Algselt oli mees oma jõus väga kindel ning ei uskunud enda naabrit olevat selle, keda ta räägiti olevat. Ta ei näinud Pearus endale vastast. Aga Andres märkas ajapikku, et tema naabrimees on just sama kangekaelne pahategudes ja jonnakuses, kui tema ise töökuses ja põllul rügamises. See viis lõputu tõe ja õiguse otsinguteni. Kuid tõe ja õiguse kooskõlani polnud võimalik iial jõuda, sest tõde oli väänatud ning õigusega mängiti kohtupingis alati hooletult. Alatine mure naabrimehega oli Andrese karmistumisprotsessi alguseks. See oli aga omakorda lävepakuks järgmistelegi vapustustele. Ta arendas välja tasakaalutu elufilosoofia, mille tõttu läks surma ka tema naine Krõõt ning lastel tekkisid vastumeelsus ja viha kodukoha suhtes. Peremees otsis abi piibli ja Jumala juurest, kuid need kaugendasid teda perest veelgi. Viimaks pettub ta selleski. Tekkis trots ning alles jäid vaid vähesed soovid, mida ta salaja vaka all hoidis
elada head elu kiuslik naaber Pearu. Eelmainitud takistused soovide täitmise ees väga Andrese pihta ei käigi, sest temal olid teistugused probleemid. Andres oli oma mõtetes otsustanud, et tema Vargamäelt ei lahku ning seal ta oma elu elab. Andres mõistis üsna peagi, et sealt ta oma loodetud õnne ei leia, aga samas ei olnud tal ka võimalusi mujale minna. Paremad maad olid juba kas ostetud või liiga kallid ning lahkumist takistas ka jonn naabrimehe vastu. Halb maa, sõda naabrimehega, keerulised inimsuhted oli need, mis ei lasknud Andresel oma tahmist saada. ,,Otsides, seda, mida sul pole, unustad selle, mis sul on"-
marju korjata. Kella viie paiku saadab ta lapsed teele ja asub siis ise teleka ette oma Ladina- Ameerika seebiseriaali vaatama. Siis loeb ta veel meeldetuletuseks Pauksonite ,Astroloogilist abimeest´ ja peagi, nii üheksa paiku, asub magama. Tõnu on lihtne Eesti mees. Elab Assaku silla lähedal uuselamurajoonis. Naabritega suurt ei suhtle. Tal on ilus naine, kaks eeskujulikku last. Muidugi ei maini ta enesetutvustuses seda, et naine saab naabrimehega palju paremini läbi või seda, et poja pärast tuleb homme kooli minna. Hommikul ärkab ta vara. Seda seitsme paiku, sest kättemaks on ju magus. Eelmisel nädalal oli naabri-Kusti hakanud kell kaheksa juba tema akna all muru niitma. Tõnu teeb seda juba seitsmest, oma poole võimsama ja uuema murupügajaga. Kella üheksaks saab ta krundike ideaalselt niidetud nind mees ise suundub naise mitte nii maitsvaid hõrgutisi nautima
naine Karin 5. Osa 1920ndate lõpp- Vargamäe Indrek, Tiina, 1930ndate algus Andres, Pearu 1. Osa Romaanist võib leida eestlaslikke omadusi: jonnakust, kangekaelsust, kadedust. Teoses vaadeldakse ka naiste ja meeste ning noorte ja vanade vahelisi suhteid. Võidelda tuleb maa ja kiusliku naabrimehega. Andres tuleb koos noore naisega Vargamäele, et talu üles ehitada. 2. Osa Indreku iseseisev elu härra Mauruse erakoolis. 2. Osa jooksul murdub Indreku senine, lapsepõlves pärit usk Jumalasse ja ta peab hakkama otsima endale uut pidet. Väikese Tiina lohutamiseks ütleb Indrek lahti oma tõekspidamistest: ta ütleb kõndimisvõimetule tüdrukule, et kindlasti teeb Jumal Tiina jalad terveks ja tüdruk tõuseb jalule. 3. Osa 1905
Kuna ta ei võtnud kuulda ka endast vanemate ja elukogenumate inimeste nõu, siis enamus otsuseid tegi ta hetkeliste emotsioonidega. Kõik talupidamise ja loomadega seotud nõudmised tegi ta omapäi, ilma et oleks arvestanud oma naise, tööliste või sõprade arvamusega. Näiteks kaevates kraave Pearu maale ei mõelnud ta eesootavatele probleemidele naabrimehega. Kuna kraav oli Pearu maal, siis andis see hea võimaluse nääklemiseks. Andres kulutas palju aega nuputamisele, kuidas Pearut üle kavaldada, et oma tõde ja õigust maksma panna. Selle asemel oleks ta võinud teha arukat ja läbimõeldud plaani, et oma talu saaki suurendada ja elu parandada.
endale ja oma järglastele vääriline kodu. „Kui mitte ise, siis oma järglaste kätte!“. Andres oli töökas ning õiglane, ta nõudis palju endalt ja teistelt. Andrese õiglus ja ausus tekitas Pearus pahameelt, sest Pearu oli hoopis teist masti mees. Pearu tahtis iga hinna eest olla teistest üle. Ta oli riukalik, kaval ja oskas kõigest endale kasu lõigata. Temale pidi alati kuuluma kõik kõige parem ilma, et ta oleks soovinud selle nimel mingitki vaeva näha. Isegi naabrimehega koos kaevatud kraav pidi jääma tema valdustesse, kuigi otsest kasu ta sellest saanud ei olekski, vaja oli tal seda ometi – uhkuse jaoks. Pearu tegi kõik, olid need teod siis keelatud või lubatud, et oma eesmärke saavutada. Pearu oli ka suur ärpleja. Lume tulekuga tabas Andrest suur häda: tal polnud teist rege, millega heina ja hagu vedada. Ta kaebas oma häda ka Pearule, kes pakkus kohe oma rege. Andres võttis pakkumise healt naabrilt vastu, lootes, et varsti on tal enda oma valmis
Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Sündis Järvamaal Albu vallas. Anton hanseni isa käis pidevalt naabrimehega kohut, sellest ammutas tulevane kirjanik ainet Andrese ja Pearu tülide kirjutamiseks. Peresse sündis kokku kaksteist last ja suure hulga laste koolitamine oli pereisale raske ülesanne. Maakoht, kus ta elas, polnud ära lõigatud mitte ainult suurematest keskustest, vaid inimeste eluasemedki, tipitud lõputute soode ja rabade keskele üksikutele väljamägedele, olid üksteisest vähemalt kilomeetri- poolteise kaugusel. Seal ohtralt kogemusi hilisemas arengus
Keskus, 2001) leitakse, et 43% täiskasvanutest hingab oma kodus tubakasuitsust õhku. Võib arvata, et vähemalt sama palju, kui mitte veel rohkem imikuid, lapsi, teismelisi peab samuti kodus suitsuvinguses õhus viibima. SUITSETAMINE POLE SUITSETAJA ERALÕBU, VAID PROBLEEM, MIS PUUDUTAB KÕIKI INIMESI. Probleem algab tubakareklaamidest, mis lasevad suitsetamist ekslikult paista ahvatleva ja positiivsena, probleem algab riigist, mis lubab selliseid tubakareklaame, ja lõpeb naabrimehega, kes "heast südamest" koolipoisile paki suitsu ostab. Isegi siis, kui suitsetatakse kõrvalruumis või lahtise akna juures, levib mürgine tubakasuits kaugele teistesse ruumidesse. Paljud tubaka põlemisel vabanevad raskemetallid ja vingugaas on õhust raskemad ning maas mängiv või roomav laps jääb pikaks ajaks mürgist õhku sisse hingama, ka siis, kui suitsetamine on ammu lõpetatud. Ei ole olemas tubakamürkide suhtes immuunset last
Natukene siiski häirib teose ülesehitus. Alguses jääb mulje, et Andres on selline tohutult monumentaalne tegelene, kes on elujõuline ning valmis võitlema. See justkui tekitab sellise positiivse kaasaelamistahte, mis aga edasiste sündmuste tõttu kustub. Selle eest on teose ,,Tõde ja õigus" pealkiri üpriski tabavalt valitud. ,,Tõde" on mainitud esimesena, justkui märgiks, et sellest algas kõik. Kui tuli aga mitmeid kordi naabrimehega kohut käia, sai selgeks, et tõde ei ole midagi nii tähtis, sealt siis ,,õigus". Põhiline asi, mis selle teose juures siiski kripeldama jääb ei ole see, et tollel ajal naisi alavääristati, vaid see, et autor justkui nõustub sellise üldlevinud arvamusega. Naisi kujutati põhiliselt nõrkadena ning meeste alluvatena. Ega minul enam väga palju lisada ei ole. Ma usun, et ma olen öelnud, mis selle teose kohta öelda annab
Nüüd kus noortel olid omad plaanid ning vanad olid omapead jäänud, Andrese suur töö ja vaev tundus mõttetu. Vargamäe oleks justkui neetud paik. Loodus on siin alati ühe sammu võrra elanikest eespool nõuab inimestelt palju tööd ja vaeva. Rõõm kui selline on Vargamäel mitte just igapäevane nähtus ning see ei kest ka väga kaua. Ikka mured on need, mis matavad rõõmu enda alla. Andresel on tükk tööd oma naabrimehega, Vargamäe naistel puudub igasugune rõõm, töö on lõputu. Lapsedki näevad läbi, milline on elu Vargamäel ning ei soovi siia edasi jääda. Vargamägi on täis kohustusi, mil ei tule kunagi lõppu.
Igaühel on oma tõde? Elu Vargamäel ei olnud kerge. Tuli rinda pista külmade talvede, maa ning kohaliku rahvaga. Igaüks arvas, et just neil oli õigus. Andres, kes oli terve elu enda arvates elanud õiglaselt, leidis, et temaga ei käituta õiglaselt. Ta sõnus jumalat, käis naabrimehega kohtupinki nühkimas ning kõige lõpuks tahtsid tema lapsed Vargamäelt ära minna, kuid just nendele oli Andres Vargamäe loonud. Andres leidis ikka, et kui keegi annab midagi, peab keegi ka midagi vastu saama. Tema oli tulnud Vargamäele ja tahtnud luua seal kodu enda ja oma laste jaoks. Kohe avastas ta, et maa on liiga kivine ja märg, et sealt korralikku saaki saaks. Ta leidis, et maalt ei saa lihtsalt võtta, vaid tuleb ka vastu anda. Ta hakkas põllult kive välja kaevama ja maad
endale ja oma järglastele vääriline kodu. ,,Kui mitte ise, siis oma järglaste kätte!". Andres oli töökas ning õiglane, ta nõudis palju endalt ja teistelt. Andrese õiglus ja ausus tekitas Pearus pahameelt, sest Pearu oli hoopis teist masti mees. Pearu tahtis iga hinna eest olla teistest üle. Ta oli riukalik, kaval ja oskas kõigest endale kasu lõigata. Temale pidi alati kuuluma kõik kõige parem ilma, et ta oleks soovinud selle nimel mingitki vaeva näha. Isegi naabrimehega koos kaevatud kraav pidi jääma tema valdustesse, kuigi otsest kasu ta sellest saanud ei olekski, vaja oli tal seda ometi uhkuse jaoks. Pearu tegi kõik, olid need teod siis keelatud või lubatud, et oma eesmärke saavutada. Teose alguses rääkis mees suure suuga: ,,Mina kaks peremeest välja löönud. Löön ka sinu." Andres vastas talle seepeale: ,,Kolme armastab jumal: kolmas jääb!" Eespere Andres osutuski Pearule kõvemaks kiviks, kui too oli oodanud
Noor peremees kolis Vargamäele oma perekonnaga, et alustada ilusat elu. Ta ei kartnud raskusi ja usukus, et suure tööga saavad kõik ta eesmärgid täidetud. Vargamäele asudes tuli tal silmitsi seista aga karmide kohustuste ja raske töö ja vaevaga. Kuid ta oli kindel nagu raudpolt, et viib oma eesmärgid lõpule ja seab õiguse jalule. Vihavaen naabri vastu, aga sunnib mehe arusaamasid muutma. Tõe eesti võitlev Andres muudkui kaotab naabrimehega võisteldes. Samamoodi kaotab ta üha enam võitluses oma maaga. Ränka tööd ta ei kartnud ning tegi kõik võimaliku oma unistuste poole püüdlemise nimel. Andres oli aus ja tugev mees. Samuti võib tegelast pidada veidi naiivseks, näiteks kui ta sõlmis Peaaruga kraavi lepingu, mõistmata, et too teda ära kasutada üritas. Teda iseloomustaks veel sõna vastupidav. Ebaõnnestumised meest ei morjendanud.
Ja käis pidevalt kõrtsi vahet. Isana oli ta leebem kui Andres, kuna ta ei sundinud lapsi rasket tööd tegema.Ka tema puhul kasvatas lapsi rohkem naine.Isakohustused jäid tahaplaanile. Abikaasana käitus ta oma naisega halvasti, käis tihti kõrtsis joomas ja kui koju tuli, karjus ja sõimas naist.Ka peksis.Naine käis end Mäe pere juures peitmas. Oli salaja armunud Krõõta.Pearu öeldud lause ,,See on minu vanamoor ja mina teen temaga, mis tahan !" Pearu elu seisneski peamiselt naabrimehega tülitsemises, kõrtsis joomas ja kohtus käimises.Pearu öeldu Andresele kui neil tüli oli ,,Hei, külamees! Kuule, sa sohinaise poeg! Tule päid otsast võtma! Tule verepütti loputama, kui sul süda rinnas, mitte saapasääres! Siin on mees, kes tahab verd lasta!" Andrese öeldu ,,Oleks veel mõni muu, aga va Oru Pearu.Ma andsin talle paar korda vastu vahtimist, lubas kohtu kaevata." Mina arvan, et ta oli südames hea inimene, mis ka mõneljuhul
kasulikum. Kuna põllumaa oli sellel ajal kõige tähtsam elatusallikas, mis toitis, siis nõudis maa hooldust. Üks esimesi suuremat sorti tülisid naabrite vahel tekkiski sellest, et Andres tahtis oma soiselt põllumaalt üleliigset vett läbi naabri maa ära juhtida. Kuigi kasu oleks sellest sellest mõlemad naabrid hakkas Pearu kraavi tegemist takistama. Pearu lasi siiski naabritel hädavajaliku kraavi rajada, kuid ehitas sinna mõne aja pärast tammi ette, lihtsalt kiusu pärast, et naabrimehega rammu katsuda. Tulemuseks tõusis jälle Andrese põllumaa vee alla ja tehtud kraavikaevamise töö näis asjatu. Nii segas Pearu oma naabrite töist elu. Pearu vaatas sageli kuidas üleaedsetel alati tööd jagus, ise ta oli laisk ja põhjendas oma vähest tööd majapidamises sellega, et vanemad teevad töö järeltuleva põlve eest eest ära nii et lastel kergem oleks, Pearu isa oli olnud suur taluperemees ja nõnda mõtles Pearu, et temal peab siis kergem olema. Kui
käitus hästi ja hoolitsevalt, kuid pere sundis raskele tööle ja karmile elule, kui tema tahtmist ei täidetud järgnes sellele peks, millest ma jäeldun, et ta hakkas juba Pearult eeskuju võtma kui too purjuspeaga oma naist ja lapsi tümitas, mis on, aga väga kurb. Arvan, et Andres oma kangekaelsusega ja tähelepanematusega tõmbaski perele vee peale, sest ta ei võtnud Krõõta juba alguses kuudla, et naabrimehega tuleb elada rahus ja ei arvestanud ka naise töövõimetega, mis põhjustaski naise surma, millele järgnes elu allamäge laskmine. Ka Pearu elu polnud meelakkumine, sest polnud ju kerge mitme eest ,,rehnutti" pidada ja Andresele pidevalt uusi vingerpusse välja mõelda. Mulle tundus, et see tegelane võttis Andrese vigurdusi naljana, kuid ka mingisuguse imeliku kohustusena, et ta peab jälle tagasi tegema. Andres, aga võttis naabritevahelist kaklust kui lahinguid, milles pidi
kopsuhaigused, ka hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes 7 KOKKUVÕTE Suitsetamine pole suitsetaja eralõbu, vaid probleem, mis puudutab kõiki inimesi. Probleem algab tubakareklaamidest, mis lasevad suitsetamist ekslikult paista ahvatleva ja positiivsena, probleem algab riigist, mis lubab selliseid tubakareklaame, ja lõpeb naabrimehega, kes "heast südamest" koolipoisile paki suitsu ostab. 8 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.kopsuliit.ee/ http://koolielu.edu.ee/ http://tubakavaba.ee/ http://www.hot.ee/suitsetamine/ 9
kiuste sündisid Krõõdal järjest kolm tüdrukut ja alles viimane poiss. See viimane ei toonud kahjuks rõõmu, pigem kurbust. Krõõt ütles ise: "Poiss võttis mu hinge" ja sulges silmad. Kuigi Krõõda surm oli väga kurb, jäi mälestus temast veel pikkadeks aastateks Vargamäele. Tihti meenutati Pearu suu läbi tema heledat häält. Samuti hoidis Krõõt väga loomi. Ka sulasrahvasse oli ta suhtunud niisamuti kui pererahvasse. Oma meestki püüdis ta naabrimehega lepitada. Hoolimata sellest, et Krõõt sai Vargamäel elada vaid tsipake aega, jättis ta endast Vargamäele aastatesügavuse jälje. Peale Krõõda surma sai Vargamäe perenaiseks Mari. Enne perenaiseks saamist oli Mari Mäe talu juures tüdrukuks. Seejärel abiellus ta sulase Jussiga ja kolis sauna.Maril sündis Jussiga kaks last- poiss ja tüdruk. Juss ja Mari elasid saunas õnnelikult niikaua, kuni Krõõt tundis, et tal ei ole enam palju elada jäänud
nüüd teevad: ,,Nüüd tuleb purre, nüüd läbi aia, nüüd on nuhk teisel pool tänavat..." Ma ei saanud eriti aru, miks see kõik pidi etenduses olema, see mõjus parajalt labaselt. Teised osatäitjad meeldisid kõik väga, eriti Üksküla mängitud Pearu, kellest ma pikalt aru ei saanud, et see on Üksküla. Kui Pearu oma tooliga üle välja nähtavale ilmus, võttis Andrese maal istet ja teatas, et ta tahab nüüd naabrimehega rääkida, siis ma vaatasin alguses, et see on Feliks Kark. Aga hiljem lõi mul nagu lamp peas helendama, et hoopis Üksküla on. Tõnu Kargi mängitud Andres oli ka päris hea, räuskas kogu aeg ja muutis minu meelest kogu selle mehe oleku parajalt naeruväärseks, mis oligi õige. Kui valitseb mingi kaanon, mille järgi Andrest peetakse toredaks ja õilsaks meheks, kes võitles maaga ja ajas oma õigust taga, siis mina olen Andreses alati näinud meest, kes ei hooli mitte
Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Miks siis ikkagi harjutatakse organismi vastu võtma seda mürki?Teadustöö teemaks valisin "Suitsetamise populaarsus Kuressaare Gümnaasiumi põhikoolis", et mõista probleemi suurust ja tähtsust. Probleem, mis puudutab kõiki inimesi- see algab tubakareklaamidest, mis lasevad suitsetamist ekslikult paista ahvatleva ja positiivsena, probleem algab riigist, mis lubab selliseid tubakareklaame ja lõpeb naabrimehega, kes "heast südamest" koolipoisile paki suitsu ostab. Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. Küsimus polegi ainult tahtejõus, vaid kes on kord juba suitsetama hakanud, see on ka tubaka tarvitamisest sõltuvusse sattunud. Nii määratleb isegi Rahvusvaheline haiguste
Plaaniti koos ühist elugi alustada. XIII Teine laps sündis Eespere, kuna teisi polnud kodus ja laps nii ruttu tuli pidi ta üksi tütrekese vastu võtma. Teinegi oli tütar. Mari lohutas Krõõta, et küll tuleb poegi ka. Mari ja Juss rääkisid oma plaanidest pererahvale ning need olid rõõmuga nõus. Andres lubas pulmagi korraldada. XIV Andres avastas, et tema karjamaa vett täis ning ühiselt ehitatud kraav ka vett täis ja tamm ees. Läks teine naabrimehega rääkima, et too tammi ära lõhuks, aga ei see lõhu. Andres lubas siis ise lõhkuma minna. Kui jõudsid kraavi äärde oli tamm juba lõhutud. Pearu aga ehitas uue ja jäi teist valvama, aga ühel silmapilgul kui ei jälginud lõhkus karja- Mart uuesti tamme ära. Tahtis Pearu küll keretäit anda, aga ei jõudnud järele. Ehitas uue ja valva jälle, aga Mart jõudis selle jälle ära lõhkuda. Mart alustas kivisõjaga ja ässitas koera kallale. Pearu lubas juba püssigi tuua, aga siis
tõenäoliselt kuulnud juba kõik suitsetajad. Tegelikult on asi aga veel hullem. Ameerika teadlased on välja selgitanud, et nikotiinist põhjustatud terviskahjustuste hulk on palju suurem. Suitsetamine pole eralõbu, vaid probleem, mis puudutab kõiki inimesi- see algab tubakareklaamidest, mis lasevad suitsetamist ekslikult paista ahvatleva ja positiivsena, probleem algab riigist, mis lubab selliseid tubakareklaame ja lõpeb naabrimehega, kes "heast südamest" koolipoisile paki suitsu ostab. Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. Küsimus polegi ainult tahtejõus, vaid kes on kord juba suitsetama hakanud, see on ka tubaka tarvitamisest sõltuvusse sattunud. 2
meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Miks siis ikkagi harjutatakse organismi vastu võtma seda mürki? Oma teadustöö teemaks valisin "Suitsetamise populaarsus Keila Gümnaasiumi põhikoolis", et mõista probleemi suurust ja tähtsust. Suitsetamine pole eralõbu, vaid probleem, mis puudutab kõiki inimesi- see algab tubakareklaamidest, mis lasevad suitsetamist ekslikult paista ahvatleva ja positiivsena, probleem algab riigist, mis lubab selliseid tubakareklaame ja lõpeb naabrimehega, kes "heast südamest" koolipoisile paki suitsu ostab. Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. Küsimus polegi ainult tahtejõus, vaid kes on kord juba suitsetama hakanud, see on ka tubaka tarvitamisest sõltuvusse sattunud. Nii määratleb isegi Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon suitsetamist haigusena: tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja
"...kõik tahavad saada õndsaks, et minna taeva, sina aga, et põrgut edasi pidada;mis seal imestada, kui inimestel aru segi läheb ja sind hakatakse uhkeks ja jumalasalgajaks sõimama"(lk170) -Ants Jürkale kui too üritab veenda Jürkat Põrgupõhjalt lahkuma ja tem hütti elama tulla ja koos sellega kohtu olukorrast väljajätta. "Kuule Ants sina oled mu vaenlane"(lk179) -Jürka Antsule kui see koos naabrimehega ja tunnistajaga tuli Jürkaly kodu võtma. "Ja ei ole ühiskonnal suuremat ülesannet, kui võidelda jumala tahtmise ehk jumala õnnistuse vastu isegi siis, kui need toovad mõnele üksikule õnne."(185) -Jutustaja ajal kui Jürka on Kavala-Antsu hoonete hävitamisega ametis. "Kui jumal arvas heaks kuradi inimesena maailma saata, nagu ta varemalt saatis oma poja, siis ei ole meil surelikudel selle kohta midagi ütlemist." (192)
Võrgustikud: toetav keskkond, hoiakuloome Agregaat: impersonaalne seos, lähedaloleku tunne Suhete klassifikatsioon: sisu järgi Normatiivsed suhted: formaalsetel ja mitteformaalsetel normidel põhinevad suhted. Austan vanemaid ja allun ohvitserile. Instrumentaalsed suhted: suhe kui vahend eesmärgi saavutamiseks. Poliitiku sõprus? Suhted, kus suhe/seos teise inimesega on vahenidks/instrumendiks suhteväliste asjade saavutamiseks. Nt käin vastiku naabrimehega kaarte mängimas, teades et ta on kuskil firmas tegija; hoian ämmaga häid suhteid selleks, et pärandust saada või et mitte oma mehega riidu minna. Ekspressiivsed/isiklikud suhted: ei sõltu normist, pole suunatud kasule ega ole tingimuslikud. Emotsionaalsed ja mõjuvad. See osa suhetest, mis on fokusseeritud teisele inimesele kui ... Nt sõprus, armastus Ekspr suhted on kõige emotsionaalsemad ja mõjuvamad. Rituaalsed suhted. Sümboolne suhe
probleemid - PILET NR.18 - A.H.TAMMSAARE ELU JA VARASEM LOOMING + "KÕRBOJA PEREMEES" 1878-1940; sündis 30.jaanuar 1878 ja suri 1j.märtsil 1940. Sündis Järvamaal , Järva-Madise kihelkonnas , Albu vallas.Oli neljas laps peres, peres oli 12last, neist suri 2. Sel ajal käidi jalgsi, tal oli aega enda mõtted lõpuni mõelda. Isa oli range kasvatusega,usklik.Arvatakse , et on ühisjooni Andresega .Ema oli lahkem , võrreldakse Krõõdaga.Tema isa käis pidevalt naabrimehega kohut,sellest ammutas tulevane kirjanik Andrese ja Pearutülide kujutamiseks ainet. Õppis lugema omal käel.Kui oli 8-aastane läks Sääsküla vallakooli.Seal alustas ka ise luuletuste kirjutamist. 1892 Väike-Maarja kihelkonnakooli.Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust(raha polnud ka) ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida
annaabi.ee 
