Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Müüritööd". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
plokk, plokki, liim, vuuk, müüritis, armatuur, vuugi, ladumise, silikaat, aeroc, plokid, avade, classic, plokil, müüritise, isolatsioon, soovitata, ladumiseks, mört, armatuuri, liimiga, sooned, müüritööd, mördiga, survetugevus, vuugid, freesi, tellis, silikaatkivi, moodul, sokli, müüritööde, töödeldav, laduda, hüdroisolatsioontugevuse ning kerguse. Pärast autoklaavimist pakitakse AEROC tooted puitalustele ja kaetakse kilega. Tööriistad Selleks, et AEROC plokkide ja vaheseinaplaatide paigaldamine sujuks kiirelt ja ilma probleemideta, küsi kauplusest ka sobivaid tööriistu ja abivahendeid. Õigete tööriistade kasutamine säästab aega ja võid alati kindel olla, et lõpptulemus vastab ootustele. Plokkide paigaldus AEROC EcoTerm ja Classic plokkide paigaldamine Esimese plokirea paigaldus Vundamendi ja esimese plokirea vahele paigalda alati hüdroisolatsioon. Esimene plokirida paigalda müürimördiga. Tõsta paika esimene plokk ja järgmised tihedalt üksteise vastu (vertikaalvuuk kuivalt). Jälgi, et igas vertikaalvuugis oleks vähemalt ühe ploki otsas vertikaalsoon(ed). Rihi esimene plokirida väga täpselt paika, kasutades selleks kummihaamrit ja vesiloodi. Kui
Tinglikult võib öelda, et lisaks koosneb poorbetoon suures osas õhust, mis paikneb materjali suletud poorides. Toorainetest, nii nagu ka tootmistehnoloogiast, oleneb suurel määral poorbetoontoodete kvaliteet, mis võib sõltuvalt valmistajatehasest väga erinev olla. AEROC EcoTerm Plus, Classid ja Hard plokkide paigaldamine Esimese plokirea paigaldus Vundamendi ja esimese plokirea vahele paigalda alati hüdroisolatsioon. Esimene plokirida paigalda müürimördiga. Tõsta paika esimene plokk ja järgmised tihedalt üksteise vastu (vertikaalvuuk kuivalt). Jälgi, et igas vertikaalvuugis oleks vähemalt ühe ploki otsas vertikaalsoon(ed). Rihi esimene plokirida väga täpselt paika, kasutades selleks kummihaamrit ja vesiloodi. Kui mört on piisavalt kivistunud, siis silu plokkide pind hõõrutiga ja pühi harjaga ära lahtine tolm. Vertikaalvuukide täitmine Vala segamisnõusse vesi ja AEROC plokiliim. Sega vastavalt liimikotil olevale juhendile valmis sobilik liimsegu
Mullbetoonplokkidest müüritiste ladumine Mullbetoon on väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoonid on üks kergbetoonide alaliike. Tihedus alla 1800 kg/m³. Levinumad on Silbeti, Aeroci ja Fibo plokid. Plokkidest Plokke on võimalik valmistada, väga täpse suurusega. Lubatud eksimis ruum on kõigest 3mm. Seetõttu on müüriladumine võimalik ka liimiga Aeroci puhul. Plokkide ülekate müüritises Üldiselt nõutakse, et plokkide ülekate oleks vähemalt ¼ kivi pikkust. See garanteerib müüritise kompaktse töötamise. Müüritise puhul eristatakse kiviridasid ja müürikihte Armeerimine ehk sarrustamine
Näiteks Fibo 3 plokkidel on poorideväline ruumala ca 30% ja seetõttu on soovitav müüritise välispind läbipuhumise vältimiseks tihendada kas pahteldamise või krohvimisega. Eriti oluline on teha krohvitööd ukse- ja aknapaledel ning seda soovitavalt enne lengide paigaldamist. Külmakindlus Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Külmumise korral on niiskusel piisavalt ruumi jääkristallide tekkimiseks. Plokid dreenivad vaba vett, sest poorideväline ruumala on läbitav ja kapillaarselt mitteimav ning sisemine pooride ruumala on suletud. See teeb plokid külmakindlaks tingimusel, et plokid ei asu vees. Fibo plokkide külmakindlus on 50 tsüklit. Veeimavus ja niiskusesisaldus Fibo plokid imavad vett väga vähesel määral ja selle põhjuseks on materjali jämepoorne struktuur, mis ei võimalda niiskusel kapillaarselt levida. Suhtelise niiskuse 90-95% juures on plokkide veesisaldus ca 6,5% kaalust
Alates 2 m sildest peab kandeseinas kaare ristlõike kõrgus olema 380 mm ja kaare raadiuse ning ava laiuse minimaalne suhe on ette antud normidega. VÄIKEPLOKKSEINAD Vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja ehitamisel kasutatakse seinakonstruktsiooni tüübi valikul väga laialdaselt erinevast materjalist väikeplokke: keramsiitbetoonist väikeplokke (Fibo ja Talotiplokk); mullbetoonväikeplokke ( Silbeti plokid ); autoklaavitud kergbetoonplokke ( Aeroc’i plokid); pressitud betoonkive ( Columbia-kivi ). Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinad Keramsiitbetoonist väikeplokkidest (kergplokke) seina struktuur on poorne, mille tõttu isoleerib ta hästi soojust ( betooniga võrreldes 5-kordselt). Nad on vastupidavad külmale, neisse imendub vähe vett ja nad kuivavad kiiresti. Müüritis on tulekindel.
................4,5 Piirangud,deformatsioonivuugid,viimistlus............................................5 Viimistlus(sise ja väliviimistlus).......................................................5,6,7 Kokkuvõte...............................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................................9 Sissejuhatus: Seekordses referaadis räägime lähemalt fibo plokk müüritise ladumisest, selle soojustamisest ja välisfassaadist. Materjal on otsitud internetist. Fibo müüritis Müüritise all mõistame liitmaterjali, mis on saadud müüri ladumisel (kivid, plokid + mört). Müüritisel (kui materjalil) on oma omadused tugevus, deformatiivsus jne. Paljud nendest omadustest on seotud teatavate konstruktiivsete nõuete täitmisega müüritise tegemisel. Müüritise tugevusomadused on ainult siis
Erinevate värvitoonide saamiseks lisatakse tootmisprotsessis betoonisegule värvipigmente, mis võimaldab kliendil valida sobivaima värvitooni. Betoonplokid sobivad vundamentide, kandeseinte, vaheseinte, fassaadide, aedade, mürabarjääride, tuletõkkeseinte, tugimüüride jne. ladumiseks. Tootevalikusse kuuluvad rea-, pool-, sillus-, sarrus-, ja nurgaplokid. 4 Tehnilised näitajad: Plokid Kivid täisplokk õõnesplokid soliidkivi murtud kivid Mõõtmed mm 390x140 390x9 390x 390x 390x2 190x90x5 190x95 390x9 x190 0x190 140x 190x 40x19 7 x90 5x90 190 190 0 Tolerantsiklass D1 D1 D1 D1 D1 D1 Mass kg 15 10 13 17 20 2,1 3,8 7,8
– lõõrid 0,6 in-h/tk Mördi valmistamine in-h/kord in-h/m² Segumasinaga – ühe soonega plokid 0,4 0,23 – kahe soonega plokid 0,4 0,47 – soojustusega plokid 0,4 0,4 – lõõr 0,1
kasutades metallsidemeid. Sel juhul tuleb seina vertikaalse pinna iga 0,5 m2 kohta paigutada vähemalt 0,2 sm2. kuid metallsidemete kasutamisel ei ole tagatud vertikaalkoormuse ühtlane jagunemine müüritises ning iga osa töötab ainult vahetult temale rakendatud koormustele. Seinte ladumisel silikaattellistest, mille valmistamisest on möödunud vähem kui üks kuu, tuleb müüritisse asetada horisontaalne terasarmatuur ristlõikega vähemalt 0,02% müüritise vööndi ristlõike pinnast. Armatuur paigaldatakse iga korruse seintesse mööda hoone perimeetrit akna aluslaudade ja silluste kõrgusele. Looduslikest kividest täismüüritise pindmised read, samuti vundamentide nurgad ja lõikumiskohad laotakse suurematest, paremate sängituspindadega kividest. Kivide vahetu kokkupuutumine (ilma mördita) on lubamatu, samuti määrdunud kivide kasutamine. Kergmüüritis. Massiivsetel tellisseintel on rida puudusi: sein on raske, madalate hoonete juures
omadused, spetsiaalsed arvutuseeskirjad, sõlmelahendused, ühilduvad lisatooted (segud, sillused, terasdetailid jt.), spetsiaalsed tööriistad paigalduseks, tootetugi (tehniline teave üksikasjades) ja avalikult kättesaadavad paigaldusjuhendi. Hulgaliselt infot on võimalik leida tootjate kodulehehtedelt: www.aeroc.ee - Aeroc - tooted www.ikodor.ee - Ikodor-plokid www.maxit.ee - Fibo plokid ja sillused www.silbet.ee - “Narva” ja “Silbeti” plokid www.columbia-kivi.ee - Columbia tooted www.wienerberger.ee - Porotherm plokid EELISED • Ladumise kiirus • Väiksem töömahukus • Madalam hind võrreldes samaväärse kandva tellismüüritisega • Plokkide kergem töötlemine võrreldes tellisega • Väljatöötatud sõlmelahendused ja tootetugi • Kiiremad ja odavamad viimistlemise võimalused PUUDUSED • Kohati väiksem tugevus võrreldes tellismüüritistega
Tartu Kutsehariduskeskus AS Silikaat tooted Iseseisev töö Koostaja:Kadri Braun(EV110) Juhendaja:Tarmo Rand 24.10.10 Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Loe. Artiklitest "Miks ma kasutan elamu ehitusel silikaattellist?" Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid. Ehitajate poolt hinnatud kui ilmastiku- ja tulekindel, heliisoleeriv ning väga vastupidav ehitusmaterjal. Samas projekteerijatele piiramatuid võimalusi osutades isikupäraste fantaasiate teostamisel. Silikaatkivi vastab kõikidele tänasel päeval temale esitatud ehitusnormidele. Reakivid
Looduskivi 8 4 Tehiskivid Tellised Savitellis, tsement- tsement- ja silikaatkivid Täistellised või õõnestelliseid. Ühe kä käega haaratavad ja tõstetavad. Kivide mass 4...6 kg. Väikeplokid: Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas vä väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust. Plokki tõstab üks töö tööline: line: <30 kg. 9 Tellised Savitellised valmistatakse savi ja liiva segust, mis pärast
Tervikliku seinakonstruktsiooni soojaisolatsiooniomadusi mõjutavad lisaks eeltoodule veel vuukide kvaliteet ja arv ning seina kasutamistingimused. Erinevate AEROC toodete soojajuhtivuse näitajad on toodud alljärgnevas tabelis: TihedusklassSoojaerijuhtivus Niiskussisaldus Toode n (%) (kg/m³) (W/mK) EcoTerm 1) 400 0.10 6 Classic 2) 500 0.10 4 1) Kehtib krohvitud välisseintele normaalsetes kasutustingimustes 2) Kehtib siseseintele ja mineraalvillaga soojustatud välisseintes normaalsetes kasutustingimustes n -näitajad kehtivad normaalmõõtmetega plokkidele (200x600 mm) paigaldatuna liimvuugil. Muude plokkide suuruste ja vuukide paksuste korral võib vuukide osakaal muuta - väärtusi. AEROC EcoTerm välisseina soojajuhtivus (U-arv)
hea nakke. See tagab ka müüritise hea helikindluse. Müürisegu sobib põletatud tellistest, silikaattellistest, betoon-, kergbetoon-, kergkruus ja silikaatplokkidest müüride ladumiseks nii sise- kui välistingimustes. Samuti korstnate ja kaminate ladumiseks. Müüritise alus peab olema tugev ja stabiilne. Aluspind peab olema puhas rasvast, nõest, tolmust, sooladest jms. naket takistavatest ainetest. Enne müüritööde algust ja ladumise ajal tuleb kaitsta kõiki ehitiseosi, mida müüritööde ajal võidakse kahjustada. Mördi nake ei ole tagatud kui kasutada liiga suure vee- sisaldusega või liiga kuivi müürimaterjale. Müürikive ei tohi pärast nakkumist liigutada. Pooleliolevat müüri tuleb kaitsta vihma ja teiste ohutegurite eest. Kuiva ja sooja ilmaga tuleb takistada müüri liig kiiret kuivamist, seda puhta veega kastes. Mördipritsmed tuleb eemaldada müüri pinnalt ennem mördi tardumist
pikkusmõõt varieeruv Betoonist müürikivid ja plokid: Columbia Kivi Tihedus 770 kg/m3...950 kg/m3 Betoonist tänavakivid Survetugevus 1...1,5 MPa Betoonist katusekivid Lafarge Tekkel Niiskusdeformatsioon ca 0,04% Kergbetoonist müürikivid ja plokid FIBO - Exclay Soojuspaisumine 17x10-6 m/°C Mullbetoonist müürikivid ja plokid - AEROC Soojusjuhtivus 0,15 W/m°C Kipsplaat loetakse põlevaks ehitusmaterjaliks, tulepüsivus 2x13mm kipsplaatkonstruktsioonil 30 min PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID COLUMBIA KIVI COLUMBIA KIVI Valmistatakse tsementsegust või betoonist
Laius Kõrgus Pikkus Fibo 3 (3 MPa) Fibo 5 (5 MPa) 100 185 490 6 8 150 185 490 9 12 200 185 490 12 16 250 185 490 15 20 300 185 490 18 25 350 185 490 21 - Fibo Term Taldmiku plokk 490 185 350 21 - U-plokk 200 185 244 - 6 U-plokk 250 185 244 - 8 U-plokk 300 185 244 - 9 U-plokk 350 185 244 - 10 *Fibo Termi kergbetooni tugevus 4 MPa Silikaatkivid SILIKAATKIVID - JA PLOKID Silikaattooted on liiva ja lubja segust pressitud ning veeauru toimel autoklaavis kõvastatud tehiskivid
Takistab niisukse pääsemist tarindisse Annab müüritud tarindile välisilme, on osa tarindi toonit Tellis müüri nähtavast pinnast umbes 25% on mördi pinda Annab tarindile muid nähtavaid omadusi Mördi Omadused Peab olema nii tugev, et peaks vastu müürile tulevatele koormustele Peab olema tugev ja nakkuv teiste külgnevate tarindite suhtes. Selleks peab mördis olema piisavalt liimainet ja niiskust. Liim imendub mördist koos niiskusega tellisesse . Mördis peab jääma veel parasjagu niiskust, et võiks tekkida mördisisene kivistumine. Hea nakkega mört nakkub ka tellise otsa külge ja ei kuku selt kivi paigaldamisel maha. Mört peab olema hästi töödeldav. Töötlemise seisukohalt sobivalt plastne, sitke ja voolitav.Sobiv plastsus tähendab et tellist on võimalik õigesse asendisse paigaldada kergete käeliigutustega.
2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon 9 4. Müüritise töötamine. Müüritise omadused 10 4.1. Müüritise tugevus 10 4.2
av -- kaugus toe servast kuni põhilise koormuseni talal, b -- ristlõike laius, bef -- riiulitega elemendi efektiivlaius, d -- ristlõike töötav kõrgus, Fc -- elemendi arvutuslik paindesurvejõud, 28. Väikeplokkehitused (vasta järgmistele punktidele)-plokkide liigid, materjal Plokkide liigid, materjal Väikeplokkehitus on muutunud väga levinud ehitusviisiks. Töötootlikus on suur ja ehitusele ei ole vaja suurtõstevõimega tõstemasinaid. Plokkidele esitatav põhinõue on see, et plokki peab tõstma ja paigaldama üks tööline. Plokkide valmistamisel on mindud kahte teed - mahumassi vähendamisele plokis ja õõntega plokkide kasutamisele. Väikese mahumassiga plokkides kasutatakse nn mullbetooni või kergtäitega kivisid. Mullbetooni puhul viiakse segumassi gaase tekitavaid aineid, mis paisutavad segumassi poorseks ja viivad sellega mahumassi alla. Tuntumad materjalid on siin põlevkivituhkplokid, silikaltsiit ja siporex. Need
Mis peaksid olema kitsamad. Uut vuugiarvutust saab teha järgnevalt: kogu müüritava seina kõrgus on 14 kihti tellist 1400 mm korda tellise paksus 88 mm= 1232 mm vuukidele jääb kokku 168 jagatud 15 = 11.2 mm. Tuleb siiski meeles pidada et 15-st mm paksemaid vuuke ei tohi teha. Jaotuslatt ja selle kasutamine Jaotuslati valmistamine:(normaaltellis): Arvutatakse müürikihtide kõrgused võimalike kasutatavate vuugipaksustega. Vuugi paksustega 10, 12, 14 ja 15 mm Arvutatakse igale kihile vastavad mõõtmed 80(80*80)=160, 160+(80)=240 240+(80)=320 Jaotuslatiga peab saama välja mööta 3 meetrise seina. Mõõtmed kantakse latile alates sirgekslõigatud otsast(nullotsast). Jaotuslati kasutamine Jaotuslati abil saab kiiresti võrrelda kui paksu kihti oleks kontrollitaval seinal sobivaim kasutada. Kontrolli objektideks on seina kogukõrgus, aknaalused, tellistalad
(6) Geomeetriliste mõõtmetega seotud terminid: - normväärtus: suurus, mis tavaliselt vastab projekteerija poolt määratud mõõtmetele, - arvutusväärtus: tavaliselt nimiväärtus. Erimõisted- Ankur: vahend müürikivide ühendamiseks külgnevate konstruktsioonidega, näiteks lae ja ka- tusega . Armatuuri ankurdustugevus: nakketugevus armatuuri pinnaühiku ja mördi või betooni va- hel tõmbel või survel. Armatuurteras: müüritises armatuurina kasutatav teras. Armeeritud müüritis: müüritis, milles tavaliselt terasvardad või -võrk on paigutatud mördi või betoonikihi sisse nii, et müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna. Eeldoseeritud mört: tehases doseeritud komponendid millest ehitusplatsil segatakse mört. Eelpingestatud müüritis: müüritis, milles pingearmatuuri abil on eelnevalt tekitatud surve- pinged. Ehitusplatsimört: mört, mille alglähtematerjalid doseeritakse ja segatakse ehitusplatsil.
1.Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed arvutuskoormus Q LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja arvutamiseks kas
Materjal saadakse peamiselt rändrahnude lõhkumise teel. · Võrreldes paekiviseinaga on raudkivimüür veelgi töömahukam ja oskust- nõudvam. · Ilmastikukindel. Tehiskiviseinad · Tellised · Keraamilineitellis, tsement- ja silikaatkivid · Täistellised või õõnestelliseid. · Ühe käega haaratavad ja tõstetavad. · Kivide mass 4...6 kg. Väikeplokid: · Keramsiitbetoonist plokid, poorbetoonist plokid, betoonist plokid või keraamilised plokid. · Väikeplokkide valmistamisel kasutatakse kas väikese mahumassiga materjale või tehakse nad õõnsustega tsementsegust. · Plokki tõstab üks tööline: alla 30 kg. · Tellisseinad liigitakse massiiv- ja kerg-seinteks. Massiivseinte materjaliks on tavaliselt keraamilised ja silikaattellised, õõnes-tellised, kergtellised jne.
siis joonestatakse välja kandeseinad, sambad jne, ning seotakse mõõtmete abil telgedega. Sama tehakse ka hoone lõike konstrueerimisel. 10 Moodulsüsteem näeb ette järgmised mõõtmete kategooriad: 1) Sidumismõõde (ka nimi- ehk nominaalmõõde) on telgede vahekaugus projekti järgi see on konstrukt-sioonielemendi tinglik mõõde, millesse on arvatud ka elementidevahelise vuugi laius. 2) Põhimõõde (ka konstruktiivmõõde) on konstrukt-sioonielemendi, toote või seadme projektmõõde, mis erineb sidumismõõtmest selle poolest, et sellest on maha arvatud elementidevahelise vuugi laius. 3) Naturaal- ehk tegelik mõõde on konstrukt-sioonielemendi, toote või seadme tegelik mõõde. Naturaalmõõtme erinevus põhimõõtmest ei tohi ületada lubatavate hälvete piire e tolerantse. 11 6
............................................................26 4.7.2 Telliste ladumine...........................................................................................................26 4.7.3 Müüri liitkohad............................................................................................................. 27 4.7.4 Müüriseotised................................................................................................................27 4.8 Müüri ladumise põhireeglid.................................................................................................27 4.9 Põhitõed müüri eriosade ladumiseks................................................................................... 27 4.9.1 Nurgad...........................................................................................................................27 4.9.2 Müüritoed.........................................................................................
pinna vahele ei jääjääks ks kanaleid, kus õhk saab liikuda. Ainult liimiga on lubatud paigaldada soojustusplaate siledale kandvale aluspinnale (tolerants <± <±1 cm, mineraalne pind: betoon, silikaat- silikaat-, savi- savi-, kä kärgtellis, keramsiit- keramsiit-plokk, plokk, gaasbetoon, mineraalsed plaadid jne.) kuni 8m kõrguseid polü polüstü stüreensoojustusega ning kuni 20m kõrguseid mineraalse lamellvillaga sü süsteeme. Soojustusplaatide kinnitamisel tuleb eelistada tä täispinnalist kinnitusmeetodi, kus liim kantakse soojustusele 10x12 mm segukammiga. Suurema aluspinna ebatasasuse korral võib kasutada meetodit, kus liimivall kantakse plaadi tagakü tagakülje tervele
...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.................................................................................................................5 1. KONSTRUKTIIVNE OSA..............................................................................................6 1.1. Vundament................................................................................................................6 1.2. Müüritis ehk seinad.................................................................................................. 6 1.3. Vahelaed...................................................................................................................7 1.4. Katus.........................................................................................................................7 2. TEHNOLOOGILINE OSA..............................................................................................8
tõstis esile Tokyo Ülikooli professor H.Okamura 1986. aastal. Selle algseks ajendiks oli kvalifitseeritud tööjõu pidev vähenemine Jaapanis. Kvalifitseerimata tööjõud viis aga ehitiste kvaliteedi ja nende eeldatava pikaealisuse langusele. Sagedamini põhjustas seda hoolimatu betoonisegu tihendamine, mille tagajärjel jääb armatuuri kaitsev betoonikiht poorseks või selles leidub tühemikke. Armatuur hakkab õhu juurdepääsu tõttu varakult korrodeeruma, metallist kaitsekiht karboniseerub süsihappegaasi toimel ning kaotab oma kaitsevõime. Betoon hakkab enneaegselt lagunema. Lahendus leidus isetihenevas betoonis. See voolab paika omaraskuse mõjul ja konstruktsiooni kvaliteet ei sõltu enam töölisest, kaob ka vajadus spetsiaalsete tihendusseadmete järele. Isetiheneva betooni prototüübi uuringutega jõuti Tokyo Ülikoolis lõpule 1988. aastal. Üheks esimeseks
tõstis esile Tokyo Ülikooli professor H.Okamura 1986. aastal. Selle algseks ajendiks oli kvalifitseeritud tööjõu pidev vähenemine Jaapanis. Kvalifitseerimata tööjõud viis aga ehitiste kvaliteedi ja nende eeldatava pikaealisuse langusele. Sagedamini põhjustas seda hoolimatu betoonisegu tihendamine, mille tagajärjel jääb armatuuri kaitsev betoonikiht poorseks või selles leidub tühemikke. Armatuur hakkab õhu juurdepääsu tõttu varakult korrodeeruma, metallist kaitsekiht karboniseerub süsihappegaasi toimel ning kaotab oma kaitsevõime. Betoon hakkab enneaegselt lagunema. Lahendus leidus isetihenevas betoonis. See voolab paika omaraskuse mõjul ja konstruktsiooni kvaliteet ei sõltu enam töölisest, kaob ka vajadus spetsiaalsete tihendusseadmete järele. Isetiheneva betooni prototüübi uuringutega jõuti Tokyo Ülikoolis lõpule 1988. aastal. Üheks esimeseks
Kvaliteetse kivivoodri saamise eeltingimusteks on kvaliteetse kivi ja müürimördi kasutamine ning kvaliteetne müüritööde teostamine. Silikaatkivi ja mördi kvaliteedi tagab tootja, müüritööde kvaliteet jääb ehitaja hooleks. Et silikaattellisest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis pikalt ja defektideta, tuleks järgida häid projekteerimis- ja ehitustavasid ning esmajärjekorras silmas pidada: · mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, · eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, · vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (katuseräästa õige laius, sokli kõrgus), · vuukide korralik täitmine müürimördiga, · tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), · deformatsioonivuugid (minimaalselt 10 m sammuga), · korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal),
Valatakse korruste kaupa: postid + vahelaed. Posti ristküliku, ruudu ja ümara kujuga. Karkasside skeemid Post-plaat Kapiteelidega postid Ribiline vahelagi Saalungi materjalid: Laud Vineer Teras Kangas Kile Raketisesüsteemid Nõudmised raketisele: Piisav tihedus Piisav tugevus ja jäikus Betooni liiga kiire kuivamise vältimine Sobiva pinnaviimistlusega Armatuur Armatuurvõrgud Armatuurvardad Eelpingestatud armatuur Betoontarindi kuivamine kestab nädalaid ja kuid. Ehitamisel tuleks võimalikult kiirelt saada hoone katuse alla ja vältida lume ja sadevee sattumist siseruumidesse. Alati tuleks võimalikult kiirelt eemaldada põrandatelt sinna sattunud vesi. Kriitilise niiskuse tase: Betoon <75% Parkett <80% Kumm, kork, tekstiil <85% Plast linoleum <90% Epoksiid, akrüül- polüestermass <97% Betooni kuivamine sõltub Tarindi paksusest, kuivamise suundadest (ühes suunas, kahes suunas)
cu3 3,5 3,1 2,9 2,7 2,6 2,6 vt. joonis 3.4, kui fck 50 MPa 4 () cu3 () = 2,6 + 35[(90 fck)/100] 2. Armatuur 2.1. Armatuuri liigitus ja armatuurterase füüsikalis-mehaanilised omadused Betooni armeerimiseks saab kasutada: kuumaltvaltsitud varrasarmatuuri; valtstraati; külmalttõmmatud traatarmatuuri. Külmalttõmmatud traatarmatuur saadakse traadi korduval tõmbamisel läbi järjest ahene- vate kalibreeritud avade, millega kaasnev terase deformeerumine tõstab materjali tuge- vust. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides keevitatavat ribiarmatuuri.
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseime
annaabi.ee 
