laiem mõiste. Meronüümiline suhe: NAER on sõnade NAERUPAHVAK, NAERUPUHANG, NAERUPAHVATUS, NAERUPURSE meronüüm, sest naer võib alata nt purske või pahvakuga, st sõna NAER suhtub sõnasse NAERUPURSE nagu sõna AUTO suhtub sõnasse ROOL. Purse on naeru osa. Naer on naerupahvaku, -puhangu-, pahvatuse- ja purske holonüüm. Proportsioonisarja suhe: 2. Süntagmaatilised leksikaalsed suhted · Naeruks pöörama asja mitte tõsiselt võtma · Naeruks panema pilkavalt suhtuma · (Peenikest/peent) naeru pidama millegi üle sisimas rõõmustama, head meelt tundma, n-ö habemesse/pihku naerma · Naeruks tegema naeruväärseks tegema, pilkama, naerualuseks jääma · Naeru mugistama vaikselt omaette itsitama 3. Komponentanalüüs Sõna NAER tähendusvälja sobivad naeratus ja muie, sest need kolm sõna on tähenduselt lähedased. Kõik
suutnud hoida seda, mis tollel raskel ajal ühel nurka surutud rahval tegelikult südames oli sinimustvalget trikoloori. Selles lipus peitub aastakümnete ja sadade pikkune töö ja vaev, naer ja nutt. Seal peitub miski seletamatu jõud ja tundmatu emotsioon, mida igakord vaadates sa tead, sa pole üksi. Oma vähese rahvaarvu poolest, oleme me üks tohutult kokkuhoidev ning rõõmus rahvas, kes laulab oma mured naeruks ja naerab halva heaks, sest meie, meie olemegi need üks ja ainus eesti rahvas, rahvas , kelle hinges mõlgub vaid üks - vabadus. Ma olen uhke selle üle kus ma elan kuna Eesti, see ongi minu riik, minu maa - maa mida ma igavesti hoian ja armastan! Tallinna Nõmme Gümnaasium Maris Uutma
paratamatus. Tuleb teha seda, mida süda õigeks peab ning olla koos sellega keda armastad, kuigi see võib kellegile teisele väga haiget teha. Armastus sisaldabki võlu ja valu. Armastades valdavad meid imelised tunded ja õnn, et saame olla koos armastatud inimesega ning temaga koos veeta imelisi aegu. Kahjuks võib see väga kiiresti ja kurvalt lõppeda. Minu arust on armastuses rohkem võlu kui valu, sest kui oled leidnud õige inimese enda kõrvale, siis muudab tema sinu pisarad naeruks. Kõik on kaduv, kuid mälestus jääv! Annemai Harak
kommetega tark naine) Enkidut vôrgutama ja Urukisse tooma. Gilgame`s ja Enkidu proovivad jôudu, vôitlevad, vôidab Gilgame`s, talle hakkab Enkidu meeldima, neist saavad hoopiski sôbrad. I`star, taevajumala Anu tütar, pakub Gilgame`sile abielu, Gilgame`s ütleb ära. Kättemaksuks laseb I`star oma isal luua taevahärja, kellega Gilgame`s peab vôitlema, Gilgame`s muidugi vôidab nagu ikka. Tal on abiks sôber Enkidu. I`stari jalgade ette visatakse naeruks taevahärja kints. I`star neab Gilgame`si saatuse, samal ööl näeb Enkidu und, et ta on jumalate poolt surma môistetud, ta jääb haigeks ja sureb 12 päeva pärast.See vapustab Gilgame`si, ta nutab kaua Enkidu pôrmu juures, lootes teda oma halaga ellu äratada. Lôpuks tajub Gilgame`s, et teda ähvardab ka ükskord surm ja teda haarab kinnisidee pääseda sureliku inimese saatusest, ta tahab saada surematuks. Gilgame`s otsustab üles otsida veeuputusest pääsenud Utnapi`stimi ja
Juudit meeldib sulasele kohutavalt, kuid talle ei meeldi naise auahnus. Olovernes ei usu, et Juudit teda armastab. Ta arvab, et Juudit näeb ja kuuleb vaid mehe nime ning tahab seda veel aupaistelisemaks teha, et siis selle hiilgest osa saada. Kui Olovernes on liigse magusa viina tõttu sügavasse unne vajunud, langeb Juudit masendusse ning ei tea, mida teha. Tema plaan Olovernese silma ees armu leida oli nurjunud ning tema neitsilikkus taas naeruks saanud. Juudit teab, et kui Olovernes hommikul ärkab, läheb ta mägilinnade rahva vastu, Iisraeli müürid langevad ning Jehoova pojad tapetakse. Murtud südamega Juudit on sunnitud oma rahva ja jumala nimel tegema julma otsuse. Ta palub oma armastuse nimel Nimetut, et too Olovernese une pealt mõrvaks. Kuid Nimetu ei suuda seda teha, ta austab Olovernest rohkem kui oma enda isa. Juuditil ei jäänud muud üle, kui mõrvata ise Olovernes – mees, keda ta armastama oli hakanud.
Kuigi marksistlik-leninlik õpetus kuulutati vankumatuks dogmaks, oli ametlikult kaalu ainult neil teoreetikuil, kes olid ühel või teisel põhjusel Stalini soosikud. Vastasel juhul Stalin likvideeris endale ebameeldivad inimesed, näiteks oma filosoofiaõpetajata Jan Steni. Marksismi-leninismi klassikud võisid veel rahulikult magada. Huumor nende rahu veele ei rikkunud. Kui aga stalinism juba keeleteadusele laienes, kutsus see esile varjatud muige, mis muutus lausa naeruks, kui näiteks Leningradi ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan Mihhailin väitis: ,,Seltsimees Stalin arendas keele peal dialektilist ja ajaloolist materialismi."4 Minu arust hea näide tolle aegsetest naeruväärsetest reformidest. Koomilised kriitika põhiobjektiks said filosoofide ninamehed akadeemikud, Filosoofia Instituudi nomenklatuursed direktorid, filosoofiateaduskondade dekaanid, vastutavate
Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene. Tema püüe lavalise tõe poole oli ilmne, ehkki ta klassitsistlikud tegelased jäid paratamatult samuti üsna ühekülgseks ja staatiliseks. Moliere tegi oma teostes nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas kõrgelt komöödia ühiskondklikku rolli: ,,...teatril on suur võime pahesid parandada. Me anname pahedele raske löögi, kui esitame nad üldiseks naeruks. Noomitusi talutakse kergesti, muid pilget mitte." Moliere'i eluajal toimus teatris palju muudatusi. Üks tähtsamaid oli üleminek mitme tegevuskohaga lavalt üheleainsale tegevuspaigale, et säilitada tragöödias nõutavat kohaühtsust. Komöödiasse võeti see põhimõte üle ilmselt commedia dell'arte mõjul, kuna rändtrupid olid sunnitud lavakujundust lihtsustama. Moliere aga kasutas oma lavastustes juba ka maalitud dekoratsioone ja keerukaid mehhanisme.
Kaunakene kitkumata, Iduke ivas veel eluta." Vanem piiga peenikene Pani sõna sõudemaie: "Mis see vaestel maksab noorus, Õnne kevadine ilu, Alapuna palgeilla, Mõlkuv marjameelekene, Katkemata kaunakene, Kui ei armul haudujada, Igatsusest päästijada! Kes see kanu kosimaie, Linde tuleks lunastama, Lestajalga lepitama, Varvasjalga vangist viima, Masajalga meelitama? Tuul ei tule teretama, Õhku õrna hellitama Vaeseid vangipandud lapsi." Kalevite kange poega Pidas naeruks neiu pelgu, Kodukana kohkumista: Mõtles: "Mees küll maksab mehe, Võit jääb siiski võimsamalle. Langeb urgas lamaskille, Küllap uurin uue urka, Kaevan teise kaevandiku, Kust ma pääsen kodu poole." Nukral meelel neitsikesed, Kui ei võinud venda päästa, Armukesta avitada, Salanõusid sünnitama, Kuidas nemad kolmekesi Kavaluse kütkendusel Armukest saaks aitamaie. Sängisambas valmis seisid Sarvik-taadi salariistad, Abimehed hädaajal: Kaksi klaasi ühtekarva
Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene. Tema püüe lavalise tõe poole oli ilmne, ehkki ta klassitsistlikud tegelased jäid paratamatult samuti üsna ühekülgseks ja staatiliseks. Molière tegi oma teostes nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas kõrgelt komöödia ühiskondklikku rolli: ,,...teatril on suur võime pahesid parandada. Me anname pahedele raske löögi, kui esitame nad üldiseks naeruks. Noomitusi talutakse kergesti, kuid pilget mitte." Teosed Tema käsikirju pole leitud, kuid siiski on ta loomingust on säilinud 32 näidendit. Neist tuntumad on: · "Arutu" (1653) · "Naeruväärsed eputised" (1659) · "Meeste kool " · "Naiste kool" · "Don Juan" ( 1665) · "Ihnus" (1668) · "Õpetatud naised " · "Ebahaige" (1673) · "Tartuffe" (1664) · "Misantroop" · "Arst vastu tahtmist" · "Kodanlasest aadlimees" (1670)
kui Teise ülesandeid poeet, prohvet, ullike või metslane.) Erinevus, kultuurikonflikt, kokkupõrge erineva mõtte- resp elulaadiga isikute või gruppide vahel on Kivirähu põhiteema. Näiteid võib tuua kümnete kaupa: ugrilane ja rahvusromantik1, linlaste ekspeditsioon maale2, lumememm ja kubjas ning ülejäänud tegelased "Rehepapis", setu ja vurle3, kui nimetada esimesi pähetulevaid. Tavaliselt vastandab Kivirähk idealiseeriva ning praktilise (või küünilise) eluvaate. Naeruks võib autor panna nii ühe kui teise opositsioonipoole või ka mõlemad korraga. Rõhuvas osas Kivirähu juttudes ajab autor lisaks mõtteviiside konflikti kirjeldamisele veel "Eesti asja", s.t. tõstab kord ühe, kord teise rahvusliku stereotüübi või omamüüdi iroonilise muige paistusesse. "Kaelkirjakus" on olemas nii selge konflikt kahe maailmanägemisviisi vahel kui üks rahvuslikest stereotüüpidest: surmtõsine töökas eestlane, kes on ammu
ette kopsud ja diafragma naermiseks, millele järgnevad naeruharjutused koos rütmilise plaksutamise, ho-ha-ho-ha silpide hääldamise ja keha liigutustega. Naerujooga äratab meis üles lapselik-mängulisuse, mis aitab meil naerda ilma põhjuseta. Igaüks meist oskab naerda tahtlikult, ilma põhjuseta, ei pea olema nalja, huumorit või komöödiat. Algul teed harjutusi ja teeskled naeru, hoiad kaaslasega silmkontakti, oled lapselik-mänguline ning varsti muutub naer tõeliseks ja nakatavaks naeruks ha ha haa! Naerujooga põhineb teaduslikul faktil, et keha ei oska vahet teha teeseldud ja tõelisel naerul. Mõlemad toovad sarnast psühholoogilist ja füsioloogilist kasu. Naerujooga on parim vahend stressi ja pingete maandamiseks. Lõbusaid harjutusi on kerge teha ja need sobivad hästi ka tööga hõivatud inimestele, kellel on vähe aega harjutada. Ainult 1520 minutit naerujoogat paneb igaühe tundma end rõõmsa ja positiivsena. KUNDALINI JOOGA
Tõsidus tema naljade taga, see oli üks olulisemaid rolle Narr oli ainus, kes võis karistamatult seada kahtluse alla puutumatuid usutõdesid. Näib nõnda, et selle põhjatust paganlusest pärit mehe tõde tagas ühiskonna tasakaalu. Narr oli pigem teisitimõtleja kui 3 eksitaja ja pealekaebaja. Narr esindas kaduvat maailmas, kus valitses narritõde, mitteriiklik ja mittekiriklik. Narritõde pani naeruks tõsist ja dogmaatilist. Narritõde avaldus naeru kaudu, ent tema naljad olid õelad võllanaljad. Ametlik propaganda ei kasuta kunagi naeru keelt. Võib- olla tahab narr öelda, et ühest tarkust ei ole. Maailmausundid tunnevad ainult üht tarkust: tark on see, kes käib Tema teed. Nii oli narr selleks, kes meelitajate jõugu keskel sai tasu selle eest, et ta ütles välja tõe. Narr tähistab kõiki neid kunstnikke, kes teenisid elatist näitlejate, miimide, muusikute ja šarlatanidena
juuresolekul. Loetakse ka reformatsiooni alguseks. Lutheri idee võidukäik keskaegse Euroopa ühtsuse lammutamine. Reformatsiooni kokkupõrge katoliikliku maailmaga ja humanismiga. 16. saj kultuurielu nihkunud Itaaliast põhja poole, kus teguses Rotterdami Erasmus, humanistide pea. Kaitses tahtevabadust. Ajastu traagiline finaal. Renessansikirjanduse zanrid. -Novell ja sonett zanrite uue süsteemi esimesed lülid. -Esialgu vahetasid zanrid parodeerivalt kohti: karneval tõstis naeruks tõsimeelsuse ja humanistlik satiir ei põlanud ära naeru. -Klassikaline ladina keel erines keskaja vulgaarladina keelest soov saada taas elavaks sõnaks. Kakskeelne õhkkond, sellest tulenevalt sai alguse renessansi romaan. -Esimene romaan Francois Rabelais´ ,,Gargantua ja Pantagruel" tugines folkloorsetele ja karnevallikele elementidele. -Romaani kunstilises ruumis sündis eepos. -Renessansiaja romaan algab kahe erineva eepilise traditsiooni kangelaseepose ja
b) Ükskõikne on inimene, kui tema silmad on poolsuletud, nõjatub tahapoole või viskab näiteks jalgu üle tooli käepideme, kõne on aeglane. c) Viha, nördimuse korral hõõrutakse käega kaela; vastuhakku ja kaitsepositsiooni väljendavad rusikas käed, pahkluu asetatud põlvele või pahkluud ristatud, tahapoole nõjatumine, pinges ja jäik olek, hääl on vali ja kõrgendatud, kõnetempo kiirendatud. d) Inimene on pilkav ja üleolev, kui üks suupool on kergitatud irooniliseks naeruks, sõrmed ristatud kukla taha, istub toolil kaksiraksi, hääl võib olla vali ja veidi kiire. e) Kahtlev, kartlik ja otsustusvõimetu inimese tunneb ära nina puudutamisest käega, käte sügavale taskusse surumisest, õlgade kehitamisest, kühmus olekust (soov jääda märkamatuks). Tal oli kile ja peenike, vaikne hääl, kiire kõnetempo. f) Ärritunud, tujukas või tüdinenud inimene kehitab samuti õlgu, vehib kätega,
andis õiguse peremehele. Veel käisid mehed kord pikalt kohtu vahet siis, kui Pearu koer jõulude ajal Andresele tuppa ronis, ja peremees koera seepeale vaeseomaks peksis. Sellel korral jäi aga Andres kohu ees õigeks, mis aga ei meeldinud sugugi Pearule. Kõrtsis tekkis tavaliselt nägelemine sellest, et Pearu purjus peaga praalima ja ärplema kippus. Andres aga lõõpis Pearut niisama. Pearule aga ei meeldinud mitte sugugi kui ta teiste ees naeruks tehti. 4. Iseloomusta Vargamäe naistegelasi: Kr õõta, Marit ja tütreid. Miks Krõõt suri ? Kas Andres tegi õieti, et kutsus Mari p ärast Krõõda surma perenaiseks ? Krõõt oli võrreldes tavalise talunaisega kleenuke, aga töökas ja tragi. Ta sai kõigega hakkama, kuigi oli väga raskeid aegu. Kui ta laste kõrvalt ei saanud väljamaale tööle minna, siis tegi ta kodus palju tööd ära
hütikese ligi jõudsid, siis nägid nad, et üks vana hall vanamees istus sauna ukse läve peal. Kui vanakene neid noori mehi nägi, küsis ta nende käest: "Kuhu te lähete, noored mehed?" "Endile naisi otsima," andsid noored mehed talle vastuseks. "Noh, hea küll," ütles jälle vanake, "tooge siis mulle ka, aga hästi noor ja priske!" Noored mehed hakkasid naerma ja ütlesid: "Ise hall kui öökull ja veel tahad naist, prisket ja ilusat pealegi!" Vanameest naeruks pannes sammusid noored mehed jällegi edasi ja jõudsid mõne aja pärast ühte võõrasse linna. Seal läksid nad kõige esimesesse majasse sisse ja rääkisid oma soovid ära, mispärast nad reisivad. Õnneks juhtus ka, et sel majaperemehel oli seitse tütart. Kohe hakkasid noored mehed nendega kosimese kaupa tegema, mis ka kohe nende naisterahvaste kui ka nende vanemate poolt hea meelega vastu võeti. Kui kaubad kõik
Mõni juhtumine vähe otsitud ja liiale aetud ja teine imelikkude vahesõnade läbi osavõtmist ja kaastundmust osalt vähendab, kuid peajutt jääb ikka tõelikuks. Vildele on loodus ise õiguse andnud kirjameheks hakata, sest ta oskab elu nõnda joonistada, kuidas see ennast tõesti avaldab. Tema jutud saavad Eesti kirjanduses jäädavalt loetavateks kirjadeks, ja tema harva liiale minev loomuline nali annab asja naeruks ja lõbuks. PilleRiin Purje (Postimees) Endla publiku naerureaktsioonid andsid aimu, et Vilde komöödia ei aegu. Pigem vastupidi: edukultusliku Vestmanite vahmiili ja boheemlasest Piibelehe maailmade põrkumine võiks just tänapäeval puudutavalt mõjuda. Huvitavalt jäi kõrva Vilde praeguseks tavatu sõnapruuk. Lavale toodud etenduses heideti patsahkam mõtteta ja sidemeta lauseid, kuhu Tiit Piibeleht kiiruga
Kuidas saab kõik lihtsalt hetkega kaduda? Mis on tühjus ? Sellest saad sa aru siis, kui keegi lähedane on sinu juurest juba lahkunud . Mõnikord sa tahaks lihtsalt karjuda ja lõhkuda , lüüa , naerda , nutta , armastada , surra , elada . Tahaks sulle kättemaksta , aga ei suuda . Tahaks teha nii nagu sina mulle ja siis lahkuda , aga ei suuda mina hoolin sinust ikka veel nii palju ! You are my reason to live ! :* Sa muudad pisarad naeruks, valu armastuseks ja pimeduse valguseks ! When you can live forever , what do you live for ? I live for you , because you are my reason to live . (L) Elus tuleb õppida leppima olema ilma . Nüüd ma tean mis tunne on nukul , kui ta minema visata . Kui sõber sureb , siis me kaotame osakese endast ühe parema osa . Kui kaotame sõbra , siis me kaotame ka osakese endast ühe parema osa . Inglid on olemas , ainult mõnikord pole neil tiibu ja me kutsume neid sõpradeks .
suhtes selgelt kriitilise hoiaku (J.Rannap "Salu Juhan ja ta sõbrad"). Silmakirjalik kasvatustöö (sõnades kutsutakse lapsi aktiivsusele, aga omaalgatuse ilmingud surutakse raamidesse), liigne reglementeeritus, õpetaja eesmärk suunata lapsi "õigeid" ideid väljendama jne peegeldavad kooli kui autoritaarset asutust. Kirjanikud kasutavad koolist ja õpetajatest kõneldes vahedat satiiri. Tekkinud suund jätkub 70ndate proosas. Võrdlemisi irooniline J. Rannapi "Agu Sihvka annab aru" paneb naeruks formaalse pioneeritöö ja näitab koolipoisse ettevõtlike ning tragide maailmaavastajate ja katsetajatena, kutsudes täiskasvanuid neid mõistma. Eriline on teose vorm lapse poolt kantseleikeeles kirjutatud seletuskirjad. Valitud vorm ja alltekstilisus tegi raamatu ka täiskavanu jaoks lõbusaks lugemiseks. Mudilaskirjanduses võib täheldada lapsekeskse mõtteviisi taasilmumist. Süüvitakse väikelapse hingeellu. Hellahingelise kaltsunuku Sipsiku kõrvale tuleb mitte vähem
Vägivalla piiraja seegi, peaasi et ühe hamba eest suud tühjaks ei löödaks või silma eest surnuks. 13 Tõde ja õigus. Herald Eelma illustratsioon Tõe ja õiguse I osale. Ühiskondlikult seisundilt jääb Andres Pearule pisut alla (lk 222). Kahe kange suur vastasseis kulmineerub kõrtsilaua ees, kus mõlemad oma rahad välja käivad. Pearu tõsimeeli, oma raha, Andres aga kokkulaenatut ja naeruks. Kui Pearu löödud, ilmub välja Kassiaru Jaska, igas varbavahes uus Katariina, samuti sõrmede vahel (lk 248). Temaga võrreldes on mõlemad Vargmäe peremehed nagu hädapätakad. Pearu on siiski vähem löödud, sest tema läheb koos Kassiaru Jaskaga edasi sakstetuppa purjutama ja kogu kõrtsile välja tegema (lk 250). Rivaliteet otsib alateadlikult lahendust ja väljapääsu. Selleks saab olla vaid keegi kolmas. Suur leppimine leiab aset Krõõda matustel. Inimene on surnud, aeg on leppida
hetääri (vabade kommetega tark naine) Enkidut vôrgutama ja Urukisse tooma. Gilgame`s ja Enkidu proovivad jôudu, vôitlevad, vôidab Gilgame`s, talle hakkab Enkidu meeldima, neist saavad hoopiski sôbrad. I`star, taevajumala Anu tütar, pakub Gilgame`sile abielu, Gilgame`s ütleb ära. Kättemaksuks laseb I`star oma isal luua taevahärja, kellega Gilgame`s peab vôitlema, Gilgame`s muidugi vôidab nagu ikka. Tal on abiks sôber Enkidu. I`stari jalgade ette visatakse naeruks taevahärja kints. I`star neab Gilgame`si saatuse, samal ööl näeb Enkidu und, et ta on jumalate poolt surma môistetud, ta jääb haigeks ja sureb 12 päeva pärast.See vapustab Gilgame`si, ta nutab kaua Enkidu pôrmu juures, lootes teda oma halaga ellu äratada. Lôpuks tajub Gilgame`s, et teda ähvardab ka ükskord surm ja teda haarab kinnisidee pääseda sureliku inimese saatusest, ta tahab saada surematuks.
püsiühendeid, nt sisse vehkima, taga kiusama, pihta panema, kus kumbki sõna pole enam esmases tähenduses. 4. Väljendverbid e noomeni ja verbi ülekantud tähenduses püsiühendid. Noomen võib olla väga erinevates käändevormides: a) osastavas: istet võtma, armu heitma, nõu andma; b) sisseütlevas: joonde ajama, kaela määrima, meelde tuletama; c) alaleütlevas: korrale kutsuma, jutule saama, jalule seadma; d) saavas: imeks panema, andeks andma, omaks võtma, naeruks panema; e) muus käändes: jalust rabama, kaalul olema, käega lööma, kõrini olema, hinnas olema. Ka asesõnad võivad esineda väljendverbide koosseisus: mikski panema, omaks võtma. 5. Ahelverbid pöördsõna käändelise vormi ja verbi ühendid, nt minema jooksma, ahhetama panema, hakkamas olema, olemas olema, teada andma, tunda saama jt. Verbiühendi koosseisu võib kuuluda ka kaassõnaühend, sellisel juhul on tegemist siiski kahe
kunstlikult väljamõeldud stseene. Tema püüe lavalise tõe poole oli ilmne, ehkki ta klassitsistlikud tegelased jäid paratamatult samuti üsna ühekülgseks ja staatiliseks. Molière tegi oma teostes nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas kõrgelt komöödia ühiskondklikku rolli: ,,...teatril on suur võime pahesid parandada. Me anname pahedele raske löögi, kui esitame nad üldiseks naeruks. Noomitusi talutakse kergesti, muid pilget mitte." Klassitsismi suurima komödiandi loomingu teaduslikku uurimist raskendab asjaolu, et tema käsikirju pole säilinud. On vaid legend nende ootamatu päevavalgele tuleku ja taas kaotsimineku kohta. Kord ilmunud Pariisi tänavaile keegi külamees hobuse ja vankriga, milles olnud kuhi koltunud pabereid. Mees peatunud mingi ametiasutuse ees ja pakkunud Molière'i käsikirju. Kohusetundlikud ametnikud juhatanud ta
äkki välgukiirusel alla saagi kallale sööstab ja siplevat linnukest oma küünte vahel kinni hoiab. Tüdruk sosistas vaevu kuuldavalt: «Lõpetage, lõpetage, andke juba surmahoop!» Ta tõmbas pea hirmuga õlgade vahele, nagu talleke, kes lihunikult surmahoopi ootab. «Kas ma teile niipalju hirmu teen?» küsis preester. Esmeralda ei vastanud. «Miks ma teile nii hirmu peale ajan?» küsis ta uuesti. Tütarlapse huuled virildusid naeruks. «Jah,» vastas ta, «timukas irvitab hukkamõistetu üle. Juba kuude kaupa jälitab ta mind, ähvardab mind, hirmutab mind! Oh jumal, kui õnnelik oleksin ma ilma temata! Tema heitis mu siia kuristikku! Oh taevas, tema tappis ju, tema tappis ju ... mu Phoebuse!» Nuuksuma hakates ja silmi üles preestri poole tõstes hüüdis ta: «Kes te ometi olete? Mis ma teile teinud olen? Miks te mind nii vihkate? Öelge, mis teil minu vastu on?» 313 «Ma armastan sind!» karjatas preester.
Rüütel von Mönnikhusen oli oma kaaslastega juba enne Gabrieli tulekut mõisa tagasi jõudnud ja lõunalauda istunud. Pikk laud. oli selle aja viisi 248 järele toitude ja jookidega nii ülirohkesti kaetud, et meieaegseid inimesi küll vist kolm korda suurem hulk sest täis oleks saanud. Viinakarikad ja õllekannud olid ühtepuhku liikumas, jutt ei vaikinud silmapilgukski. Delvig jutustas Risbiteri äpardust ja püüdis teda igapidi teiste ees naeruks teha. Risbiter katsus temale küll mehe moodi vastu anda ja lugu teisiti pöörata, aga näha oli, et suurem .osa pealtkuulajatest enam Delvigi kui teda uskusid; neid oli vähe, kes Risbiterile mitte kadedad ei olnud selle häbemata õnne pärast, et tema ilusa ja rikka Agnes von Mönnikhuseni endale pidi saama. Agnes oli mõites ja vaatas sagedasti aknast välja õue, kust sõjameeste kära selgesti üles kostis. Risbiter istus pruudi kõrval ja püüdis elava lobisemisega
* Kuidas saab kõik lihtsalt hetkega kaduda? * Mis on tühjus ? Sellest saad aru siis, kui keegi lähedane on sinu juurest juba lahkunud. * Mõnikord sa tahaks lihtsalt karjuda ja lõhkuda, lüüa, naerda, nutta, armastada, surra, elada. * Tahaks sulle kätte maksta, aga ma ei suuda. Tahaks teha nagu sina mulle ja siis lahkuda, aga ma ei suuda - mina hoolin sinust ikka veel nii palju ! * You're my reason to live. * Sa muudad pisarad naeruks, valu armastuseks ja pimeduse valguseks! * Elus tuleb õppida olema ilma . * Nüüd tean, mis tunne on nukul, kui ta minema visata. * Tõeline sõber on abivalmis, õiglane, truu, vapper, kannatlik .. ja igavene. * Tõeline sõber on see, kes tunneb ja armastab sind ühtemoodi. * Sa pole nagu teised .. Sa oled eriline ! * I wanna be with you, just with you, only with you, forever with you. * Kui mul oleks viimane minut elada, siis ütleks ma sulle, kui väga ma sind armastan.
Näed, misuke suur ja uhke maja ning misuke tore trepp, käsipuud ja kõik, aga ikka veel tingid sa mõne näruse kopika kallal. Siitsamast toredast trepist me lähmegi üles ja siis pahemat, mitte paremat, pea meeles. Teeme ruttu, muidu pärast mõni tuleb, näeb meid siin ja mõtleb jumal teab mis. Linnas pole viisakas seista niisukese uhke maja kojas, kust lai trepp üles läheb. Mine üles või mine uksest välja, ega seista ei tohi, kui ei taha naeruks saada. Ehk olgu siis, et just vihma valab väljas kaela. Aga praegu on kuiv, nii et anna minu jagu siia ja sellega on asi tahe. Ning kui sul veel pisutki on õiguse ja sündsuse tunnet südames, siis annad sa kaks kolmandikku ilusasti mulle ja ühe kõva kolmandiku jätad omale. Ja usu, ühest kõvast kolmandikust saab sinule tuhandeks küll, sest sa oled ju ainult koolipoiss ja alles hiljuti tulid maalt. Pealegi ei ütlegi ma sulle lihtsalt kolmandik,
Kõik on segamini,» «Tom, Tom, oleme kadunud, oleme kadunud! Me ei pääse üldse välja siit koledast kohast! Oh, miks me lahkusime teiste juurest!» Becky istus maha ja hakkas nii meeletult nutma, et Tomil tekkis kõhutav mõte, et ta sureb või kaotab mõistuse. Ta istus tüdruku kõrvale ja pani käed tema ümber; tüdruk peitis näo tema rinnale, surus end tema vastu, valas välja oma hirmu, oma, asjatud kahetsused, ja kauge kaja muutis selle kõik pilkavaks naeruks. Tom palus teda julgust koguda, kuid tüdruk vastas, et ta ei suuda. Tom hakkas end süüdistama ja needma, et ta oli ta säärasesse õnnetusse seisukorda viinud; see mõjus paremini. Becky ütles, et ta püüab uuesti loota, et ta tõuseb üles ja järgneb Tomile igale poole, kuhu ta läheb, kui ta ainult enam niiviisi ei kõnele. Sest Tom polevat rohkem süüdi kui tema ise. Niisiis liikusid nad jälle edasi -- sihitult, lihtsalt hea õnne peale, sest kõik, mis nad teha
annaabi.ee 
