Noroviirused said oma nime 1968.a kooliõpilaste ägedasse gastroenteriiti haigestumise puhangu järgi Norwalkis, USAs, kui tekitajaks osutus caliciviiruste perekonda kuuluv väike ümar viirus. Tänaseks on teada neli erinevat noroviiruste genotüüpi, mis igaüks jaguneb veel 20 geneetiliseks klastriks. Patogenees (miks ja kuidas) Noroviirus põhjustab peensoole põletikku ehk teriiti. Viirus häirib soole harjasäärise funktsiooni, vältides vee ja toitainete absorptsiooni. Jejunumis esinevad tömbistunud hatud, tsütoplasmaatiline vakuolisatsioon ja mononukleaarne infiltratsioon. Väljaheites verd ei leidu. Nakkuse ülekanne. Noroviirused on väga nakkavad, levides kergesti ühelt inimeselt teisele ja haigestumiseks võib piisav olla nii vähese hulga kui kümnekonna viiruseosakese sattumine seedekulglasse. Viiruseid levitavad nakatunud inimesed, eriti massiliselt satuvad viirused keskkonda oksendamise ja
rakkudel. Gastriin on samuti täidesaatja. Soolefaas - stiimuliteks peensoolde jõudnud toitained (juba vabanenud aminohapped, peptiidid, rasvhapped, monoglütseriidid, kaltsiumioonid, HCl, sapp (sekretiini vallandajad)). Mehhanismid: Vago-vagaalsed refleksid (uitnärvi kaudu toimuvad refleksid), entero-pankreaatilised refleksid (peensoole ja pankrease vahel), hormoonide vallandumine. Üheks vallanduvaks hormooniks on sekretiin, mis vabaneb kaksteistsõrmiksooles ja jejunumis HCl mõjul S-rakkudes -sekretiin läheb verre, vere kaudu jõuab pankreasele ja stimuleerib pankrease juhade epiteelirakkudes H2O ja HCO3; teiseks toimeks on sekretiinil sapi tekke stimuleerimine. Teine hormoon on CCK- tekib peensoole limaskesta I-rakkudes valgu ja lipiidide mõjul. CCK stimuleerib kõhunäärme ensüümide teket ja väljutamist. Koletsüstokiniini (CCK) ülejäänud toimed: Kutsub esile sapipõie kontraktsiooni ja sellega sapiväljutuse.
Na+ resorptsioon jämesoole valendikust toimub difusiooni teel, kuna basolateraalselt toimub Na+ aktiivne transport verre. K+ transport peensooles toimub peamiselt passiivselt vastavalt kontsentratsioonidiferentsile. Cl- resorptsioon toimub osaliselt koos Na+ resorptsiooniga, mida soodustab potentsiaalidiferents (seroosa on valendiku suhtes positiivse laenguga). HCO3- sekreteeritakse valendikku peensoole algusosas Brunneri näärmete poolt ja niudesooles punkt d) kirjeldatud vahetuse teel. Jejunumis toimub aga HCO3- resorptsioon, kusjuures HCO3- võib karboanhüdraasi toimel osaliselt muutuda CO2 ks, mis difundeerub rakku ning HCO3- läheb üle plasmasse. Jämesooles resorbeeritakse ulatuslikult Cl- ja HCO3- , millede resorptsioon on seal sidestatud. Ca2+ soolad muutuvad maohappe toimel veeslahustuvaks ja resorbeeritakse 40% ulatuses peensoole algusosas. Kaltsiumi imendumist reguleerib vitamiin D hormoonvorm. Aktiivsele transpordile madalate kontsentratsioonide korral lisandub ka
Gastriin on samuti täidesaatja. 3.Soolefaas - stiimuliteks peensoolde jõudnud toitained (juba vabanenud aminohapped, peptiidid, rasvhapped, monoglütseriidid, kaltsiumioonid, HCl, sapp (sekretiini vallandajad)). Mehhanismid: Vago-vagaalsed refleksid (uitnärvi kaudu toimuvad refleksid), entero- pankreaatilised refleksid (peensoole ja pankrease vahel), hormoonide vallandumine. Üheks vallanduvaks hormooniks on sekretiin, mis vabaneb kaksteistsõrmiksooles ja jejunumis HCl mõjul S-rakkudes -sekretiin läheb verre, vere kaudu jõuab pankreasele ja stimuleerib pankrease juhade epiteelirakkudes H2O ja HCO3; teiseks toimeks on sekretiinil sapi tekke stimuleerimine. Teine hormoon on CCK- tekib peensoole limaskesta I-rakkudes valgu ja lipiidide mõjul. CCK stimuleerib kõhunäärme ensüümide teket ja väljutamist. Koletsüstokiniini (CCK) ülejäänud toimed: 1. Kutsub esile sapipõie kontraktsiooni ja sellega sapiväljutuse. 2
annaabi.ee 
