1Mida tähendab renessanss ja mida uut tõi see inimeste maailmavaatesse? 2Mis sai määravaks muusikas? 3Võrdle eelnevat kõlaideaali praegusega. 4Milline piirkond määras muusikakultuuri ja nimeta selle põhiesindajad. 5Millistes zanrites kirjutasid madalmaade heliloojad? 6Mida uut tõi muusikasse reformatsioon. 7Kirjelda luteri koraali ja võrdle seda gregooriuse koraaliga. 8Kuidas esitati ilmalikku laulu( 4 võimalikku viisi). 9Nimeta pille ,millel musitseeriti. 10Kes oli ars nova silmapaistvam esindaja. 11Mida võiks tähendada polüfoonia,too mõni näide? Renessanss-antiikaja taassünd, inimeste maailmavaates: haritud inimeste seas levis humanistlik mõtteviis, tekkis suur vastuseis kirikule. Määravaks muusikas: hakativäärtustama teose autori isikupära, tekkisid nö heliloojad. Kõlaideaal vanasti olidmuusika rohkem kõlavam ja meloodilisem, praegu on rohkem tehnilist, lärmakamat jaelektroonilist muusikat. Pillirühmad olid samuti teised.
Kontserdiretsensioon Käisin 26. märtsil kell 20.00 Kuressaare kultuurikeskuses kuulamas Hedvig Hansonit kontserdil nimega "Rahvaste hällilaule" ja Kuressaare noori jazzmuusikuid. Kontserdil oli kaks osa. Esimeses osas esinesid Kuressaare noored jazzmuusikud, kes õpivad Kuressaare Muusikakoolis. Musitseeriti erinevate saksofonidega ja löökriistadega. Lavalt tundsin ära meie kooli gümasistid: Jörgen Liik, Liis Räim, Mihkel Männa ja Priit Häng, kes olid minu arvates tasemel ja mulle nende esitus meeldis. Anambli nimi oli ,,Ei kestä". Kuressaare noored jazzmuusikud musitseerisid jazzmuusikat ja svingi, mis mulle oli natukene võõras, kuid üldiselt selline muusika mulle meeldis. Teises osas esinesid: Hedvig Hanson, Andre Maaker ja Tõnu Tubli
rikkale õukonnale. Kuninga tähelepanu saamiseks õukonnas aitas kaasa ilus figuur, särav käitumine ning loomulikult ka kallid riided, mida tuli vahetada mitu korda päevas. Õukondlastel oli raha ka uhkete parukate ja kosmeetikatarvete jaoks. Ka talvekuudel korraldas Louis XIV igal õhtul etendusi ja vastuvõtte. Ta ei tahtnud igavust tunda. Kolm korda nädalas kostitas kuningas kogu õukonda. Vastuvõtt algas kontserdiga. Hiljem pakuti kohvi, veini, likööre ja sokolaadi. Tantsiti ja musitseeriti, mängiti lauamänge ja piljardit. Isegi hasartmänge harrastati ja rahasummad võisid olla vägagi suured. Kõik see näitab, et barokkajastul silma paistmiseks ning enda tõestamiseks pidi olema kõike väga palju ja suurelt. Ilma uhkete rõivasteta, parukateta, kosmeetikatarvete ja rahata ei saadud tähelepanu, eriti kuninga oma. Kehtis põhimõte ,,Mida rohkem, seda uhkem''.
Pjotr Tsaikovski (1840-1893) Tsaikovski sündis metallurgiatööstuslinnas Votkinskis tehnilise haritlase perekonnas. Kultuurihuvilises kodus musitseeriti palju. 1850-1859 õppis Tsaikovski Peterburi õigusteaduskoolis. Töötades mõnda aega riigiametnikuna, võttis ta vastavatud Vene Muusikaühingu juures klaveritunde. 1865. a lõpetas ta Peterburi konservatooriumis Anton Rubinsteini kompositsiooniklassi. Aastatel 1866-1878 töötas Tsaikovski harmooniaõppejõuna Moskva konservatooriumis ning koostas ka mitu teooriaõpikut. Moskva konservatoorium kannabki praegu Tsaikovski nime. 1868. aastal tutvus ja sõbrunes helilooja Võimsa Rühma
Tallinna Kaarli ja Jaani kirik – romaani või gooti stiil Teatrite , pankade jt esindushoonete stiiliks valiti barokk Lihtsustus Prantsuse revolutsiooni järel Meestel frakk ja püksid Naistel lihtsa lõikega õhukesed kleidid Romantismiajal lai seelikuosa ja korsett Pere tähtsus.Koos elas 3 põlvkonda, igal kindel roll Oluline laste harimine Käidi teatris, loeti raamatuid ja kodus musitseeriti Ajaloo õpik 8.klassile Et.wikipedia.org www.google.com
(Monoodia, täpsemalt saatega monoodia - stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millele lisandub saade) 6. Seleta mida tähendab basso continuo ehk generaalbass ehk numbribass! Millised pillid siin osalevad? 7. Nimeta baroki-ajastu inrtumentaalmuusika zanre! (sonaat, kontsert, soolokontsert, concerto grosso, süit) 8. Millise pilli esiletõus toimus barokk-ajastul? (viiul) 9. Kus kõlas instrumentaalmuusika ehk kus ja millistel puhkudel musitseeriti? 10. Nimeta barokiajastu vokaalmuusika zanre! (aaria, kantaat, oratoorium, passioon) 11. Mis on retsitatiiv? 12. Kirjelda oratooriumi zanri! Millistest osadest see koosneb, milline on esituskoosseis? 13. Millal etendus esimene ooper? Mis oli selle pealkiri? (1597, ,,Daphne") 14. Keda peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks? Nimeta tema kuulus ooper, mida peetakse esimeseks tõeliseks ooperiks muusikaloos! 15
Giuseppe Verdi (1813-1901) Elu Verdi oli Tsaikovski ja vagneri kõrval 19 saj suurimaid ooperikirjutajaid. Ta sündis väikeses sitsiilia külas. Ta vanemad olid põlluharijad, kuid suured muuuusssika austajad. Tihti kogunesid nende koju ümbruskonna talupojad, iseõppinud muusikud ja musitseeriti koos. 8 aastaselt mängib ka Giuseppe spinetiga?, millele olid peale põletatud kiidusõnad ning võetud autoriõigused parandamise eest. Musikaalse hariduse omandas eraviisiliselt kuna teda konservatooriumisse vastu ei võetud.Esimesed palad 15 a. Isa ei tunnustanud poja soovi saada heliloojaks sest majapidamisse oli taarvis noort töömeest, kes võtaks selle üle. Verdi andekust märkasid teised, kes teda toetasid rahaliselt ja moraalselt. Verdi kolis kaupmehe
Tema uudsel klaveritehnika väljaarendamisel oli innustajaks ja teenäitajaks tema enda loominguline fantaasia, orkestraalse värvikuse otsingud, maksimaalse emotsionaalse mõjujõu taotlus. Sealjuures on tema klaverikäsitlus äärmiselt ratsionaalne ja läbimõeldud. Aastad 1838-1847 on Liszti kontserttegevuse kõrgperiood. Ta rändab tohutu menu saatel läbi terve Euroopa. 1842. aastal andis Liszt kolm kontserdi ka Tartus, eestlasi tolleaegse publiku seas ilmselt veel ei olnud. Koos musitseeriti ka kohaliku pianisti A. Bernardiga. Kuigi Liszti menu oli suur, oli neidki, kellele tema muusikakäsitlus ei olnud meeltmööda. Talle heideti ette ülepakutud artistlikkust, publikuga koketeerimist, liialdusi väljenduses, omavolitsemisi tekstis ja küllap mitte ilma põhjuseta 1847. a., olles vaid 35-aastane ja oma võimete tipul, loobus ta virtuoosina kontserteerimisest. Ta asus elama Weimarisse, kus õuekapellmeistri ameti kõrval pühendus ta loomingule ja õpetamisele
tõsine, aga hiljem hakkas see erinevatesse ssundadesse arenama ning lihtsustuma. Veel on ta kirjutanud 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Cyrillus Kreek Cyrillus Kreek(1889 - 1962) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Tema lapsepõlv möödus Läänemaal, kus ta käis laulutundides seal, kus isa tunde andis. Musitseeriti ka kodus vabal ajal. Natuke aega elas pere Vormsi saarel, kus nad ristiti ümber. Seejärel kolis ema lastega Haapsallu, et saada parem haridus lastele. Cyrillust huvitas puhkpillimäng. Peale seda läks ta Peretburi konservatooriumi trombooniklassi õppima ning jätkas kompositsiooni ja teooria alal. Kreek oli lühemat aega muusikaõpetajaks Rakveres ja Tartus, hiljem Haapsalus ja Tallinna Konservatooriumis. Tema muusikat tunnustati juba ta eluajal. Temast sai rahvaviiside koguja ja uurija.
Tänapäeval kannab Peterburi konservatoorium Rimski Korsakovi nime. Looming: Armastas muinasjutulisi teemasid, ka kaugete maade kõlavärve, meisterlikke sümfoonilisi meremaalinguid. Tähtsamad teosed: 15ooperit, nt ,,Muinasjutt tsaar Zaltaanist", ,,Surematu Kastsei", ,,Kuld kikas" jt. Sümfoonilised süidid: ,,seherezade"; klaverikontsert, kammermuusika ja romansid. Pjotr Tsaikovski Sündis metallurgia tööstuslinnas Votkinsis, tehnilise haritlase perekonnas. Kultuuri huvilises kodus musitseeriti palju, õppis Peterburi õigusteaduskoolis. Töötas mõnda aega riigiametnikuna. Võttis kõrvalt klaveritunde. Lõpetas Peterburi konservatooriumis kompositsiooni klassi. Töötas harmooni õppejõuna. Moskva konserv. kannab praegugi Tsaikovski nime. Imetles Mozarti loomingut. Oli abielus. Kriis tabab kuna ei huvitu naisest, ei taha oma perele probleeme, lahutab ja suur jälg tema loomingusse. Läheb Euroopasse turneele, dirigeerib oma teoseid. Saab Cambridge audoktoriks
Giuseppe Verdi (1813-1901) Elulugu Sündis Itaalias Parma maakonnas Roncole külas. Ta vanemad olid põlluharijad, kuid suured muuuusssika austajad. Tihti kogunesid nende koju ümbruskonna talupojad, iseõppinud muusikud ja musitseeriti koos. Õppimine Giuseppele meeldis kirikus orelimuusikat kuulamas käia. 8-aastaselt saadeti Verdi kohaliku köster- kooliõpetaja juurde. Koolmeister märkas poisi muusikaannet ja õpetas teda nii palju, kui oskas. 11-aastaselt mängis Verdi nii hästi orelit, et temast sai tollesama kiriku organist. Õppimine 20-aastaselt läks Giuseppe Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida
2) Sakraalarvud 5, 7 3) Sellest lähtuvalt on kultuurrahvaste muusika aluseks 5, 7 astmelised helilaadid. 4) Ka keelpillid 5, 7 keelega. 5) Valdavalt on tegemist ühehäälse muusikaga, vahel juhuslik mitmehäälsus e. heterofoonia. (Lauljal üks viis, pillimängijal teine) 6) Või pillist tulenev mitmehäälsus, vanadel rahvastel burdoonpillid Burdoon on meloodiaga kaasa liikuv madal v. kõrgem heli. 7) Musitseeriti noodikirja tundmata, kui oli siis sellest aru ei saada, kas oli märkide, konksude süsteem. 8) Noodikiri kreeklastega, vokaalile, instrumentaalile 9) Algeliselt noodikirjaalusel suur improvisatsioon. Vabadus nagu taheti nii tehti. 10) Muusika oli kui religioosse puhastamise vahend (kujutas) 11) Oluline koht, vahend kasvatuses 12) Muusikaareng sakraalmuusikast ilmalikku 13) Kõikide kultuurrahvaste juures va. India, Hiina ühesugused instrumendid, pillid on
nad maapinnale känguru kujutise, tantsivad selle ümber teatud rituaalseid tantse ja pilluvad kujutist oma odadega, vähendades niiviisi känguru väge ja tõstes enda oma. Samuti võib olla tegemist tootemloomade kujutamisega. Inimesed arvasid end põlvnevat mingist loomast ning austasid seetõttu oma esivanemaid erilisel moel. Sellisel juhul võiksid koopamaalid olla isegi omalaadsed ikoonid, mille ees esiemadele/isadele meelepäraseid palveid loeti, lauldi, tantsiti, musitseeriti ja rituaale toimetati. Kuid nüüd läheme kaugesse kiviaega, kui inimesed elasid koobastes ja alles õppisid kasutama tuld ja tööriistu. Üks ürginimene määris oma sõrme nõega ja hakkas koopaseinale
kitsastes käikudes roomata. · Hüpotees: Kõrvaliste silmade eest kaitstud kohta nõudsid usulised kombetalitused, millistele vajaliku interjööri moodustasid koopamaalingud. On arvatud, et nad võisid olla jahimaagiliste kombetalituste objektiks või oli tegemist sugukondlike tootemloomade kujutistega. Sellisel juhul võiksid nad olla isegi omalaadsed ikoonid, mille ees esiemadele/isadele meelepäraseid palveid loeti, lauldi, tantsiti, musitseeriti ja rituaale toimetati. · Koopad: Lascaux, Niaux, Altamira, Tres Combarelles, Chauvet, Kapovo jt. 2. ESIAEGNE SKULPTUUR Skulptuure peetakse üldiselt koopamaalidest mõnevõrra vanemaks. Nad on valmistatud tavaliselt kas luust, savist või pehmest kivimist nii ümarplastikana kui ka reljeefidena. Vanimatel, 15-20 cm pikkustel skulptuuridel kujutati naisi, kelle kehaproportsioonid olid äärmiselt ebaloomulikud. Neil olid rõhutatult kujutatud rindu, tuharaid, puusi jt
See on selline mitmehäälsuse liik, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega – igal häälel on iseseisev meloodia ja rütm. Polüfoonia arenes üsna keeruliseks kindlate reeglitega stiiliks. Väga levinud polüfoonia vorm oli näiteks kaanon (reegel), kus kindlate reeglite järgi tuletati laulu ühe hääle põhjal ülejäänud hääled. Professionaalne muusika levis järjest enam väljaspool kirikut, ilmalik muusika muutus aina tähtsamaks. Musitseeriti kodus oma lõbuks, korraldati külalistega muusikaõhtuid. Professionaalseteks muusikuteks ei olnud enam ainult mungad, sellest sai elukutse. Muusik leidis tööd õukonnas, jõuka kaupmehe või haritlase kodus jne. Muusika oli laialt levinud harrastus, haritud linnakodanik tundis nooti, oskas laulda ja mängis mitut pilli. 16. sajandil oli mitmehäälne laul (ansamblilaul) seltskonnalauluna väga populaarne ja tänu trükikunsti leiutamisele levis linnakultuuris kiiresti. Tähtsamad žanrid:
Renessanss kunst hülgas Askeetliku kunsti iluideaali ja asendas selle humanistlikuga, mis ülistas inimest ja elu ennast. Inimest kujutati nüüd elujõulise ning kaunina, ning tema ilu nähti vaimu ja keha harmoonia tasakaalus. Enne Renesanss ajastul kiusas kirik taga ilmalikku kunsti. See oli õukondlik ilmalik kunst, mille tähelepanu keskpunktis olid meeleolukad laulud armastusest ja naise ilust. Renessanss ajastul musitseeriti kodus oma lõbuks. Korraldati külalistega muusikaõhtuid, ning nüüd ei olnud professionaalseteks muusikuteks ainult mungad. Muusik võis leida tööd õukonnas või mõne haritlase kodus. Kuna muusikute järele oli suur nõudmine, hakati neid ette valmistama erilistes õppeasutustes , millest kujunesid konservatooriumid. Esimene taoline õppeasutus asutati 1537.aastal Napolis. Renessanss ajastul armastati väga mitmesuguseid polüfoonilisi laule. Nende loomisel hakati eesätt
Tsaikovski Sündis Votkinskis tehnilise haritlase perekonnas. kodus musitseeriti palju. 1850- 1859 õppis Tsaikovski Peterburi õigusteaduskoolis. Töötades mõnda aega riigiametnikuna, võttis ta vastavatud Vene Muusikaühingu juures klaveritunde. 1865.a lõpetas ta Peterburi konservatoriumis Anton Rubinsteini kompositsiooniklassi. Aastatel 1866-1878 töötas Tsaikovski harmooniaõppejõuna Moskva konservaotooriumis ning koostas mitu teooriaõpikut. Moskva konservatoorium kannabki praegu Tsaikovski nime
Millised pillid siin osalevad? Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt 2 pilli: basspill (tšello, fagott )ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) 7. Nimeta baroki-ajastu inrtumentaalmuusika žanre! (sonaat, kontsert, soolokontsert, concerto grosso, süit) 8. Millise pilli esiletõus toimus barokk-ajastul? (viiul) 9. Kus kõlas instrumentaalmuusika ehk kus ja millistel puhkudel musitseeriti? ballidel, vastuvõttudel, õukonnateatris, lossikirikus; ooperiteatrites; suuremate kirikute juures 10. Nimeta barokiajastu vokaalmuusika žanre! (aaria, kantaat, oratoorium, passioon) 11. Mis on retsitatiiv? kõnemeloodiat jäljendades väga väikese ulatusega meloodial 12. Kirjelda oratooriumi žanri! Millistest osadest see koosneb, milline on esituskoosseis? Oratoorium on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile
Kontsert andis stiilikireva tervikpildi muusikaajaloost antud perioodil. Kuulda saime õukondlikku galantset tantsumuusikat, imitatsioonilist kirikumuusikat, programmilisi sooloteoseid ja kammermuusikat. Esitatavale muusikale lisavasid jumet barokiajastu kostüümid ja parukad (kunstnik Kustav-Agu Püüman) ning muusikute kommentaarid, millised puudutasid kord esitatavat teost, kord heliloojat, siis jälle mõnd instrumenti või avavad sõnalise teksti tagamaid. Musitseeriti ajastu pillidel. Esinejate tase oli hea, esitati korrektselt ja puhtalt. Lauljal oli väga kaunis ja puhas hääl, mis kõlas kenasti. Vahpealne jutuosa oli väga selgesti arusaadav, see tähendab, et suudeti end osavalt väljendada. Nad olid väga osavad näitlejad ja kõik tundus väge tõeline. Räägiti värvikalt ja see kutsus kuulama. Nad tegid oma osa suurpäraselt ära. Samuti olid pillimängjad väga osavad musitseerijad ja see andis väga palju juurde
pehmenes, kuid seda selgemini ja jõulisemalt väljendus üldinimlik traagika, inimese ja ühiskonna valulised suhted tolles ajas, humaansus laiemalt. Tema loomingus on nähtud oma ajastu tabavat muusikalist kroonikat, mis peidab helides sõnumit, mida sõnadega ei saanud väljendada. Kasvas üles Peterburis, küllaltki soodsates oludes, vanemad olid edumeelsed, käis mainekas erakoolis, õppis võõrkeeli. Kodus musitseeriti sageli, isa laulis mustlaslaule, ema mängis klaverit, ka nooremast õest sai hiljem pianist. Muusikat hakkas õppima u 10-aastaselt arenes väga kiiresti, ilmnes andekus ja absoluutne kuulmine. Kahe aasta pärast võis mängida juba tervet Bachi HTK-d ning komponeerida. Astus Peterburi kons.-i 1919, sai kiirelt tuntuks oma suurepärase partituurilugemise oskuse ja fenomenaalse muusikalise mälu poolest. Õppis komposits. ja teoreetilisi aineid, klaverit, pisut viiulit ja
märtsil Rohraus, mis oli Saksa-Rooma riik. Tema isa, Mathias Haydn oli tõllassepp ja Rohrau küla külavanem. Tema ema töötas Harrachi krahvi kokana. Haydni isa oli suur rahvamuusikahuviline, kes iseõppijana mängis harfi ja laulis. Tal oli kaks venda Michael Haydn ja Johann Evangelist Haydn. Esimene neist oli helilooja, kelle töid Haydn hindas ja austas väga. Teine, Johann Evangelist Haydn, oli tenor. Franz Joseph ütles, et ta lapsepõlves oli palju muusikat. Tavaliselt lauldi ja musitseeriti kas vanematega või naabritega. Vanemad märkasid Haydni musikaalsust juba varakult ja otsustasid ta panna nende sugulase, koorijuhi ja koolmeistri, Johann Matthias Franki käealla seda õppima. Pärast vanemate juurest ära kolimist ta enam nende juurde elama ei läinud. Elu sugulase juures oli raske. Ta pidi seal tihti näljas olema ning ta riidedki olid räpased. Haydn õppis seal nii viiulit kui ka klavessiini ja oli veel ka sopran kohalikus kirikukooris
siis joonistavad nad maapinnale känguru kujutise, tantsivad selle ümber teatud rituaalseid tantse ja pilluvad kujutist oma odadega, vähendades niiviisi känguru väge ja tõstes enda oma. Samuti võib olla tegemist tootemloomade kujutamisega. Inimesed arvasid end põlvnevat mingist loomast ning austasid seetõttu oma esivanemaid erilisel moel. Sellisel juhul võiksid koopamaalid olla isegi omalaadsed ikoonid, mille ees esiemadele/isadele meelepäraseid palveid loeti, lauldi, tantsiti, musitseeriti ja rituaale toimetati. Altamira Altamira on koobas Hispaanias, kus asuvad noorema paleoliitikumi aegsed koopamaalid. "Altamira" tähendab ,,kõrge vaade." 1. Asukoht Altamira koobas asub Hispaanias Kantaabrias Santillana del Mari munitsipaliteedis Kantaabria keskusest Santanderi linnast 30 km lääne pool, Kantaabria ranniku keskosas. Altamira koobas kuulub Vispierese mäe juurde. Santillana del Mari linn asub orus, mida
· Aasia muusikast mõjutatud. · Preestrite salateaduseks peeti muusikat. · Hironoomia (Eg muusikakunstist pärit mõiste) meloodiakaare näitamine käega (kasutatakse käezeste). (Kantor kiriku lauluõpetaja). Neid liigutusi kasutatakse ka tänapäeval Eg koptikirikutes. Arvatakse, et sellest arenes polüfoonia (mitmehäälsus). · Muusikat kasutati nii ilmalikus kui ka vaimulikus elus. Palju musitseeriti kodudes (matusetalituste muusika). · Hariduse tase Egiptuses meelitas haritlasi sinna tarkust taga nõudma (muusikat õppima Planton, Pythagoros). => · Käsikirjalised materjalid templimuusika kohta. Koopamaalingud pillimäng. TV Egiptuse riigis muusika seos religiooniga: templimuusikas kasutati palju (jumalate kultus)pille, muusikateooria oli preestrite saladus. Hironoomia on meloodiakaare näitamine käe abil.
Kitaroodia lüüra või kitara saatel esitatav Tuntumad tragöödiate autorid: tseremooniatel. Muusikal puudus iseseisev tähendus, ta oli kultuslike aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. hingestatud soololaul. Aischylos, Sophokles, Euripides. kombetalituste lahutamatu osa. Oletatavasti musitseeriti ühehäälselt. Ditürambidel (koorilüürikal) põhinev tragöödia. Õhtumaadele anti pärandusena kaasa arvsuhetele põhinev laadiline muusikateooria. KESKAEG Kirikukesksus; vaimulik muusika oli seotud jumalateenistusega, sel puudus Kirikumuusika esitajateks vaimulikud, Kirikumuusikas 8
Alamast seisusest muusikud: hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. Parimad neist jõudsid rüütlite kaaskonda laulikut pillidel saatma. Rändmuusikud ühinesid vennaskondadeks, kus korraldati ka mänguõpetust (linnamuusikute tsunftide eelkäijad) Rüütlikultuuris peamiselt armastus- ja kangelaslaulud. Südamedaamikultus. Pillid ja pillimuusika keskajal Kuni 16.saj on säilinud väga vähe pillidele kirja pandud muusikat, ometi keskaegsed pildid näitavad, et musitseeriti koos pillisaatega. Kirikuorel (9.saj) Fiidel ja rebekk poogenkeelpill Harf, lauto näppekeelpill Psalteerium sai mängida nii poognaga keeli tõmmates kui näppides või ka keeltele lüües Flöödid Salmei kahekordse roohuulikuga maailma üks iseloomulikumaid pille Organistrum (rataslüüra) Mitmehäälne muusika keskajal Burdoon saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal (torupill, rataslüüra)
Puhkpillimuusikat peeti sageli barbaarseks, mis võib inimeses vastuolulisi tundeid tekitada, vahel isegi hulluseni viia nt. aulos. 3. Kes on leviit? Kuningas Salomoni ajaks 965-926 eKr oli Leviit templiteenistuse tarvis välja kujunenud kutseliste muusikute ehk leviitide seisus. Neil olid oma templikoolid ja tsunfti laadne organisatsioon. 4. Vanad kultuurid. Missugune oli muusika roll vanades kõrgkultuurides? * muusikal oli oluline osa tseremooniates, täitis kultuslikku funktsiooni * musitseeriti tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks * muusikat käsitleti kui loodusteadust, nähti seoseid muusika ja universumi korralduse vahel Suurt tähelepanu osutasid muusikale vanad egiptlased, araablased, hindud jt. Nii tundsid hindud juba kaua aega enne meie ajaarvamist algelist noodikirja. Suured muusikateoreetikud olid araablased. Vastandina meie pooltoonidest koosnevale heliredelile püüdsid nad oma muusikat rajada helireale, mis koosnes 1/3 toonidest
Nii tundsid hindud juba kaua aega enne meie ajaarvamist algelist noodikirja. Suured muusikateoreetikud olid araablased. Vastandina meie pooltoonidest koosnevale heliredelile püüdsid nad oma muusikat rajada helireale, mis koosnes 1/3 toonidest. Kõrgel tasemel oli muusika ka vanas Hiinas ja Indias maailma vanimateks peetud muusikakultuurides. * muusikal oli oluline osa tseremooniates, täitis kultuslikku funktsiooni * musitseeriti tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks * muusikat käsitleti kui loodusteadust, nähti seoseid muusika ja universumi korralduse vahel 5. Kuidas oli Hiina muusika seotud ühiskonnaelu korraldusega? Läbi aegade on hiinlasi iseloomustanud äärmine konservatism: puudub fantaasia, loovus, isiku vaba arenemise võimalus. Kogu elu juhib materialism, ka muusikat, mis pole kunagi olnud hingeliste elamuste väljendajaks, vaid seadustega reguleeritud mõistuse asjaks.
meistersingerite traditsioon. Pillid ja pillimuusika. 8 Enne 13. sajandi keskpaika kirja pandud muusika on kõik mõeldud laulmiseks. Mõistagi ei tähenda see, et pille ei mängitud: seda tehti rohkesti kõigepealt laulu saateks. Näiteks on kõik säilinud rüütlilaulud kirja pandud vaid ühehäälse meloodiana, samas näitavad keskaegsed pildid selgelt, et musitseeriti koos (improviseeritud) pillisaatega. Veel kuni 16. sajandini on säilinud väga vähe spetsiaalselt pillidele kirjutatud muusikat, ent samas võidi tekstiga varustatud palu alati ka pillidega mängida. Üks pillidega tihedalt seotud valdkond on alati olnud tantsumuusika. Varaseim instrumentaalne tantsuvorm on 13. ja 14. sajandi käsikirjadest tuntud estampii (estampie). Umbes 1200. aastast on Pariisis dokumenteeritud ka pillide kasutamine mitme- häälses kirikumuusikas
Altariraamistiku ja laua valmistas meister F. Kühne. Altarimaal ,,Kristus ristil" on Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemikult ja professorilt Karl Gottlieb Wenigilt. 12 Polügonaalse korpusega kantsli tegi meister G. J. Moikow, gootliku pitsilise kõlaräästa autoriks oli nikerdajas F. Sporleder. 1869. aastal pühitsetud G. Normanni neogootistiilsel orelil musitseeriti kuni 1911. aastani. 1913. aastal ehitas Auust Terkmann pneumaatilise traktuuriga oreli, mis on amortiseerunud ning mille restaureerimine on plaanis lõpetada 2008.a. suvel. Jaani kiriku ümbrust asuti välja ehitama möödunud sajandi lõpul ja selle algul. Suurimad ehitustööd oimusid 1930. aastail, kui Vabaduse väljaku edasiste ümberehituse käigus maatasa teha. 1936.-1939.aastail kogudusega peetud vaidluste ning läbirääkimiste järel otsustati Jaani
kängurujahile, siis joonistavad nad maapinnale känguru kujutise, tantsivad selle ümber teatud rituaalseid tantse ja pilluvad kujutist oma odadega, vähendades niiviisi känguru väge ja tõstes enda oma. Samuti võib olla tegemist tootemloomade kujutamisega. Inimesed arvasid end põlvnevat mingist loomast ning austasid seetõttu oma esivanemaid. Sellisel juhul võiksid koopamaalid olla isegi omalaadsed ikoonid, mille ees esiemadele/isadele meelepäraseid palveid loeti, lauldi, tantsiti, musitseeriti ja rituaale toimetati. Pisiskulptuuride peamisteks levikualadeks on Kesk- ja Ida-Euroopa ning Siber, kus koopad puudusid. Skulptuure on saadud juhuleidudena esiaegsete küttide ja kalastajate peatuspaikadest. Skulptuure peetakse üldiselt koopamaalidest mõnevõrra vanemaks. Nad on valmistatud tavaliselt kas luust, savist või pehmest kivimist nii ümarplastikana kui ka reljeefidena. Vanimatel, 15-20 cm pikkustel skulptuuridel kujutati naisi, kelle
Tänapäeval tuntakse seda ala "Suvepaleena" või I Ho Yuan'ina Pekingist põhja pool. Seal on suured tasased jalutusteed avatud järve poole, koos kaetud balkonite ja isegi marmorpaadiga, mis tegelikult ei liigu, vaid on mõeldud dekoratsioonina. Üsna luksuslik maastikuala. Veel hiina maastikukujundusest. Aedu planeeriti kõikvõimalike tujude ja olukordade jaoks, nende piirid olid väga hajusad. Võimalus vaikushetkedeks oli aias väga oluline. Aedades vesteldi, mediteeriti, loeti, musitseeriti jne. Olid ka eraldi aroomiaiad aromaatsete taimedega. Arhitektuuri aluseks oli elamu. Sakraal- ja ilmalike ehitiste väljenduses olulist vahet polnud. Hiina arhitektuur on põhiliselt puitarhitektuur, selle hävinevus sümboliseeris kõige kaduvust maailmas. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Neid kasutatakse sammasteks, taladeks, piitadeks. Iseloomulik on hiina ehitiste
süsteemi polnudki” (Tõnurist 1996: 72). Tegelikult ei olnud asi nii lihtne. Külakapelli üles- anne oli eelkõige tantsumuusika tegemine pulmades, küla pidudel, talgutel. Seega teenindas külakapell suhteliselt kitsast ringkonda: oma küla, harvem mitut küla või valda. Nagu Tõnu- rist samas rõhutab, oli eelmise sajandi algul juba märgata selget musitseerimisvormide jagu- nemist maaelanikkonna eri sotsiaalsete kihtide vahel: küla tantsupeol musitseeriti hoopis teistmoodi kui alevi tantsupeol. Sellest tingituna toimus ka teatav külakapellide jagunemine – osa jälgis ja säilitas senise, rohkem kohalikke traditsioone arvestava stiili, teiste puhul toimus sageli omapärane kahestumine: külapeol mängiti endist viisi rahvalikku repertuaari, alevis aga uuemat, välismaist päritolu tantsumuusikat nootidest (Tõnurist 1996: 71–72). Samas oldi mõlemal juhul sõltuvad kohapeal olemasolevatest pillimeestest. Eeltoodust lähtuvalt ongi
annaabi.ee 
