Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mustus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mustus, lahustuvus, hallitus, toidujäätmed, bakterid, karvad, rasv, katlakivi1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Tetraklorometaan 2. Summaarne valem - CCl4 3. CAS nr - 56-23-5 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp. -22.9 6. Keemistemp. 76.7 7. LD 50 2350 mg /kg 8. Mürgisus, toksilisus mürgine ja keskkonnale ohtlik 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? 0.08048 g/100 mL 10. Olek toatemperatuuril vedel 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus värvitu, ei juhi elektrit, 1,593Mg/m3 12. Kasutamine lahustina, tulekustutusvedelik, külmutusseadmetes, keemilises puhastuses riiete puhastamiseks 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- etanool, piiritus 2. Summaarne valem - C2H6O 3. CAS nr 64-17-5 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) 5. Sulamistemp. -114.3 °C 6. Keemistemp. 78.4 °C 7
Tekib: Ümbrus (väljast toodud pori) Õhk Ehitise kasutamine Inimesest endast (kõõm, riidetolm, juuksed, karvad) Liigitus: Keemiline: mineraalne (liiv, pori, veesete, paberitükid) Orgaaniline (rasv, veri, uriin, mikroorganismid) Kinnitumine: Lahtine (praht, liiv, pori, vesi, karvad) Kinnitunud (nõgi, kuiv pori, rasv) Sööbinud (veesete, lubi, rooste, katlakivi, vaha, plekid) Määrduvad pinnad: Karedad Pehmed Staatilise elektriga Märjad rasvased Mustuse keemilisest koostisest oleneb puhastusainete valik Mustuse liigist oleneb puhastuse meetod Ohtlikkus: ohutu- ei põhjusta terviserikkeid/ traumasid (liiv, tolm, veesete) Ohtlik- põhjustab terviserikkeid/ traumasid (mikroobid/bakterid/seened, libedad pinnad)
MUSTUS Mis on mustus? Mustuse keemiline koostis, seisund Mustuse teke Kuidas satub mustus ruumidesse? Kergelt määrduvad pinnad Mustuse liigitus, päritolu Mustuse eemaldamise vajadus Mustuse leviku piiramise võimalused Mustuse eemaldamine Mustus - koristusmeetoditega eemaldatava meeltega tajutav ebapuhtus. Mustus on pinnal esinev aine või ainete segu, mis: -vähendab või takistab pinna kasutamist; -kahjustab pinda; -on ebaesteetiline; -on tervistkahjustav; -mõjutab otseselt inimeste elu ja tervist.
Mustuse olemus Mustus Mustus on pinnal esinev aine või ainete segu, mis: Vähendab või takistab pinna kasutamist Kahjustab pinda On ebaesteetiline Kahjustab tervist
lemist. 12. MITTEME- SULAMIS-ja TIHEDUS ELEKTRI- OLEK, VÄRVUS, KEEMILINE TALLILINE KEEMISTEM- (molaar- JUHTIVUS LÕHN ja AKTIIVSUS ÜHEND PERATUUR mass) MÜRGISUS VÕI LAHUSTUVUS 3 NaCl Sulamistempera- 2,16 g/cm Väga hea Tahke lõhnatu Lahustub vees tuur on 801°C ja kristalne aine, mis keemistempera- tuur on 1465 °C. on valge värvusega. Pole mürgine.
011K KÖÖGIS KASUTAVATE PINNAKATTEMATERJALIDE PUHASTAMINE JA HOOLDAMINE Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 Merilin Jürine Köögis kasutavate pinnakattematerjalide puhastamine ja hooldamine SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2. MUSTUS................................................................................................................................4 2.1 KEEMILISE KOOSTISEGA MUSTUS..................................................................4 2.2 ORGAANILINE MUSTUS......................................................................................4 2.3 PINNALE KINNISTUV MUSTUS..........................................................................4 2
Tehslikud allikad on põlemine küttekolletes, sisepõlemismootorites(autotransport). Orgaanilised ühendid: Aminorühm NH2 on aminohapetes, valkudes Nitrorühm NO2 imiinid (püridiin jne). Väävliühendid -Õhus on gaasilistena: *COS+ > *SO2+ > *H2S+ > *CS2+ [SO2] metsas ~10ppb, linnas ppm-des [H2S] ~10 ppb [COS] ~0,8 ppb -Lisaks DMS (dimetüülsulfiid), DMSO (dimetüülsulfoksiid) -COS (karbonüülsulfiid), H2S, (süsinikdisulfiid) CS2 jt oksüdeeruvad õhuhapniku toimel SO2 -ks Lahustuvus vees (cm3/cm3): SO2 39,37; H2S 2,91; COS 0,56; CS2 - 0,52 Aerosoolfaasis on [SO2]>[H2S]> [COS]>[CS2] SO2 + H2O + hv = H2SO4 Atmosfääris levinum vääveldioksiid SO2, tekib põhiliselt kütuse põlemisel, nafta töötlemisel, tselluloositööstuses. Mürgine. Mõjub hävitavalt silmadele ja hingamisteede limaskestadele. Niiskes õhus moodustab SO2 veega reageerides väävlishappe, mis on ohtlik taimedele, nende toimel intensiivistub ka
3) magus 3) õienektaris SAHHAROOS 1) magus 1) suhkrupeet ja -roog 1) oluline energiat andev toitaine C12H22O11 2) tahke, valge, kristalliline aine 2) banaan, arbuus 3) hea lahustuvus 3) kase- ja vahtramahl MALTOOS 1) glükoos + glükoos 1) linnastes 1) oluline energiat andev toitaine C12H22O11 2) lahustub vees hästi 2) saab toota tärklise ensü- 3) magus maatilise tootmise teel
gaasid. ➢ Ei tohi müüa, toota, eksportida, importida. ➢ Kahjustavad (lagundavad) osoonikihti, põhjustavad kasvuhooneefekti; 36. Väävelvesiniku iseloomustus (keemilised omadused, ohtlikkus). ➢ Värvuseta ja äärmiselt mürgine gaas, Mädamuna lõhn ➢ Põhjustab üldmürgistuse. Kontsentratsioonil üle 1000 ppm seiskub kohe hingamine; ➢ Kontsentratsioonil 800 ppm saabub 50% inimestel surm 5 min jooksul. ➢ On olemas bakterid, millised toodavad H2S-ist H2SO4. Seetõttu võib H2S olemasolu süsteemis kiirendada kõikide konstruktsioonimaterjalide korrosiooni, millised ei ole vastupidavad H2SO4toimele (süsinikterased, betoonid, Al, Zn, Cu jt) 37. Süsinikdioksiidi iseloomustus (keemilised omadused, kasutamine, transport, ohtlikkus). ➢ Kõik joome gaseeritud jooke, jääb mulje et pole surmav gaas. Lahustub vees; ➢ OHTLIKKUS: Suures kontsentratsioonis mürgine
ÜLD Mustus on pinna ebapuhtus, mis vähendab või takistab pinna kasutamist, kahjustab pinda ja on ebaesteetiline ning häiriv. Mustus aine vales kohas. Mustus ei teki ega kao, vaid liigub ühest kohast teise. Ohtlik <-----Mikroobid, bakterid, viirused Tülikas <----- pori rongiistmel <----- tolm raamaturiiulitel Häiriv Talutav <----- pori trepikojas Mustuse mõju ühiskonnale: muudab pinna välimust vähendab ruumide esinduslikkust nõrgendab hügieenilisust halvendab tööohutust põhjustab pindade enneaegset kulumist
KORDAMINE KEEMIA EKSAMIKS 1.Aatom koosneb aineosakestest.(elektronid, prootonid, neutronid) Elektron skeem: Mg: +12| 2)8)2 12-on prootonite arv, väike number vasakul üleval. 2,8,2-on elektronide arv 2. lahus-on ühtlane segu, mis koosneb lahustunud ainest ja lahustist. lahustuvus-näitab aine massi mis saab lahustuda kindlas koguses lahustis kindlal temperatuuril. anioon- on negatiivse laenguga ioon katioon-on positiivse laenguga ioon aatom-üliväike aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronidest molekul-aine väikseim osake, koosneb aatomitest ühinemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus ained ühinevad, moodustades uue aine lagunemisreaktsioon-on reaktsioon mille käigus aine laguneb kaheks või enamaks aineks redoksreaktsioon- on reaktsioon, mille käigus ained loovutavad ja liidavad elektrone ja sellega kaasneb elementide öksüdatsiooniastme muutumine neutralisatsioonireaktsioon-happe ja aluste vaheline reaktsioo
Metallis liiguvadki elektronid vabalt nagu gaasides.. 6. molekulvõrega ained molekulaarsetel ainetel (paljud mittemetallid, mittemetallilised elementide ühendid, orgaanilised ained); koosnevad molekulidest, keemis ja sulamistemp on suhteliselt madalad, väiksemate molekulidega ained on tavaolekus gaasilised või kergesti lenduvad vedelikud. Suuremate molekulidega ained on tavaolekus tahked (kuid väga pehmed) Vees lahustuvus sõltub polaarsusest ja vesiniksidemete olemasolust. Kov. sidemetega mittemol. ained koosnevad kovalentsete sidemetega ühendatud aatomitest. On kihilise või kiulise ehitusega. Tavaingimustes tahked ja enamasti kõrge sulamistemp.'ga. Vees üldiselt ei lahustu ja elektrit ei juhi (va grafiit). Ioonsed ained ioonilise sidemega seotud ioonid, kõrge sulamistemp, tavaliselt tahked (kõvad kuid haprad),
Lahjendada puhastusainet vajaliku tasemeni, niisutada ja leotada mustust, transportida mustust, loputada pindadelt mustuse ja puhastusainete jäägid, teha mehaanilist tööd, lahustada mustust. 3. Vee pindpinevus ja vee karedus, kuidas need vee omadused raskendavad puhastusprotsessi? Kõrge pindpinevusega vesi ei märga pinda ega tungi pinnas olevasse mikroõõnsustesse. Järelikult ei saa vesi ka pinda puhastada. Kare vesi tekitab keedunõudele katlakivi, pindadel kuivades jätab selline vesi hallid jäljed. Kareda veega piirkondades vajatakse märgade ruumide puhastamisel setete eemaldamiseks happelisi puhastusaineid. 4. Mustuse eemaldamine lahustuvuse järgi. Vees lahustuv mustus – sellist mustust on kerge veega niisutatud mikrokiudlapiga eemaldad. Lahustisse lahustuv mustus – rühma kuulub enamik plekke, mille eemaldamiseks kasutatakse lahusteid, tärpentini, piiritust.
· Vedel molekulidevaheline kaugus on suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. · Gaasiline molekulidevaheline kaugus on suur ja nad liiguvad täiesti vabalt. Aine füüsikalised omadused omadused, mida saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata: · Värvus, · Sulamis-, keemistemperatuur, · Tihedus Aine keemilised omadused omadused, mis on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega: · Lahustuvus, · Oksüdeerumine, redutseerumine Materjal keemiline aine, mille kasutamisel ei toimu keemilisi muutusi. Materjaliteadus uurib materjalide struktuuri, omadusi ja kasutamist. Materjalid võivad olla: · Lihtained (puhtad gaasid, - metallid), · Lihtainete segud (õhk), · Liitainete segud, · Liht- ja liitainete segud. Materjalide omadused: · Tihedus, · Sulamistemperatuur, · Kõvadus, · Värvus, · Tugevus, · Elektrijuhtivus,
.. EELMINE PUHASTUSAINETE LIIGITUS pH JÄRGI pH 11-14 Tugevalt aluseline pH 10-11 Aluseline pH 8-10 Nõrgalt aluseline pH 6-8 Neutraalne pH 6-5 Nõrgalt happeline pH 4-3 Happeline pH 2-0 Tugevalt happeline TAGASI SISUKORDA EELMINE NEUTRAALSED PUHASTUSAINED pH 68 Eemaldatav mustus: lahtine, nõrgalt kinnitunud veeslahustuv mustus Kasutuskohad: igapäevane koristamine, nõudepesu, klaaspinnad jne. Ohutustehnika: ei vaja loputamist kui seda ei tingi määrdunud pesulahus, soovi korral võib kasutada kaitsekindaid EELMINE TAGASI SISUKORDA
oksiididega. 10 50. Loodusliku vee koostis Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. Põhjavesi : Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO42-, HCO3-, H+, OH-, Fe2+ 51. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (sade) + H2O + CO2 Mg(HCO3)2 -> Mg(OH)2 (sade) + 2CO2 Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks
=mg/d. 41. Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 42. Vesi: vedel 0-100oC. Tihedus 1 g/cm3 (4oC), jää 0,9. Looduslik vesi sisaldab alati lisandeid nt ookeanivesi soolasid kuni 4%. Magevesi 0,01-0,05%. Hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. Kõrge soojusmahtuvus. Tugevad vesiniksidemed. H2=0. Keemiliselt aktiivne, reageerib paljude metallidega, mittemetallidega, sooladega ja oksiididega. Vee puudused on kerge katlakivi teke ja madal keemistemp ja kõrge jäätumistemp. 43. Looduslik vesi: Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3 -, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH) 3 jt.) ja mikroorganismid. 44. Katlakivi: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 karbonaatne karedus Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 üldkaredus Kareduse eemaldajad: Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; Polüfosfaadid ja orgaanilised
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi , galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel.Tal on seitse stabiilset isotoopi massarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Elavhõbe tahkub temperatuuril 38,8° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevusteguriks on 0,4865 N/m. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike. Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Õhus on elavhõbe püsiv. Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuu
Osakeste vahel mõjuvad tugevad tõmbejõud. Vedelikus on osakesed pidevas liikumises. Kui tahkis satub kontakti vedelikuga, siis vedeliku osakesed hakkavad põrkama vastu tahkise pinda. Nendes põrgetes nihkuvad osa tahkise osakesi paigalt. Lahus moodustub siis, kui tahkise osakesed on tõmbunud märksa tugevamalt vedeliku osakeste külge kui üksteise külge. Sedavõrd, kuidas tahkis pidevalt lahustub, ümbritsevad lahusti osakesed üha rohkem soluudi osakesi. Tulemuseks on lahus. LAHUSTUVUS JA KRISTALLISATSIOON Aine hulka, mis lahustub teatud koguses lahustis teatud temperatuuril ja teatud rõhul, kutsutakse aine lahustuvuseks. Lahust, mis sisaldab maksimaalselt võimalikku hulka lahustunud ainet, kutsutakse küllastunud lahuseks. Enamiku tahkiste lahustuvus kasvab temperatuuri tõusuga. Kui lahus jätta avatud nõusse, väheneb vedeliku hulk lahusti auramise tõttu. Lahustunud aine ei aura. Mõne aja möödudes pole lahuses piisavalt lahustit kogu soluudi lahustamiseks. Lahus
Braconnot 1811. aastal seentest. Alles 1830. aastal isoleeriti sama ühend putukate välisskeletist ja sellest ajast kannab ta nime kitiin. Kitiin on hargnematu polüoos. Kitiin on eriliselt vastupidav, elastne, ei lahustu vees. Kitiin laguneb looduslikult ensüümide mõjul, millest tuntum on kitinaas. KITOSAAN Kitiini levinum keemiline teisend on kitosaan, mille ehitusüksustes puudub atsetüüljääk. Kitosaani Kitosaani eeliseks kitiiniga võrreldes on tema lahustuvus vees. Kitosaani sünteesivad mitmed seened ja seda ainet saab ka kunstlikult valmistada Kitosaan pole toksiline ega põhjusta allergiat. KITIINI JA KITOSAANI KASUTUSALAD Kitiini ja kitosaani kasutatakse heitvete puhastamisel siduva komponendina, metalliioonide püüdjana, sideainena liimi- ja tekstiilitööstuses, täitva ja tugevdava koostisosana paberi valmistamisel. Kosmeetikatööstuses kuulub kitosaan
ALKOHOLID. Üldvalem. R-OH(hüdroksüülrühm) (alküülradikaal) CH4 metaan CH3OH metanool e. puupiiritus. C2H6 etaan C2H5OH etanool e. piiritus.( CH3CH2OH) C3H8 propaan C3H7OH propanool (CH3CH2CH2OH) Omadused: Väga hästi lahustuvad vees.C1-C5 (midasuuremaks läheb alkoholi molekul seda halvemini lahustuvus vees.C1-C11 on vedelad, gaasilisi poleC12-C20 meenutavad tarretunud rasva ja kõrgemad alkoholid on tahked. Kõik alkogolid on mürgised. Etanooli tohib tarvitada, kuid kõik vahesaadused mis org. tekivad on mürgised. Alkoholid põlevad. On kõrge keemis temperatuur, mis on tingitud vesiniksidemest, mis on küll nõrk, kuid tema lagundamiseks on vaja täiendavat energijat. Kui alkoholi molekulil on mitu OH rühma nim. hüdrosüülseks ehk mitme aluseliseks. C-O side on püsivam kui H-O side
AS INGLE OHUTUSKAART Vastavalt EL direktiivile 91/155. Kooskôlas SOM määrusega nr. 37 26.05.2000 Koostamise aeg: 19.05.2004 Lk. 1 (4 ) Toote nimetus: NAATRIUMATSETAAT 1. Identifitseerimine: Kemikaali nimetus Naatriumatsetaat Firma identifikatsioon AS INGLE Aadress ja tel.nr. Ingliste 79004, Rapla maakond, EESTI, tel. (372 48) 42214 Hädaabi tel.nr. 112 2. Koostis: Keemiline nimetus Naatriumatsetaat Sünonüüm Äädikhappe naatriumsool Keemiline olemus Orgaaniline ( karbosüülhappe) sool
*Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. *molekulide vahel tugev vesinikside *keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide, mittemetallide, soolade ja oksiididega. 48. Loodusliku vee koostis Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO4 2-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. *Põhjavesi : Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO4 2-, HCO3-, H+, OH-, Fe 2+ 49. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (sade) + H2O + CO2 Mg(HCO3)2 -> Mg(OH)2 (sade) + 2CO2 Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 50. Karbonaatne karedus
Mustus ja selle liigid Liis Tammaru, Riina Piir Definitsioon: Mustus on mitme erineva aine (keemilise ühendi) segu, näiteks rasvad, õli, nõgi, savi, mikroobid jms. Mustus võib olla kinnistunud, vedel/märg või kuiv. Mustuse tüübid Praht eraldi tükkidena, eemaldatav käsitsi või kuivade meetoditega Lahtine mustus kuiv või märg, ei ole kinnistunud. Eemaldatav kuivade, väheniiskete või niiskete meetoditega. Kinnistunud mustus kergelt kinnistunud, kuivanud või kergelt kleepunud mustus. Eemaldatav niiskete või märgade meetoditega. Plekid üksikud kinnistunud plekid, eemaldatav erimeetoditel. Mustuse tüübid 2 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
· Destilleerimine · Aurutamine · Jaotuslehter LAHUSED Mõisted · Lahus Kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. · Lahusti Aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine Aine, mis on lahustis ühtlaselt jagunenud. · Küllastunud lahus Lahus, lahustunud aine sisaldus antud tingimustel on maksimaalne. · Küllastumata lahus Lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. · Lahustuvus Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril. · Pihussüsteem ehk pihus Segu, milles üks aine on suhteliselt ühtlaselt pihustunud teises. · Kolloidlahus - Pihus, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 10-5 cm. · Aerosool Vedelik on pihustunud gaasis. · Emulsioon Vedelik on pihustunud vedelikus. · Suspensioon Tahke aine on pihustunud vedelikus.
Table of Contents Table of Contents........................................................................................................................1 I MÕISTED................................................................................................................................2 II TÄHTSAD AINED................................................................................................................2 METALLID................................................................................................................................ 5 SULAMID.................................................................................................................................. 6 8. klassi KEEMIA EKSAMI TEEMAD....................................................................................6 Ülesandeid harjutamiseks............................................................................................................8 Reaktsioonivõrrandite koostamine. .......
mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis. Reeglina on antud aine lahustamiseks parimad solvendid need, mis sarnanevad ainega eelkõige oma polaarsuselt. *Vesi kui polaarne solvent sobib hästi polaarsete, ioonsete ja vesiniksidet andvate ainete lahustamiseks. *Mittepolaarsete ainete (nt vahad) lahustamiseks sobivad hästi heksaan ja tetrakloroeteen. Kõrgemal temperatuuril toimub ainete lahustumine reeglina kiiremini. See aga ei tähenda, et kõrgemal temperatuuril oleks lahustuvus alati suurem. *Nii on enamuse gaaside lahustuvused kõrgemal temperatuuril madalamad. *Enamuse tahkete ainete lahustuvus kasvab temperatuuri tõustes. 34. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustuvus - aine omadus lahustuda mingis lahustis - näitab aine suurimat massi, mis lahustub antud temperatuuril 100 g vees. · Praktikas jaotatakse ained hästilahustuvateks (> 2 g/100 g), vähelahustuvateks (0,1 - 1 g/100 g) ja praktiliselt mittelahustuvateks (< 0.1 g/100 g) (saab leida
baasil ioonne side näiteks. Need 3 struktuuriastet on olemas kõikidel valkudel. Aminohappeid on valkude koostises erinevaid. Erinevaid aminohappeid tuntakse 250, inimorganismis leitud 60, valkude koostises 20 erinevat aminohapet. Valkude koostises oelvate aminohapete puhul on tegemist L-aminohapetega. Esmatähtsad aminohapped on valiin, leutsiin, isoleutsiin, treoniin, metioniin, lüsiin, fenüülalaniin, tüptofaan. 5. Aminohapete ja toiduvalkude füüsikalised omadused. Aminohapete lahustuvus vees võib olla väga erinav (nt klütsiin lahustub hästi, kuid enamus aminohapetest on vähelahustuvad, türosiin väga halvasti). Üldiselt sõltub lahustuvus keskkonna happelisusest ja sõltuvalt sellest võivad aminohappe dolal kas + või laenguga või hoopis ilma laenguta. 6. Valkude denaturatsioon toidu töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid. Valgu kõrgemate struktuuriastmete (kvaternaarne, tertsiaalne, sekundaarne) osaline või täielik
Vähesel - ei pruugi seguneda omavahel; mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk - on väga vähe kokkusurutavad. eraldub. 45. Viskoossus. 58. Lahustuvus. Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis suhtes. puhta aine mass, mis lahustub 100 grammis lahustis antud temperatuuril Viskoossus määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava. mida
Vähesel Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise mõjutamisel (loksutamine, tahke aine kristallikese lisamine) liigne ainehulk suhtes. eraldub. Viskoossus määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava. mida 58. Lahustuvus. väiksem on viskoossus, seda kiiremini voolab, mida suurem, seda Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis aeglasemalt vedelik voolab. puhta aine mass, mis lahustub 100 grammis lahustis antud temperatuuril 46. Pindpinevus. 59. Lahuste kontsentratsioonide väljendusviisid: protsent,
teist võrdluses elektroodi, mille potentsiaal H+- ioonide kontsentratsioonist ei sõltu. Mõõtes nende kahe suuruste vahet leiame pH. 13. Mis on lahus? Millest see koosneb? Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem 14. Lahustumise põhireeglid. Lahustuvuse kuldreegel- sarnane lahustub sarnases; polaarne aine lahustub polaarses lahustis; mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis. 15. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustuvus on aine võime moodustada teiste ainetega homogeenseid süsteeme- lahuseid. Küllastuspunkt- sellest alates rohkem ei saa lahustavat ainet lahusesse lahustada. 16. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahuse kontsentratsioon- moolide arv kindlas ruumalas lahuses. Protsendiline sisaldus (C%), molaarsus- moolide arv ühe kg lahusti kohta; mooliprotsent; massikontsentratsioon; ppm/parts per million- miljonis massiosas lahuses 17
10 Orgaanilist ühendit Kaspar Kutsekoolile Lämmastikhape Valem: HNO3 Saamine või leidumine Lämmastikhapet saadakse lämmastikdioksiidi (NO2) ja vee reageerimisel: NO2 + H2O = HNO3 + HNO2 Tööstuslikul tootmisel kasutatakse ammoniaagi katalüütilist oksüdatsiooni (Ostwaldi protsess). Varem kasutati lämmastikhappe tootmiseks looduslikke sooli. Kasutamine Lämmastikhapet kasutatakse laboratooriumis reaktiivina, lõhkeainete (näiteks nitroglütseriini ja trotüüli) valmistamisel ning lämmastikväetiste (näiteks ammooniumnitraadi) ja liitväetiste tootmisel. Seda kasutatakse veel metallurgias ja toorainete töötlemisel, sest ta reageerib enamiku metallidega. Lämmastikhappe abil söövitatakse metalle. Raketitehnikas kasutatakse inhibiitoriga suitsevat lämmastikhapet. Samuti kasutatakse lämmastikhapet väävelhappe ja orgaaniliste nitroühendite tootmisel. Kontsentreeritud lämmastikhappe ja soolhappe segu vahekorras 1:3 on kuni
KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides. Tuumalaeng aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n. Ühikuks tavaliselt
annaabi.ee 
