ehk kanep..................................................................................................4 1.2 LSD.............................................................................................................................. 9 1.3 Meskaliin....................................................................................................................11 1.4 PCP.....................................................................................................................
on kaootiline, kõne on seosetu ning koordinatsioonivõime on halvenenud. Tekivad hallutsinatsioonid, meeltesegadus, jälitusmaania ja agressiivsus (Koldits: 2008). Miks on kahjulik? kokaiin tekitab tugevat sõltuvust, nii vaimset kui füüsilist. Kokaiinisõltlane tahab ainet üha uuesti ja ei suuda ilma selleta end hästi tunda. Pärast toime lahtumist tekib sageli ängistus ja depressioon ning suur kiusatus võtta uus annus kokaiin vigastab tõsiselt nina limaskesta, põhjustab pidevat nina tilkumist ja verejookse pidev kasutamine põhjustab umbusku ja luulusid. Kasutaja on närviline ja erutunud, tema meeleolu on kõikuv, tal esineb mälukaotusi ja unetust mõnedel kasutajatel suureneb huvi seksi vastu, aga pidevad kasutajad jäävad tavaliselt impotendiks töövõime ja enesetunde parandamiseks hakatakse kokaiini mõnikord tarvitama väga tihti, ka tööajal
asjaolust, kas selle aine kasutamist reguleeritakse seadusega või mitte. Narkootilisi ja psühhoaktiivseid aineid klassifitseeritakse mitmeti, näiteks valmistusviisi (kodusel/tööstuslikul moel) ja päritolu (looduslik/sünteetiline/keemilised ühendid) järgi, või siis toime järgi kesknärvisüsteemile. Viimaste hulka kuuluvad näiteks depressandid(rahustid), stimulandid (amfetamiin, ecstasy, kokaiin) ja hallutsinogeenid (LSD). Paljud narkootilised ained on valmistatud kanepist. Kanep on laualt levinud põõsjas taim, mis kasvab parasvöötmes ja troopilises vööndis metsikus looduses, kuid seda kasvatatakse ka kultuurtaimena. ,,Kanepit on aastasadu kultiveeritud kiu saamiseks, seemneid on kasutatud kanepiõli valmistamiseks ning kannabinoidide gruppi kuuluvaid bioloogiliselt aktiivseid alkaloide meditsiinilistel eesmärkidel." (Leisalu, 3) Marihuaana on kanepi emastaimede latvade ja õisikuosade kuivatatud puru, mille peenestatuse tase võib varieeruda
Narkootiumid Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin), aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised. (näiteks amfetamiinid ja trankvillisaatorid) Sõltumusravimeid kasutatakse meditsiinis erineval viisil valu leevendamiseks, südamevaevuste kergendamiseks, vähktõve või nakkuste ravis. Mõningaid narkootilisi aineid
kontsentreerumises. Kasutajal on jutukas, võib tekkida depersonalisatsiooni tunne, kuid siiski on tõestatud, et samas väheneb inimestevaheline suhtlemine. Lühimälu ja tähelepanu, reaktsiooni aeg ja käelised oskused on häiritud. Kõige sagedamad ebameeldivad kõrvaltoimed on hirm ja paanika, kuid võib esineda ka paranoia ning hallutsinatsioonid. Kanepi suitsetamine on vähkitekitav ja põhjustab mutatsioone, kuna marihuaana sigaretid sisaldavad rohkem tõrva ja kantserogeenseid aineid kui tubakas. Hasis (kanepivaik) Taimedelt korjatakse nõret eritavad osad, need pakitakse ning kuivatatakse. Tavaliselt on hasis pressitud kookideks, nende kuju võib tootmispiirkonniti olla erinev. Pulbriline hasis on vähelevinud. Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse. Hasis on iseloomuliku imalmagusa lõhnaga, sõltuvalt kasvualast kas helepruun, rohekaspruun, pruun või isegi must
Lihtsaid kanepiekstrakte kasutati varem tervisehoius üldravimitena, kuid pikapeale kasutamine vähenes, sest neid ei peetud enam tõhusateks ega kindlateks ravimiteks. Uuesti hakati kanepitoodete vastu huvi tundma 1990.aastatel. Praegu katsetakse kanepit näiteks kehakaalu vähendamiseks mõeldud toodetes ja vähiravis halva enesetunde vältimiseks, kuid need eksperimendid on kutsunud esile vastaksid arvamusi. 1960.aastatest alates on hasis ja marihuaana muutunud lääneriikides üldlevinud narkootilisteks aineks, praeguseks on nende väärtarbimine levinud kogu maailmas. Marihuaana ja hasisi valmistamine Marihuaanat ning hasisit ja kanepiekstrakti valmistatakse taimest, mille ladinakeelne nimi on Cannabis sativa(kanep). Tegemist on üheaastase taimega, mis võib kasvada 5-6 meetri kõrguseks. Kanepitaim on ererohelist värvi ning tal on jäme vars, millel on vastassuundades asetsevad, 5-9 hõlmast koosnevad kitsad sõrmjad lehed
Uurimustöö Kanep Juhendaja: Helen Oppar Koostas: Kevin Suurkivi Varstu 2009 ÜLDANDMED: Kanep ehk Cannabis üks levinumaid narkootikume, mis näiteks Hollandis on legaliseeritud. Kanep jaguneb omakorda marihuaanaks, hashiseks ja vedelaks hashiseks ehk vedelaks kanepiks. *Marihuaana on kanepi emastaimede kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad. *Hashis on tavaliselt valmistatud kanepi näärmerakkude vaigutaolisest eritisest käsitsi. *Vedel hashis on valmistatud hashise lahustamisel atsetoonis või alkoholis. Marihuaana sisaldab kanepi narkootilist mõjuainet THK-d kõige vähem, 1%-12%, aga on leitud ka 25% THK-d sisaldavat marihuaanat. Hashis sisaldab THK-
SISUKORD SISSEJUHATUS Iidsetest aegadest alates on inimene kasutanud looduslikke aineid leevendamaks valu, hirmu, ahastust ja teisi negatiivseid emotsioone ning loomaks positiivset enesetunnet. Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kui mitte võimatu.
Narkootikumiks loetakse keemilist ainet, mis mõjutab kesknärvisüsteemi, põhjustades muutusi vaimsetes, füüsilistes ning emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikum ehk uimasti tekitab paljudel juhtudel kergesti sõltuvust. Üldlevinult arvatakse uimastite alla illegaalseid aineid, kuid tegelikkuses loetakse narkootikumite hulka ka paljusid sõltumusravimeid ja samuti aineid, mida iseloomustab inimeste igapäevane tarbimine, näiteks alkohol ja tubakas, kuid ka kohv, tee ning energiajoogid. Kuna paljud narkootikumid on illegaalsed, see tähendab, et nende omamine ja tarbimine on keelatud, siis on loodud vastav narkootikumite register
· pikaajalised kasutajad jäävad enamasti impotendiks või frigiidseks; · lisaks peaaju veresoontele kahjustab metamfetamiin ka neerusid, maksa ja südant. Kuidas kasutajat ära tunda? · silmaavad on laienenud, pulss on kiire; · lihased on pinges; · palavik, mis võib olla väga kõrge; · kiire hingamine; · heaolu ja õnnetunne; · energiline, närviline ja rahutu, ei suuda paigal püsida; LSD Kõige tugevam meelepetteid ja kujutelmi tekitav narkootikum, mis üldse olemas on. Kuidas veel kutsutakse? Ruut, hape, acid, reis, trip, mark, paber, plaaster. Kuidas välja näeb? Väikesed paberitükid, millel võivad olla erinevad pildid. Kuidas tarbitakse? Paberitükki imetakse ja neelatakse alla. Mõju algab umbes poole kuni pooleteise tunni pärast ja kestab vähemalt 8 tundi. Miks tarvitatakse? LSD moonutab tugevalt taju: maailm kasutaja ümber muutub, tundub, et asjad hakkavad liigutama, kõik näib kiirenevat
• Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud. Lähtuvalt nende toimest kesknärvisüsteemile võib uimasteid jagada erinevatesse rühmadesse: 1. Kesknärvisüsteemi depressandid ehk rahustava toimega ained on bensodiasepiinid, barbituraadid (ehk rahustid, uinutid ja antidepressandid), alkohol, GHB ehk korgijook, erinevad opioidid nagu heroiin, fentanüül, mooniekstrakt, morfiin, kodeiin, metadoon ja teised. 2. Kesknärvisüsteemi stimulandid ehk ergutavad ained on kokaiin, amfetamiin, metaamfetamiin, MDMA/Ecstasy, kofeiin, nikotiin ja teised. 3. Hallutsinogeenide ehk psühhedeelikumide alla kuuluvad LSD, psilotsübiin, fentsüklidiin ehk PCP jne. 4. Sissehingatavad ained ehk inhalandid on keemilised lahustid, bensiin, liim ja teiste olmekemikaalide aurud, gaasid, aerosoolid jne.
kasutamiskorrast toibumine võib võtta mitu päeva, sel ajal on inimene sageli närviline ja ärritunud; pikaajaline kasutamine on ajule ja südamele kahjulik ning võib tappa. Kuidas kasutajat ära tunda? silmaavad on laienenud; heaolu ja õnnetunne; energiline, närviline ja rahutu; 3 Crack Kõige rohkem kümne minuti pärast tabab kasutajat tugev masendus ja vastupandamatu soov saada järgmine annus.Kokaiini jääkaine, mida suitsetatakse ja mille toime on kokaiinist tugevam. Väga ohtlik uimasti, mis ülikiiresti tekitab tugevat sõltuvust. Kuidas välja näeb? Umbes rosina suurused heledad tükid, mille pind on poorne. Kuidas tarbitakse? Suitsetatakse. Cracki mõju algab sekundite jooksul pärast suitsu sissehingamist ning kestab kuni 10 minutit. Miks tarvitatakse? Cracki toime on samasugune nagu kokaiinil, tarvitaja tunneb ennast enesekindla, tugeva ja energilisena
.................................................................................... 7 Päritolu, levikualad................................................................................................. 8 Kasutatud allikad.................................................................................................... 9 Mis on oopimum? Oopiumiks nimetatakse unimaguna tardunud (kuivanud) piimmahla mahla (vt pilt nr. 1), mida saadakse kasvueas kupardesse tehtud lõigetest. Värvuselt on oopium pruuni kuni mustja värvusega ja spetsiifilise lõhnaga, võib olla vähesel määral kleepuv. Oopium (üks opiaatidest) sisaldab kuni 40 erinevat narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi, millest tähtsamad narkootilised alkaloidid on morfiin, kodeiin ja tebaiin. Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus. Pilt nr.1: Unimagun ja sellel tardunud piimjas mahl. Kasutamine
KOOL Alkaloidid (referaat) Õpilane: NIMI Juhendaja: NIMI Sisukord. Eessõna.................................................................. Mis on narkootikum?................................................... Mida halba teevad narkootikumid?................................................................. Amfetamiin, Ecstasy.................................................................. Ravimisõltuvuse iseärasused.................................................................. LSD....................................................................... Kokaiin.................................................................... Narko-esmaabi......................................................... Lõppsõna..............
1.1 Kanepi ajalugu................................................................. 4 1.2 Spiidi ajalugu................................................................... 4 1.3 Oopiumi ajalugu................................................................ 5 2. NARKOOTIKUMIDE SORDID............................................................... 6 2.1 Kanep.............................................................................. 6 2.2 Kokaiin............................................................................ 6 2.3 Heroiin............................................................................. 7 2.4 LSD.................................................................................. 7 2
kombetalitlustel ja valuvaigistina Euroopa kultuuris alates Vana Kreeka ja Vana-Rooma ajast alkohol meeleolumuutuse esilekutsumiseks. ...ja Eestis Muinasajast kuni 19. sajandini Rituaalivahendina kärbseseeni ja päevakübar 19. sajand kuni Eesti Vabariigi sünnini ning 20-ndad aastad Eestlaste seas ei tuntud, teatud piirkondades(Põlva, Petseri, Võrumaa) eeter Saksa soost teatud määral oopium, meditsiini töötajad valuvaigisteid Boheemlasrahvas Eesti NSV 1940-1991 · 1945-1960 meditsiinitöötajate probleem · 1960-1970 probleemid kinnipidamiskohtades · 1970-1980 nuusutamine kooliõpilaste hulgas · 1984- pöörduvad tagasi Afganistani sõjaveteranid · 1988-1991 kaotatakse medits. kontrollsüsteem, uimastite ülistamine meedias Eesti Vabariik
Uurimistöö Juhendaja: Tiia Liivak Alavere 2008 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID................................................................................................ 4 Kanep (Lisa 2)..................................................................................................................4 Ecstasy (Lisa 1)................................................................................................................5 Amfetamiin...................................................................................................................... 5 Kokaiin......................................................................................................
Rakvere Reaalgümnaasium Margus Braust 10. M klass KANEP JA MARIHUAANA psühholoogia referaat Hindaja: Eda Peinar Rakvere 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. KANEPI PÄRITOLU...................................................
järelduseni, et kroonilise kokaiinitarbimise korral väheneb aju glükoosi kasutamise võime, mis koos kokaiinist põhjustatud ajuveresoonte rikkumisega viib üldisele aju taandarengule. Viimase aja uuringud osutavad ka kokaiini loodet kahjustatavale toimele, kui seda on kasutatud raseduse ajal. Tulemuseks on kaasasündinud väärarendid ja iseeneslikud abordid. LSD LSD on kõige tugevam meelepetteid ja kujutelmi tekitav narkootikum, mis üldse olemas on, see on narkootikum, mida valmistatakse kunstlikult. Seda kutsutakse veel ruuduks, happeks, acidiks, reisiks, tripiks, markiks, paberiks, plaastriks. LSD on väike paberitükk, millel võivad olla erinevad pildid. Paberitükki imetakse ja seejärel neelatakse alla. Mõju algab umbes pooleteise tunni pärast ja kestab kuni 8 tundi. LSD moonutab tugevalt taju:, maailm kasutaja ümber muutub, tundub, et asjad hakkavad liigutama, kõik näib kiirenevat või aeglustuvat. Nähakse kummalisi nägemusi, kuuldakse hääli
Illegaalsed uimastid. Oopium, morfiin ja teised opioidid Oopium Oopiumiks nimetatakse unimaguna hangunud piimjat mahla, mida kogutakse valmimata seemnekupardesse tehtud sisselõigetest. Värvuselt on oopium pruun kuni mustjas, spetsiifilise lõhnaga vähesel määral kleepuv aine, mis sisaldab kuni 40 narkootilist ja mittenarkootilist alkaloidi. Seda on aastatuhandeid kasutatud kui eufooriat põhjustavat, valu vaigistavat, und soodustavat ja kõhulahtisuse vastast vahendit. Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus, Eestis ega mujal Euroopas ei ole oopiumi tarvitamine levinud. Tähtsaim narkootiline ühend oopiumis on morfiin, mille sisaldus oopiumis võib olla vahemikus 4-21%
NARKOLOOGIA Aineid, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks, nim psühhoaktiivseteks aineteks ehk uimastiteks. Narkootikumideks nim neid aineid, mille käitlemine on seadusega keelatud. Uimasti on aine, millel on: iseloomulik toime, kõrvaltoimed, toime sõltub annusest, annus sõltub puhtusest, lisandite võimalus, toime sõltub manustusviisist, toime sõltub olukorrast. Käitumine saab alguse ajust: Ajutegevus põhineb närvirakkude omavahelisel kommunikatsioonil. Närvirakkude suhtluskeel on keemiline. Närvirakkude sidepidamiskohtades vabanevad keemilised molekulid kannavad sõnumeid edasi. Ajus on erinevaid närvirakkude kooslusi, mis edastavad oma sõnumeid erinevate keemiliste molekulide kaudu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
