Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keele võnkumised 17 arvutused (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Arvutused ja veaarvutused
= 2.0
Järeldus
l = 0.900 m
d = 0.00046 m
Arvutuste tulemused:
g = 9.818 m/s2
n=1
ρ = 7800 kg/m3
Hz
m1 = 4.0 kg
Hz
m2 = 3.0 kg
Hz
m3 = 1.5 kg
Hz
m4 = 1.0 kg
Hz
m5 = 0.5 kg
n=2
Hz
n=3
Omavõnkesageduste arvutamine
Hz
174.1
3.79
, usutavusega 0,95
2.18%
1 n = 1
150.7
3.28
, usutavusega 0,95
2.18%
96.70 Hz
106.6
2.32
, usutavusega 0,95
2.18%
83.74 Hz
87.03
1.89
, usutavusega 0,95
2.18%
59.22 Hz
61.54
1.34
, usutavusega 0,95
2.18%
48.35 Hz
Järeldus:
Erinevatel meetoditel saadud sagedused on küllaltki lähedased. Osade mõõtmistulemuste kardinaalse erinevuse põhjuseks on ilmselt mõõtmisvead või ülemtoonide saamine. Käesoleva meetodi abil on siiski võimalik küllaltki lähedaselt määrata keele omavõnkesagedust.
34.19 Hz
2 n=2
167.5 Hz
3 n=3
251.2 Hz
Lainete levimiskiiruste arvutamine
Spikker
1 Seisulaine on võnkeseisund d, mis tekib kahe vastassuunalise, võrdse amplituudiga kulglaine interferentsi korral.
interferentsi korral.




2
174.1


3 Lainepikkus on kahe lähima ühes ja samas faasis oleva punkti vaheline kaugus. Sagedus on võngete arv sekundis.


150.7


4 Harmooniline võnkumine on võnkumine, mille puhul võnkuva suuruse sõltuvuse ajast määrab siinusfunktsioon .


106.6


5 n = 2 korral on keele keskkohas sõlm, aga magnet peab paiknema paisu kohal.


87.03
6 Resonants on sundvõnkumise amplituudi järsk suurenemine välise mõjutuse sageduse lähenedes mingile võnkesüsteemi omavõnkumise sagedusele.




61.54
7 Resonantsi korral sõltub võnkeamplituud sundiva jõu sagedusest.


8 Omavõnkumine – vaba võnkumine sumbuvuse puudumisel.

Vabavõnkumine – toimub süsteemis pärast tõuke saamist.

Sundvõnkumine – võnkumine, mis on süsteemile välise jõu poolt peale sunnitud.




Lainete levimiskiiruste vigade arvutamine
9
kiirus ning K on ruumielastsuse ning G nihkemoodul .
Algkoormise viga on ±1 g, aluse massi viga ±0.5 g. Lisakoormiste vead on neist tunduvalt väiksemad, seega võib need arvestamata jätta.
0.7454 g
0.01 mm
3.789
3.282
2.320
1.895
1.340
Suhteliste vigade arvutamine
3.789
2.18%
174.1
3.282
2.18%
150.7
2.320
2.18%
106.6
1.895
2.18%
87.03
1.340
2.18%
61.54
Graafiku arvutustabel
Jõud N Kiirus m/s
1 39 174
2 29 151
3 15 107
4 10 87
5 5 62
Vasakule Paremale
Keele võnkumised 17 arvutused #1 Keele võnkumised 17 arvutused #2 Keele võnkumised 17 arvutused #3 Keele võnkumised 17 arvutused #4 Keele võnkumised 17 arvutused #5 Keele võnkumised 17 arvutused #6 Keele võnkumised 17 arvutused #7 Keele võnkumised 17 arvutused #8 Keele võnkumised 17 arvutused #9 Keele võnkumised 17 arvutused #10 Keele võnkumised 17 arvutused #11 Keele võnkumised 17 arvutused #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jaffa80 Õppematerjali autor
Sisesta alganmed ja prindi välja.
Kontrolli eelnevalt N=2 ja N=3 valemite kaalu viiteid. näites viidatud kaalule m2

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
pdf

Keele võnkumised

!" # $$% & #'''()#*+', $$ - $$ . /. 0 0/0/0 0.0 Katseandmete tabel Seisulainete uurimine keelel. l = ......±........., d = ......±........., =......±......... Katse nr. m, g fgen, Hz fn, Hz v, m/s v, m s 1. 2. 3. 4. 5. Arvutused ja veaarvutused t , 0.95 2.0 l=0.900 m d 4.0 10 -4 m m g 9.818 s2 kg 7.8 10 3 m3 m1 0.729 kg m 2 1.151 kg m 3 1.454 kg m 4 1.593 kg Omavõnkesageduste arvutamine n mg fn ld 1. n = 1 1 m 1g f n1 47.47 Hz ld 1 m 2g f n2 59.65 Hz ld 1 m 3g f n3 67.05 Hz ld 1 m 4g

Füüsika
thumbnail
83
doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

võnkumiste vähenemine eksponentsiaalses astmes. Logaritmiline dekrement on võnkumiste logaritmilise vähenemise määr perioodi lõikes - periood lisatakse nimetajasse, sest toimub vähenemine, ln on võetud seetõttu, et toimub kiirenev (sumbuv) vähenemine ja e astmes korda. ga on tähistatud logaritmiline dekrement. Loeng 15 Sundiv jõud, sundvõnked ­ Sundiv jõud on süsteemile väljaspoolt mõju avaldav jõud. Sundvõnked on sundiva jõu mõjul tekkivad võnkumised, mis viivad keha tasakaalust välja. Aktiivtakistus, reaktiivtakistus, kogutakistus. Faasinihe ­ Aktiivtakistus R on voolutarbijate poolne takistus (vastupidiselt sisetakistusele, mis eksisteeris vooluallika enda olemasolu tõttu). Reaktiivtakistus on induktiivtakistuse (= induktiivne reaktiivtakistus = induktiivpooli takistus) erinevus mahtuvuslikust takistusest (= mahtuvuslik reaktiivtakistus = kondensaatori takistus). Kogutakistus Faasinihe -

Füüsika
thumbnail
83
doc

Füüsika eksami küsimuste vastused

võnkumiste vähenemine eksponentsiaalses astmes. Logaritmiline dekrement on võnkumiste logaritmilise vähenemise määr perioodi lõikes - periood lisatakse nimetajasse, sest toimub vähenemine, ln on võetud seetõttu, et toimub kiirenev (sumbuv) vähenemine ja e astmes korda. ga on tähistatud logaritmiline dekrement. Loeng 15 Sundiv jõud, sundvõnked ­ Sundiv jõud on süsteemile väljaspoolt mõju avaldav jõud. Sundvõnked on sundiva jõu mõjul tekkivad võnkumised, mis viivad keha tasakaalust välja. Aktiivtakistus, reaktiivtakistus, kogutakistus. Faasinihe ­ Aktiivtakistus R on voolutarbijate poolne takistus (vastupidiselt sisetakistusele, mis eksisteeris vooluallika enda olemasolu tõttu). Reaktiivtakistus on induktiivtakistuse (= induktiivne reaktiivtakistus = induktiivpooli takistus) erinevus mahtuvuslikust takistusest (= mahtuvuslik reaktiivtakistus = kondensaatori takistus). Kogutakistus Faasinihe -

Füüsika
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................

Füüsikaline maailmapilt
thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia

Füüsika
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
477
pdf

Maailmataju

elutegevusele. Tegemist on sellise mõistusliku tsivilisatsiooni arengu taseme uurimise ja kirjeldamisega, mida peetakse ( siin ) mõistusliku elu kõrgeimaks elutegevuseks kogu Universumis, sest selles efektiivsemaid või arenenumaid elutegevusi ei ole suudetud avastada ega luua. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et inimene on võimeline eksisteerima ka ilma füüsilise kehata. Ajus olevad neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised muutuvad inimese ajusurma korral elektromagnetlaineteks, mis eralduvad aju ruumist. Elektromagnet- väljal baseeruvad teadvus ja psüühika ei sõltu enam närvitegevuse arengust. Teadvuse eraldumine närvikoest põhineb kahel põhiprintsiibil. Esiteks on ajus muutuvad väljad, mis füüsika seaduste järgi on võimelised eksisteerima elektromagnetlainetena. Teine printsiip tulenebki sellest esimesest printsiibist: teadvus eksisteerib elektromagnetlainena ( väljana ),

Karjäärinõustamine
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun