Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Must ja Punane (Julien Sorelist) STENDHAL - sarnased materjalid

renal, julienil, markii, paljudele, seminari, armastab, seminaris, saadab, napoleon, vanglas, manipuleerib, eldud, suhtuda, soorita, enesetappu, sureb, raamatuga, pulmi, sekret, rikaste, varjab, populaarne, noores, naistega, kummalise, lapsep, tteid, arvab, kombel, mehelik, tuppa
thumbnail
1
docx

"Punane ja must" essee "Julien on vanglas vaba ja õnnelik"

Julien on vanglas vaba ja õnnelik Julien oli vabana silmakirjalik, see mida ta mõtles ning see, mille ta välja ütles oli väga erinev. Pidevalt püüdis ta enesele tõestada, et suudab olla parem ja edukam kui võimu pärinud markiid. Vanglas aga ei pidanud ta end enam tõestama, tal ei olnud enam millegi poole püüelda. Polnud ka põhjust, kõik saab läbi, ta leppis oma surmaotsusega. Liikudes kõrgseltskonnas oli ta sunnitud käituma nii, et see teda ei kahjustaks. Üks vale liigutus oleks ta hävitanud. Seepärast ei öelnudki ta sageli välja oma tõelist arvamust. Ka see, et ta austas Napoleoni, ei tohtinud avalikuks tulla. Romaanis oli olukord, kus teenija pidi

Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Punane ja Must sisukokkuvõte

Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui mänge, mida ta endale korraldab ning milles idealiseeritud Stendhal on peategelane Esimene neist on mees, kes Stendhal tahtnuks olla. See on noor, tavaliselt ilus mees, kes väärib armastust, kuid on uje, sest temagi on võimeline armastama ja järelikult olema kohmetunud selle ees, keda armastab. Kuid siiski on ta võimeline ületama takistused tahtekindluse ja julgusega.. Teine marionett on naine, keda Stendhal tahaks armastada. Naine, keda kirjanik ihkab armastada, on täiuslikult ilus, puhas ja kes saab ometigi tema armukeseks. Kolmas tegelaskuju on naine, kes kirjanik enda arvates oleks olnud, kui ta oleks olnud naine. ,,Punases ja mustas" on selleks Mathilde. Neljas marionett on deus ex machina ­ võimas heategija (härra de La Mole).

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

Kui Lavrenti ja Pasa olid lahkunud, siis hakkas ta konkus karjuma, et see kõik olevat vale. Ta arvas, et Liide vihkab teda nüüdsest. Liide polnud endas kindel ning ei läinud esialgu Zarat konkust vabastama. Zara kartis, et Aliide annab ta välja, Aliide mõtles isegi Zara tapmisele. Aliide lasi siiski neiu konkust välja. Peatselt ilmusid Lavrenti ja Pasa uuesti, seekord põgenes Zara Aliide majast ning jäi kaugemale juhtuvat jälgima. Aliide laseb Lavrenti ja Pasa maha. Viimaks saadab Aliide Zara minema. Aliide teab et Ingel, Linda ja Zara saavad eesti passid ja ka selle Aliide maa. Ta kirjutab Inglile kirja, et maade tagastamise paberid on notari käes ja Inge ja Linda peavad Eestisse tulema. Liide valab maja petrooliumiga üle. Ta tõmbab konku põrandalauad üles ja heidab Hansu laiba kõrvale. Sarnaselt teosega esineb ka tänapäeval ohtralt riigivastast tegevust ning teisi illegaalseid ettevõtmisi nagu selleks on prostitutsioon

Kirjandus
100 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

kotti ei tohtinud keegi avada. Mehad uudishimulised ning lasid tuuled välla. Nad olid juba peaaegu et kodo, kuid sis vastutuul ja puhus nad merele tagasi. Järgmisena sattusid nad laistrügoonide maale, koht, kus päeva ja öö teed lähenevad teineteisele. Laistrügoonid purustasid nende laevad, va ühe, millega jõuti nõid Kirke juurde, kes mehad sigadeks muutis, O muutis nad imerohu abil tagasi mehadeks. O leiab Kirkega vastastikust teineteisemõistmist ning jääb aastaks sinna. Kirke saadab O kindlate juhendite järgi surnuteriiki, kus kohtab Agamemnonit, Achilleust oma ema ja teisi sugulasi tuttavaid. Tagasi tulles jätkub tema teekond. Teele jäävad sireenid, kelle eesmärk mehed oma kauni lauluga teelt kõrvale juhtida. Kõrvad vaha täis ja masti külge siduda. Läbiti ka Skylla (koletis) ja Charybdis (kalju). Seal kaotati osa meestest. O satub järgmiseks päikesejumal Heliose saarele, kus imekaunid rammusad karjad ringi tõmblemas

Kirjandus
540 allalaadimist
thumbnail
1
odt

"Punane ja must"

Stendhali kirjutatud romaan räägib noorest puusepapojast nimega Julien Soreli, kes oli 19-aastane. Tema eesmärk oli saada kõrgeimasse seisusse, kus ta saab välja näidata omandatud tarkust, lugedes palju erinevaid raamatuid. Julien oli andekas noormees, kes tahtis saavutada suurt kuulsust. Tema perekond temast ei hoolinud. Isa pidas Julieni laisaks ja kasutuks. Tema vennad ei tahtnud, et Julien oleks neist targem ja osavam. Jumal vastas Julieni palvele ja linnapea, härra Renal kutsus ta raha eest oma laste koduõpetajaks. Linnapea naine proua Renal arvas, et Julien võidab tema laste usalduse ning et lapsed on rohkem Julieniga koos kui nende emaga. Julienile meeldis lugeda ilmalikke raamatuid. Proua Renal oli 30-aastane koduperenaine, kes hoolitses ainult laste ja mehe eest. Ainuke positiivne omadus oli see, et ta oli ilus. Kõik hakkas ühest pisikesest käesuudlusest, mille tagajärjel Julien proua Renali ära armus. Armastus oli vastastikune

Kirjandus
364 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Punane ja must

mõtle,peab teda logardiks. Linnapea tahtis Julienist koduõpetajat teha oma lastele,ning isale meeldis see mõte,sest ta tahabgi tütrest lahti saada,ning saab ka kõik raha omale.Julien oli isegi ladinakeelse Uue Testamendi pähe õppinud,lootes mängida head preestriõpilast,ehk on midagi siis ka parem. Saades peremehe ja lastega häst läbi,hakkas Julienile meeldima proua Renal,ning ta tahtis teda suudelda ja ka saavutas selle.Hr Renal kohtleb teda ja oma naist alaväärsena. Julien tahab tohutult midagi lugeda aga ei julge ilmalikke raatatuid sinna majja tuua,sest need rikuksid tema maine,samas ise talle meeldivad sellised raamatud aga ikka teeskleb ,et ilmalikud raamatud on räpased ja põlgusväärsed. Julieni soov oli võrgutada proua Renal,kuid ta kartis läbikukkumist.kuid tal õnnestus siiski proua Renali kätt suudelda.ta langes nüüd masendusse ja

Kirjandus
337 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Punane ja must" Stendhal

STENDHALI ,,PUNANE JA MUST" Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui

Kirjandus
608 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Stendhal ''Punane ja Must'' SISUKOKKUVÕTE

sisukokkuvõte Kirjanik jagab inimesed kahte rühma. Ühel pool on need, keda ta nimetab kelmideks : silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid, klassikaaustajad. Teised pool on üllad : patsioodid, revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. Üllastel on kõik voorused, mis kelmidel puuduvad. Inimesed on punased ja mustad. Stendhali romaan on kirjutatud toetatuna paljuski temale endale ning teatud kohtuprotsessile. Peategelasel Julienil ning Stendhalil on palju ühiseid jooni. Stendhal soovis väga lahkuda oma kodust Grenoble'is ja liituda uue ühiskonnaga, kus peab võimalikuks elada hispaanialikult ja saada üllaks. Stendhal jumaldas Pariisi, sealset õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui

Kirjandus
19 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Kohustuslik kirjandus

Tuli avalikuks ja saadeti sanatooriumisse vaimulikuks õppima. Aga jättis pooleli ja läks Pariisi. Seal härra de La Mole'i sekretär ja heal järjel. Tekkis armuvahekord proua de la mole'iga (mathilde) ja too jäi rasedaks. Tuli ilmsiks ja isa oleks peaaegu leppind nende abieluga kui proua Renalilt tuli kiri ülsetunnistusega Julieni alatust armastusest varem. Kui poiss sellest teada sai läks kiiresti tagasi kodukülla ja tulistas kirikuss proua Renalit kaks korda. Vangi. Mathilde ja proua Renal püüavad päästa teda surmaotsusest, aga züriis vihatud Valeno ja giljotineeritakse. Ise armastas lõpus ainult Renlit ja avastas, et kõige õnnelikum aeg elus oli renaliga salaja, kuid ta oli tol ajal mõelnud vaid auahneid plaane edasisele edule.

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

„Punane ja must“ Stendhal

mängureegleid. Noor õpetaja ja majaproua armuvad teineteisesse. Ilus, naiivne, mitte enam noor proua de Rênal elab imestades läbi oma esimest tõelist armastust, Julien on alguses ainult "vallutamise" peal väljas. Aga siis haaravad ka teda tõelised tunded. Lugu lõpeb traagiliselt. Julien usub, et proua de Rênal reetis ta, ja tulistab naise pihta. Naine jääb ellu. Isegi tapmiskatse ei suuda purustada tema armastust. Ka Julien järgneb veelkord südame häälele. Kui ta vanglas hukkamist ootab, mõtleb ta ainult armastusele. Ta üritab pöörduda jumala poole. Aga ta ei suuda. Isegi niisugune katse tundub teesklusena. "Mitte surm, vangikong ega rõske õhk ei rusu mind, vaid see, et proua de Rênali siin ei ole. Kui mul tuleks Verrières'is nädalate kaupa tema maja keldris peidus olla, et teda näha saada, kas ma siis ka haliseksin?" Julien õpib ühiskondlikul redelil tõustes tundma ja armastama veel teisigi naisi. Ühe

Kirjandus
98 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kirjanduse konspekt 1. ja 2. kursus.

osavate manöövritega. Ta otsustab seda teha naiste abil. Tema esimene samm on koduõpetaja koht linnapea de Renàli peres. Linnapea naine on 30 aastane, lihtsameelne, armub Julieni ning too pääseb kõrgseltskonna sekka. Edasi pääseb ta Pariisi, rikka aadli teenistusse, kelle tütre võrgutamine avab talle palju võimalusi. Ta saavutab positsiooni ja jõukuse, kuid ootamatult saadab proua de Renàl Julieni tulevasele äiale tema tulevikku ja minevikku paljastava kirja. Julien tulistab kirikus proua de Renàl selja tagant ja kohtus ütleb ta, et tapmine oli ette kavatsetud. Teoses on tegelased asetatud ühiskonna erinevatele tasemetele ja näidatud, et kui madalamast seisusest inimene soovib tõusta kõrgemale, saab ta seda teha vaid enese väärikuse ja südametunnistuse hinnaga. Honore' de Balzac Küsimused: 1

Kirjandus
47 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Raha ja inimesed kirjanduses

voodikaaslaseks. Kippar maksis Maarjale üsna heldelt vahekordade eest, kuid sellistel tegudel on enamasti tagajärg- laps. Kuna Kipparil polnud rohkem pärijaid, abiellus ta Maarjaga, lubades üsna pea ära surra ja oma varanduse talle jätta. Kuid vanamees sai eluvaimu aina juurde ja peatsest surmast polnud ühtegi märki. Ühel õhtul segas Maarja Kipparile liialt kange unerohu, mistõttu too suri. Kui Mait sai teada Maarja tegevusest, põlgas ta Maarja ära ja ütles, et ta armastab teist, sellest hoolimata et armastatu on vaene. Suurest ahastusest segas Maarja ka enesele unerohtu, kuid kogus oli liialt suur ja seetõttu seiskus ta süda. Teoses ,,Mäeküla piimamees" hakkas vanapoisist vaesunud mõisnik Ulrich von Kremerile meeldima talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari. Klemer tundis Mari vastu suurt himu ja otsustas Tõnuga kokkuleppe teha. Ta pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Prillup

Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Stendhali "Punane ja must" kui realistlik teos

loomupärast üleolekut neist. Isa peab teda kasutuks logardiks. Seega on päris hea, kui linnapea otsustab Julienist oma lastele koduõpetaja teha. Isa saab logardist lahti, Julien parema elu. Linnapea, härra Rénal kardab väga, et kuna Julien on nii tark ja võimekas, äkki ta läheb tema rivaali, härra Valenod' lapsi õpetama kui see talle rohkem raha pakub. Tekkinud suhete tõttu Julieni ja proua de Rénali vahel otsustatakse, et on kõige parem, kui Julien läheb teise linna seminari. Seminaris ei sallita Juliani eriti. Seminari direktor tundub vaenulik ja külm, teised seminaristid on rumalad ja kadedad, valitseb üldine nõmedus ja silmakirjalikkus. Julieni õnnetuseks on tema liigne tarkus - liigne tuluke ta silmis, mis näitab et sa suudab iseseisvalt arutleda - see on aga kristluses suur patt, nagu teada. Enamus õpilastest on rumalad talupojad, kes tahavad saada preestriks ainult sellepärast, et töö oleks kergem ja talvel kõht täis ja soe tuba

Kirjandus
72 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism

Maailmakirjandus III. Valgustus. Romantism. Realism - 15/16 sügis Üldine sissejuhatus: Valgustust ja romantismi vaadeldakse tihti koos, sest nad nö „jooksevad üksteisele sisse“. Valgustus tähistab maailma ümber mõtlemist. Maailm muutub radikaalselt ka muudes valdkondades (industrialiseerumine). 18. sajand on maailmakorra muutumise tähis. Valgusutus paneb rõhku inimeste teadmistele ja haridusele. Inimesi kutsutakse üles mõtlema oma peaga (usuvastasus?). Hariduse arenemise ja tähtsuse eelduseks oli tehnika, ja eriti trükitehnika, areng. Tekkis ka trükikontrolli küsimus, sest kõike, mida trükiti, ei jõutud lihtsalt kontrollida ja reguleerida (see oli ka Prantsusmaal revolutsiooni ja poliitika vastase liikumise edasiviiv jõud). Keskendume nüüd põhiliselt inglise valgustusele. 1711 „The Tatler“ – esimene ajaleht. Loetakse ajalehtede avaldamise alguseks. 18. sajandil hakkas ilukirjanduse hulk suurenema. 18.sajand on

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
4
doc

'Punane ja Must'

Tal on tugev tahtejõud, suurepärane mälu ja kujutlusvõime ning ta on erakordselt auahne. 2.Välimuselt on Julien habras ja ilus noormees, kes kasvab despootlikus isakodus, kus oma raamatutarkuse ja õpihimu tõttu on ta muutunud põlualuseks. Tal on tuline hing ja ta tahab jõuda haljale oksale. Tal on õnne: algul on ta Verriers'i linnapea härra de Renali majas koduõpetajaks, seejärel seminarist Besanconis ja siis juba Pariisis markii de la Mole'i sekretär. Kuid sellest on veel vähe. Julien on südamete vallutaja: Verriers'is armus temasse linnapea abikaasa, Pariisis markii tüttar Mathilde, üks Prantsusmaa ihaldatumaid pruute. Julieni tabab katastroof. Markii saab proua de Renali poolt koostatud noormehest anonüümse kirja, mille tulemusel markii keeldub Julieniga suhtlemast. Julien sõidab kohe Verrieres'i kiriku ja tulistab seljatagant proua de Renalit

Kirjandus
170 allalaadimist
thumbnail
1
doc

"Punane ja must" Stendhal

saada see, mida tahta. Ta kasutas väga palju ära teisi inimesi, et saavuada see, mis oli ainult talle oluline. Hiljem kolis ta teise linna,kuna seal pakutakse sekretärki kohta, mille ta vastu võtab. Seal hakkab talle meeldima Mathilde, kellega ta plaanis abielluda, kuid armukade de Renali kiri peatab selle mõtte. Ja Mathildele saab selgeks, et Julien ei ole talle ikka see õige ja tema armastus tema vastu kustus. Tagasi kodulinna tulles, tulistas ta proua de Renali aga de Renal armastas Julieni väga ka peale tulistamist. Julienile määrati selle eest surmanuhtlus. Kongis mõtleb Julien, et tahaks olla tema ise, kes ta oli enne,saeveski poeg. Ta tahaks olla ikka armastatud, ega manipuleerida enam naistega. Talle meeldis väga enne naisi vallutada,kuid vanglas ta ikkagi mõistab, et peaks valima ikka ainult ühe naise. Aga nüüd oli hilja sellele mõelda, kuna ta hukatakse. Julien pidi leppima ainult sellega, et de Renal külastas teda vahepeal. Ta sai teda

Kirjandus
44 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Realism

Antoniose kiusamine", ,, Kolm lugu" 11) ,,Punane ja must ,, ­ tegelased ja sündmused: Romaan "Punane ja must". Peategelase elu sarnaneb väga palju autori omaga. Läks Pariisi õppima, kuid liitus Napoleoni sõjaväega, rändas maailmas. Pärast Napoleoni langust oli Itaalias ühel vähetähtsal ametikohal kuni elu lõpuni. Kirjanduslooming hakkab pärast sõjaväest lahkumist. Peategelane Julien Sorel, Proua de Renal, Mathilde, de La Mole, 12) Eugenie Grandet: Tegelased: Nanon, Felix, Eugenie, Charles. Peategelane Eugenie isa Felix, tähtis ärimees, oskab raha teenida, kui ta sureb, on tal vähemalt juba 15 miljonit franki. See suur varandus muudab ta aga ihnuriks. Ta tapab oma naise, sest rikkus mõjutab tema pshüühikat. Tütart hoiab ta aga alatise hirmu all. Felixi vennapoeg tuleb tema juurde elama, sest vennal on pankrot ja too võtab endalt elu. Armuvad Eugenie ja Charles

Kirjandus
63 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Punane ja Must-Stendahl

julgenud imelikke raamatuid sinna majja tuua, kuna ta arvas ,et need võivad tema mainet kahjustada. Siis saadeti ta teise linna seminarile, kus ei sallita teda ültse. Seal õppivad vaid rumalad talupojad, kes soovivad saada preestrik, et oma elujärge parandada. Julieni saab isegi mitmeid kordi ähvardusi, et vaataku ette. Aga peale seda kui ta saab järeleaitajaks muutub viha aukartuseks. Ta saatetakse Pariisi kus ta õppib palju ja muutub peaaegu teiseks inimeseks. Ta võtab endale sihiks markii tütre ära sebida, et oma kohta ühiskonnas parandada. Julien aga ei meeldinud Mathilde sõpradele ja tutavatele. Mathilde aga ei tea mida ta tunneb Julieni vastu, korda armastab teda väga ja siis teine kord jälle vihkab. Nad olid mõned õõd koos kuni Mathilde sai tast siiber ja ta teeb Julienit väga maha. Julien sai aru ,et see teeb tema nõrgaks kui ta ei saavuta seda mida ta tahab. Peale seda saadab markii Julieni pikale

Kirjandus
130 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Suuline exam

pealt saadi tuhandeid rublasid honorariks. "Päevade kaupa istuti KuKus. Mahajoodud raha võis ju lühikese ajaga tagasi teenida," kõneleb Jüri Tuulik vaimustunult. Boheemlus käis kokku ka ülemaailmse ajavaimuga. "Ma ei oska seda siiski mingiks elupõletamiseks või raha hävitamiseks pidada, see oli pigem lihtsalt olemise rõõm," arvab Jüri Tuulik. Ta meenutab Jaltas veedetud draamaseminare, mis möödusid kõik ohtra veinijoomise tähe all. Juhtus, et kogu seminari käigus ei pandud ühtegi repliiki paberile. Kaugver valdas vene keelt suurepäraselt ja oskas seltskonda nautida. Eestlase head suhtlusoskust ja härrasmehelikku käitumist hindasid isegi Moskva ametnikud, kes tema näidendeid lavale aitasid. Ega päris alati joomist ohjata saanud. Nii jäänud Kaugveril kord Bulgaarias (välismaal!) Kuldsetel Liivadel käimata, sest meest ei saadud lihtsalt rongi peale. Viinaravil käimine oli kah omamoodi moes

Kirjandus
125 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Punane ja Must

Punane ja must Raamat räägib noorest mehest Julienist. Julien nimelt töötas oma isa juures saeveskis, ta jäi vahele raamatu lugemisega ning tänu sellele sai ta tunda vägivalda. Julien oli tark, tal oli Uus Testament tervenisti peas ladina keeles. Julieni isa saatis ta koduõpetajaks linnapean härra de Renali juurde. Julien arvas, et selline töö on alandav, kui talle hakkasid lapsed ruttu meeldima ning pererahvas oli ta vastu sõbralik. Julienil ja proua de Renalil tekkis armusuhe, see algas aias käehoidmisega ja lõpuks hakkas poiss juba naise tuppa hiilima, kui kõik magasid. Julien soovis vahepeal kõigest sellest eemale saada ning käis mägedes mõtteid mõlgutamas. Proua de Renal paanitses ka tihti seetõttu, et ta arvas et Julien teda ei armasta. Härra de Renalil tekkis kahtlusi,et ta naine petab teda, kuna talle saadeti anonüümkirju.

Kirjandus
46 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

on suur valevorst ja et see kõik tuleb tal loomulikult. Raamatu alguses istub Holden vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Holden on minategelane. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda, kuna kui Holdenile tuli mõte kaugele ära sõita, pakkis plikatirts oma kohvri kokku ja otsustas kaasa minna. Järele mõeldes on see üsna haruldane selline õe-venna suhe, kus mõlemad üksteisest lugu peavad ja hästi läbi saavad. Ackley ja Stradlater olid Holdeni ,,sõbrad", kes tal aeg-ajalt südame pahaks ajasid, aga polnud ka kõige hullemad. Stradlater oli Holdeni toanaaber Pencey´st, keda ta veidi põlgas, kuid samal ajal ka kadestas

Kirjandus
105 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tugev isiksus suudab ..

Kuid olenemata kõigest sellest, sellest, et ta ei meeldi oma vendadele ning isale, et ta on hoopis teistsugune, kui tema perekond, keda ta põlgab, on Julien tugev isiksus. Ühel päeval otsustab linnapea Julienist oma lastele koduõpetaja teha. Julien saab parema elu. Julienil on kartus, sisemine hirm/vimm kõrgemast seisusest inimeste vastu. Linnapea majja jõudes kohtab ta aga imeilusa ja õrna proua de Renaliga. Julienile hakkab proua de Renal meeldima. Ta on võtnud endale pähe, et peab hoidma proua de Renali kätt nii, et too seda ära ei tõmba. Lisaks proua de Renali välimusele ja isiksusele sunnib Julieni sellistele tegudele ka tema enda eneseuhkus ja pidev saavutusvajadus, soov olla teistest parem. Ühel õhtul Julien saavutabki selle, hoiab proua de Renali kätt, isegi tema mehe juures olekul (pimedas). Julien oli saavutanud selle, mida ihkas. Järgmiseks on Julien endale pähe võtnud, et peab proua de Renali kätt suudlema

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,

Kirjandus
62 allalaadimist
thumbnail
13
doc

SECUNDA kirjanduse kevadine arvestus

Selle tõttu ei tekkinud isapoolse suguvõsaga häid suhteid, ema suguvõsa väljendas muretumat, vabamat ellusuhtumist (hispaanialik). Oli hea pea matemaatikas. Saadeti pärast kohalike koolide lõpetamist Pariisi. Tänu sugulastele pääseb seltskonda. Ta on lummatud kaunitest tarkadest naistest. Tundis, et on võimalus end teostada Napoleoni armees. Oli 17aastane, kui ühines. Temast sai ohvitser ja osales sõjakäikudel Hispaanias ja Venemaal, Austrias ja Saksamaal. Kui Napoleon langes, jäi sõjaväelaseametist ilma. Selleks ajaks oli kujunenud huvi kirjanduse vastu. Leidis tööd ametnikuna Itaalia väikelinnas. Talle meeldis Itaalia, hindas seda muretust jne. Alguses ei olnud ilukirjandus, vaid pikem esseed, Napoleoni elu, Beethoveni (jt muusikute) elu, Rossini elu, reisikirjad. "Itaalia kroonikad" - sinna kogutud need lühiteosed. "Parma klooster" - ilukirjanduslik, Itaaliast. Kuulsuse sai 1831 ilmunud romaaniga "Punane ja must".

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

kohtumisele pargis rohelisel pingil. Seal nimelt tavatses Aglaja hommikuti istumas käia. Nii nad siis kohtusid järgmisel hommikul seal. Selgus, et Aglajal oli vürstile väga palju öelda. Ta palus vürstil endale sõbraks olla; teatas talle, et tahab kodust paljude asjade tõttu põgeneda ja on vürsti oma abimeheks valinud; rääkis pikalt Ippolitist; põhiliselt tahtis ta rääkida aga Nastasja Filippovnast. Nimelt tuli välja, et Nastasja saadab pidevalt Aglajale kirju (ta andis kõik kirjad ka vürstile lugemiseks). Kirjades püüdis Nastasja põhiliselt veenda Aglajat vürstiga abielluma. Nende jutuajamine vürstiga ärritas Aglajat väga ja lõpetuseks teatas ta vürstile, et kavatseb hommepäev Ganjaga abiellub ja temaga põgeneb. See öeldud jooksis tüdruk minema, kuid samal hetkel jõudis pingi juurde Lizaveta Prokofjevna, kes oli tulnud tütart

Kirjandus
69 allalaadimist
thumbnail
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

kahju, annab ta teisele kerjusele, kes viib ta Polybosele ja tema naisele. Oidipus saab hiljem ettekuulutusest teada ning põgeneb talle teadaolevate vanemate juurest. Kolme tee ristil tapab ta enda teadmata oma isa Laiose, pöördub Teebasse, tabab Sfinksi ning saab kuningaks ja abiellub oma emaga. Siis saabub Teebasse katk ning oraakel ütleb, et enne katk ei kao, kui Laiose tapja on linnast välja saaetud. Oidipus hakkab mõrvarit otsima, teda saadab edu ja saab teada tõe. (Karjane räägib talle, kuidas Laios tapeti ja talle meenus, et mees sarnanes temaga, ka emale meenutas poeg isa+ Oidipuse jalgadel olid lapsest saadik sidumisjäljed). Iokaste pood ennast üles, Oidipus surub meeleheites preesid silma ja käsib end pagendada. Iroonia Ebaloogiline Oleksid Oidipus jooksis põgenedes Iokaste abielu hoolimata Ettekuulutusest teadmata

Kirjandus
151 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

Paljude kirjanike arvates pakub realism kõige rohkem võimalusi. 19. saj keskpaiga kirjanike jaoks oli oluline näidata, kuidas tegelane sõltub keskkonnast. Hakati näitama ka seda, kuidas inimeste käitumine ja teod sõltuvad tema psühholoogilistest, füsioloogilistest omadustest. Tsehhov aga püüdis näidata, kuidas tegelaste käitumine sõltub hetkemeeleolust. Tegelasel on palju motiive ja iga teo taga on mitu motiivi. Mõned motiivid osutuvad tähtsamateks (seda armastab näidata Tolstoi). Dostojevski näitab, kuidas mitu motiivi viivad teoni. Ivan Sergeevits Turgenev (1818 ­ 1883) Ta kuulub nende kirjanike hulka, keda saab nimetada uue romaani loojateks. Ta ei olnud ainuke uuendaja, vaid paralleelselt kirjutas temaga ka Gontsarov. Gontsarovi esimene romaan imus 1847, Turgenevil aga alles 1855. Turgenev on põhiliselt tuntud romaanikirjanikuna. Ta alustas oma loomingulist teed aga luuletajana, romantikuna. Tema looming algas 1830ndatel aastatel

Kirjandus
109 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Charles Dickens

mitmekülgne teravalt kriitiline kirjanik; romaanides on noored tegelased, kelle lootused on suured, kuid pettumuse korral lõpetavad oma elu; Peateos: „Punane ja must“ – 18-19 aastane Julien Sorel on puusepa poeg, kes end iseharimise teel väga targaks on õpetanud. Tema soov on „haljale oksale“ saada. Selleks kasutab ta naisi. Esimeseks ohvriks satub linnapea (kelle juures Julien töötab) naine. Linnapea saab aga asjast haisu ninna ning saadab noore mehe minema. Teiseks naiseks saab Pariisi markii tütar, kes jääb noormehest ka rasedaks. Julien paljastatakse. Oma kodulinna naasnud, tulistab ta kirikus oma esimest ärakasutatud naist. Peategelane antakse kohtu alla ning hukatakse. Marie-Henri Beyle (tuntud kirjanikunime Stendhal järgi; 23. jaanuar 1783 Grenoble – 23. märts 1842 Pariis) oli prantsuse kirjanik.

Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Kirjanduse eksam

Arvatakse et ta on parenenud. Seda ta kindlasti oli aga tugevatele erutustele ta ei suuda ikka vasti pidada. Venemaale tulles tutvub M. Kaugete sugulastega ­ kindral Jepantsini perekonnaga. Aglaja jätab vürstile erilise mulje, aga samal päeval kuuleb ta veel ühe teise naise Nastasja Filippova lugu. Tema iluga kaubeldakse. Mõskin saab suure päranduse ja peale seda palub ta N. Kätt. N. Ei võta seda vastu ja sõidab Rogoziniga Moskvasse, M. Järgneb neile. N. Ei suuda valida, ta armastab M. Aga samas jookseb altari juurest Rogozini juurde. M koos ei ole ta selle pärast, et tema arust on M liiga täiuslik tema, oma ilu müüja, jaoks. Hiljem saab M aru ,et ta tunneb raohken kaasa N, armastus puudub. Siiis märkab ta et Aglaja armastab teda ja nad teatavad kihlusest. See neil väja ei tule. M põgeneb koos N. Altari eest laseb jalga N jälle. Rogozin N ei mõista ja tapab ta. Ja siis läheb otsima lohutust M käest. Selle hingelise erutuse pärast läheb M arust ära ja ta

Kirjandus
84 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

Viib oma mehasid otsusekindlalt edasi. Jõuavad saarele, kus kükloop Polyphemos, suure isuga jõhkard. Tal oma koobas, omad lambukesed. Tema isaks merejumal Poseidon. Mehed lähevad koopasse, kus küklops sööb neid kahekaupa hommikuks. O nipp ­ purjujootmine ja kavalus. Jootis küklopsi veini täis, seejärel torkasid põleva tukiga tal ainsama silma välla. Küklops määd. Mehad riputasid endid lammaste kõhu alla ja pääsesid sedapsi tulema. Poseidon vihastas, määdness saadab sest peale O-st. O pooldajaks tuultejumal Aiolos. Ta pakkis kõik tuuled nahkkotti ja andis O-le kaasa, kuid kotti ei tohtinud keegi avada. Mehad uudishimulised ning lasid tuuled välla. Nad olid juba peaaegu et kodo, kuid sis vastutuul ja puhus nad merele tagasi. Järgmisena sattusid nad laistrügoonide maale, koht, kus päeva ja öö teed lähenevad teineteisele. Laistrügoonid purustasid nende laevad, va ühe,

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Realism (powerpoint)

Romaani peategelane on 18-19 aastane noormees Julien Sorel, puusepa poeg, kes tahab jõuda nö. "haljale oksale", aga et sinna jõuda, siis peab ta kasutama kavalust ja osavaid manöövreid. Ka karjääriredeli astmestikud on talle teada. Esmalt saab temast koduõpetaja. Temasse armub 30- aastane usklik naine, proua de Rènal. Teine etapp on mõjuka aadliku juures , kus ta täidab kirjakirjutaja ülesannet. Siinkohal püüab ta võita markii tütre armastust, mis tal ka õnnestub. Usklik naine saadab markiile kirja, milles ta paljastab Julieni. Nüüd käitub Julien nii, nagu oleks ta ise endale surmaotsuse määranud. Ta tulistab kirikus seljatagant palvetavat proua de Rénali ja vanglas ütleb ta, et tappmine oli tal ettekavatsetud ja et ta on surmanuhtluse ära teeninud. Charles Dickens Charles Dickens (1812-1870) on Inglise kirjanduses varajase realismi keskne esindaja.

Kirjandus
94 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Realism

". See polnud autori fantaasiavili, selline oli tõepoolest tema kaasaegne maailm. 11.Romaani "Punane ja must"kesksed tegelased ja sündmused ´Punane ja must´´: peategelane ­ Julien Sorel (18-19 aastane noormees). Oma õpihimu tõttu on ta kodus põlu all, kuid Julieni soov on jõuda välja alamklassist. Esimene samm sel teel on koduõpetaja koht linnapea de Rênali majas, kus majaperenaine armub Julieni. Järgnevalt läheb Julien tööle Pariisi aadliku markii juurde. Osavate võtetega võidab Julien markii tütre südame. Samal ajal hakkab proua de Rênal oma pattu kahetsema ning paljastab Julieni. Julien tulistab proua de Rênali jalga ning kohtus tunnistab et tahtis naist tappa. Ta mõjutas kohtuprotsessi teadlikult enda vastu ning giljotiini alla minek oli kindel. 12.Nim"Eugenie Granded" tähtsamad tegelased ja sündmused Eugenie Grandet´´: peategelane on Félix Grandet. Tal on tütar Eugenie ja naine ning ustav teenija Nanon

Kirjandus
73 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Stendhal "Punane ja must"

Nõrgemaks ehk suhteid naistega, ehkki ta oskas ka neid oma huvides ära kasutada. 16.Kes on teoses "kelmid", kes "pühakud"? Kelmid on isikud, kes on silmakirjalikud, vagatsejad, rojalistid või klassika austajad. Pühakuteks peab Stendhal üllaid inimesi, kelleks on patrioodid ning revolutsiooni ja Napoleoni pooldajad. 17.Miks lõpetab autor teose Julieni giljotineerimisega? Autor lõpetab teose Julieni hukkamisega, kuna see näitab peategelase kangelaslikkust ja kindlameelsust. Julienil oli võimalus armu paluda ja pääseda kergema karistusega, ent ta ei teinud seda. 18.Millise lahenduse pakud sina? Arvan, et Julien oleks võinud siiski oma tõelise armastusega, proua de Renaliga, suhte luua, kuigi toonases ühiskonnas oleks sellesse ilmselt taunivalt suhtutud, ent Julien oli kaval ja oleks suutnud sellest ilmselt välja vingerdada. Julieni viis hauda tema kangekaelsus. 19.Mille poolest on teos romantiline, mille poolest realistlik?

Kirjandus
58 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun