Mida uut sain teada Niguliste muuseumit külastades Kuna ma varem ei olnud käinud Niguliste muuseumis siis sain ma seekord sellest palju uut teada. Oli reedene päev. Täpselt kaks tundi enne sulgemist jõudsin muuseumisse sisse astuda. Niguliste kirik on uhke ja suur ehitis, mis rajati 13.sajandil. Ka kiriku uksed on suured. Ostsin pileti ära ning asusin Niguliste muuseumiga tutvuma. Esimesena jõudsin Alexander von Esseni hauaplaadi juurde, kus on kujutatud imikut ning palvetavat meest ja naist. Edasi sisenesin suurtest ustest ja kohe jäi silma maal ,,Kristus Ristil", aastast 1863. See on altarimaal. Pildil on kujutatud põlvitavat Maarja Magdaleenat, tema kõrval seisab punases rüüs Johannes, kes toetab minestavat Maarjat. Kõndisin paar sammukest edasi ning nägin Herman Nierothi 1642 aastal valminud hauaplaati,
Väga põnev oli vaadata nende riideid ja igasuguseid kaunistuseid, mida naised kandsid. Mulle meeldis kuidas oli näidanud nende majad ja saun, meil oli võimalus minna sisse ja vaadata kuidas nad elasid ja kuidas käisid saunas. Kõige rohkem mulle meeldis kuidas me käisime Soome-Ugri osas, see on väga hästi tehtud, me käisime tegime mõned ülesanded ja siis saime edasi minna. Ja lõppuks saime sealt välja kui tegime viimase ülesande. Mina ja terve klass jäi muuseumiga rahule. Kahjuks ei jõudnud me kogu muuseumi läbi käia. Kahetunnisest ekskursioonist kindlasti ei piisanud, et väljapanekuga väga põhjalikult tutvuda. Jäi veel palju kohti kuhu võib minna ja midagi uut teada järgmisel korral. Muuseum jäi ainult positiivsed emotsioonid. Mulle kõik meeldis ja teistele ka soovitaks külastada. See on küll hea, et Tartus on nii ilus ja suur muuseum, olin uhke oma kodumaa järgi.
Vabaduse kullakoormad Näitus ,,Vabaduse kullakoormad", on koostatud koostöös Pärnu Muuseumi ja Eesti Panga muuseumiga. Kullavoori loo aluseks on vooriülema leitnant Jüri Kibbari hilisemas eas kirjutatud mälestused,mille kasutamist võimaldas tema tütar Vally Järve. Tegu on dokumentaalse ja vahetu materjaliga, mis hoolimata vanusest on vähetuntud. Näitus ,,Vabaduse kullakoormad" on koostatud, et meenutada 90 aastat tagasi toimunud sündmusi Eesti Vabariigis, mis nägi alles esimest rahuaega ja valmistus sõjaseisukorrast väljuma. Tartu rahu ratifitseeris Vene Föderatsiooni
samuti andsid edasi oma ajastu hõngu. Teiste kultuuriliselt märkimisväärsete eksponaatide meeldisid mulle fotod, mis tehtud Tartust erinevatel aastatel. Neist oli näha, kuidas möödunud aastatega on nii arhitektuur kui kogu Tartu kohati lausa äratundmatuseni muutunud. Kultuuri vallast olen ise kirglik muusika austajana, seega oli muuseumis väga tore näha vana grammofoni (toruga) ja raadiot, mis mingil moel, lõi veel isiklikuma sideme muuseumiga. Kui nüüd rääkida sellest, mis ei meeldinud, siis oli selleks majamuuseumi kohati natuke liiga väike pindala, aga samas oli see ka kindlasti üks teguritest, mis tekitasid antud muusemis vastava meeldiva õhustiku. Eesti kultuuri kohta sain teada seda, et (häbi tunnistada) lastejutt ,,Nukitsamees" on Oskar Lutsu poolt kirjutatud. Siin kohal ei ole mul aimugi, kas ma olen selle unustanud või polegi kunagi teadnud, aga nüüd igatahes tean
indiviidile eneseteostusvõimaluse sobivaimas keskkonnas, aga pärsib Eesti rahvusriigiks olemist, kuna võõrriikidest tulijad toovad kaasa oma tavad ja kombed, mida siin juurutatakse. Lõpptulemusena eesti ja teiste rahvuste kultuurid segunevad ning eestluse säilitamise peab seadma eraldi eesmärgiks. Meie kultuuri väärtustamise nimel avati 1. oktoobril 2016. aastal külastajatele ERMi uhke hoone. Tegu on etnoloogilise suunaga eesti kultuurile keskenduva muuseumiga. Sarnased muuseumid on paljudel riikidel, näiteks Suurbritannial British Museum, ja see on rahvusriigi oluline komponent. Rahvusmuuseum näitab, et riigis peetakse lugu kultuurist ja selle säilitamisest, rahvuse ajaloo kajastamisest ning traditsioonide tutvustamisest. Eesti Rahva Muuseum aitab meie kultuuril särada ning on sõnumiks maailmale, et olles monokultuurne riik, tähtsustatakse siin eestlust. Üks rahvusriigi tunnus on, et elanikkonna enamus koosneb ühe rahvuse liikmetest. 2011
Esimene korrus oli töötegemiseks, viimane korrus aga vahipidamiseks. Linnus restaureeriti endise Vao sovhoosi eestvedamisel 1986. aastal. Töid teostas Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse Rakvere osakond . Linnust on võimalik külastada alates 1991. aastast. 1991-1997 tegutses endises valitsejamajas Vao muuseum Janis Tobrelutsu eraalgatusel. 1998. aastal valmis torni esimese korruse ekspositsioon koostöös Väike-Maarja Muuseumiga. Stendid tutvustavad torni, mõisa ja ümberkaudsete külade ajalugu. Torn oli aastaid lagunenud ja seda kasutati isegi sigade laudana. Fotod jutustavad linnuse restaureerimisest, mõisahoonete järkjärgulisest valmimisest, elust mõisas ja külades. Pikemat käsitlust leiab mõisa viimaste omanike von Rennenkampffide perekonnalugu
peituvad ning kas see ongi kogu näitus, kuna see oli hoopis teistsugune kui olin harjunud. Hiljem juba süvenedes mõistin, et selles peitubgi ilu, mida püütakse ka vaatajatele selgeks teha. Minu meelest on lihtsam keskenduda kui igal pool ümber sind jookseb see sama teos, kuna nii lihtsalt inimene ka märkab seda. Minu tähelepanu haaras esmalt need imelised efektid, mida oli kuiutatud nii maas kui ka seintel, kuna need olid väga teistsugued võrreldes näiteks KUMU muuseumiga, kus lihtsalt ringi jalutades pead ka süvenduma teostesse, mis on minu arvates pisut raskendatud. Lühidalt öeldes jäin ma oma valikuga rahule. See oli midagi erilisemat, kui tavaline näitus. Kõige rohkem mind köitis see, et sellistest näitustest on nii paljud inimesed huvitatud, ning kindlasti oleks palju toredam ise selle maali sees olla, istudes, kuulates ja vaadates kuulsate kunstnike teoseid. Kõige enam meeldis mulle Moneti ja Goth`i teosed, kuna nende teostes oli
dirigentide, koorijuhtide, muusikateadlaste, muusikaõpetajate jt. muusikaga tegelnud ja tegelevate isikute kohta. Siin on enam kui 300 fondi eesti laulukooride, orkestrite, ühingute ja seltside tegevusest, üld- ja piirkondlikest laulupidudest ning festivalidest. Eesti muusikaelu tutvustavad fotod, ajaleheartiklid, dokumendid, seltside, laulu- ning pillikooride, Lauljate ja Heliloojate Liidu protokolliraamatud. Heino Heller on lähedalt seotud muuseumiga. Ta on on üks Eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat. Statuudi kohaselt antakse preemia noorele eesti heliloojale tema heliloomingu eest või interpreedile, kes on oluliselt kaasa aidanud H.Elleri helitööde
(Tk.) Teatavasti mõni aeg tagasi viljandlane Elmar Rebane leidis Viljandi lähedalt Matsi talu segametsast haruldasemaid Eestis elavaid loomi – oravhiiri; ema ja 5 poega. Oravhiire perekonna koju viinud, asus ta selle eest hoolitsema mag. J. Auli näpunäidetel. Paar päeva tagasi poegis ema ja oravhiire pere suurenes 5 liikme võrra. Üks sündinu suri, neli jäi elama. Nüüd on leidja asunud läbirääkimisse Tartu zooloogia muuseumiga ja viimane on avaldanud nõusoleku sündinud oravhiire nelja poja äraostmiseks. Pojad viiakse Tartu, kus nad tapetakse ja täis topitakse, mille järele täistopitult nad zooloogia muuseumi vaatamiseks välja pannakse. http://www.digar.ee/ajalehed/dea?a=d&d=wabamaa19350710&e=------193-et-10--1-- txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-"poliitikud"----1935-----Daily+newspaper# 6 Kasutatud kirjandus
rekonstrueerinud Helsingis Ateneumi, Tarbekunstimuuseumi, Ajaloomuuseumi, projekteerinud ja olnud projektijuhiks Kiasma ehitusel. 1999. aastaks valmis riigieelarvelisi vahendeid kasutamata hoone eelprojekt. Selle koostamisel osalesid Pekka Vapaavuori, Engel OY, inseneribüroo Estkonsult Eestist ja inseneribüroo Olaf Granlund OY Soomest ning Kunstimuuseumi töötajad. 1995.1998. a. projekti riiklikult ei finantseeritud. Neil aastatel jätkas Kunstimuuseum uue muuseumiga seotud probleemide lahendamist. 5. novembril 1996. aastal võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu otsuse Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta, milles nähti ette alustada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitust 1999. aastal. Eesti Valitsusele pandi selles otsuses kohustus leida nii eelarvelisi kui eelarveväliseid vahendeid. Teatud määral seda otsust ka täideti, sest aastal 1995 ja 2000 finantseeriti projekteerimist riigieelarvest. 2001
Tsiviilkoostöö Merevägi teeb aktiivselt koostööd kohalike omavalitsustega - laevadel on sõlmitud sõpruslepingud erinevate valdade ja linnadega. Mereväe laevade meeskonnad püüavad vähemalt korra aastas külastada oma sõpruslinnu ja võimaldada sealsetel elanikel oma riigi sõjalaevadega tutvuda. Koostöös Meremuuseumiga on läbi viidud mereväeteemalisi näitusi. Koos avati ka Miiniladu - erinevate meremiinide püsiekspositsioon. Eesti sõjamuuseumi kindral Laidoneri muuseumiga tähistatakse Briti eskaadri Vabadussõja ajal Tallinna reidile saabumise aastapäeva. Vabadussõjast Teise maailmasõjani 1920 osteti Soomest ratasaurikud Ristna ja Suurop, mis kohandati miinitraaleriteks. Alates 1921. aastast kuulus merejõudude koosseisu merejõudude staap, millele allusid rannavalve-, tehnika-, majandus- ja sideosakond. 1924. aastal hukkus traalimisel Meeme, mis on Eesti ainus rahuajal lahingülesande täitmisel hukkunud laev. Merejõududele allus ka mereside, mis
Venemaal on väga palju vaatamisväärsusi. Need on Kaukaasia kuurortid mineraalvetega ja Musta mere äärsed kuurortid suurepäraste randadega, mägised turismibaasid, kus saab tegeleda alpinismi ja mägisuusatamisega, samuti Baikali järv koos unikaalse regiooni loomastikuga; arvukad ajaloolised ja arhitektuurilised mälestised; iidsed linnad, mis kuuluvad Venemaa kuldsesse ringi "Zolotoje Koltso". (lisa2) Sankt-Peterburi vahetus läheduses asub Petrodvoretsi kompleks mitme muuseumiga, mis paiknevad barokko ja rokokoo stiilis paleedes, suurepärased Tsarskoje Selo ja Peterhoffi purskkaevud.(lisa1) Moskvas: Punane Väljak, Vassili Blazhennõi katedraal, mis rajati XVI sajandil Kaasani vallutamise auks; Kreml oma arvukate muuseumide ja pühamutega, sealhulgas Relvapalt, milles hoitakse unikaalset kallisvara kollektsiooni; kuulsad Tsaar-kell ja Tsaar-kahur; mitu maailmakuulsat muuseumi ja galeriid Ajaloomuuseum, Vene muuseum rikkaliku antiikkunsti kollektsioniga, Andrei
See resort töötati välja juba enne Vene revolutsiooni , kui asutati botaanikaaed. Moderne hotelli kompleks avati seal 1982 aastal. Dagomys Hotel Complex on 27-korruseline puhkekompleks. Kompleks mahutab kuni kaks tuhat külalist ja töötajaid on 1600. See on laiendatud, et ettevalmistuda 2014 aasta taliolümpiamängudeks.VAATAMISVÄÄRSUSED Venemaal on väga palju vaatamisväärsusi. Suurepärane kloostrikompleks Sergijev Posad. Kizhi saar puitarhitektuuri muuseumiga avatud taeva all. Solovetsi klooster Venemaa Euroopa osa Kaug-Põhjas; muistne linn Novgorod arvukate arhitektuurimälestistega; Pihkva oma hästi säilinud XIV sajandi kremlikompleksiga, mida hüütakse Detinets`ks; Petser, kus asub kuulus XIV--XVI sajandite Pihkva- Petseri klooster; Pushkini Mäed, kus asuvad Pushkini ja Kerni mõisamuuseumid ning Svjatogorski klooster, kus paikneb Aleksander Pushkini haud. Kaasanis XIV--XV sajandite Kaasani Kreml kuulsa Süümbegi torniga
Ateneumi, Tarbekunstimuuseumi, Ajaloomuuseumi, projekteerinud ja olnud projektijuhiks Kiasma ehitusel. 1999. aastaks valmis riigieelarvelisi vahendeid kasutamata hoone eelprojekt. Selle koostamisel osalesid Pekka Vapaavuori, Engel OY, inseneribüroo Estkonsult Eestist ja inseneribüroo Olaf Granlund OY Soomest ning Kunstimuuseumi töötajad. 1995.1998. a. projekti riiklikult ei finantseeritud. Neil aastatel jätkas Kunstimuuseum uue muuseumiga seotud probleemide lahendamist. 5. novembril 1996. aastal võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu otsuse Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta, milles nähti ette alustada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitust 1999. aastal. Eesti Valitsusele pandi selles otsuses kohustus leida nii eelarvelisi kui eelarveväliseid vahendeid. Teatud määral seda otsust ka täideti, sest aastal 1995 ja 2000 finantseeriti projekteerimist riigieelarvest. 2001
Helsingis Ateneumi, Tarbekunstimuuseumi, Ajaloomuuseumi, projekteerinud ja olnud projektijuhiks Kiasma ehitusel. 1999. aastaks valmis riigieelarvelisi vahendeid kasutamata hoone eelprojekt. Selle koostamisel osalesid Pekka Vapaavuori, Engel OY, inseneribüroo Estkonsult Eestist ja inseneribüroo Olaf Granlund OY Soomest ning Kunstimuuseumi töötajad. 1995.1998. a. projekti riiklikult ei finantseeritud. Neil aastatel jätkas Kunstimuuseum uue muuseumiga seotud probleemide lahendamist. 5. novembril 1996. aastal võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu otsuse Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta, milles nähti ette alustada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitust 1999. aastal. Eesti Valitsusele pandi selles otsuses kohustus leida nii eelarvelisi kui eelarveväliseid vahendeid. Teatud määral seda otsust ka täideti, sest aastal 1995 ja 2000 finantseeriti projekteerimist riigieelarvest. 2001
kaitsmine ning esindamine · tõsta muuseumitöötajate professionaalset taset ja kujundada nende kutseeetikat, soodustades ühingu liikmete omaalgatust ja ühistegevust ühingu majanduslike aluste loomisel Eesmärgiks on ka muuseumitöötajate ja inimeste arendamine ja neile teadlikuks tegemine uute ja huvitavate näituste jõudmist erialasse. Selleks korraldatakse võistluseid koostöös Narva Linnavalitsuse ja Narva Muuseumiga näituste festivali. Samas korraldatakse ka seminare ja ekskursioone ja antakse välja õppekirjanduse sarja ,,Varahoidja meelespea", mis eelkõige aitab töötajaid muuseumispetsiifilistes valdkondades. 1991. aastal alustas ilmumist trükis ,,Muuseum" , mis on nüüdseks välja arenenud erialaseks ajakirjaks. Eesmärkide saavutamiseks ühing kogub ja vahendab erialast informatsiooni, korraldab konverentse,
kaitsmine ning esindamine Arlee Kaugemaa · tõsta muuseumitöötajate professionaalset taset ja kujundada nende kutseeetikat, soodustades ühingu liikmete omaalgatust ja ühistegevust ühingu majanduslike aluste loomisel Eesmärgiks on ka muuseumitöötajate ja inimeste arendamine ja neile teadlikuks tegemine uute ja huvitavate näituste jõudmist erialasse. Selleks korraldatakse võistluseid koostöös Narva Linnavalitsuse ja Narva Muuseumiga näituste festivali. Samas korraldatakse ka seminare ja ekskursioone ja antakse välja õppekirjanduse sarja ,,Varahoidja meelespea", mis eelkõige aitab töötajaid muuseumispetsiifilistes valdkondades. 1991. aastal alustas ilmumist trükis ,,Muuseum" , mis on nüüdseks välja arenenud erialaseks ajakirjaks. Eesmärkide saavutamiseks ühing kogub ja vahendab erialast informatsiooni, korraldab konverentse,
Valdemara iela 10, Riia. Kunstikogud peegeldavad Läti ajalugu. Teoseid: Jekabs Kazaksi maal “Rannal,” Vilhelms Purvitisel “Talv.” Leedu: Riiklik Kunstimuuseum – Aadress: Konstitucijos avenüü 22, Vilnius. Eksponaatide hulgas leedu kunsti suurim ja olulisim kollektsioon. Teoseid: Leonardas Tuleikise maal “Vienas,” Ferdynand Ruszczyc’i maal “Põgenikud.” Holland: Vincent van Goghi pühad saalid – Aadress: Paulus Potter Straat 7, Amsterdam. Muuseumiga austatakse varase ekspressionismi suurmeistrit talle pühendatud muuseumiga. Muuseumis üle 200 maali. Teoseid: Kunstniku autoportree, mitu versiooni maalist “Päevalilled,” maaelu kirjeldav maal “Külvaja.” Amsterdami Rijksmuseum – Aadress: Jan Luijkenstraat 1, Amsterdam. Muuseumis asub Hollandi maalikunsti kõige suurem ja väärtuslikum kogu. Hollandi maalikunsti 2 legendaarset teost: Rembrandti “Öine vahtkond,” ja Jacob van Ruysdaeli “Veski Wijki ligidal.” Norra
Neis järelhüüdeis kahetseti, et teda liig hilja oli hakatud mõistma. Luuletaja Juhan Liiv Kirjanduslikuks suurkujuks tõusis Liiv siiski luuletajana. Juhan Liivi looming, eeskätt luule, on mõjutanud hilisemat eesti kirjandust; 1965 1969 andis Looduskaitse Selts andis välja Juhan Liivi nimelist luuleauhinda. Aastast 1984 on selle andmist jätkanud Eesti Kirjanike Liit. Nüüd annab auhinda välja Alatskivi vald koos Juhan Liivi nimelise Alatskivi Keskkooli ja Liivi Muuseumiga. Auhinna saajale ei anta raha, vaid kingitakse karjasemärss. Tema hilisemale luulele on iseloomulik erakordne tundeintensiivsus ja kujundiline mõjukus, mis on kantud isiklikust traagikast ja siseelamisvõimest kodumaa loodusesse ja saatusesse. Liivi looming tõi pöörde järelromantilisse kirjandusse, avades loominguliselt uued võimalused. Luule väärtuslikum osa sündis haigusaastatel (1894-1913) ning jõudis Gustav Suitsu toimetamisel luulekogu kaante vahele 1909.aastal
muu hulgas on nad rekonstrueerinud Helsingis Ateneumi, Tarbekunstimuuseumi, Ajaloomuuseumi, projekteerinud ja olnud projektijuhiks Kiasma ehitusel. 1999. aastaks valmis riigieelarvelisi vahendeid kasutamata hoone eelprojekt. Selle koostamisel osalesid Pekka Vapaavuori, Engel OY, inseneribüroo Estkonsult Eestist ja inseneribüroo Olaf Granlund OY Soomest ning Kunstimuuseumi töötajad. 1995.1998. a. projekti riiklikult ei finantseeritud. Neil aastatel jätkas Kunstimuuseum uue muuseumiga seotud probleemide lahendamist. 5. Novembril 1996. aastal võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu otsuse Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta, milles nähti ette alustada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitust 1999. aastal. Eesti Valitsusele pandi selles otsuses kohustus leida nii eelarvelisi kui eelarveväliseid vahendeid. Teatud määral seda otsust ka täideti, sest aastal 1995 ja 2000 finantseeriti projekteerimist riigieelarvest. 2001
see kaitseliitlane sai loa kanda vormi ainult KL üritustel ja organisatsioonist välja astudes oli ta kohustatud vormi tagastama. Sanitaaralal korraldati esmaabi-, samariit-, tervishoiu- ja gaasikaitsekursusi. Oma teadmistega tagati sanitaarvalvekorrad Kaitseliidu laagrites, manöövritel, 5 laskevõistlustel jm. Selles vallas tegi Naiskodukaitse koostööd Tartu Tervishoiu Muuseumiga ja 1932.aastal anti välja koostöös Punase Ristiga "Esmaabi käsiraamat". Propaganda- ja rahvuskultuuri alal peeti oluliseks isamaalise mõtteviisi levitamist kogu maal, aga ka oma organisatsiooni ideede ja eesmärkide selgitamist rahvale. Selleks korraldati pidulikke mälestus- ja kontsertjumalateenistusi riiklikel ja KL ning NKK tähtpäevadel, NKK tööd ja rahvuskultuuri tutvustavaid näitusi, isamaa ainelisi lavastusi, tegeldi rahvatantsu ja koorilaulmisega. Näiteks hindasid
peakorter, on ka Olümpiamuuseum (inglise keeles The Olympic Museum), mis tegutsebki otse ROK-i egiidi all.Esmakordselt tekkis olümpiamuuseumi idee Pierre de Coubertinil 1915. aastal kohe, kui ROK-i peakorter Lusanne´i kolis. Olümpiamängude taaselustamise 40. aastapäeval 1934. aastal avaski olümpiamuuseum uksed. 1993. aastal avati Juan Antonio Samaranchi initsiatiivil muuseumihoones uuendatud Olümpiamuuseum.Tegemist pole aga enam pelgalt muuseumiga, vaid multidistsiplinaarse Olümpiauuringute Keskusega (inglise keeles Olympic Studies Centre), mis tutvustab olümpismi humanistlikke ideid ja spordi harivaid väärtusi.Moodsas muuseumihoones asuvad raamatukogu, arhiiv, auditoorium ning ROK-i ajakirja Olympic Magazine toimetus. 9 KOKKUVÕTE Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on
kui tähistati KL 20.aastapäeva. Kaitseliitlaste puhul, kel villa anda polnud, muretsesid naised selle omal kulul, kuid see kaitseliitlane sai loa kanda vormi ainult KL üritustel ja organisatsioonist välja astudes oli ta kohustatud vormi tagastama. Sanitaaralal korraldati esmaabi-, samariit-, tervishoiu- ja gaasikaitsekursusi. Oma teadmistega tagati sanitaarvalvekorrad Kaitseliidu laagrites, manöövritel, laskevõistlustel jm. Selles vallas tegi Naiskodukaitse koostööd Tartu Tervishoiu Muuseumiga ja 1932.aastal anti välja koostöös Punase Ristiga "Esmaabi käsiraamat". Propaganda- ja rahvuskultuuri alal peeti oluliseks isamaalise mõtteviisi levitamist kogu maal, aga ka oma organisatsiooni ideede ja eesmärkide selgitamist rahvale. Selleks korraldati pidulikke mälestus- ja kontsertjumalateenistusi riiklikel ja KL ning NKK tähtpäevadel, NKK tööd ja rahvuskultuuri tutvustavaid näitusi, isamaa ainelisi lavastusi, tegeldi rahvatantsu ja koorilaulmisega
Seda kaunistasid põlevad laternad välja arvatud üks mille pirn oli katki ja see vilkus. Maja uks oli lahti ja tundus nagu mind oodatakse. Sees oli täiesti pime ja siis ma kuulsin ust enda taga sulgumas ja enam ma välja ei saanud. Tuled läksid põlema. Enda ees nägin ma kuju, kelle käes oli riie mille peale oli kirjutatud: ''Pole jumalaid ega kuningaid. Ainult inimene.'' See loss oi üsnagi väike. Ma astusin edasi ja tuled läksid põlema. Koht sarnanes natuke muuseumiga. Igasugu graveeringuid oli seina peal ja mingi klassikaline muusika töötas. Ma läksin trepist alla ja see oligi kõik. Mitte midagi rohkem ei olnud välja arvatud mingi kuppli sarnane asi toa keskel. See sarnanes kuidagi allveelaevaga. Seal sees oli üks kang, raadio ja istekohad ning väike aken ukse juures. Läksin sisse ja tõmbasin kangist. Uksed sulgusid ja kõik hakkas liikuma. Aknast välja vaadatas oli näha, et ma suundun vee alla
meessoost. Arvestasin ka sellega, mida oleks temal võib-olla huvitavam teada saada kui mõnel teisel. Minu valikuks osutusid kolm üpris erinevat kohta üle Eesti. Esimeseks kohaks valisin Pirita kloostri varemed, sest need on osaks minu kodukohast. Teiseks valisin Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, sest kunagi väiksena seal käies jättis see paik mulle niivõrd sügava mulje, et võimalusel külastaksin isegi seda kohta uuesti. Kolmandaks valikuks sai Kuressaare linnus koos muuseumiga, kuhu ise sattusin esmakordselt alles hiljaaegu. Esimest korda Saaremaale minnes, mõtlesin seda külastada ning tänu imekenale ilmale, avanes mulle lisaks kaunile ajaloolisele vaatamisväärsusele ka miljonivaade merele, mida poleks osanud arvata. Peale seda olen igal korral Kuressaarde sattudes teinud väikese jalutuskäigu ümber linnuse. 3
nuusutatud Taani kuninganna Margrethe II, Läti president Vaira Vike-Freiberga ning Soome president Tarja Halonen. Kokkuleppel Saaremaa Muuseumiga on suurtüki demonstreerimist ja kahuripauku vimalik tellida. Vargad viisid Rakvere ordulinnuse vahitornist kaasa 18. sajandi signaalsuurtüki ning selle aluse koopia. Püssirohi ja teadus
kus on vihmaperiood. Al-Balidi varemed asuvad iidses linnas Zafaris ning on peamiseks turismimagnetiks. Külastamist väärib ka Al Hafah turg, mis on kuulus oma parfümeeria poolest. Salalah rannad on jalustrabavad ning väärivad avastamist. (Ibid.) Sohar on kodulinnaks legendaarsele meremehele Sinbad. Pika ja rikka meresõidu ajalooga, Soharis asub ka Sohari sadam- aukartust äratav 4-korruseline ehitis kuue torni ja ülalt vaatava muuseumiga. Selles linnas asub ka väga lai turg, mis on täis rätsepaid, puuviljamüüjaid ja kalamehi. (Ibid.) Sur. Asudes umbes kolmetunnise sõidu kaugel Muscatis, rannikul Salalah suunas, on Sur huvitav meresõidu linn kaubasadamaga. Kuulus oma laevaehituse poolest, Sur alustas kaubandust mööda Aafrika rannikut juba 6.sajandil. Tegemist on lummava tuuliste tänavatega vana linnaga, puidust nikerdistega uste ning vanade araabiapäraste hoonetega
ja kloostrist. Lagoas asub veepark. Lagos Lagose väikelinn asub V sajandist pärit müüride vahel. Seal on mitu võrratut kirikut: São Sebastião (renessanss), Santa Maria of Misericórida (XVIXIX sajand), Santo António (barokk) ja väga vana São João Hermitage (VIIIIX saj). Lagosest leiab kohaliku muuseumi, kuberneripalee, maalilise väikelaevade sadama, kindluse Forte do Pau da Bandeira koos muuseumiga, vana orjaturu ja Eesti vabadussambale sarnase ristiga monumendi. Lagoses on lisaks mitmele kilomeetrite pikkusele rannale väga kaunid rannakaljud, mis eriti päikeseloojangul pakuvad unustamatu elamuse. Linnatänavad on kitsad ja laotud libedatest valgetest kividest, kus jooksevad sees mustrid. Lagoses on hommikuti bussijaama lähedal 120
annaabi.ee 
