mustas" on selleks Mathilde. Neljas marionett on deus ex machina võimas heategija (härra de La Mole). Julien on noor üheksateistkümneaastane noormees, kes kasvab üles peres, kus hinnatakse ainult füüsilisi oskusi. Julien aga erineb oma perekonnast isast ja vendadest igati. Ta on huvitatud kirjandusest, tal on omad eeskujud, keda salaja jumaldada, ta armastab raamatuid. Tunne, et ta ei kuulu perekonda, ajab mehe niikaugele, et ta nõustub minema koduõpetajaks linnapea majja. Julien, kelle suurepärane mälu on taganud talle jumalasõna tundmise peast, saab kiiresti väärtuslikuks. Jõudnud oma uude koju, hämmastavad Julieni võimalused, mida elu võib pakkuda ning mees hakkab kiiresti ellu viima oma unistust jõuda ,,haljale oksale". Kohtudes majaperenaise, kolmekümnendates aastates proua de Renaliga, saab Julieni selgeks, mida teha. Proua on algul Julieni suhtes äraootaval seisukohal. Ta kardab oma laste pärast, keda ta kogu hingest jumaldab
STENDHALI ,,PUNANE JA MUST" Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui
sisukokkuvõte Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui
Koostas:Brigitta Pärni ,,Punane ja must" Stendhal Raamat ,,Punane ja must" on kirjutatud kirjaniku Stendhali poolt. Stendhali kirjutatud romaan räägib noorest puusepapojast nimega Julien Soreli, kes oli 19-aastane. Tema eesmärk oli saada kõrgeimasse seisusse, kus ta saab välja näidata omandatud tarkust, lugedes palju erinevaid raamatuid. Julien oli andekas noormees, kes tahtis saavutada suurt kuulsust. Tema perekond temast ei hoolinud. Isa pidas Julieni laisaks ja kasutuks. Tema vennad ei tahtnud, et Julien oleks neist targem ja osavam. Jumal vastas Julieni palvele ja linnapea, härra Renal kutsus ta raha eest oma laste koduõpetajaks
mõtle,peab teda logardiks. Linnapea tahtis Julienist koduõpetajat teha oma lastele,ning isale meeldis see mõte,sest ta tahabgi tütrest lahti saada,ning saab ka kõik raha omale.Julien oli isegi ladinakeelse Uue Testamendi pähe õppinud,lootes mängida head preestriõpilast,ehk on midagi siis ka parem. Saades peremehe ja lastega häst läbi,hakkas Julienile meeldima proua Renal,ning ta tahtis teda suudelda ja ka saavutas selle.Hr Renal kohtleb teda ja oma naist alaväärsena. Julien tahab tohutult midagi lugeda aga ei julge ilmalikke raatatuid sinna majja tuua,sest need rikuksid tema maine,samas ise talle meeldivad sellised raamatud aga ikka teeskleb ,et ilmalikud raamatud on räpased ja põlgusväärsed. Julieni soov oli võrgutada proua Renal,kuid ta kartis läbikukkumist.kuid tal õnnestus siiski proua Renali kätt suudelda.ta langes nüüd masendusse ja
Tugev isiksus suudab .. Peategelane noor Julien on 19-aastane noormees, kes pole kordagi kodukülast välja saanud, ka külas on ta käinud ainult kahel inimesel. Vanal sõjaväearstil, kes on tema sõber ja kiriklas. Julien on väga tark ja andekas ta võtab kõike mõistusega. Julien jumaldab Napoleoni, kuid see mees pole sel ajal ühiskonnas väga soositud, peab ta varjama seda. Julien arvab, et peab olema kõiges tasemel, teistest parem ning ta on endale pähe võtnud, et peab alati saavutama selle, millest mõelnud on. Ta põlgab oma perekonda, sest tema arvates on need ainult lihasmass ega mõista tema raamatulembust. Nimelt armastas Julien väga lugeda, ta võis tundide kaupa lugeda ning tal ei saanud sellest ikka küllalt. Julieni vennad peksavad teda tihti, sest nad tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Kuid
Punane ja must Raamat räägib noorest mehest Julienist. Julien nimelt töötas oma isa juures saeveskis, ta jäi vahele raamatu lugemisega ning tänu sellele sai ta tunda vägivalda. Julien oli tark, tal oli Uus Testament tervenisti peas ladina keeles. Julieni isa saatis ta koduõpetajaks linnapean härra de Renali juurde. Julien arvas, et selline töö on alandav, kui talle hakkasid lapsed ruttu meeldima ning pererahvas oli ta vastu sõbralik. Julienil ja proua de Renalil tekkis armusuhe, see algas aias käehoidmisega ja lõpuks hakkas poiss juba naise tuppa hiilima, kui kõik magasid. Julien soovis vahepeal kõigest sellest eemale saada ning käis mägedes mõtteid mõlgutamas. Proua de Renal paanitses ka tihti seetõttu, et ta arvas et Julien teda ei armasta. Härra de Renalil tekkis kahtlusi,et ta naine petab teda, kuna talle saadeti anonüümkirju.
Ta on väga kaval poiss. Ta peab ennast teistest paremaks ja tal on häbi oma perepärast. Ta saab vendadelt tihti peale peksa ja isa arust on tegu lihtsalt nii sama leiva sööjaga. Linnapea kutsub ta enda lastele koduõpetajaks, sellega olid kõik rahul, isa sai raha ja sai parema elu peale. Härra linnapea maksab talle väga hästi kuna ta kardab , et tema rivaal maksab temast üle ja Julien läheb hoopis tema lapsi õpetama. Julien hakkas kohe algul laste ja proua Renaliga hästi läbi saama ja proua hakkab talle vaikselt meeldima kuigi ta ei olnud selles väga kindel. Ajapikku hakkab ta siiski prouat armastama. Julienile meeldis ka väga lugeda, aga ta ei julgenud imelikke raamatuid sinna majja tuua, kuna ta arvas ,et need võivad tema mainet kahjustada. Siis saadeti ta teise linna seminarile, kus ei sallita teda ültse. Seal õppivad vaid rumalad talupojad, kes soovivad saada preestrik, et oma elujärge parandada
kuulsust. Samas teadis ta, et peab selle nimel ka vaeva nägema. Peab olema kaval, et saada see, mida tahta. Ta kasutas väga palju ära teisi inimesi, et saavuada see, mis oli ainult talle oluline. Hiljem kolis ta teise linna,kuna seal pakutakse sekretärki kohta, mille ta vastu võtab. Seal hakkab talle meeldima Mathilde, kellega ta plaanis abielluda, kuid armukade de Renali kiri peatab selle mõtte. Ja Mathildele saab selgeks, et Julien ei ole talle ikka see õige ja tema armastus tema vastu kustus. Tagasi kodulinna tulles, tulistas ta proua de Renali aga de Renal armastas Julieni väga ka peale tulistamist. Julienile määrati selle eest surmanuhtlus. Kongis mõtleb Julien, et tahaks olla tema ise, kes ta oli enne,saeveski poeg. Ta tahaks olla ikka armastatud, ega manipuleerida enam naistega. Talle meeldis väga enne naisi vallutada,kuid vanglas ta ikkagi mõistab, et peaks valima ikka ainult ühe naise
Stendhal väljendab oma teoses ,,Punane ja must" vastumeelsust seisuste vahede vastu. Psühholoogilise romaani tegevustik toimub 19. Sajandi alguses, mil päritolu oli teadmistest olulisem. Teose autor hindab isiksuse puhul mõistust ja loogikat. Loo peategelane Julien Sorel oli talupojaseisusest suure teadmistepagasiga 19 aastane noormees, kellel suur kirg lugemise vastu. Ta kõneles vabalt ladina keelt ning teadis peast ladinakeelset Uut testamenti. Julieni eeskujuks oli Napoleon, kes oli pärit töölisklassis ja sai valitsejaks. Ta seadis enesele eesmärgiks oma päritolust kõrgemale tõusta, kuid edutee jäi tal üürikeseks , kuna soovis tõusta liialt kõrgele. Eneseteostamiseks hakkas ta ära kasutama oma mehelikke võlusid, kuid selline tegutsemismall sai talle saatuslikuks ta hukati giljotiini all. Julien Sorel oli samaaegselt häbitu karjerist ja ühiskonna ohver. Vaesest puusepa perest pärit Julieni karistati kodus oma teadmistehimu tõttu, kuid
KODUNE KONTROLLTÖÖ Stendhal "Punane ja must" Erki Maling XI kl 11.Millised tegelased ja miks on selles teoses Napoleoni tüüpi? Teoses on Napoleoni tüüpi inimeseks Julien Sorel ise, kuna tal olid suured eesmärgid ja ta ei kohkunud nende ees tagasi. Samuti oli peategelane suur Napoleoni austaja. 12.Millised omadused peaksid olema karjääriinimesel? Teose põhjal peaks karjääriinimese omadusteks olema: silmakirjalikkus ja suur tahtmine, teda ei tohi miski takistada. Julien oli karjääriinimene, tema võtted olid kohati isegi julmad, edu saavutamiseks tegi ta nii mõnigi kord oma lähedastele haiget. 13.Punase ja musta nimetähendlikkus. Punane ja must need on ajastu värvid. Punane on sõjaväelase punane munder, must tähendab preestri kuube. 14.Millisele järeldusele jõudis Julien pärast proua de Renali tulistamist? Ta sai aru, et isegi surmaga silmitsi seistes, oli ta ikkagi silmakirjalik. Ta tunneb, et
,,Punane ja must" kui realistlik teos Stendhali ,,Punane ja must" on realistlik teos, kuna: 1) Elu kujutati kogu tegelikkuses. Peategelane, noor Julien, kes pole kordagi kodukülast välja saanud ja on ka külas käinud ainult kahel inimesel. Vanal sõjaväearstil ja kiriklas, sest teeskleb et tahab preestriks saada. Perekonnas teda ei sallita. Julien põlgab oma perekonda - isa ja vendi, sest need on ainult lihasmass ega mõista tema raamatulembust. Vennad peksavad teda tihti, sest tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Isa peab teda kasutuks logardiks. Seega on päris hea, kui linnapea otsustab Julienist oma lastele koduõpetaja teha. Isa saab logardist lahti, Julien parema elu. Linnapea, härra Rénal kardab väga, et kuna Julien on nii tark ja võimekas, äkki ta
kahte kaunist tütart. Mõlemad tütred said kaasavaraks kopsaka summa raha- kumbki sai poole isa varandusest. Kui tütred olid isalt viimsegi sendi saanud, siis unustasid oma isa täielikult. Neil oli häbi vaese isa pärast, hoolimata sellest, et too oli teinud kõik, et oma järeltulijad õnnelikuks teha. Kui Goriot taipas, et ta tütred on teda vaid ära kasutanud, suri kurvastusse. Ta tütred ei tasu isegi Goriot'i matuste eest. Romaani ,,Punane ja must" peategelaseks on 19-aastane Julien Sorel, kes ihkas rikkust ja pääsu kõrgklassi. Ta oli silmakirjalik, ja püüdis oma eesmärkide saavutamiseks kõrgklassi naisi võrgustada. Oma esimesel töökohal võrgutas ülemuse kaasa- Proua de Rênal'i ja nõudis et too võimaldaks talle palgatõusu. Oma teisel ametipostil härra de La Mole'i juures püüdis oma võrku tolle tütre Mathilde de La Mole. Armuafääril on tulemus- Mathilde rasestus. Tütre au päästmiseks tegi la Mole Julienist Julien de la Vernaye
Tuli avalikuks ja saadeti sanatooriumisse vaimulikuks õppima. Aga jättis pooleli ja läks Pariisi. Seal härra de La Mole'i sekretär ja heal järjel. Tekkis armuvahekord proua de la mole'iga (mathilde) ja too jäi rasedaks. Tuli ilmsiks ja isa oleks peaaegu leppind nende abieluga kui proua Renalilt tuli kiri ülsetunnistusega Julieni alatust armastusest varem. Kui poiss sellest teada sai läks kiiresti tagasi kodukülla ja tulistas kirikuss proua Renalit kaks korda. Vangi. Mathilde ja proua Renal püüavad päästa teda surmaotsusest, aga züriis vihatud Valeno ja giljotineeritakse. Ise armastas lõpus ainult Renlit ja avastas, et kõige õnnelikum aeg elus oli renaliga salaja, kuid ta oli tol ajal mõelnud vaid auahneid plaane edasisele edule.
palumise peale. Kui isa ära suri, siis tütred matusele ei ilmunud vaid saatsid oma kutsarid. Üks tegelane Eugene oli tark ja hästi kasvatatud poiss. Tema rahaline seis ei olnud just kõige parem. Temagi lootis isa Goriot-i tütre Delphine kaudu rikkaks saada. Võrgutas tütre ära kuid siiski armus temasse. Selles loos olid tütred raha peal väljas, isa aga hoolis oma lastest ja oli pime. Isaarmastus oli niivõrd suur. Raamatus ,,Punane ja must" oli peategelaseks 19 aastane noormees Julien, kes armastas väga raamatuid. Ta oli väga tark poiss. Linnapea härra de Renal tahtsis oma lastele koduõpetajat ja rääkis sellest Julieni isaga. Julieni isa alandas poissi ja pidas teda loodriks. Tema vennad ei sallinud teda samuti, nad peksid teda. Julieni isa seadis ette kindlad rahasummad mis tuleb Julienile maksta ja kehtestas reeglid, et poisile riided selga. Julien eriti ei hoolinud rahast, temale oli tähtsam see, et poisid saaksid targaks
Realistlikus romaanis kujutatakse nn tavalist inimest, jälgitakse inimsuhteid psühholoogilisest küljest. Traditsioonilises realistlikus romaanis toimub jutustamine kolmandas isikus, autori vaatepunktist. 4. MIKS STANDHALI PARIMAD PSÜHHOLOOGILISED ROMAANID JÄID ESIALGU TÄHELEPANUTA? Need vastandusid romantilisele ilutsemisele ja fantaasiamängule, mida tolleaegne lugeja ootas. 5. KIRJELDA JULIEN SORELI KARJÄÄRI PÜÜDLUS. MIKS NEED KOKKUVARISEVAD? Julien Sorel- ,,Punane ja must ,, peategelane. Ta unistab paremast elust. Ta on auahne, andekas, õpihimuline individualist, oma ideaaliks peab ta Napoleoni. Esimene samm noormehe unelmate täitumise teel on koduõpetaja koht linnapea juures. Karjääriredeli järgmiseks astmeks saab Pariisi aadliku sekretärina tema tütre armasutuse võitmiseks. Kuid pihiisa kirjutatud kiri paljastab ta. Tulvil
sündmuste ja konfliktide loogiline esitus ning ajaloolise tõe taotlemine. Oma peateoses "Punane ja must" kirjutas ta: Tõtt. Karmi tõtt. Romaani "Punane ja must" alapealkiri on "XX sajandi kroonika", mis määratleb küllaltki täpselt elu nii nagu ta on. "Punane ja must" Alapealkirjast võime järeldada, et tegemist on kindlapiirilist ajastust reprodutseeriva realistliku teosega. Romaani peategelane on 18-19 aastane noormees Julien Sorel, puusepa poeg, kes tahab jõuda nö. "haljale oksale", aga et sinna jõuda, siis peab ta kasutama kavalust ja osavaid manöövreid. Ka karjääriredeli astmestikud on talle teada. Esmalt saab temast koduõpetaja. Temasse armub 30- aastane usklik naine, proua de Rènal. Teine etapp on mõjuka aadliku juures , kus ta täidab kirjakirjutaja ülesannet. Siinkohal püüab ta võita markii tütre armastust, mis tal ka õnnestub. Usklik naine saadab markiile kirja, milles ta paljastab
sügav armastustunne, kuid talle tuletati meelde kui julmalt ta oli Tatjana käitunud ja kuidas ta olid neiu maha laitnud. Vaatamata sellele, et Tatjana tunnistas oma tundeid, jäi ta siiski oma abikaasaga, kuna ta leidis, et see on tema kohustus ühiskonna ees + truudus. Stendhali „Puna Julien Sorel on puusepa poeg, kena noormees, kes ei kõlba käsitööliseks, mille tõttu teda kodus Hulljulged Romaan ne ja narritakse, ja ta plaanib üha kindlamalt tõusta kõrgematesse ühiskonnakihtidesse. Julien tahab ja must“ iga hinna eest au ja kuulsust, samas väga hästi teades, et peab selle eesmärgi nimel oma ülivõimsad parema mina alla suruma, hakkama silmakirjatsejaks
Tänu oma mõjukatele sugulastele oli Napoleoni teenistuses ja rändas läbi peaaegu kogu Euroopa. Tema tähtsamad teosed on ,,Parma klooster" ning ,,Punane ja must" (1830). Romaani ,,Punane ja must" motoks on ,,Tõtt, karmi tõtt". Jutt põhineb tõsielu faktidel ja ainest on saadud tollel ajal ajakirjanduses levinud uudisest, kus talupoeglikku päritoluga noormees, kes tulistas kirikus aadli soost armukese pihta. Selle peategelane on Julien Sorel, 19 aastane noormees, puussepa poeg, ta on edasipüüdlik, kõrgete vaimsete võimetega, on iseseisvalt salaja õppinud selgeks ladina keele, lugenud läbi piibli ja võiks vabalt preestri ametit pidada. Karjääri astmestik on tal väga selge ja tuleviku unistused väga suured aga ta on talupoeg ja ülespoole pürgida saab vaid kavaluse ja osavate manöövritega. Ta otsustab seda teha naiste abil. Tema esimene samm on koduõpetaja koht linnapea de Renàli peres.
Nii, et ka neegrid ise ei olnud süüst puhtad ja käitusid omasugustega halvasti. Saatuse irooniaga satub Tamango ise ka valgete kätte ning ka teda on ootamas orjastaatus. Orjad saadetakse laevale. Tamango korraldab laeval mässu ja neegrid tapavad laeval kõik valged ära. Võim on jälle neelgrite käes. Iroonia on aga selles, et nad ei oska laevaga midagi peale hakata ning lähevad laevaga põhja ja hukkuvad. Kolmekümnendate aastate novellid: Kesksel kohal on inimene. Tegelane on väga kahepalgeline ja vastuoluline. See väljendub selles, et inimene kannab enda ees nö maski. Külma ja ükskõikset maski. Ta jätab endast sellise näiliselt mulje, et ta on külm. Et ta ei hooli millestki ja tal on ükskõik. Nad teevad seda seetõttu, et ühiskond surub seda neile peale. Ühiskond ootab neilt sellist käitumist. Kahepalgelisus seisneb selles, et tegelikkuses nad sellised ei ole. Sügaval sisimal on nad tundelised ja võimelised armastama. Aga nad varjavad ja häbenevad seda.
Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb oma sugulase Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese markii d´Ajuda-Pintoga (viimane on peagi abiellumas, millest vikontess veel midagi ei tea). Vikontess räägib Eugene´ile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Goriot´i hülgasid. Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin pakub Eugene´ile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab ära
Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb oma sugulase Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese markii d´Ajuda-Pintoga (viimane on peagi abiellumas, millest vikontess veel midagi ei tea). Vikontess räägib Eugene´ile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Goriot´i hülgasid. Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin pakub Eugene´ile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab ära Victorine´i venna ja Victorine´i isa pärandab oma varanduse ainsale
Selle tõttu ei tekkinud isapoolse suguvõsaga häid suhteid, ema suguvõsa väljendas muretumat, vabamat ellusuhtumist (hispaanialik). Oli hea pea matemaatikas. Saadeti pärast kohalike koolide lõpetamist Pariisi. Tänu sugulastele pääseb seltskonda. Ta on lummatud kaunitest tarkadest naistest. Tundis, et on võimalus end teostada Napoleoni armees. Oli 17aastane, kui ühines. Temast sai ohvitser ja osales sõjakäikudel Hispaanias ja Venemaal, Austrias ja Saksamaal. Kui Napoleon langes, jäi sõjaväelaseametist ilma. Selleks ajaks oli kujunenud huvi kirjanduse vastu. Leidis tööd ametnikuna Itaalia väikelinnas. Talle meeldis Itaalia, hindas seda muretust jne. Alguses ei olnud ilukirjandus, vaid pikem esseed, Napoleoni elu, Beethoveni (jt muusikute) elu, Rossini elu, reisikirjad. "Itaalia kroonikad" - sinna kogutud need lühiteosed. "Parma klooster" - ilukirjanduslik, Itaaliast. Kuulsuse sai 1831 ilmunud romaaniga "Punane ja must".
Selle tõttu ei tekkinud isapoolse suguvõsaga häid suhteid, ema suguvõsa väljendas muretumat, vabamat ellusuhtumist (hispaanialik). Oli hea pea matemaatikas. Saadeti pärast kohalike koolide lõpetamist Pariisi. Tänu sugulastele pääseb seltskonda. Ta on lummatud kaunitest tarkadest naistest. Tundis, et on võimalus end teostada Napoleoni armees. Oli 17aastane, kui ühines. Temast sai ohvitser ja osales sõjakäikudel Hispaanias ja Venemaal, Austrias ja Saksamaal. Kui Napoleon langes, jäi sõjaväelaseametist ilma. Selleks ajaks oli kujunenud huvi kirjanduse vastu. Leidis tööd ametnikuna Itaalia väikelinnas. Talle meeldis Itaalia, hindas seda muretust jne. Alguses ei olnud ilukirjandus, vaid pikem esseed, Napoleoni elu, Beethoveni (jt muusikute) elu, Rossini elu, reisikirjad. "Itaalia kroonikad" - sinna kogutud need lühiteosed. "Parma klooster" - ilukirjanduslik, Itaaliast. Kuulsuse sai 1831 ilmunud romaaniga "Punane ja must"
Maxime ei käitunud enam nii halvasti. Anastasie ei tahtnud Eugéne'ga suhelda, kutsus Maxime kõrvale, krahvil oli temaga paljust rääkida. Kui Eugéne mainis isa Goriot', tekkis imelik olukord, lõpuks läks Eugéne ära, krahv palus, et teenrid teda enam sisse ei laseks. Eugéne sai renditõlda, päästis riided vihma käest. Läks proua de Beauséant juurde. Sai teada, et on teine samanimeline auväärt perekond veel Pariisis. Nõo juures oli markii d'Ajuda-Pinto, kes suhtles palju prouaga, pidi abielluma preili de Rochéfide'ga, kuid proua ei teadnud seda. Markiil oli hea meel, et Eugéne tuli, sest tahtis ära minna, proua kutsus teda õhtuks külla, kuid keeldus, sõitis uhke tõllaga ära. Proua kirjutas kirja, käskis teenril de Rochéfide juurde minna. Läks Eugéne'ga kohtuma, ei saanud aru kes see oli. Kui natuke aega rääkisid, tuli Hertsoginna Langeais, hõõrus prouale markii abiellumist nina alla
Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb oma sugulase Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese markii d´Ajuda-Pintoga (viimane on peagi abiellumas, millest vikontess veel midagi ei tea). Vikontess räägib Eugene´ile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Goriot´i hülgasid. Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin pakub Eugene´ile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab ära Victorine´i venna ja Victorine´i isa pärandab oma varanduse ainsale
tema südant pehmendada. Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb oma sugulase Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese markii d´Ajuda-Pintoga (viimane on peagi abiellumas, millest vikontess veel midagi ei tea). Vikontess räägib Eugene´ile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Goriot´i hülgasid. Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin pakub Eugene´ile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab
näinudki. Ta teeb seda igal aastal, ning igakord luhtunult. Noorhärra Eugene külastab proua de Restaud´le, kust leiab eest proua armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb oma sugulase Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese markii d´Ajuda-Pintoga. Bauseant'i armuke on peagi abiellumas, millest vikontess veel midagi ei tea. Vikontess räägib Eugene´ile sellest, kuidas Goriot'i tütred isa hülgasid ning annab näpunäiteid seltskonda pürgimise saladustest. Eugene nõuab oma perekonnalt talle viimased säästud saata, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin'il on Eugene´ile varuks plaan. Täpsemalt seesugune: Eugene proovib ära võluda Victorine, kui
inimest. Maxime ei käitunud enam nii halvasti. Anastasie ei tahtnud Eugéne'ga suhelda, kutsus Maxime kõrvale, krahvil oli temaga paljust rääkida. Kui Eugéne mainis isa Goriot', tekkis imelik olukord, lõpuks läks Eugéne ära, krahv palus, et teenrid teda enam sisse ei laseks. Eugéne sai renditõlda, päästis riided vihma käest. Läks proua de Beauséant juurde. Sai teada, et on teine samanimeline auväärt perekond veel Pariisis. Nõo juures oli markii d'Ajuda-Pinto, kes suhtles palju prouaga, pidi abielluma preili de Rochéfide'ga, kuid proua ei teadnud seda. Markiil oli hea meel, et Eugéne tuli, sest tahtis ära minna, proua kutsus teda õhtuks külla, kuid keeldus, sõitis uhke tõllaga ära. Proua kirjutas kirja, käskis teenril de Rochéfide juurde minna. Läks Eugéne'ga kohtuma, ei saanud aru kes see oli. Kui natuke aega rääkisid, tuli Hertsoginna Langeais, hõõrus prouale markii abiellumist nina alla. Kui Eugéne ütles,
Maxime ei käitunud enam nii halvasti. Anastasie ei tahtnud Eugéne'ga suhelda, kutsus Maxime kõrvale, krahvil oli temaga paljust rääkida. Kui Eugéne mainis isa Goriot', tekkis imelik olukord, lõpuks läks Eugéne ära, krahv palus, et teenrid teda enam sisse ei laseks. Eugéne sai renditõlda, päästis riided vihma käest. Läks proua de Beauséant juurde. Sai teada, et on teine samanimeline auväärt perekond veel Pariisis. Nõo juures oli markii d'Ajuda-Pinto, kes suhtles palju prouaga, pidi abielluma preili de Rochéfide'ga, kuid proua ei teadnud seda. Markiil oli hea meel, et Eugéne tuli, sest tahtis ära minna, proua kutsus teda õhtuks külla, kuid keeldus, sõitis uhke tõllaga ära. Proua kirjutas kirja, käskis teenril de Rochéfide juurde minna. Läks Eugéne'ga kohtuma, ei saanud aru kes see oli. Kui natuke aega rääkisid, tuli Hertsoginna Langeais, hõõrus prouale markii abiellumist nina alla
Ramsay'd on teose alguses terve perega oma suvemajas, ema lubab pojale James'ile, et kui järgneval päeval on ilus ilm, lähevad nad tuletorni juurde, kuid pereisa teeb selle lubaduse kohe maha ja väidab, et ilusat ilma ei tule. Isa tõre vastus paneb väikest James'i uskuma, et isa naudib laste vastu õel olemist. Ramsay'id kostitavad mitmeid külalisi, majas peatub ka Lily Briscoe, noor kunstnik, keda proua Ramsay soovib härra Bankesile naiseks panna, kuid see ei õnnestu ja Lily jääb vanatüdrukuks. Selle poolest õnnestub proual paari panna Paul Rayley ja Minta Doyle'i. Pärastlõuna ajal küsib Paul Minta naiseks, Lily alustab maalimisega, proua Ramsay lohutab Jamesi ja härra Ramsay kurdab oma filosoofia teadmiste üle ning tahab jällegi tuge oma naiselt. Õhtusöök oli ebaõnnestunud- Paul ja Minta koos kahe Ramsay lapsega hilinevad jalutuskäigust randa, Charles Tansley ütles, et naised ei oska ei kirjutada ega maalida, härra Ramsay on tõre,
”. Ta jagas ka tarkust armuasjades, kuigi ta ise oma nõu kuulda ei võtnud. Ta hoiatas südamlikult Eugene’i, “Kuis aga teis pesitseb tõsine tundmus, varjake seda nagu aaret; ärge laske kunagi aimata selle olemasolu, muidu olete kadunud.” Kuigi Claire oli abielus Vikont de Beauséant’iga, oli tal süütu vahekord härra d’Ajuda-Pintoga. Claire oli olnud juba kolm aastat seotud ühe rikkaima ning kuulsaima portugali aadlikuga, markii d’Ajuda-Pintoga. Vikont de Beauséant oli tahes või tahtmata leppinud selle suhtega. Kuigi kogu kõrgem seltskond teadis, et markii on otsustanud abielluda, oli ainult üks inimene, kes keeldus seda uskumast, kes arvas, et see on ainult kuulujutt – Claire. Claire oli elukogenenud ning tundis aristokraatlikku maailma väga hästi. Äkki selle pärast, et ta kõike teadis ning oli osanud oma teadmisi rakendada, kuulus ta aristokraatide koorekihti
kes kandideeris ringkonnakomandantuuri. Nad olid väga rikkad ja edukad. Proua Rinnlingen kasutas teiste austust ära. Ta oli väga üleolev ning südametu inimene. Ta pilk oli kõigi vastu kalk, isegi oma abikaasa vastu. Nii kõneles raamatus proua Hagenström. „ „Ja kuidas ta teda kohtleb? Te peaksite seda nägema! /--/ Tal on mingi eriline mood mehele jääkülmalt otsa vaadata ja talle kaastundliku rõhuga „armas sõber“ öelda, mis paneb lausa nördima. /--/ “ “ Ta oli väga kahepalgeline inimene. Ta kasutas teiste headust ära, kui talle midagi ei meeldinud, siis ta naeris selle üle või vaatas külma ja ükskõikse pilguga inimestest justkui läbi. „ /--/ tema väikesed, ligistikku asetsevad silmad, milles näis peegelduvat vee niiske helk, vaatasid tardunult, pinevalt temast mööda, kaugusse. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
