Igapäevaelus kasutatakse keedusoola kõige enam toiduainete säilitamiseks ja maitsestamiseks. Ta kuulub loomsetele organismidele eluliselt vajalike ühendite hulka. Liigne soola kasutamine toitudes mõjub tervisele kahjulikult. Na2CO3 sool ; naatriumkarbonaat ehk sooda Tuntakse ka pesusooda nime all. Sooda on tugeva, peseva ja söövitava toimega. Tööstuses kasutatakse soodat lähteainena paljude toodete (nt.: klaasi ja mitmete pesuvahendite) valmistamisel. NaHCO3 sool ; naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda Kasutatakse küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega.(Nt.: sidrunihappega) Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikoksiid, mis kergitab küpsevat tainast. Kõik need ühedid on väetised: KCl - sool ; kaaliumkloriid KNO3 sool ; kaaliumnitraat K + NO3 = KNO3 NaNO3 sool ; naatriumnitraat ehk salpeeter NH4NO3 sool ; lämmastiktetravesiniknitraat Ca(H2PO4)2 sool ; kaltsiumdivesinikfosfaat
Rahvapäraselt on teda nimetatud seebikiviks, kuna keetmisel rasvaga moodustab naatriumhüdroksiid seebi. Naatriumhüdroksiidi saadakse naatriumoksiidi reageerimisel veega. Na2O + H2O = 2NaOH Naatriumkarbonaati ( Na2CO3 ) ehk soodat tuntakse igapäevelus pesusoodana. Sooda on tugeva peseva ja ka mõnevõrra söövitava toimega. Tööstuses kasutatakse soodat klaasi ja mitmete pesuvahendite valmistamisel. Söögisoodat ( NaHCO3 ) kasutatakse igapäevaelus küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega. Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikdioksiid, mis kergitab küpsevat tainast. Naatriumkloriid( NaCl ) ehk keedusoola tunneme argielus ka lihtsalt soolana. Ta on püsiv aine ning keemiliselt väheaktiivne. Keemiatööstuses on naatriumkloriid asendamatu tooraine. Ta on lähteaineks naatriumi, kloori ning nende mitmesuguste ühendite tootmisel. Naatriumkloriidi leidub looduses suurtes
elektrienergiaks, muundurites, fotokordistites, fotoaparaadi valgusmõõdukites, päikesepatareides ja muudes fotoelektroonilistes seadmetes KAALIUM: Metalset kaaliumi kasutatakse väikese ionisatsioonienergia tõttu fotoelementides valgusenergia muundamisel elektrienergiaks, muundurites, fotokordistites, fotoaparaadi valgusmõõdukites, päikesepatareides ja muudes fotoelektroonilistes seadmetes. KO2 kaaliumhüperoksiid on kollakasoranzi värvusega kristalne aine, mis tekib kaaliumi põlemisel õhus või hapnikus K + O2 = KO2 Ta on tugev oksüdeerija . reageerivad hästi süsinikdioksiidiga.kasutatakse kaaliumhüperoksiidi õhu regenereerimisseadmetes allveelaevades, lennukikabiinides ja muudes kosmoseaparaatides, kus väljahingatavast õhust seotakse CO2 ja asendatakse see hapnikuga . 2KO2 + Na2O2 + 2CO2 = Na2CO3 + K2CO3 + 2O2 2KO2 + 2H2O = 2KOH + H2O2 + O2
Naatriumperoksiid reageerib hästi süsinikdioksiidiga, mille tagajärjel ühe saadusena eraldub hapnik. Seetõttu kasutatakse antud reaktsiooni õhu ümbertöötamisseadmetes CO2 sidumiseks ja O2 osaliseks taastamiseks. 2Na2O2 + 2CO2 2Na2CO3 + O2 Naatriumperoksiid reageerib veega kergesti andes leelise ja vesinikperoksiidi: Na2O2 + 2H2O 2NaOH + H2O2 2) KO2 kaaliumhüperoksiid ehk kaaliumsuperoksiid Kaaliumhüperoksiid on kollakasoranzi värvusega kristalne aine, mis tekib kaaliumi põlemisel õhus või hapnikus K + O2 KO2 Ta on tugev oksüdeerija nagu naatriumperoksiidki. Ka hüperoksiidid reageerivad hästi süsinikdioksiidiga. Seetõttu kasutatakse kaaliumhüperoksiidi sarnaselt naatriumperoksiidi ja tseesiumhüperoksiidiga õhu regenereerimisseadmetes allveelaevades, lennukikabiinides ja muudes kosmoseaparaatides, kus väljahingatavast õhust seotakse CO2 ja asendatakse see hapnikuga. Seotud
asetades annavad nad saadusena leelise. *Aktiivne metall leelis ja leelismuldmetallid, metallid mis loovutavad kergelt elektrone *Leekreaktsioon reaktsioon, mille käigus on võimalik leelismetalle kindlaks teha leegi värvuse põhjal. *Leelis tugev alus, I ja II A rühma, alates Ca'st metallide hüdroksiidid *Seebikivi naatriumhüdroksiidi rahvapärane nimetus, sest naatriumihüdroksiidist ja rasvadest on võimalik keeta seepi. Valge värvusega vees hästi lahustuv, tahke kristalne ja väga sööbivate omadustega aine. *Antiseptiline omadus baktereid ja mikroobe hävitavad omadused *Must püssirohi õiges vahekorras võetud väävli, kaaliumnitraadi ja söe segu, mis oli pikka aega üheks peamiseks lõhkeaineks *Füsioloogiline lahus 0,9 %line vesinikkloriidhappe lahus, millega on võimalik mõneks ajaks verd asendada *Osteoporoos luude hõrenemine, mida soodustab üleliigne NaCl sisaldus kehas *Ateroskleroos veresoonte lupjumine,
Lahuse pH väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Happeline lahus ülekaalus vesinikioonid, pH<7 . nt tomatimahl, sidrunimahl, lahjendatud äädikhappe lahus Neutraalne lahus sisaldab H + ja OH -- ioone võrdselt, pH=7 (6-8) nt vesi, keedusool, veri Aluseline lahus ülekaalus hüdroksiidioonid, pH>7 nt söögisooda-, pesusooda- ja leelise lahus pH määramiseks kasutatakse universaalindikaatoreid, täpsemaks mõõtmiseks kasutatakse pH-meetreid. Sool kristalne aine, mis koosneb metalli katioonidest ja happe anioonidest. Soolade valemid ja nimetused! Na3PO4 naatriumfosfaat; AlCl3 alumiiniumkloriid; FeSO4 raud(II)sulfaat; CuCl2 vask(II)kloriid NaCl Naatriumkloriid ehk keedusool püsiv aine, keemiliselt väheaktiivne, kõrge sulamistemperatuuriga; lähteaineks naatriumi, kloori ja nende ühendite tootmisel; looduses leidub lahustunult merevees ja soolajärvedes ning tahke mineraali kivisoolana; kasutatakse ka toitude valmistamisel
reageerib ägedalt hapetega Võib olla kahjulik sissehingamisel: Auru sissehingamine vôib pôhjustada hingamisteede ärritust ja põletust, valu kurgus, köha, raskenenud hingamist, kopsukahjustusi. Võib olla kahjulik allaneelamisel põhjustades seedetrakti ärritust. Tulekustutuseks või aine lahjendamiseks kasutatud vesi võib kahjustada keskkonda. Kuumenemisel eraldub süsihappegaas.aine on vedelik, läbipaistev või kergelt hägune, lõhnatu.lahustub vees, vältida kuumust Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel 1. Lihtsoolad - need on soolad, kus ei ole vesinikiooni(H+) n. Na2CO3 e. pesusooda 2. Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO3 e. söögisooda CaSO4 · 2H2O ehk kips - kasutatakse luude fikseerimisel .
Na+ Cl2-> NaCl Na+ HCl-> NaCl+ H2 Na+ H2o-> NaOH+H2 Tähtsamaid ühendeid Leelismetallide hüdroksiidid on vees hästi lahustuvad tugevad alused- leelised. Nende aluselised omadused tugenevad rühmas ülevalt alla (B rühmas alt ülesse suureneb aktiivsus). reageerivad nad aktiivselt nii hapete kui ka happeliste oksiididega moodustades vastavad soolad: NaOH+HCl->NaCl- naatriumkloriid ehk keedusool NaOh+H2SO4-> Na2So4 NaOH+SO2->Na2SO3 NaOh+CO3- Na2CO3- naatriumkarbonaat NaHCO3- söögisooda, ehk naatriumvesinikkarbonaat Tähtsamaid ühendeid Kaltsium- ja magneesiumoksiid on aluseliste omadustega valged tahked ained. CaO-kustutamata lubi, MgO-kustutatud lubi. Nii kaltsium kui magneesiumoksiid reageerivad energiliselt hapetega. CaCO3*MgCO3- dolomiit. CaSO4* H20-kips Vee karedus Niisugust vett mis sisaldab märgatavas koguses Ca2+ ja Mg2+ ioone, nim. Karedaks veeks. Karedas vees seep ei vahuta. Eristatatkse karbonaatset eh mööduvat ja mittekarbonaatset ehk jääv karedus
Tuntuimad süsiniku allotroobid on teemant ja grafiit. Teemant - kõrge sulamistemp., kõva, värvitu, suht maitsetu ma arvan, ei lahustu vees, lõhnatu. Grafiit- tumehall, üsna pehme, juhib elektrit. CO - vees vähelahustuv värvuseta ja lõhnata mürgine gaas. kõrgemal temp. oksüdeerub hapniku toimel. CO2 - värvuseta õhust raskem gaas, lahustub vees, vajalik taimedel fotosünteesiks. Karbonaadid CaCO3 katlakivi, paekivi, Ca(HCO3)2 (lahustab kivimeid, koopaid), Na2CO3 sooda, NaHCO3 söögisooda). Räni Si: Lihtainena on räni hallika värvusega metalse läikega kõva ja kristalne aine. Väga vähe aktiivne. SiO2 mittemolekulaarne aine, väga püsiv aine, veega praktiliselt ei reageeri. Vesiniku saamine: Zn(tahke) + 2HCl(lahus) -> ZnCl2(lahus) + H2(gaas) C(t) + H2O(gaas) ->( temp.) CO(g) + H2(g) 2 H20(el)->2 H2 + O2 2 HCl + Fe -> FeCl2 + H2 2K + 2HF -> 2KF + H2 Jood redutseerijana: 2FeCl3(l) + 2KI(l) ->I2(t) + 2FeCl2(l) + 2KCl(l) 2KI + HNO3 -><- H2 + I2 + 2KNO3
happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt.SO2+H2O=H2SO3 *Alused: metall OH- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Aluseline oksiid+vesi=alus nt. kaltsiumoksiid+vesi CaO+H2O=Ca(OH)2 erandid: NH3, H2O Ammoniaakhüdraat *Soolad: metall happeanioon kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest nt. Na2SO4 naatriumsulfaat ammooniumsoolad-ammoonium happeanioon nt. NH4Cl ammooniumkloriid vesiniksool-metalliioon vesinikku sisaldav happeanioon nt. NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat (söögisooda) 2. MÕISTED! Oksiid-hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend Happeline oksiid-hapnikhappele vastav oksiid aluseline oksiid-alusele (hüdroksiidile) vastav oksiid amfoteerne oksiid-oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Ei reageeri veega. Neutraalne oksiid ehk inertne-Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. Hape-aine, mis annab lahusesse vesinikioone.
gaasiga.Potase tootmiseks kasutatakse ka päevalilletuhka (mis sisaldab kuni 50% K2CO3 ), suhkrutööstuse jätteid ja villa töötlemisel saadavaid jätteid. 7 Soodad Naatriumi ja karbonaadi ühenditest tekivad pesu-ja söögisooda. Pesusoodat nimetatakse naatriumkarbonaadiks ja tema keemiline valem on Na 2CO3. See on vees hästi lahustuv värvuseta hügroskoopne ning kristalne aine. Pesusooda sulamistemperatuur on 853°C ning tiheduseks 2,533 mg/cm3. Looduses leidub teda soolajärvede vees ning kohati isegi lademina. Tööstuslikult saadakse pesusoodat ammoniaaki ja süsinikdioksiidi naatriumkloriidi või naatriumsulfaadi küllastunud lahusesesse juhtides. Teda kasutatakse klaasi, värvipigmentide, seebi ja pesemisainete tootmisel, naatriumiühendite valmistamisel, naftasaaduste puhastamisel, boksiidi töötlemisel (alumiiniumi saamiseks), pesu pesemisel ning
katioonideks (Na 1e- Na+). · Keemilistelt omadustelt on kõik leelismetallid väga sarnased. · Väike elektronegatiivsus. · Ühendites on iooniline side (NaCl, KOH, Li2SO4). · Looduses esinevad ainult ühenditena (kloriididena, sulfiididena, karbonaatidena jt...). · Kõige levinumad on naatrium ja kaalium. · Ühendid annavad leegis kuumutamisel iseloomuliku värvuse. 2. Leelismetallid lihtainena · Kerged, pehmed, plastilised, madala sulamistemperatuuriga. · Keemiliselt väga aktiivsed (hoitakse petrooleumi või õlikihi all). · Reageerimisel veega moodustavad leelis ja eraldub vesinik (Na + H2O NaOH + H2). · Kõik leelismetallid reageerivad hapnikuga. Liitiumiga tekib oksiid (Li2O), naatriumiga peroksiid (Na2O2) ning kaalium ja teised annavad hüperoksiidi (KO2). · Naatriumi keemilised omadused (NB! Joonisel olevad võrrandid ei ole tasakaalus): 3. Tähtsamaid ühendeid
Sander Leppik 8c Keemia meie igapäevaelus ja tööstuses Kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi. Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile CaCO3CaO+CO2. Kustutamata lupja "kustutatakse" veega. Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e. kaltsiumhüdrooksiidi Ca(OH)2. Kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalina. CO- süsinikoksiid e. vingugaas; oksiid; tekib, kui põlemisel ei jätku piisavalt hapniku e. mittetäielikul põlemisel. See on väga mürgine gaas ja eriti ohtlik, kuna ta on värvitu ja lõhnatu. Tekib siis kui sulgeda ahju siiber liiga vara. CO2- süsinikdioksiid; oksiid; Tekib kütuste ja teiste süsinikku sisaldavate ainete põlemisel
konservimisainena aastatuhandeid. Liha, kala, kapsaid ja seeni säilitati soolatult. Kasut ka suures mahus kloori ja naatriumhüdroksiidi tootmiseks. 2Na+Cl22NaCl NaOH naatriumhüdroksiid ehk seebikivi, sööbenaatrium- kasut kui odavat lähteainet naatriumsoolade tootmiseks, vedelkütuste töötlemisel, seebi keetmisel. Saadaks NaCl vesilahuse elektrolüüsil. 2Na+H2O2NaOH+H2 või 2NaCl+2H2o2NaOH+H2+Cl2 NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat aka söögisooda- kasutatakse küpsetuspulbrite koostises taigna kergitusainena.(NH4HCO3+NaClNaHCO3+NH4Cl) NaCO3+H2O=NaHCO3+NaOH Na2CO3·10H2O naatriumkarbonaati ehk pesusoodat (kristallhüdraat, -sooda) on kasutatud pesupulbrite koostises vee pehmendajana, veevaba karbonaat NaCO3 leiab suures mahus kasutamist klaasitööstuses. Tähtis pesemisaine ja klaasitooraine. 2NaHCO3Na2CO3+CO2+H2O KCl kaaliumkloriid aka sülviin on tähtis kaaliumväetis ja lähteaine teiste
2) lagunemisreaktsiooni käigus (CaCO3 -> CaO + CO2) Oksiidid jagunevad aluselisteks, amfoteerseteks ja happelisteks oksiidideks. Aluselised oksiidid on metallioksiidid, happelised aga mittemetallioksiidid. Happelise oksiidi reageerimisel veega tekib hape (CO2+H2O -> H2CO3), aluselise oksiidi reageerimisel veega tekib alus (MgO+H2O -> Mg(OH)2). Amfoteersed oksiidid reagreerivad nii aluste kui hapetega. Tuua näiteid õhus, vees ja maakoores leiduvatest oksiididest. Õhus: Süsinikdioksiid e. Süsihappegaas (CO2), 0,03% Vees: Vesi (H2O), 75% Maa pinnast Maakoores: Liiva põhiline koostisosa ränidioksiid (SiO2), rauaoksiidid (Fe2O3; Fe3O4), alumiiniumoksiid (Al2O3) ja vasemaak kupriit vaskoksiid (Cu2O). Iseloomustada vingugaasi (CO) ja süsihappegaasi (CO2). Süsihappegaas on happeline oksiid, mida leidub nii inimese kehas kui ka sissehingatavas õhus. Selle määramiseks kasutatakse reaktsiooni lubjaveega. Vingugaas on väga mürgine aine, millel puudub nii lõhn kui värvus
Metallid: lk 122-200 2. Aine vastastiktoime veega (lahustumine/ reageerimine/ pH) Näide: lk 188 ül 14, lk 192 ül 10, lk 200 ül 10. 3. Tee kindlaks redoksreaktsioon ning määra redutseerija jaoksüdeerija. 4. Metallide oksüdatsiooniastmed ja nende põhjendus. 5. Lihtainete füüsikalised omadused ja kasutamine (Al, Sn, Pb, Fe, Cu, Ag, Au). 6. Üldomadused aineklasside kaupa. Näiteks: Kirjelda leelismetalli oksiide/ siirdemetallide hüsroksiide jne 7. Ainete rahvapärased nimed ja kasutamine esinemine: NaCl, NaOH, Na2CO3,NaHCO3, CaO, Ca(OH)2, CaCO3, Ca(HCO3)2,CaSO4, KNO3, Ca3(PO4)2,Fe2O3, Al2O3. Nende ainetega seotud reaktsioonide nimetused. Näiteks: CaO + H2O Ca(OH)2 lubja kustutamine. 8. Kuidas liigitatakse vee karedust ja millised ained põhjustavad veekaredust? 9. Millised on kareda vee negatiivsed tagajärjed? 10. Kuidas eemaldada vee karedust? 11. Mis on kationiit/ anioniit? Milleks neid kasutatakse ja kuidas need töötavad? 12. Raskemetallid (Pb, Hg, Cd). Kuid
Tähtsamad ühendid 1) Süsinikoksiid ehk vingugaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite mittetäielikul põletamisel 2C + O2 = 2CO On värvuseta, lõhnata mürgine gaas. Leidub ka autoheitgaasides. Sissehingamisel tekitab peavalu, oksendamist, pearinglust, tasakaaluhäireid. Süsinikoksiid reageerib veres oleva hemoglobiiniga. Tekib methemoglobiin, mis takistab hapniku kandumist organismi. 2) Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas. Tekib süsinikku sisaldavate ühendite täielikul põletamisel. C + O2 = CO2 Moodustub ka käärimisel, kõdunemisel, hingamisel. Saadakse kaltsiumkarbonaadi reageerimisel soolhappega CaCO3 + 2HCl = CaCl2 + CO2 + H2O On värvuseta, lõhnata, kurku ärritava toimega gaas. Vees lahustub hästi. Kasutatakse tulekustutites (ei põle ega toeta põlemist), toiduainete tööstuses. Süsinikdioksiid tekitab kasvuhooneefekti
2HCl + Mg = MgCl2 + H2 4. hape + SOOL = uus sool + nõrgem või lenduvam hape 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S 5. hapnikhape = vastav oksiid + vesi H2CO3 = CO2 + H2O Saamine: 1. hapnikhappeid saadakse vastava happelise oksiidi reageerimisel veega. (va. Ränihapet) N: SO3 + H2O = H2SO4 2. hapnikku mittesisaldavaid happeid saadakse 5. vastavate lihtainete reageerimisel vesinikuga N: H2 + Cl2 = 2HCl 6. vastavate soolade reageerimisel tugevama happega N: FeS + H2SO4 = FeSO4 + H2S Soolad Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Liigitus: Lahustuvuse järgi Vees lahustuvad Vees lahustumatud Kõik N, Na- soola vt. lahustuvuse tabelit Kõik nitraadid BaSO4; AgCl jt. Koostise järgi Lihtsoolad Vesiniksoolad NaCl; Na2SO4 NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2
hapnikuga. CH4 + 2O2 ---> CO2 + 2H2O 3. Liitainete lagunemisel: a) Hapnikhapete lagunemine H2SO4 ---> H2O + SO3 b) Hüdroksiidide launemine, välja arvatud IA-rühma hüdroksiidid 2Fe(OH)2 ---> Fe2O3 + 3H2O c)Soolade lagunemine CaCo3 ---> CaO +CO2 Hapete saamine : 1. Hapnikhappeid saab vastavate oksiidide reageerimisel veega H2O +SO3 ---> H2SO4 Veega ei reageeri SiO2 ränihapet saab silikaatide reageerimisel tugeva happega. 2. Divesiniksulfiidhape ja vesinikhalogeniidhapped on vastavate gaasiliste ainete vesilahused, neid saadakse : a) vesiniku reageeriminsel vastava lihtainega H2 + CO2 ---> 2HCl b) Vastavate soolade reageerimisel tugevama happega FeS + H2 SO4 ---> FeSO4 + H2S. Hüdroksiidide saamine: 1. Leelised saadakse: a) metalli reageerimisel veega 2Na + 2H2O ---> 2NaOH + H2 b) Aluselise oksiidi reageerimisel veeega. Na2O + H2O ---> 2NaOH
· Soolhape on tugev hape, polaarsed molekulid on lahuses täielikult dissotseerinud ioonideks. HCl + H2O H3O - + Cl - · Vesinik bromiik ja vesinik jodiidhaped on tugevad happed · Vesinik flouriidhapped on aga nõrk hape · Vesikikloriidhapete soolak on kõrge sulamistemperatuuriga, kristallsed ained · Neid kasutatakse argielus, NaCl ehk keedusool on üks tähtsamaid keemiatööstuse tooraineid, lahustub vees hästi ja ei esine märgatavat soojusefekti. · Lahustuvus vees on väga väike · Halogeniidioonide kindlakstegemiseks lahuses kasutatakse hõbehalogeniidide sademe teked reaktsioonis. Kloorivesi Kloori vette juhtimisel reageerib kloor osaliselt veega moodustades kloorivee: Cl2 + H2O HCl + HClO hüpokloorishape on tugev oklüdeerija, nõrk hape, väga ebapüsiv, milles Cl o-a on I Lagunemisel tekib vesinikkloriid ja atomaarne hapnik: HClO HCl + O Sool: hüpoklorit tuntuim kaaliumkloraat ehk Berthollet´ sool KClO3
Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Metanool ja kõrgemad alkoholid (alates C 6) tekitavad nägemisorganite pöördumatuid kahjustusi. C2 C4 (eriti hargnemata ahela puhul) on vähem mürgised st. nende surmav kogus võib ulatuda mitmesaja grammini. Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur
Saadakse põhiliselt kloriidi vesilahuse elektrolüüsil 2NaCl + 2H2O = 2NaOH + Cl2(anoodil) + H2(katoodil) Karbonaadid leelismetallide karbonaadid on termiliselt püsivad, kuid vesinikkarbonaadid lagunevad kuumutamisel, andes karbonaadi 2NaHCO3 = Na2CO3 + H2O + CO2 Nii karbonaadid, kui vesinikkarbonaadid lagunevad tugevate hapete toimel, sellel põhineb "söögisooda" kasutamine küpsetuspulbrina ja süsihappegaasi saamine laboris NaHCO3 + HCl = NaCl + H2O + CO2 Na2CO3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + CO2 Naatriumkarbonaati kutsutakse soodaks ja ta on tuntud nii veevabana, kui ka kristallhüdraadina Na2CO3*10H2O. Lahuste ülesannete lahendamisel tuleb muidugi soolas sisalduva veega arvestada M(Na2CO3*10H2O)=46+12+48+10*18=106+180=286 Seega sisaldab kristallsooda ainult 106 / 286 osa see on 37,1% soola (ja 62,9% vett) Kasutatakse klaasitõõstuses ja veepehmendajana. K2CO3 "potas" on puutuha põhikomponent
omadused, kasutamine ning konkreetsed näited tuntumatest/igapäevaelus kasutatavatest ainetest Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest ja happeanioonidest ehk happejäägist. NaCl naatriumkloriid Na2SO4 naatriumsulfaat Soolade liigitamine Lihtsoolad KCl NaCl keedusool Na2CO3 (pesu) sooda KNO3 kaaliumnitraat Vesiniksoolad NaHCO3 söögisooda KH2PO4 kaaliumdivesinikfosfaat Hüdroksiid soolad Cu2(OH)2CO3 Mg(OH)Cl Liitsoolad KAl(SO4)2 * 12H2O AlK(SO4)2*12H2O Soolade keemilised omadused 1. sool + metall = UUS SOOL + UUS METALL Ba + CuCl2 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Li + FeCl3 2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 CuSO4 + Ag CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu 2. sool + leelis = UUS SOOL + UUS ALUS FeCl3 + 3KOH = 3KCl + Fe(OH)3 3
Piiritus CH3CH2OH Etanool Alkoholi tööstus, meditsiin Kustutamata CaO Kaltsiumoksiid Ehitus lubi Kustutatud Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid Ehitus, metallurgia lubi Seebikivi NaOH Naatriumhüdroksiid Seebi valmistamine Pesusooda Na2CO3 Naatriumkarbonaad Pindade puhastamine, pesupulber Söögisooda NaHCO3 Naatriumvesinikkarb Küpsetised onaad Kips CaSO4*2H2O Kaltsiumsulfaat ja Ehitus, meditsiin vesi Vaskvitriol CuSO4*5H2O Vasksulfaat ja vesi Taimekahjurite tõrje Keedusool NaCl Naatriumkloriid Toiduaine tööstus, meditsiin
Naatriumkloriidi toodetakse kaevandustes ning looduslikku vett külmutades või aurutades. Et loodusest saadud naatriumkloriid sisaldab lisaaineid nagu naatriumsulfaati ja magneesiumi soolasid, töödeldakse seda neist vabanemiseks kaltsiumkloriidi ja hüdroksiidiga või rakendatakse ioonivahetust NaCl naatriumkloriid ehk keedusool, maitseaine, konservant. Maailmatoodang umbes 150 miljonit tonni aastas. Naatriumkloriid on * valge, iooniliste sidemetega kristalne aine. * vees hästi lahustuv Naatriumkloriidid on kerged, pehmed, noaga lõigatavad, madal sulamistemperatuur. Hõbevalged Füüsikalised omadused · Molaarmass: 58,44 g/mol · Tihedus: 2,16 g/cm3 · Sulamistemperatuur: 801 °C · Keemistemperatuur: 1465 °C Keedusoola ( NaCl) kasutamine Kõige laiemalt tuntakse naatriumkloriidi kui söögisoola, mida kasutatakse toiduvalmistamisel maitseainena ning konserveerimisel säilitusainena.
eriti kopsudele, söövitavalt. allumiinium :on hõbevalge metall tihedusega 2,7 g/cm³ ja sulamistemperatuuriga 660 °C.Keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine.Reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib sool.Amfoteersuse tõttu reageerib alumiinium ka leelistega, tõrjudes nende lahustest vesinikku välja ja moodustades aluminaate.Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste +3. Alumiiniumoksiid on amfoteerne oksiid. Saadakse boksiidist. Alumiiniumi sulatus on üks kõige energiamahukamaid tootmisi. Sellepärast rajati alumiiniumi tootmist tehaseid hüdroenergiajaamade lähedusse. Tänapäeval rajatakse tehaseid rohkem sadamate lähedale. Titaan:Oma puhtal kujul looduses esineb kujul mineraalide rutiili, anataasi ja brookite Hõbe : on väärismetall. Ta on tavatingimustes suhteliselt pehme metall, mis peegeldab hästi valgust. Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C
Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allotroopia Nähtus. ALLOTROOPIA on nähtus, kus üks keemiline element võib esineda mitme lihtainena (näiteks C allotroopsed teisendid on teemant, grafiit, fullereen, karbüün). 2. OKSIIDID
sooladest ning metallide puhastamiseks. · Palju laiem on naatriumiühendite kasutus. · Kõige tuntum naatriumiühend on naatriumkloriid, tavaline keedusool, mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus. · Naatriumhüdroksiidi e. seebikivi kasutatakse seebi valmistamisel. · Naatriumkarbonaat e. pesusooda on samuti üks igapäevaelus tuntud aine, mida kasutatakse pesupulbris. · Naatriumvesinikkarbonaat e. söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel. Naatriumhüdrooksiid: · Naatriumhüdroksiid ehk Seebikivi keemiline valem on NaOH. · Naatriumhüdroksiidi esineb : Naatriumhüdroksiid lahusena, graanulitena Seebikivina , kaustilise soodana , leelisena. · Füüsikalistest ja keemilistest omadustest tingitud ohtlikkus: Aine ei ole tule ega plahvatusohtlik. · Aine rekstsioonil mõnede metallidega tekib plahvatusohtlik gaas: H2.
vette juhtimisel moodustub divesiniksulfiidhape. Sulfiidide hüdrolüüsil tekib aluseline keskkond. Sulfiidid on üsna tugevad redutseerijad. 2H2S + 3O2 2SO2 + 2H2O , kui hapnikku on vähem, siis tekib väävel SO2: · Terava lõhnaga · Värvusetu · Mürgine · Lahustub hästi vees(tekib H2SO3 mis laguneb kergesti vääveldioksiidiks ja veeks) · Leelisega moodustab kas vesiniksulfiti või sulfiti · Laboris saadakse vääveldioksiidi sulfitite reageerimisel tugeva happega Vääveltrioksiid on kergesti lenduv vedelik, tugev oksüdeerija, orgaanilised ained süttivad temaga kokkupuutel, regeerib tormiliselt veega moodustades väävelhappe. Väävelhape on värvuseta, lõhnata, veest 2x raskem. Seguneb veega igas vahekorras, eraldades soojust. Hapet tuleb valada vette, mitte vastupidi. Lahjendatud väävalehape reageerib aluste, aluseliste oksiididega ja pingereas vesinikust vasakul asuvate metallidega.
+35*, elavhõbe +357* juures, absoluutselt veevaba eeter keeb +83*, elavhõbe +459*C juures. Seega keevad absoluutselt veevabad vedelikud mitmekümne kraadi võrra kõrgemal temperatuuril. Raske vesi--D2O. Looduslikud veed sisaldavad keskmiselt 0,02% D2O. Kõige vähem on D2O lume- ja vihmavees, veidi enam jõe- ning järvevees, kõige rohkem aga merevees. Raske vee füüsikalised omadused erinevad tavalise vee omadustest: keemispunkt +101,4*, külmumispunkt +3,8*, soolade lahustuvus raskes vees on väiksem, võrreldes hariliku veega. D2O aeglustub ja pidurdab bioloogilisi protsesse. Deuteerium kuulub mikroelementide hulka. D2O laguneb elektrolüütiliselt raskemini kui harilik vesi, seepärast koguneb teda elektrolüüsiseadmete jääkvedelikku. D2O kasutatakse aatomienergiaks. Hõbevesi. Hõbevee all mõistetakse vett, mida on hoitud teatud aeg hõbenõudes või kontaktis hõbedaga. Hõbedat
Kirjeldage soolataolisi, metallilisi ja molekulaarseid hüdriide ning kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Kõik elemendid (v.a väärisgaasid) moodustavad vesinikuga binaarseid ühendeid. Hüdriidi valem on seotud pea-alarühma numbriga. · Tugevalt elektropositiivsed leelis- ja leelismuldmetallid moodustavad soolataolisi hüdriide, kus vesinik esineb hüdriidioonina (H-). 2K(s) + H2(g) =t 2KH(s) t temp, juuresolek. · Soolataolised hüdriidid on valged, kõrge sulamistemperatuuriga kristalsed ained. · Metallilised hüdriidid moodustuvad mõnede delementide kuumutamisel vesinikus. Nad on mustad, pulbrilised ja elektrit juhtivad. Kuumutamisel või happe toimel hüdriid laguneb ja eraldub vesinik. · Metallilisi hüdriide uuritakse vesiniku transpordi ja säilitamise eesmärgil. · Mittemetallid moodustavad molekulaarseid hüdriide, mis koosnevad diskreetsetest molekulidest. Nad on sageli lenduvad. Nad on sageli Brønstedi happed 6
reageerib paljude liht- ja liitainetega. Jood Hallikasmust Omab kalduvust Vees Jood Jood sulab metalse läikega ladestuda praktiliselt ei sublimeerub temperatuu- kristalne aine, organismis, mis lahustu, küll kuumutamisel ril 113 °C mis on tekitab seesmist aga piirituses. Jood on nõrk ja keeb iseloomuliku kiirituste. oksüdeerija. temperatuu- lõhnaga radioaktiivset Paljude ril 184 °C, mürgistust; jood metallide ja moodusta-
Joonistel on kujutatud gaaside kogumise erinevad võimalused. Millistel meetoditel saab koguda järgmiste omadustega gaase (märkige lünkadesse sobiva(te)le meetodi(te)le vastava(te) joonis(t)e ees olevad numbrid). Kirjutage iga gaasi tüübi kohta näide (vastava gaasilise aine valem). Meetodi(te) Gaasi valem number(rid) A. Gaas on õhust raskem ja tema lahustuvus vees on väga väike _________ __________ B. Gaas on õhust kergem ja tema lahustuvus vees on väga väike _________ __________ C. Gaas on õhust raskem ja lahustub (suhteliselt) hästi vees _________ __________ D. Gaas on õhust kergem ja lahustub (suhteliselt) hästi vees _________ __________ 3 ÜLESANNE 9. (4 punkti)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
