sümfooniaorkestrile (1868) * "Aldirapsoodia" (1869) * Viiulikontsert (1878) op.77 * Kontsert viiulile ja tsellole op.102 * 3 sonaati viiulile ja klaverile op.78, op.100 ja op.108 * 2 sonaati tsellole ja klaverile op. 38 ja op. 99 KLAVERITEOSED 3 sonaati (1852-1853) kuuluvad varasemasse loomeperioodi. Seal on tunda Beethoveni, Schuberti, Schumanni ja ka kirjanike Hoffmanni ja Jean- Pauli mõju. Koduseks musitseerimiseks kirjutas ta 4-leKÄELE "Valsid"op. 39, "Ungari tantsud".
Bachil kui luterlasel polnud põhjust luu mingit sellist liturgilist teost. Teos koostatud varemloodust elu lõpul. Missa 5 osa: Kyrie-Issand halasta; Gloria-Au olgu Jumalale; Gredo-Usutunnistus; Sanctus-Püha; Agnus Dei-Jumala Tall Kuulasime: Gloria Hästi Tempereeritud Klaviir (HTK) - klaviirimuusika Kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõikides mazoor- ja minoorhelistikes. Õpetlik tähtsus: Teosed on mängitavad muusikaõpetuseks ja koduseks musitseerimiseks, püüdis helistike ringi süstemaatiliselt ja täielikult ära kasutada. Tempereeritud häälestus jagab 12-toonise helisüsteemi täpselt võrdseteks pooltoonideks ja nii on võimalik alustada mazoor- ja minoorhelistikke igast pooltoonist. Kuulasime: Prelüüd ja fuuga C-duur HTK I vihik Orelimuusika osa Bachi loomingus Tokaata ja Fuuga d-moll Tokaata d-moll on üks varasemaid ja tuntumaid teoseid.
rahvalaulule · sisuks : teemad, mis olid seotud linnaolustikuga ja armastuslüürikaga · 18 saj. lõpu ja 19 saj. kuulsamad romansimeistrid : A. Ljabjev, A. Varlamov, A.Guriljov · romansid väljendavad : nukrust, igatsust, neis on tundeküllane meloodia Instrumentaal muusika · mõjutas LääneEuroopas leviv romantism · esimesed instrumentaalteosed olid lihtsad tantsud, variatsioonid, või muud palad, mis olid mõeldud eelkõige koduseks musitseerimiseks mõisted skomorohhid rändmuusikud 1117 saj. kant ilmaliku tekstiga laul psalm kirikulaul talupoja laul laadirikas laul, palju erinevaid taktimõõte uus linnalaul mazooris ja minooris, lihtne ja sentimentaalne laul bõlina pool kõneline, pool laululine, jutustava sisuga vene kangelaslaul, jutustab vägitegudest linnaromanss väga meloodiline, nukker akordilise sisuga laul romanss tihe side linnaromanssiga, täis tundeid ja igatsust, väga laulev, saateks klaver või kitarr
Haritud kodan-lus asutas muusikaühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte ja tellima heliloo-jatelt teoseid. Kuulajaskond, kelle varem moodustas peamiselt õukond, oli nüüd palju laiem.Helilooja sai luua muusikat vastavalt oma isikupärale ja ei olnud enam seotud kitsa publikumaitsega. Järjest enam trükiti noote ja anti välja muusikaõpikuid. Suur osa heliloojate loo-mingust oli mõeldud kodus või salongis musitseerimiseks. Klassitsismiajastu tõi muusikassemitmeid muutusi. Esikohale tõusis instrumentaalmuusika. Kujunes välja klassikaline orkestrikoosseis ehk sümfooniaorkester, mis on kasutuses täna-seni. Varem olid orkestikoosseisud üsna erinevad, lähtudes õukonna muusikutest, kuidklassikalises orkestris on kindlad, proportsionaalsed pillirühmad. Kõige suurema rühmamoodustavad keelpillid: I ja II viiulid, vioolad ning bassihäälena tsellod ja kontrabassid
Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas 1730. aasta paiku sündides uutest vooludest. Eelklassitsismiks võib pidada ajavahemikku 1720- 1760. Tekkisid uued muusikažanrid ja vormid, tüüpilisteks muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud. Esmaselt kohalt taandus kirik koos vaimueluga ning õukond. Sel perioodil hoogustus ka nooditrüki kasutamine ning sellega kaasnes ka muusikaõpetuse kiirem areng. Eriti palju loodi teoseid koduseks musitseerimiseks ning salongis mängimiseks. Varaklassitsismist on ajavahemikus 1760-1780. Sümfoonia 1750.-1760. aastatel oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, sarnanes oma eelkäijatega väga vähe. Ta arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. Just Haydnit kutsutakse sümfoonia ja keelpillikvartetti isaks, sest andis nende žanrite arengusse olulise panuse. Klassitsismi ajastul toimusid suured muutused Euroopas – põhjuseks Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) ja Napoleoni sõjad
antiigieeskujude järgi. MOOD Naised loobusid ülilaiast rokokooseelikust. Eelistama hakati valgest musliinist avarat lihtsat kleiti. Selle all kanti vastu keha liibuvat trikood. Tualeti juurde kuulus õhuke sall. KLASSITSISM MUUSIKAS Mida uut? AsutatiMuusikaühinguid, Kontserdiorganisatsioone Muusika oli mõeldud esitamiseks kontserdilaval, salongides, kodus musitseerimiseks, meelelahutuseks Muusikahariduse lai levik Muusikaõpikute väljaandmine Muusika anonüümsele publikule Publikuks nii aadel kui kodanlus Anonüümne kuulajaskond Helilooja originaalsus Publiku maitse väga erinev Muusika pidi olema slege, lihtne, meeldejääv Uus publik pidas end "paremaks", sajandi keskel hakati varasemat muusikastiili nimetama pilkenimega "BAROKK" Uued anrid Suured orkestriteosed (sümfoonia, kontsert) kammerteosed (sonaat, trio, kvartett, kvintett)
saj Renessanss tekis 14.saj. Firenze linnas itaalias ja kandus sealt edasi teistesse euroopa maadesse- madalmaadesse, prantsusmaale, inglismaale ja saksamaale. Renessanss oli ilmaliku kunsti taasünniaeg. Pöörduti tagasi kultuuri juurde. Renessanssi ajaks ei olnud enam maailma keskpunktiks jumal vaid oluliseks muutus inimese keskne elutunnetus. Ilma keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale tekkis nüüd professionaalne ilmalik muusika. Ilmalik muusika oli mõeldud koos musitseerimiseks ja sellega tegelesid õukonna kapellid ning õukonna kutselised lauljad. Avati muusika koole ka väljaspool kirikut. Esimene konservatoorium avati 1537 a. Naoplis. Tänu nooditrüki tehnika loomisele 15. Ja 16. Saj vahetusel hakkas levima mitmehäälne laulukultuur. Kiriku kõrval tellisid ja rahastasid muusikat rikkad linnakodanikud ja kaupmehed. Uued pillid: · Rüütlite pill Lauto · Viola da braccio vioola · Viola da gamba tsello · Dulcian fagot
• Brahmsi mälu oli harukordne, ta mängis oma lugusid peast. KLAVERITEOSED • 3 sonaati kuuluvad vahemikku 1852-1853. • Tema sonaatides on tunda Beethoveni, Schuberti, Schumanni ja ka kirjanike Hoffmanni ja Jean- Pauli mõju. • Samas on lugudes tunda ka noort mitmepalgelist Brahmsi. • 5 variatsioonitsüklit, 5 ballaadi, 3 rapsoodiat, 27 väiksemat pala. Koduseks musitseerimiseks kirjutas ta 4-leKÄELE "Valsid"op. 39, "Ungari tantsud". KAMMERMUUSIKA JAOTUS • Võib eristada kolme perioodi: 1) 1854-1865, mil on kirjutatud suurem osa teoseid. Oli loominguliselt aktiivne, väsimatud otsingud, oma individuaalsuse leidmine ja kinnistamine. See periood lõpeb "SAKSA REEKVIEMIGA" 2) 1873-1882 kammermuusikal väiksem osa (6), kirjutas peamiselt sümfooniaid. 3) 1885 lõpetas 4. sümf.-i. Saabus "loomingu sügis" ning kasvas jälle
seisundit Uue stiili kujunemine Kompositsioonitehnikas asendus polüfoonia monoodiaga. Monoodia on stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, millega käib kaasas harmooniasaade Renesanss Barokk · Muusika ei ole kontsertlik * Muusika on kontsertlik St. On mõeldud kaasa Rikkad ülikud proovisid üksteist üle trumbata Musitseerimiseks * Hinda läks esituse virtuoossus ja isikupära · Kirikumuusika on jumala- * Kirikuski oli võimalikult heade kapellide Teenistuse funktsionaalne osa palkamine preztiisi küsimus · Seltskonna laul on kaasa Laulmiseks · Tantsumuusika on tantsimiseks Sõna ''Kontsert'' tähendas: Barokiajastul- koosmäng suuremaid kiriklikke teoseid häältele ja pillidele. Tänapäeval- avalik muusikateose ettekandmine
taktimõõtude kasutamine. 7. Slaid KLAVERITEOSED: 3 sonaati (1852-1853) kuuluvad varasemasse loomeperioodi. Seal on tunda Beethoveni, Schuberti, Schumanni ja ka kirjanike Hoffmanni ja Jean- Pauli mõju. Kuid on tunda ka noort Brahmsi: kirglik unistaja, eetiliselt puhas, kuid täis vastakaid tundeid, tormilist temperamenti. 5 variatsioonitsüklit, 5 ballaadi, 3 rapsoodiat, 27 väiksemat pala. Koduseks musitseerimiseks kirjutas ta 4-leKÄELE "Valsid"op. 39, "Ungari tantsud". Kuulame klaveriteost "Ungari tantsud" VÕI "Valsid" 8. Slaid KAMMERMUUSIKAS võib eristada kolme perioodi: 1) 1854-1865, mil on kirjutatud suurem osa teoseid. Oli loominguliselt aktiivne, väsimatud otsingud, oma individuaalsuse leidmine ja kinnistamine. See periood lõpeb "SAKSA REEKVIEMIGA"
Algselt polnud orel kaugeltki kirikuinstrument. Vanas-Roomas mängiti orelit gladiaatorite võistlustel. Vesiorel ehk hydraulis oli paljudes jõukates Vana-Rooma kodudes ning orelit mängis isegi Rooma keiser Nero. Bütsantsis mängiti orelit pidustustel.Idakirikus ehk Õigeusu kirikus on igasuguste pillide kasutamine ka tänapäeval keelatud. Alates 10. sajandist oli Lääne ehk Katoliku kirikus orel lubatud. Orelid olid nii väikesed pillid koduseks musitseerimiseks kui ka suured kirikuorelid, mis esialgu olid kohmakad. Klahvid olid tolleaegsetel kirikuorelitel nii raske käiguga, et neid pidi lööma rusikaga ja organisti nimetati orelilööjaks ehk pulsator organi. Kirikuoreli ülesandeks oligi algul (umbes 12.–13. sajandil) ainultkoorilaulu algustooni andmine ja sellel praktilisel eesmärgil oligi orel Lääne kirikusse lubatud. Hiljem hakati orelit kasutama liturgilise laulu saatmisel. Klahvid muutusid
Esmaselt kohalt taandus kirik koos vaimueluga ning õukond. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mille ülesandeks oli korraldada avalikke kontserte, pidada üleval orkestreid ning tellida uusi muusikalisi teoseid heliloojatelt. Sel perioodil hoogustus ka nooditrüki kasutamine ning sellega kaasnes ka muusikaõpetuse kiirem areng. Eriti palju loodi teoseid koduseks musitseerimiseks ning salongis mängimiseks. Tähtsamad heliloojad sel ajal olid Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Kunsti puhul aga eelistati mütoloogilist ja ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad,
kohal. Haritud kodan- lus asutas muusikaühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte ja tellima heliloo- jatelt teoseid. Kuulajaskond, kelle varem moodustas peamiselt õukond, oli nüüd palju laiem. Helilooja sai luua muusikat vastavalt oma isikupärale ja ei olnud enam seotud kitsa publiku maitsega. Järjest enam trükiti noote ja anti välja muusikaõpikuid. Suur osa heliloojate loo- mingust oli mõeldud kodus või salongis musitseerimiseks. Klassitsismiajastu tõi muusikasse mitmeid muutusi. Esikohale tõusis instrumentaalmuusika. Kujunes välja klassikaline orkestrikoosseis ehk sümfooniaorkester, mis on kasutuses täna- seni. Varem olid orkestikoosseisud üsna erinevad, lähtudes õukonna muusikutest, kuid klassikalises orkestris on kindlad, proportsionaalsed pillirühmad. Kõige suurema rühma moodustavad keelpillid: I ja II viiulid, vioolad ning bassihäälena tšellod ja kontrabassid.
imitatsioonivõtteid. Harmoonia on lihtne, isegi primitiivne, toetudes peamiselt põhiastmetele. K. A. Hermanni soololaulud ei erine temaatikalt, meeleolult ja helikeelelt millegagi tema koorilauludest. Klaverilooming on kirjutatud saksa salongiheliloojate ajaviitepalade otsesel eeskujul ning neil pole muusikalist väärtust. K. A. Hermanni viiuli- ja ansamblipalad kujutavad endast lühikesi, arendamata eesti rahvatantsuviise. Nad olid mõeldud tantsude saateks ja koduseks musitseerimiseks. Lavalis-muusikaline teos "Uku ja Vanemuine" on kirjutatud rahvamuistendi aineil. Naiivsele süzeele vastab diletantlik muusika. Ehkki K. A. Hermanni loomingus on palju diletantismi, ei puudu tal tähtsus ka heliloojana. Mitmed tema koorilaulud on veel tänapäevalgi populaarsed ("Kui Kungla rahvas", "Oh laula ja hõiska" jne.). Eesti klassikalise koorilaulu raudvarasse kuulub aga kindlalt "Isamaa mälestus". K. A. Hermanni suurim teene eesti muusikaajaloos seisneb muusikahariduslikus tegevuses
Renessanss tekkis Firenze linnas 14. Saj. Itaalias ja kandus sealt õigepea teisesse Euroopa maadesse: Madalmaad Inglismaale Pranstusmaale Saksamaale Renessanss oli ilmaliku kunstri taassünni aeg, pöörduti tagasi Vana-Kreeka kultuuri juurde. Renessanssi ajal ei olnud enam maailma keskpunktiks Jumal vaid oluliseks muutus inimese keskne elutunnetus. Keskaegne prof. Muusika kõrvale tekkis nüüd prof. Ilmalik muusika. Ilmalik muusika oli mõeldud koos musitseerimiseks- ja sellega tegelesid õukonna akapellid. Uued muusikazanrid 1) Missa hakati komponeerima missa ordinaariumi osi ühe helilooja poolt. 2) Reekviem leinamissa, katoliku kiriku leingajumalateenistus. 3) Protestantlik koraal emakeelne kirikulaul. Suur muutus Euroopa kiriku ajaloos toimus aastal 1517, mil Martin Luther (saksa usuteadlane ja kirkutegelane) vallandas protestantliku reformatsiooni (uue usu liikumise), mille eesmärgiks oli
veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. Suurtes tiraazides anti välja muusikaõpikuid ja noodikirjastamine laienes tohutult. Tähelepanuväärselt suur osa järgneva ajastu heliloojate loomingust oli mõeldud kodus ja salongis musitseerimiseks. 18. sajandil hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga asjatundliku publikuga. Selliste kuulajate ees sai end maksma panna vaid originaalne ja ere väljenduslaad. Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt kergeid vormiskeeme ning lihtsat ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida pidi saatma samavõrra lihtne ja selge harmoonia. Muusikas hakkas klassitsistlik stiil välja kujunema 1730. aastate paiku. Ajavahemikku 1720- 60
veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. Suurtes tiraažides anti välja muusikaõpikuid ja noodikirjastamine laienes tohutult. Tähelepanuväärselt suur osa järgneva ajastu heliloojate loomingust oli mõeldud kodus ja salongis musitseerimiseks. 18. sajandil hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse, enamasti väga asjatundliku publikuga. Selliste kuulajate ees sai end maksma panna vaid originaalne ja ere väljenduslaad. Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt kergeid vormiskeeme ning lihtsat ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida pidi saatma samavõrra lihtne ja selge harmoonia. Muusikas hakkas klassitsistlik stiil välja kujunema 1730. aastate paiku.
improvisatsioonivabaduse. Sellise kirjaviisi tõttu nimetatakse basso countinuo`t ka nummerdatud bassiks. Basso countinua ehk generaalbass kuulus mistahes esituskoosseisude juurde ja oli ajastule nii tüüpiline, et barokki kutsutakse sageli ka generaalbassi ajastuks.) Muusikasse tuli kontsertstiil. Varasem, renessansi muusika polnud tavaliselt mõeldud publikule esitamiseks. Kiriku- ja õukonnamuusika oli jumalateenistuste ja õukonnna rituaalide osa, seltskonnamuusika oli mõeldud koos musitseerimiseks ja tantsumuusika tantsimiseks. Barokiajastu muusika oli mõeldud pingsaks kuulamiseks. Nii tekkis kontsertstiil, mis seadis muusikale ja muusikule uued ülesanded – muusikateos pidi kuulaja tähelepanu köitma ja näitama esitaja võimekust. Üha rohkem läksid hinda head solistid (viiuldajad, klavessiini- ja orelimängijad, lauljad jt). Järjest enam sai muusikute ülesandeks esinemine külalistele. Suurejoonelised kontserdid linna peakirikus demonstreerisid linna jõukust ja hiilgust
korraga muusika ning laps saab oma muusikat ka näha. Mängija on samaaegselt ka tantsija ja pill. Nii kogeb laps ennast kõige mitmekülgsemal viisil (mõjutatakse liikumis-, kompimis-, kuulmis- ja nägemismeelt). Ta tunnetab ennast terviklikuna ja samal ajal tunneb väga selgelt oma keha. Kehapillil mängimine toetub koordinatsioonile ning arendab meetrumi- ja rütmitunnetust. Oskus mängida kehapilli ostinaato saatemotiive on heaks dirigeerimise eelharjutuseks ning oluliseks eelduseks musitseerimiseks instrumentaariumil. Seejuures ei tohiks unustada kehapilli kui iseseisva mänguliigi osatähtsust ja kasutusvõimalusi. Kehapill liikumises ja tantsus: liikumises aitab kehapillil mängimine rõhutada meetrumit, takti rõhulist osa, fraasi lõppu või suuna muutumist. Mitmetes rahvatantsudes esineb plaksutamise- patsutamise-trampimise kombinatsioone. Samuti saab kehapillil mängimist kasutada liikumisimprovisatsioonides.
(Renessansiajastule iseloomulik muusika polnud mõeldud kuulajaile esitamisesk ja seega polnud ka taotluseks kuulaja tähelepanu köitmine Kiriku- ja õukonnamuusika olid jumalateenistuste ja õukondlike rituaalide osa ning seltskonnamuusika oli mõeldud ühiseks musitseerimiseks ja tantsumuusika tantsimiseks. Renessansiaegsed kiriku-ja õukonnakapellid ei koosnenud kutselistest muusikutest, vaid peamiselt vaimulikest. Algselt tähistas sõna kapell-vaimulikkonda, või väikest palveruumi,)kapell-barokiajastus aga orkestrit ja/või koore.
(Renessansiajastule iseloomulik muusika polnud mõeldud kuulajaile esitamisesk ja seega polnud ka taotluseks kuulaja tähelepanu köitmine Kiriku- ja õukonnamuusika olid jumalateenistuste ja õukondlike rituaalide osa ning seltskonnamuusika oli mõeldud ühiseks musitseerimiseks ja tantsumuusika tantsimiseks. Renessansiaegsed kiriku-ja õukonnakapellid ei koosnenud kutselistest muusikutest, vaid peamiselt vaimulikest. Algselt tähistas sõna kapell-vaimulikkonda, või väikest palveruumi,)kapell-barokiajastus aga orkestrit ja/või koore.
heliloojad uute publikukihtidega ning nende muusikalise maitsega. Esmaselt kohalt taandus kirik koos vaimueluga ning õukond. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mille ülesandeks oli korraldada avalikke kontserte, pidada üleval orkestreid ning tellida uusi muusikalisi teoseid heliloojatelt. Sel perioodil hoogustus ka nooditrüki kasutamine ning sellega kaasnes ka muusikaõpetuse kiirem areng. Eriti palju loodi teoseid koduseks musitseerimiseks ning salongis mängimiseks. Varaklassitsismist võib rääkida umbes ajavahemikus 1760-1780.Sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise väljenduseni. Näiteks sümfoonia, mis 1750.-1760. aastatel oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, sarnanes oma eelkäijatega väga vähe. Ta arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. Klassitsismi kõrgajaks loetakse aastaid 1780-1810. Selle aja silmapaistvaimad
Schuberti viimast, Üheksandat sümfooniat, nagu mitmeid teisigi tema teoseid , pole aga tänaseni leitud. Ka ei ilmunud Schuberti eluajal ükski tema sümfoonia trükis, ükski orkester ei huvitunud ta sümfooniliste teoste ettekandmisest. 1956. aasta oktoobris toimus Moskva muusikasõpradele suur sündmus. Üks väljapaistvamaid nõukogude pianiste Emil Gilels esitas esmakordselt koos orkestriga Schuberti Fantaasia f-moll. Helilooja oli kirjutanud selle klaverile koduseks musitseerimiseks neljal käel. Konterditel aga niisugust mängumoodust ei kasutata ja nii oli Schuberti üks eredamaid ning poeetilisemaid teoseid laiemale kuulajaskonnale kättesaamatu. Helilooja Dmitri Kabalevski tegi Fantaasiast uue partituuri: kõike esialgset hoolega säilitades kirjutas selle põhjal solistiparii klaverile ja orkestri saatepartii.
VanaRoomas oli kasutusel vesilõõtsinstrument ehk hydraulis. Oreli leiutajaks peetakse Aleksandria mehaanikut Ktesibiost (umbes 250a. e.m.a.). Algselt polnud orel kaugeltki mitte kirikuinstrument. Bütsantsis mängiti seda pidustustel. Idakirikus, ehk Õigeusu kirikus on igasuguste pillide kasutamine ka tänapäeval keelatud. Alates 10. sajandist oli Lääne ehk Katoliku kirikus orel lubatud. Orelid oli nii väikesed pillid koduseks musitseerimiseks kui ka suured kirikuorelid, mis esialgu olid kohmakad. Klahvid olid tolleaegsetel kirikuorelitel nii raske käiguga, et neid pidi lööma rusikaga ja organisti nimetati orelilööjaks, ehk pulsator organi. Kirikuoreli ülesandeks oligi algul (umbes 12.13. sajandil) ainult koorilaulu algustooni andmine. Sellel praktilisel eesmärgil oligi orel Lääne kirikusse lubatud. Hiljem hakati orelit kasutama liturgilise laulu saatmisel. Klahvid muutusid väiksemateks ja
-ndal sajandil Firenze linnas Itaalias, ja kandus sealt õige pea teistesse euroopa maadesse madalmaadesse Prantsusmaale Inglismaale ja Saksamaale. Renessanss oli ilmaliku kunsti taassünni aeg. Renessanss tuleneb prantsuskeelsest sõnast renaissance mis tähendab taassünd. Pöörduti tagasi Vana-Kreeka kultuuri juurde. Renessanssi ajal ei olnud enam maailma keskpunktiks jumal, vaid oluliseks muutus inimesekeskne elutunnetus. Ilmalik muusika oli mõeldud seltskondlikuks koos musitseerimiseks ja sellega tegelesid õukonna kapellid ja õukona kutselised lauljad. Tänu nooditrüki tehnika leiutamisele 15.-nda ja 16.-nda sajandi vahetusel hakkas kiiresti levima mitmehäälne laulukultuur. Avati muusikakoole ka väljaspool kirikut. Esimene konservatoorium avati 1537.-ndal aastal Napolis. Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub nüüd professionaalne ilmalik muusika. Kiriku kõval tellisid ja rahastasid muusikat rikkad linnakodanikud ja kaupmehed.
1600 asendus kirjaviis kiiresti uuega, mis keskendus vaid ühele väljendusrikkale meloodiahäälele. Suur oli ta osatähtsus õpetajana Saksa muusika arengule-arenes edasi ajastu iseloomulike joontega jõudes välja Schützi ja Bachi loomingus. 5.Veneetsia koolkond. Andrea Gabrieli. Giovanni Gabrieli. Veneetsia oli võimas sadam 15.saj.Euroopa kaubanduses ja majanduses.16. ja 17. jõudis oma õitsengus keskpunkti Veneetsia muusika ja kunst(Püha Markuse kirik- erilised tingimused musitseerimiseks) Kirikumuusika omapära pillide rohke kasutamine, koori tugevdamiseks kasutati orelit ja teisi pille.(tromboon, vioola)Eriti efektseks ja kontsertlikuks muutusid suuremate kirikupühade vespriteenused.(pärit kontsertlikud instrumentaalvormid- canzon, sonata, toccata) Markuse kiriku kapellmeistri ja 2 organisti ametikohad olid ühed ihaldusväärsemad kogu Euroopas. Andreas Gabrielli oli väga andekas Markuse kiriku organist ja helilooja .Kirjutanud missasid, psalmikompositsioone, oreli- ja
Võtab eeskuju prantsuse peenelt kaunistatud ja itaalia kontsertlikust klavessiinistiilist. Suur osa klaviirimuusikast on sündinud Köthenis. Oma õpilastele ja lastele kirjutas ta lihtsamaid klaviiripalu: "Väikesed prelüüde ja fuugasid", inventsioone ja tantse. Neist osa on kogutud "Anna Magdalena noodivihikusse" Suur osa Bachi klahvpillidele loodud tesotest peab aga selgelt silmas vituoosse mängu võimalusi klavessiinil. Teosed muusikaõopetuseks ja koduseks musitseerimiseks olid ühtviisi mängitavad klavessiinil, klavikordil kui ka väiksel orelil. 6 tsellosüiti. "Fuugakunst", BWV 1080. "Muusikaline ohver", BWV 1079. on loodud piduliku annetusena Preisi kuningale ja seotud Bachi elu tähtsama visiidiga Preisi kuninga õukonda Potsdamis, kus teenis Bachi kuulsaim poeg Carl philipp Emanuel Bach klavessiinimängijana.(Kuningas oli tuntud oma muusikahuvi poolest, pani B teda proovile, paludes antud teemale improviseerida fuuga
Eriti populaarne oli see tants üliõpilaste hulgas. Mitmesuguseid vene tantsudele lähedasi kadrille leiame Setumaalt. Nende elemente kohtame kargusteks nimetatud tantsude hulgas.10. Rahvapillid ja pillimuusika 10.1. Pillid Pillimäng on ürgne nähtus, mis on lahutamatult seotud inimkultuuri eri avaldustega. Pillide eeskujuks on olnud sageli inimese kehaosad või tööriistad: käteplaksutamine, teatavate esemete kokkulöömine vm.Pillid on· spetsiaalselt musitseerimiseks valmistatud esemed; · inimese kehapillid (käteplaks, vilistamine, põsepill); · ürgsed heliriistad, mis on olnud praktilises kasutuses (lokud, käristid). Mitmed eesti rahvapillid olid ehituselt väga lihtsad ja neid valmistati kodus. Siiski on kohalikud külameistrid teinud ka küllalt keerukaid pille nagu viiul, lõõtspill ja isegi koduorel. Pillimäng oli 20. sajandi algupooleni valdavalt meeste ala. 10.2. Pillimängu traditsioonid
annaabi.ee 
