Normaaljaotuse omadusi 1. Sümmeetriline keskväärtuse suhtes 2. Keskväärtus, mood ja mediaan ühtivad 3. Dispersiooni suurenedes muutub graafik madalamaks ja lamedamaks 4. Graafiku alune pindala on 1 (tõenäosuste summa on 1) 5. Juhusliku suuruse väärtustest ligikaudu 68% kuulub piirkonda [EX - ; EX + ]; 95% kuulub piirkonda [EX - 2; EX + 2]; 99,7% kuulub piirkonda [EX - 3; EX + 3]. Ülesanne 1 · Mõõtmisvead on teaduses olnud alati probleemiks. Nende uurimisel selgus, et mõõtmisvead alluvad normaaljaotusele. (Reeglina tehakse väikseid vigu sageli, suuri vigu aga harva.) Järgmises tabelis on ühe toru läbimõõdu (mm) 20 mõõtmistulemust. Kontrollige, kas ka see jaotus on normaaljaotus. Milline arv tuleb võtta toru läbimõõduks? Läbimõõt X (mm) 19, 20,1 20,4 20,5 20,6 21, 8 0
fgen3 = 297,7 Hz fn3 = 296,26 Hz n=4 n=4 fgen3 = 400,7 Hz fn3 = 395,05 Hz Lainete levimiskiirused ja nende määramatused: , usaldatavusega 0,95 , usaldatavusega 0,95 , usaldatavusega 0,95 , usaldatavusega 0,95 , usaldatavusega 0,95 Arvutuste ja mõõtmiste käigus saadud keele omavõnkesagedused on küllaltki lähedased. Mõõtmistulemuste erinevuste põhjuseks võivad olla mõõtmisvead. Antud meetodiga on võimalik üpriski lähedaselt määrata keele omavõnkesagedusi.
Dekstraansinine väljus esimesena, kuna tema molekulaarmass on neist suurim ja ta ei mahtunud geeli pooridesse. DNP-aspartaat, kui väikseima molekulaarmassiga, difundeerus täielikult pooridesse ja läbis seetõtu kolonni kõige aeglasemalt. Viimasena väljunud komponendi elueerimismaht on 87,5 cm3, mis on ligi 15 cm3 võrra suurem kui arvutuslik maksimaalne elueerimismaht. Kuna need ei saa teoreetiliselt üksteisest erineda, siis on kaks võimalust: mõõtmisvead kolonni mahu mõõtmisel või mõõtmisvead fraktsioonide mõõtmisel. Minu puhul on ilmselt mõlemad koos. Ideaalis ei tohi teoreetiline ja reaalne maksimaalne elueerimismaht üksteisest erineda. Erinevus saab tekkida üksnes mahtude mõõtmisel nagu kolonni ruumala arvutustes või ebatäpses fraktsioonide kogumises. Müoglobiini liikumistegur Rf, kasutades arvutslikku Vxmax väärtust:
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 17 OT Keele võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: Seisulainete tekitamine keelel ja Statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide nende uurimine. jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraator (vt. juhist töökohal). 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel juhendaja poolt määratud koormistega. 4. Pange magnet keele keskele ja püüdke saada generaatori sageduse muutmise teel keele võnkumine põhisagedusel amplituudiga 1...2 cm. Kui võnkumiste amplituud on liiga väike, s...
- hõlmab vaid puhas eksporti (impordi ja ekspordi vahe) - inflatsioon võib moonutada SKP kasvu tähtsust - ei kajastu kvaliteedi muutused - rahvastiku muutused - kahjulikud kaubad ja teenused - turuvälised tooted - mõõtmisvead Elatustase Reaalne SKT jagatud riigi rahvastiku koguarvuga ehk kui palju rahvuslikku rikkus jagub iga elaniku kohta. 1996.a. oli Eesti SKT ühe inimese kohta $4431 ehk 66435 kr. Tarbimine: eratarbimine 60,7% SKT-st = $1821,2 ehk 27315 kr. ühe inimese kohta, valitsuse tarbimiskulutused 24,1% = 722 ehk 10830 kr
Keskkonna analüüs Reostusnäitajad 14/09/2009 · Fenoolid · AOX · TOC Analüüsimeetoteid iseloomustavad näitajad Uuritavad näitajad valideerimisel: · Avastamispiir · Määramispiir · Lineaarne ala jne. Avastamispiir detekteerimispiir Elektrokeemilised analüüsimeetodid 06/10/2009 Potentsiomeetria Voltamperomeetria Konduktomeetria Kulonomeetria Elektrogravimeetria Potentsiomeetriline meetod · Mõõdetakse potentsiaalide vahet indikaatorelektroodi ja võrdluselektroodi vahel · Indikaatorelektroodi potentsiaal sõltub lahuses oleva iooni kontsentratsioonist E = E0 + RT / (nf) In c E0 konstant R = 8,314 J/K mol T temperatuur, K N laeng F = 96485 C/mol Faraday konstant Igale ühendile on iseloomulik standardpotentsiaal, mille juures see reageerib elektroodil. Potentsiomeetriat saab kasutada juhul, ku...
50 % s2 m v 3 120.7 3.0 , usutavusega 0.95 2.50 % s2 m v 4 126.3 3.2 , usutavusega 0.95 2.50 % s2 Järeldus: Erinevatel meetoditel saadud sagedused on küllaltki lähedased. Osade mõõtmistulemuste kardinaalse erinevuse põhjuseks on ilmselt mõõtmisvead või ülemtoonide saamine. Käesoleva meetodi abil on siiski võimalik küllaltki lähedaselt määrata keele omavõnkesagedust. Spikker 1. Seisulaine võnkeseisund, mis tekib kahe vastassuunalise, võrdse amplituudiga kulg- laine interferentsi korral. 2 y 2. x 2 A cos sin t 3. Lainepikkus kahe lähima ühes ja samas faasis oleva punkti vaheline kaugus. Sagedus võngete arv sekundis
u arvutustabel Kiirus m/s 174 151 107 87 62 Järeldus , usutavusega 0,95 = 2.18% , usutavusega 0,95 = 2.18% , usutavusega 0,95 = 2.18% , usutavusega 0,95 = 2.18% , usutavusega 0,95 = 2.18% d sagedused on küllaltki lähedased. Osade lse erinevuse põhjuseks on ilmselt mõõtmisvead äesoleva meetodi abil on siiski võimalik küllaltki mavõnkesagedust. Spikker mis tekib kahe vastassuunalise, võrdse amplituudiga es ja samas faasis oleva punkti vaheline kaugus. dis. nkumine, mille puhul võnkuva suuruse sõltuvuse ajast s sõlm, aga magnet peab paiknema paisu kohal. amplituudi järsk suurenemine välise mõjutuse sageduse emi omavõnkumise sagedusele. amplituud sundiva jõu sagedusest. mine sumbuvuse puudumisel. eemis pärast tõuke saamist.
mõõtmistest loobumine ning segu aururõhu teoreetiliselt arvutamine hea mõte. Kasutatud kirjandus ERAVAP Instruction Manual Parks Scientific Canada https://www.parkesscientific.com/wp-content/uploads/2015/11/ERAVAP-m-78047.pdf Etüülbenseeni ja isobutanooli aururõhkude andmed https://webbook.nist.gov/cgi/cbook.cgi?ID=C78831&Mask=4&Type=ANTOINE&Plot=on https://webbook.nist.gov/cgi/cbook.cgi?ID=C100414&Mask=4&Type=ANTOINE&Plot=on Füüsikaliste suuruste mõõtmine. Mõõtmisvead, mõõtehälbed ja mõõtemääramatus https://www.ttu.ee/public/m/Marek_Vilipuu/FI_doks/FUUSIKALISTE_SUURUSTE_MOOT MINE_MOOTMISVEAD_MOOTEHALBED_J.pdf
RAKENDUSFÜÜSIKA Õppeaine nimi "füüsika" pärineb kreekakeelsest sõnast " ", mis tõlkes tähendab "loodus". Antiikajal moodustasid inimeste teadmised loodusnähtuste kohta ühtse terviku füüsika. Aja jooksul inimkonna teadmised loodusest täienesid ja üldisest loodusteadusest arenesid välja iseseisvad eriteadused, nagu astronoomia, keemia, geoloogia jt. Nime "füüsika" on säilitanud teadus, mis uurib aine ja välja üldisi omadusi ning liikumise seaduspärasusi. Esialgu olid füüsikateadmiste peamiseks allikaks vaatlused. Vaadeldes ei mõjutata loodusnähtust, ainult jälgitakse tema kulgu. Loodusnähtuste üksikasjalikumaks tundmaõppimiseks hakati korraldama katseid. Neis püütakse luua tingimusi, milles loodusnähtuse meid huvitav külg avaneks eriti ilmekalt. Vaatlustest ja katsetest saadud andmete põhjal tehakse üldistusi, püstitatakse nn hüpotees teaduslikult põhjendatud oletus. Kui see leiab edaspidiste katsete käigus kinnitust, kujuneb sellest...
Arvutatud maksimaalne elueerimismaht Vmax=55,89 cm3 ≈56 cm3, määratud Vmax=74 cm3 Arvutatud ja määratud maksimaalsed elueerimismahud ei klapi. Järeldus: Dekstraansinine väljus esimesena, kuna tema molekulmass on neist suurim ja ta ei mahtunud geeli pooridesse. DNS- aspartaat, kui väikseima molekulaarmassiga, difundeerus täielikult pooridesse ja läbis seetõttu kolonni kõige aeglasemalt. Arvutsulik ja reaalne elueerimismaht erinesid üksteisest, kuigi ei tohiks. Mõõtmisvead võisid tulla kolonni mahu mõõtmisel või fraktsioonide mõõtmisel. Ideaalis ei tohi teoreetiline ja reaalne maksimaalne elueerimismaht üksteisest erineda. Erinevus saab tekkida üksnes mahtude mõõtmisel nagu kolonni ruumala arvutustes või ebatäpses fraktsioonide kogumises.
Teooria Mõõtmisvigade teooria alused, arvutusmeetodid ja arvutusabivahendid. Geodeetiliste mõõtmistulemuste matemaatiline töötlemine, kõige tõenäolisema väärtuse leidmine võrdtäpsete ja isetäpsete mõõtmiste puhul. Geodeetiliste mõõtmistulemuste täpsuse hindamine. Geodeetiliste võrkude lihtsustatud tasandamise viisid, geodeetiliste punktide koordinaatide ja kõrguste arvutamine. Suuruse mõõtmine suuruse võrdlemine vastavat liiki mõõtühikuga. Mõõtmise tulemusena saadakse arv, mis näitab mõõdetud suuruse suhet mõõtühikusse. Mõõtmise tingimused mõõdetav objekt, mõõtja, mõõtmisvahend, mõõtmise metoodika ja keskkond. Mõõtmistingimused pole alati stabiilsed, sellepärast ei saa alati sama tulemust. Mõõtmistulemused on sellepärast mõõdetava suuruse ligikaudsed väärtused. Paremates mõõtmistingimustes saadud tulemused on täpsemad. Liiga väikese täpsusega saadud mõõtmistulemused võivad põhjustada edaspidistes töödes praaki. Ülearune täpsus ...
Normaaljaotus tekib järgmistel tingimustel: 1) tunnuse väärtusel on olemas mingi fikseeritud keskmine tase 2) tunnuse väärtus kujuneb paljude üksteisest sõltumatute nõrgalt mõjuvate faktorite toimel. 3) tunnuste väärtuste suurenemine üle keskmise taseme ja vähenemine alla keskmise taseme on võrdvõimalikud. Keskväärtus EX=m; Dispersioon DX= 2; Standardhälve (x)= Normjaotuse näited: detailide kulumine teatud mehhanismides, juhuslikud mõõtmisvead. Laplace funktsioon e. tõenäosuse integral. x -t 2 1 ( x) = 2 e 0 2 dt Laplace'i funktsiooni omadused: 1) (0)=0 2) ()=0,5 3) (-X)=- (X).(paarisfun) 7. Normaaljaotuse keskväärtuse usalduspiirkonna leidmine. Studenti jaotus. k= n-1 ; - Usaldusnivoo
elatustaseme hõlmab ainult lõpptarbimise kaupu arvutamisel hõlmab vaid puhas eksporti (impordi ja ekspordi vahe) inflatsioon võib moonutada SKP kasvu tähtsust ei kajastu kvaliteedi muutused rahvastiku muutused kahjulikud kaubad ja teenused turuvälised tooted mõõtmisvead Tööviljakus ehk Tööviljakus ehk tootlikkus on töö hulk, mida töötajad on teatud tootlikkus ajaühiku jooksul võimelised tegema. Tootlikkuse kasvu muutused inimressursside kvaliteedis mõjutavad põhivarade hulga ja kvaliteedi tõus tehnoloogilised muudatused Püsivkulud Püsivkulud jäävad samaks, vaatamata firma tegevuse mahule.
m -keha mass (kg) r - keha raadius (m) g -raskuskiirendus (m/s2) t -keha veeremise aeg (s) sinα - kaldpinna kaldenurk l - kaldpinnal asuvate automaatsete ajamõõtmis väravate vahe (m) 4.1.4 Järeldused Katse ebaõnnestus, sest teoreetilised ja praktilised inertsmomendid erinesid üksteisest rohkem kui 10% (). Põhjuseks on mõõtmisvead sh väravate vahelise kaldtee pikkus e, kaldpinnast alla veeremise aja, kehade massi ja katsekehade diameeteri mõõtmistel. Tulemuste lubatud erinevus (It/I*100)-100≤10% Tabel 5 Tulemuste erinevused igal katsel protsentuaalselt Teoreetiline inertsmoment Praktiline inertsmoment Erinevus (%) It I (kgm2) (kgm2)
ei saa klassikalisel meetodil ei saa kasutada kasutatakse koordinaatsidumist .Antud sidumisviisi puhul tuleb arvestada, et nurgad jäävad tasandamata, mistõttu käigu täpsus langeb oluliselt.Vastulõige- Nurgalise vastulõike puhul mõõdetakse määratavas punktis nurgad suundade vahel vähemalt kolmele lähtepunktile.Instrument ei tohi asuda ohtlikus ringi läheduses mis võib põhjustada määramatu lahendi või siis põhjustavad väikesed mõõtmisvead suuri, raskesti kindlakstehtavaid arvutusvigu.Otselõige-Mõõdetakse nurgad baasjoonte suundade ja lähtepunkte määravate punktidega ühendavate suundade vahel.Võrreldes vastulõikega on kirjeldatav meetod töömahukam, mistõttu seda kasutatakse harvemini ja enamasti mitteligipäästetavate punktide koordinaatide määrimiseks.Otselõike lahendamiseks on küllalt kahest lõikesuunast, kuid polügonomeetrias vajalike lisamõõtmistulemuste saamiseks kasutatakse lõiget
nähtavus ja polügonomeetriakäigu sidumist ei saa klassikalisel meetodil ei saa kasutada kasutatakse koordinaatsidumist .Antud sidumisviisi puhul tuleb arvestada, et nurgad jäävad tasandamata, mistõttu käigu täpsus langeb oluliselt.Vastulõige- Nurgalise vastulõike puhul mõõdetakse määratavas punktis nurgad suundade vahel vähemalt kolmele lähtepunktile.Instrument ei tohi asuda ohtlikus ringi läheduses mis võib põhjustada määramatu lahendi või siis põhjustavad väikesed mõõtmisvead suuri, raskesti kindlakstehtavaid arvutusvigu.Otselõige-Mõõdetakse nurgad baasjoonte suundade ja lähtepunkte määravate punktidega ühendavate suundade vahel.Võrreldes vastulõikega on kirjeldatav meetod töömahukam, mistõttu seda kasutatakse harvemini ja enamasti mitteligipäästetavate punktide koordinaatide määrimiseks.Otselõike lahendamiseks on küllalt kahest lõikesuunast, kuid polügonomeetrias vajalike lisamõõtmistulemuste saamiseks
........................................... 27 6.2 Hapnikutarbe määramise meetodid ............................................................... 28 7 Mõõtemääramatus ........................................................................................... 30 7.1 Analüüsimeetodeid iseloomustavad näitajad ................................................ 30 7.2 Meetodi suutlikkust iseloomustavad parameetrid ......................................... 31 7.3 Mõõtmisvead ................................................................................................. 34 7.4 Kvaliteedi tagamine laboris ........................................................................... 34 8 Videolõikude lingid .......................................................................................... 36 2
RAKENDUSSTATISTIKA KONSPEKT 1 SISUKORD 1 Kvantitatiivsed meetodid majanduses.........................................................................2 1.1 Põhimõisted .........................................................................................................3 1.2 Mõõtmisskaalad...................................................................................................5 2 Andmekogumit kirjeldavad parameetrid.....................................................................7 2.1 Statistilised keskmised......................................................................................... 7 2.2 Variatsiooninäitarvud...........................................................................................8 3 Valikuuringud............................................................................................................10 3.1...
vaadeldava konkreetse väärtusega või kuulub vastavasse väärtusvahemikku. Indiviidide hulka saame mõõta: · "tükiarvu" ehk sageduse ehk absoluutse sagedusega; · suhtelise sagedusega, mis tähendab absoluutse sageduse suhet indiviidide koguarvusse. 7) Normaaljaotus, selle kohta käivad reeglid. Kolme sigma reegel · Kui valim oli moodustatud juhuvaliku teel, siis peaks ka mõõtmisvead olema juhuslikud, sest mõõtmise käigus kombineeruvad mitmed üksteisest sõltumatud juhuslikud tegurid. · Tõenäosusteoorias on leitud, et suure arvu juhuslike sõltumatute ühetaolise jaotusega tegurite summat saab pidada normaaljaotusega juhuslikuks suuruseks. · Seega: mõõtmisviga võiks olla tüüpiliseks normaaljaotusega juhusliku suuruse näiteks. · Normaaljaotuse ehk Gaussi jaotuse graafik on kellukakujuline (inglise keeles ,,bell
kuidas maksimaalselt vähendada mõõtmisvigu. • Kunagi me ei saa mitmel järjestikusel mõõtmisel sama tulemust, kuna mõõtmisvigadeta mõõtmine ei ole võimalik (kuid ei saa ka väita, et lahknevused oleksid juhuslikud; kui lahknevused on väga suured, siis ei ole see test üldse usaldatav - ta ei mõõda stabiilselt seda omadust, mida ta peaks mõõtma; kui vead on väikesed, siis tuleb igal üksikul juhul teha kindlaks mõõtmisviga). Reliaablusteooria eeldused - põhieeldus: mõõtmisvead on juhuslikku päritolu ja seega: * keskmine mõõtmisviga = 0 * tõeline skoor ja mõõtmisviga ei ole korrelatsioonis: r_{t, e} = 0 * vead erinevatel mõõtmistel ei ole korrelatsioonis: r_{e1, e2} = 0 10. Testitulemustes mõõdetud variatiivsuse päritolu/allikad (tõeline skoor ja veast tulenev skoor). var(x) = var(T) + var(e) var(x) - mõõdetud skoori variatiivsus var(T) - tegeliku skoori variatiivsus var(e) - mõõtmisvea variatiivsus
Lõigete meetod: Lõigete viisis aluseks on mõõdistus käigu küld ja mõlemad tema otspunktid. Kaks võimalust- nurgaline ja joone pikkuse järgi. Nurgaline on kasutusel siis kui ei saa joone pikkust mõõta .nurgaline otselõige, kasutatakse ringmalli. Suundade lõikepunkt annabki õige kontuuripunkti. Mõõtmine tülikas, kuid lihtne, kasutada mugav. Sobib kasutada seal, kus kauguse mõõtmine objektini on takistatud. 22. Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused- Meie tehtud mõõtmised sisaldavad paratamatult vigu. Need sõltuvad mõõteriistadest, meist enesest, mõõtmiskeskkonnast aga ka mõõdetava objekti seisukorrast ja mõõtmiste meetodist. Ehk kõik mõõtmistingimusei määravad tegurid on ka mõõtmisvigade allikad. Oma iseloomult võivad olla vead nii süstemaatilised kui ka juhuslikud. Liigid: sulgemisviga, jämedad vead, süstemaatilised vead, juhuslkikud vead Omadused:
arvutamisel - hõlmab ainult lõpptarbimise kaupu - hõlmab vaid puhas eksporti (impordi ja ekspordi vahe) - inflatsioon võib moonutada SKP kasvu tähtsust - ei kajastu kvaliteedi muutused - rahvastiku muutused - kahjulikud kaubad ja teenused - turuvälised tooted - mõõtmisvead Elatustase Reaalne SKT jagatud riigi rahvastiku koguarvuga ehk kui palju rahvuslikku rikkus jagub iga elaniku kohta. 1996.a. oli Eesti SKT ühe inimese kohta $4431 ehk 66435 kr. Tarbimine: eratarbimine 60,7% SKT-st = $1821,2 ehk 27315 kr. ühe inimese kohta, valitsuse tarbimiskulutused 24,1% = 722 ehk 10830 kr. ühe
Töö sisu: Nurgad mõõdetakse ühe poolvõttega ±1' täpsusega. Suundadevahelised nurgad peavad olema määratava punkti juures 10......150° piires. Maksimaalsed kaugused määratava selge situatsioonipunktini võivad olla nt 400 m mõõtkavas 1:2000 ja 200 m mõõtkavas 1:1000. Ebaselgete kontuuride kaugused teodoliidi seisupunktist võivad olla kolm korda suuremad. Lähtepunktideks võivad olla mõõdistamisvõrgu punktid, mille kaugused algpunktist on teada. 22. Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused Sulgemisviga = saadud tulemus- see, mis peab olema. · Juhuslikud vead moonutavad mõõtetulemust antud tingimustes lubatava vea piires. Neid ei ole võimalik vältida ega nende mõju kõrvaldada parandite andmisega või mõõtemetoodika muutmisega. Juhuslike vigade allikaks on samuti mõõtmisvahendi piiratud täpsus, mõõtja silmanägemise teravus, väliskeskkonna muutused ja teised mõõtmistingimusi määravad tegurid
mõelda), sellest tuleneb ka animism, kuna lapsel endal on tunded ja hing, siis omistab neid ka kõigile teistele (enamasti siiski vaid liikuvatele) objektidele (ka elututele) ◦ võimetu eristama näilisust ja tegelikkust, nt unenäod kui pildid öös ◦ kriitika: liiga keerulised katsed, lapsed lihtsalt soovivad anda enda arust täiskasvanu poolt oodatavaid vastuseid; seega eelkooliealise lapse kognitiivsed võimed on suuremad kui Piaget oletas ja mõõtmisvead tulid kõne ja sotsiaalse arengu probleemidest, nt Donaldsoni raamatus: politseiniku ja päti katse andis palju paremaid tulemusi kui Piaget' mäe katse ja juhul, kui mündirea ajas segi ulakas karu said lapsed ikka aru, et münte on sama palju; näivust ja tegelikkust hakatakse eristama neljandast eluaastast keskkond omab suurt mõju laste teadmiste ja oskuste kujunemisel sümboliline mõtlemine - kujuneb järk-järgult, algul suudab laps aru saada sümbolist, mis
Suundadevahelised nurgad peavad olema määratava punkti juures 10……150˚ piires. Maksimaalsed kaugused määratava selge situatsioonipunktini võivad olla nt 400 m mõõtkavas 1:2000 ja 200 m mõõtkavas 1:1000. Ebaselgete kontuuride kaugused teodoliidi seisupunktist võivad olla kolm korda suuremad. Lähtepunktideks võivad olla mõõdistamisvõrgu punktid, mille kaugused algpunktist on teada. 22. Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused Sulgemisviga = saadud tulemus- see, mis peab olema. Juhuslikud vead moonutavad mõõtetulemust antud tingimustes lubatava vea piires. Neid ei ole võimalik vältida ega nende mõju kõrvaldada parandite andmisega või mõõtemetoodika muutmisega. Juhuslike vigade allikaks on samuti mõõtmisvahendi piiratud täpsus, mõõtja silmanägemise teravus, väliskeskkonna muutused ja teised mõõtmistingimusi määravad tegurid.
Riigi religioossuse määr Erakonna sisedemokraatia Probleeme mõõtmise juures Mõõtmistäpsust võivad mõjutada mingid kõrvalised muutujad, mida me ei saa elimineerida. Võib mõjutada küsimuse sõnastus. Võib mõjutada vastaja tuju/tervis, küsitleja sugu/vanus/välimus... Küsitlejad või andmetöötlejad teevad vigu Vastajad saavad skaaladest ja instruktsioonidest erinevalt aru Üldjoontes on eristatavad kahte tüüpi mõõtmisvead: Süstemaatiline viga Juhuslik viga Kausaalne seos Ühe muutuja muutumine viib muutuseni teises Kolm kindlat tingmust peavad olema täidetud: Demonstreeritud seos kahe või enama muutuja vahel Seos on ajalises järgnevuses x põhjustab y, seega x'i mõju pidi varem ilmnema, et y saaks muutuda. On kindlaks tehtud, et seos pole mõjutatud kolmandast tegurist z (x ja y muutumises ei saa z olla osaline).
- Kui hästi peegeldab valim tervet kogumit. 7.2 Valimi viga. Vähe tõenäoline on see, et valim saab olla täpne jäljend üldkogumist. Seega on teatav erinevus parameetri tegeliku ja statistilise väärtuse vahel paratamatu. Üldiselt on viga seda väiksem, mida suurem on valim . 7.3. Valimiväline viga ei olene valimi suurusest, ning võib kujuneda järgmistest osadest: - mittevastamise vead, - valikuvead, - mõõtmisvead, - küsitleja mõju. 7. 4 Valimi koostamise meetodid 7.4.1 Juhuslikud valimid: a. lihtne juhuväljavõtt – igal üldkogumi liikmel on teatud võrdne võimalus sattuda valimisse. Selle meetodi praktikasse viimisel kasutatakse sageli juhusliku arvu generaatorit. Selle meetodi nõrkused on : - mitte alati pole saada numbrijärjestusega loetelusid üldkogumi kohta - tulemuseks võib olla hajutatud valim, kus andmete kogumine võib osutuda kulukaks.
päevikut, suuremahulise küsimustiku, rohkearvuliste mõõtmiste või vaatlustega. 2. Valikuuringu puudused. a. Sobimatus igaks juhtumiks. On uuringuid, kus on vaja teada täpseid andmeid üldkogumi iga liikme kohta, näiteks pangakliendid, elektritarbijad b. Representatiivsus. Tihti on probleemiks asjaolu, kuivõrd hästi peegeldab valim tervet kogumit. See on raskeimaks probleemiks valimi moodustamisel. c. Mõõtmisvead. Neid põhjustavad intervjueerija kohalolek ja küsitlusviis, sh vead vastuste ülesmärkimisel. d. Küsitleja vead. Küsitleja võib tahtmatult või tahtlikult põhjustada uuringu tulemuste moonutamist. Valimi moodustamine Valim moodustatakse vastavalt uuringuprobleemis määratletud huvigrupile ehk selle alusel koostatud statistilises ülesandes defineeritud uuringu sihtkogumile, uuritavatele alamkogumitele ja soovitavale uuringu täpsusele.
mõõtes inimeste maailmavaadet tekib alati küsimus, kas me ei mõõda samaaegselt ka inimeste poliitilist teadlikkus • Võib mõjutada küsimuse sõnastus – nt. “Kas te osalesite viimastel valimistel?” • Võib mõjutada vastaja tuju/tervis, küsitleja sugu/vanus/välimus… • Küsitlejad või andmetöötlejad teevad vigu • Vastajad saavad skaaladest ja instruktsioonidest erinevalt aru (nt. inimesed tajuvad 7-palli skaalat erinevalt) • Üldjoontes on eristatavad kahte tüüpi mõõtmisvead: – Süstemaatiline viga – tuleneb mõõtmis-instrumendist, on püsiv – Juhuslik viga – sisestusvead, vastaja/küsitleja ei saa juhendistest alati aru, näpuvead, jne. Mis on kausaalne seos? • Ühe muutuja muutumine viib muutuseni teises • Kolm kindlat tingmust peavad olema täidetud: – Demonstreeritud seos kahe või enama muutuja vahel – Seos on ajalises järgnevuses x põhjustab y, seega x’i mõju pidi varem ilmnema, et y saaks muutuda.
Lahenduseks võib soovitada pilootuuringuid väikese proovigrupiga, mis selgitaksid skaala tundlikkuse ja ülesande tegeliku raskuse. Regressiooon keskmise suunas e. regresiooni artefakt. Osutub ohtlikuks juhul, kui KI-d asetatakse gruppidesse mingi eelneva testi tulemuste põhjal, seetõttu soovitatakse ikkagi juhuslikku paigutamist gruppidesse. Nähtuse põhjuseks on reliaablusteooriast tulenevad argumendid, mille kohaselt mõõtmine ilma vigadeta ei ole võimalik, ja mõõtmisvead on skaala äärmistes punktides suuremad kui keskel, mistõttu korduvmõõtmistel on tendents saada keskmisele lähedasemaid tulemusi. TEEMA VII: SISSEJUHATUS STATISTILISTE TESTIDE KASUTAMISSE OTSUSTUSTE TEGEMISEL PS. 9[1 eksp. grupp, kellega teha mõõtm. enne ja pärast mingi loomul. muut. mõju] EKSPERIMENDI TULEMUSTE KOHTA Kõige parem statistikakäsiraamat suurte programmide help manual'id
Jooneline on üpriski mõttetu. Välitööde lõppedes peavad olema kõik vajalikud andmed. Kinnine mõõdistuskäik rajatakse tavaliselt ümber mõõdistatava maa-ala, katastriüksusel võimalusel mööda piiripunkti. Tänapäeval tuleb kinnine käik siduda riikliku geodeetilise põhivõrguga, selleks rajatakse tavaliselt eraldi sidumiskäik. Sidumiskäiku tehakse enamasti kinnise käiguna, mille üheks küljeks on tavaliselt riikliku geodeetilise tihedusvõrgu paarispunktid. 22. Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused Vead sõltuvad osalt mõõteriistadest, osalt inimesest, välistest mõõtmiskeskkonnast, mõõdetava objekti wseisukorrast ja mõõtmise metoodikast. Enamikel juhtudel koosneb mõõtmisviga kahest osast: juhulikud vead ja süstemaatilised vead. Süstemaatiline osa ja juhuslik . Seega = + . Sulgemisviga: Enamasti on mõõtmistulemused omavahel seotud matemaatiliste tingimustega.
Valimiväline viga Parameetri statistilise väärtuse valimiväline viga ei olene valimi suurusest ning võib kujuneda järgmistest osadest: · mittevastamise vead. Paljudes küsitlustes ei saada kätte paljusid valimi liikmeid ja osa keeldub vastamast, mis kokkuvõttes moonutab tulemusi; · valikuvead. Valimi liikmeid valitakse mittesobivate protseduuridega või on valimi koostamise lähteloetelu küsitava esinduslikkusega; · mõõtmisvead. Neid põhjustavad intervjueerija kohalolek ja küsitlusviis vead vastuste ülesmärkimisel nii intervjueerija kui vastaja poolt jne; · küsitleja mõju. Küsitleja võib tahtmatult või tahtlikult põhjustada uuringu tulemuste moonutamist. Valimiväliseid vigu käsitletakse järgmiselt: · neid ignoreeritakse. See on kõige sagedamini kasutatav lähenemine. Eeldatakse, et üldjuhul toimub andmete kogumine korrektselt ja üksikud valimivälised vead ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
