Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

SÖÖGISOODA
NaHCO3
Söögisooda ehk naatriumvesinikkarbonaat on keemiline ühend valemiga NaHCO3.
Et ta on amfoteerne aine, reageerib ta nii hapete kui ka alustega.
Et saada naatriumvesinikkarbonaat tuleb Na2CO3 panna reageerima süsihappegaasi ja veega
(2NaHCO3 _ Na2CO3 + CO2 + H2O)
NaHCO3 lahustuvus 20˚C juures on 9,6 g / 100 g H2O
Söögisooda on kõrge sulamistemperatuuriga . Nii kuumutamisel kui ka kuumas vees lagunedes, eraldub ühe saadusena CO2.
Naatriumvesinikkarbonaat on valge kristalne aine, mis tihti esineb peene pulbrina, samuti lahustub see vees hästi.
Argielus kasutatakse söögisoodat küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega. Seega leiame me söögisoodat kõige lähemalt näiteks kodunduse klassist.
Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikdioksiid, mis kergitab küpsevat tainast . Samuti kasutatakse naatriumvesinikkarbonaati meditsiinis ning teda saab kasutada ka puhastusvahendina.
Söögisooda vesilahus on hüdrolüüsi tulemusena (keemiline reaktsioon , kus keemiline ühend veega reageerides laguneb). nõrgalt aluseline ja seetõttu on ta sobilik hästi kätele ja nahale sattunud tugeva happe neutraliseerimiseks.
Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nnetukas Õppematerjali autor
Kokkuvõte naatriumvesinikkarbonaadist. Füüsikalised/Keemilised omadused, kus kasutatakse jne. NaHCO3 lahustuvus 20˚C juures on 9,6 g / 100 g H2O Söögisooda on kõrge sulamistemperatuuriga. Nii kuumutamisel kui ka kuumas vees lagunedes, eraldub ühe saadusena CO2.

Sarnased õppematerjalid

Ainete põhiklassid
4
doc

Ainete põhiklassid

Igapäevaelus kasutatakse keedusoola kõige enam toiduainete säilitamiseks ja maitsestamiseks. Ta kuulub loomsetele organismidele eluliselt vajalike ühendite hulka. Liigne soola kasutamine toitudes mõjub tervisele kahjulikult. Na2CO3 ­ sool ; naatriumkarbonaat ehk sooda Tuntakse ka pesusooda nime all. Sooda on tugeva, peseva ja söövitava toimega. Tööstuses kasutatakse soodat lähteainena paljude toodete (nt.: klaasi ja mitmete pesuvahendite) valmistamisel. NaHCO3 ­ sool ; naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda Kasutatakse küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega.(Nt.: sidrunihappega) Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikoksiid, mis kergitab küpsevat tainast. Kõik need ühedid on väetised: KCl - sool ; kaaliumkloriid KNO3 ­ sool ; kaaliumnitraat K + NO3 = KNO3 NaNO3 ­ sool ; naatriumnitraat ehk salpeeter NH4NO3 ­ sool ; lämmastiktetravesiniknitraat Ca(H2PO4)2 ­ sool ; kaltsiumdivesinikfosfaat

Keemia
Keemia igapäevaelus ja tööstuses
1
doc

Keemia igapäevaelus ja tööstuses

Naatriumhüdroksiidi saadakse naatriumoksiidi reageerimisel veega. Na2O + H2O = 2NaOH Naatriumkarbonaati ( Na2CO3 ) ehk soodat tuntakse igapäevelus pesusoodana. Sooda on tugeva peseva ja ka mõnevõrra söövitava toimega. Tööstuses kasutatakse soodat klaasi ja mitmete pesuvahendite valmistamisel. Söögisoodat ( NaHCO3 ) kasutatakse igapäevaelus küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega. Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikdioksiid, mis kergitab küpsevat tainast. Naatriumkloriid( NaCl ) ehk keedusoola tunneme argielus ka lihtsalt soolana. Ta on püsiv aine ning keemiliselt väheaktiivne. Keemiatööstuses on naatriumkloriid asendamatu tooraine. Ta on lähteaineks naatriumi, kloori ning nende mitmesuguste ühendite tootmisel. Naatriumkloriidi leidub looduses suurtes hulkades ­ nii lahustunult merevees ja soolajärvedes kui ka tahke mineraali kivisoolana.

Keemia
I A RÜHMA METALLID
1
doc

I A RÜHMA METALLID

*Na2CO3 ­ naatriumkarbonaati tuntakse rahvapäraselt soodana ja pesusoodana. Ta on valge, vees hästi lahustuv tahke aine, mille vesilahus on hüdrolüüsi tulemusena aluseline. Sooda kuulub enamike pesupulbrite koostisse, sest ta muudab vee pehmemaks. Vee karedust põhjustavad kaltsium- ja magneesiumioonid, kuid soodalahuse mõjul sadestuvad need rasklahustuvate karbonaatidena välja ja nii muutub vesi pehmemaks. *NaHCO3 ­ naatriumvesinikkarbonaat on rahvapäraselt tuntud kui söögisooda. See on valge, vees hästi lahustuv tahke aine. Nii kuumutamisel kui ka kuumas vees lagunedes ta kergelt ning ühe saadusena eraldub CO2. Leiab rakendust küpsetuspulbrite koostises taigna kergitusainena. *Na2SO4 ­ naatriumsulfaadi kristallhüdraati nimetatakse glaubrisoolaks. värvusetu, vees hästi lahustuv kristalne tahke aine, mida kasutatakse lähteainena mitmete ühendite nagu näiteks naatriumsulfiidi valmistamiseks

Keemia
IA rühma metallid-kokkuvõte
16
pdf

IA rühma metallid-kokkuvõte

18. sajandi lõpul töötas välja belgia keemik Ernst Solvay eduka soodasaamise meetodi, lähtudes keedusoolast ja ammoniaagist. Sooda kuulub enamike pesupulbrite koostisse, sest ta muudab vee pehmemaks. Vee karedust põhjustavad kaltsium- ja magneesiumioonid, kuid soodalahuse mõjul sadestuvad need rasklahustuvate karbonaatidena välja ja nii muutub vesi pehmemaks. (Pildiallikas: autori erakogu) 3) NaHCO3 ­ naatriumvesinikkarbonaat Naatriumvesinikkarbonaat on rahvapäraselt tuntud kui söögisooda. See on valge, vees hästi lahustuv tahke aine. Nii kuumutamisel kui ka kuumas vees lagunedes ta kergelt ning ühe saadusena eraldub CO2. 2NaHCO3 Na2CO3 + CO2 + H2O Sel põhjusel leiab söögisooda just rakendust küpsetuspulbrite koostises taigna kergitusainena. Ka happega reageerides eraldab ta

Keemia
I A rühma metallid
3
doc

I A rühma metallid

* tehakse samuti seepi, kuid nn. "rohelist" ja tavatingimustes vedelat. * leiab rakendust elektrolüüdina leelisakudes, absorbendina CO2, SO2 ja H2S eraldamisel ning gaaside (nt. NH3, N2O) kuivatamisel. NaCl naatriumkloriid Rahvapärane nimetus: keedusool. * valge, iooniliste sidemetega kristalne aine. * vees hästi lahustuv., Na2CO3 naatriumkarbonaat Rahvapärane nimetus: sooda/ pesusooda. *valge, vees hästi lahustuv, vesilahuses aluseline NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat Rahvapärane nimetus: söögisooda. * valge, vees hästi lahustuv tahke aine * kasutatakse küpsetuspulbrite koostisainena (kergitab taigent) * on sobilik tugeva happe sattumise korral kätele selle neutraliseerimiseks, sest hüdrolüüsi tulemusena on saadus nõrgalt aluseline. Na2So4 naatriumsulfaat Rahvapärane nimetus: glaubrisool * värvusetu, vees hästi lahustuv, kristalne tahke aine. * kasutatakse klaasitööstuses; meditsiinis ravimite valmistamiseks; lahtistina.,

Keemia
Kokkuvõte 8 kl keemiast
4
doc

Kokkuvõte 8 kl keemiast.

2. üheprootonilised happed (nt HCl , HNO3) ja mitmeprootonilised happed (nt H2SO4 , H2CO3 , H3PO4) 3. tugevad happed ­ kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks (nt H 2SO4 , HNO3 , HCl , H3PO4) ja nõrgad happed ­ ainult osa happe molekule jaguneb lahuses ioonideks (nt H2S , H2CO3 , CH3COOH) Ohutusnõuded: Vältida hapete sattumist nahale, riietele, lauale. Vajadusel kasuta kaitsevahendeid, nt kummikindad, kittel. Kui hapet satub nahale, siis pesta külma veega ja loputada söögisooda lahusega. Hapete lahjendamisel valame hapet veele. [metall + hape sool + vesinik ] alati on redutseerijaks metall ja oksüdeerijaks vesinik. HCl ­ vesinikkloriidhape ehk soolhape. Tugev hape. Saadakse gaasilise vesinikkloriidi juhtimisel vette. Terava lõhnaga, kahjustab hingamisteid. Maomahl on 0,5% HCl lahus. H2S ­ divesiniksulfiidhape. Saadakse gaasilise divesiniksulfiidi juhtimisel vette. Mädamuna lõhnaga. H2SO4 ­ väävelhape. Tugev hape, mis on oksüdeerijaks

Üldkeemia
Keemia igapäevaelus ja tööstuses
4
doc

Keemia igapäevaelus ja tööstuses

reageerib ägedalt hapetega Võib olla kahjulik sissehingamisel: Auru sissehingamine vôib pôhjustada hingamisteede ärritust ja põletust, valu kurgus, köha, raskenenud hingamist, kopsukahjustusi. Võib olla kahjulik allaneelamisel põhjustades seedetrakti ärritust. Tulekustutuseks või aine lahjendamiseks kasutatud vesi võib kahjustada keskkonda. Kuumenemisel eraldub süsihappegaas.aine on vedelik, läbipaistev või kergelt hägune, lõhnatu.lahustub vees, vältida kuumust Naatriumvesinikkarbonaat ehk söögisooda on kasutusel saiatoodete valmistamisel 1. Lihtsoolad - need on soolad, kus ei ole vesinikiooni(H+) n. Na2CO3 e. pesusooda 2. Vesiniksoolad - need on soolad, kus on vesinikioon. n. NaHCO3 e. söögisooda CaSO4 · 2H2O ehk kips - kasutatakse luude fikseerimisel .

Keemia
Rahvapärased nimetus ainetel
2
doc

Rahvapärased nimetus ainetel

kaaliumheksatsüaanoferraat(II) 2. Berliini sinine, so ajalooline nimetus Fe4[Fe(CN)6]2 - Fe3+ iooni kindlaksmääramisel tekkiv sinine sade 3. Punane veresool, Fe2+ iooni kindlaksmääramiseks – K3[Fe(CN)6] - kaaliumheksatsüaanoferraat(III) 4. Turnbulli sinine, so ajalooline nimetus Fe3[Fe(CN)6]2 - Fe2+ iooni kindlaksmääramisel tekkiv sinine sade 5. Sooda ehk pesusooda - Na2CO3*10H2O – naatriumkarbonaat, pesupulbrites 6. Söögisooda – NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat, on ka küpsetuspulbris ühe ainena: 2NaHCO 3→t Na2CO3+H2O+ CO2↑(süsihappegaasimullid kergitavad tainast) 7. Põdrasarvesool – NH4HCO3 – ammooniumvesinikkarbonaat, kergitusvahend kontiitritööstuses, küpsetuspulbris ühe ainena: NH4HCO3→tNH3↑+H2O+CO2↑(eralduvad gaasid kergitavad tainast) 8. Salmiaak – NH4Cl – ammooniumkloriid, kas. värvimisel, sitsi-riide trükkimisel, metallide jootmisel ja tinatamisel

Keemia alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun