Vaimuelu 18saj. 18saj. on olnud kultuuri elus vaikne periood, mis on tingitud sõdade laastamistööst. 1739a. sai valmis Põhja-Eesti murdekeeles piibel. Talurahvakoolid ei töödanud 18sajandil. 19 saj. algul Tartu Ülikooli taasavmisega algas ka elavnemine kultuurielus. Kultuuri Olulisuse põhjendus saavutused 1802 TÜ Sellest saab Venemaa teaduskeskus. Taasavamine Ülikooli juures tegutsesid mitmed kultuuriseltsid. TÜ Arendus Georg Friedrich Parroti tegusus aitas leida ülikoolilae raha, selle arendamiseks ehitati anatoomikum, tähetorn ja kliinik.
Muidu sõbralik ja abivalmis. Täitis oma lubadusi läib kõikide raskuste. Suhtus teistesse positiivselt ja samuti temasse. Tiit Piibeleht Kaval ning tark kirjanik, kes vestmani ja Sandri üle trumpab. Suhtus teistesse positiivselt, vana Vestman aga pidas viha ta peale ja ei sallinud teda. Laura vaatas teda samuti kahtlase pilguga - seega ei sallinud eriti teda. Ülejäänud tegelased olid Piibelehe suhtes normaalsed. Nägi välja nagu nohik ja ei kandnud enda eest hoolt eriti. Rääkis murdekeeles. 4. Karakterikoomika näited - 1) SANDER. Noo, papa, kas sinugi ettevõtted siis alati õnnestusid? VESTMAN. Jaa, pojuke- peale ühe; väimehe eest maksin liiga soolase hinna. 2) VESTMAN. Ma hakkan ära nägema, et õige ärimees meie päevil ka luuletaja peab olema. Kes teab, ehk võtan isegi sule pihku, et mitte ajast maha jääda; enne aga loen Tiidu Pisuhänna läbi ja õpin sealt tarvilikud kriukad kätte. Situatsioonikoomika näited -
võimatu on rääkida täiesti puhtalt võõrkeelt. Suuremad keeled on ka piirkonniti erinevad. Näiteks inglise keel on ametlik keel viiekümne kolmes riigis ning Suurbritannia ja Ameerika inglise keel erinevad üksteisest päris palju. Eesti keelest on ka keeruline aru saada just erinevate murrete tõttu. Eesti keeles on kaks suuremat murderühma- põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Eesti keele murded erinevad nii sõnavara, fonoloogia kui lauseehituse poolest. Tänapäeval pole väga murdekeeles kõnelejaid, kuid vanemad inimesed hoiavad endiselt murdekeeli elus. Murrakud on üksteisest nii erinevad ja kui neid ei tunta ei pruugi jutust õigesti aru saada. Imelik on mõelda, Eesti on nii pindala kui rahva poolest väike riik, aga eripiirkonna inimesed ei pruugi üksteisest üldse aru saada. Maailmas on 6000 kuni 7000 keelt. Neid räägib 7 miljardit inimest, kes elavad 189 iseseisvas riigis. Suurem osa Euroopa keeli kuulub suurde indoeuroopa keelkonda. Keeled on
SANDER- Sõbralik ja abivalmis. Käitumine on hea, aga vihastades muutub agressiivseks. Oskas valida igas olukorras erinevat kõnekeelt. Suhtus teistesse positiivselt, kuid loo lõpuks oli ta kõikide tegelaste peale pahane. Temasse suhtuti hästi, kuid naine ja äi pidasid teda laiskvorstiks. Tänu rikkale äiale võis ta endale rohkelt asju lubada. Vaimselt polnud arenenud. Ei suutnud asju saladuses hoida ning tundus petturi ja sahkerdajana. PIIBELEHT- Kaval, tark ning haritud. Rääkis murdekeeles. Käitumiselt oli väga hea, tundis käitumisreegleid. Suhtus teistesse positiivselt. Ainult Vestman ja Laura ei sallinud teda. Ülejäänud tegelased austasid ja armastasid teda. Ta ei olnud väga rikas mees, nägi nohiku moodi välja ei kandnud enda eest hoolt. Vaimselt oli arenenud. Töötas kooliõpetajana ja oli luuletaja. LAURA- Pisikene, tark tüdruk, kes käitus nagu daam. Ta ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi. Käitumismaneerid ja väärikus polnud talle võõras.
) · Pikim aeg ajaloos · Vanemkiviaeg ehk paleoliitikum · Keskmine kiviaeg ehk meseoliitikum (pronks) · Noorem kiviaeg ehk neoliitikum (raud) Vanimad asutusjäljed pärinevad aastast 9600 eKr. Pärast jääaja lõppu perioodi nim. Kunda kultuuriks 9000- 5000 a eKr. ~4000- 1800 a. eKr. õppisid inimesed valmistama savinõusid. ~5000 a eKr hakati savinõusid kaunistama. ~4000 a eKr tekkis kammkeraamika. Oletatakse, et kammkeraamika kultuurid rääkisid soome-ungriga murdekeeles(eesti, soome, karjala, liivi, vebsa, isuri). ~2200 a eKr tulid Lõuna-Eesti aladele uued hõimud. Tekkis karjakasvatus ja põllupidamine. Põllud, raud, hõbe 1. Pronksiaeg jõudis eestisse ~3000 a eKr. Kohapeal ei leidunud, toodi kaugelt, oli kallis(kirveid tehti pronksist), tehnoloogiliselt keeruline. 2. Rauaaeg (vastupidavam, kättesaadavam, odav), leidus kohapeal, kerge töödelda, odav,
"Pisuhänd" Eduard Vilde 1. Autor suhtub eitavalt Ludvig Sanderi tegelasse, kes elab oma naise ja naise isa kulul head elu, kuigi ise pole elus vaeva näinudki. Ta peab ennast inseneriks ja luuletajaks, kuigi kumbki amet tal hästi välja ei kuku. Ludvig valetab pidevalt oma perele ning tänu sellele jääb ta ka äiapapa varandusest ilma. Kõik saavad lõpuks teada, et tema ei kirjutanudki raamatut, vaid seda tegi tema eest Piibeleht. Samuti oli suur vale naisele pühendatud luuleread, mis olid samuti kuulsatelt luuletajatelt varastatud. Autor suunabki kõige eitavama suhtumise just temale. Ka üks negatiivsemaid tegelasi on Matilde oma kapriisitsemise ja ülbuse pärast. Ta nõuab Sandrilt romaani ilmumist ja käsutab pidevalt nii teda, kui ka Laurat. Sellepärast on ta ka autori silmis negatiivselt kirjutatud. Kõige pooldavam on autor Piibelehe suhtes, kes on loomult küll tagasihoidli...
kes kallimat instrumenti osta ei jõudnud. Pilli kasutati vaimuliku laulu õpetamiseks ja saateks ja seepärast nimetati teda ka tihti laulupill või laulukannel. Hiiu-kannel Vanuselt järgmine keelpill on Eestis hiiu kannel. See jõudis Eesti aladele arvatavasti 13.-14. sajandil rootslaste vahendusel. Sellel ajal asusid Lääne-Eestisse ja saartele elama rootslased. Nad tõid endaga kaasa pilli, mida nad ise nimetavad talharpaks. "Tal" tähendab murdekeeles jõhv. Selle nime pillile annab keelematerjal - hiiu kandle keeled valmistati hobusesabajõhvidest. Pill on kandilise kujuga (vahel ka viiulit meenutava kujuga), ülemises otsas on nelinurkne raam, kuhu kinnituvad kolm kuni neli keelt ja mängitakse teda poognaga. Pilli mänguasend on risti põlvedel või põlvede vahel. Sarnast pilli mängitakse ka Soomes, seal kannab ta nime jouhikko. Vilepill Flöödi tüüpi puhkpillid on kõik erinevad vilepillid. Neid valmistati puukoorest
kuhu kinnituvad kolm kuni neli keelt ja mängitakse teda poognaga. Pilli mänguasend on risti põlvedel või põlvede vahel. Sarnast pilli mängitakse ka Soomes, seal kannab ta nime jouhikko. Hiiu kannel jõudis Eesti aladele arvatavasti 13.-14. sajandil rootslaste vahendusel. Sellel ajal asusid Lääne-Eestisse ja saartele elama rootslased. Nad tõid endaga kaasa pilli, mida nad ise nimetavad talharpaks. "Tal" tähendab murdekeeles jõhv. Selle nime pillile annab keelematerjal - hiiu kandle keeled valmistati hobusesabajõhvidest. Tänapäeval levinuim nimetus "hiiu kannel" eksitab isegi topelt, kuna jätab mulje pilli seotusest Hiiumaaga. Tegelikult oli talharpatraditsioon ikkagi Vormsil, mida hüüti Hiiurootsi saareks, sest asus poolel teel Hiiumaale. Nimetus "hiiu kannel" ongi jäänud järgi vormist "hiiurootsi kannel". Hiiu kandle osad: · keeled · kõlakast · poogen · roop · sadul
Pillimeister Väino Maala poolt 1950. aastal konstrueeritud lõikuvate keeltega pillil asetsevad keeled kromaatiliselt ja see võimaldab sellel mängida igasugust muusikat. Vanuselt järgmine keelpill on Eestis hiiu kannel. See jõudis Eesti aladele arvatavasti 13.-14. sajandil rootslaste vahendusel. Sellel ajal asusid Lääne-Eestisse ja saartele elama rootslased. Nad tõid endaga kaasa pilli, mida nad ise nimetavad talharpaks. "Tal" tähendab murdekeeles jõhv. Selle nime pillile annab keelematerjal - hiiu kandle keeled valmistati hobusesabajõhvidest. Pill on kandilise kujuga (vahel ka viiulit meenutava kujuga), ülemises otsas on nelinurkne raam, kuhu kinnituvad kolm kuni neli keelt ja mängitakse teda poognaga. Pilli mänguasend on risti põlvedel või põlvede vahel. Sarnast pilli mängitakse ka Soomes, seal kannab ta nime jouhikko. Viiul jõudis Eestisse 17. sajandil. Esmalt linnadesse, aga juba 18. sajandil
Karula sood on väikesed. Mets katab ligikaudu 70 % rahvuspargi territooriumist. Karula oluliseks kaitseväärtuseks on pärandkultuurimaastikud. Lüllemäe läheduses on inimesed elanud juba umbes 2000 aastat. Umbes viimase 200 aasta jooksul on Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. välja kujunenud Kagu-Eestile omane maastikutüüp - hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles. 13
eesvokaal, peavad ka järgsilpides olema eesvokaalid; kui esisilbis on tagavokaal, peavad ka järgsilpides olema tagavokaalid. Nt: värävä (kirde), küsüs (kihnu). 30. Mis on palatalisatsioon? Näited. Palatalisatsioon on hääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. Häälikute t, l, n, s palatalisatsiooni kutsuvad esile i ja j. Palatalisatsiooni esineb hellitussõnades (poisu, kussutama), hoidjakeeles (notsu, kätu, kõtu), murdekeeles (olenevalt kohast). 31. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Näited. · Dissimilatsioon häälikute eristumine. Üks häälik/silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks (keeleajalooliselt laensõnad: alamsaksa Röver eesti röövel). · Haploloogia dissimilatsiooni kadu, kus jääb hääldamata üks kahest või enamast teineteisele järgnevast sarnasest silbist (inimesesse inimesse, kasutatakse kasuta_kse).
samuti püüti mõjutada ka ümbritsevat maailma. Regilaulud kõlasid alati kalendripühadel, pulmades, tööde alustamise ja lõpetamise ajal, nt põllutööd, tubane lõnga ketramine ja ka lihtsalt pikkadel talveõhtutel. Regilaulus on alati esikohal sõnad. Vanimad regilaulud olid lähedased meloodilisele kõnele ning on kõrvutatavad pigem tänapäevase räpi kui ooperiaariaga. Regilaulude tekstid on vanemas murdekeeles ning laulu ehituse aluseks on värsirida, mis moodustub mõttelise terviku. Tavaliselt koosneb rida kaheksast silbist, mis jaguneb omakorda nelja rõhurühma. Sageli korratakse ja täiendatakse üht mõtet mitme värsireaga, sellist nähtust nimetatakse parallelismiks. Värsiread ei jagune salmidesse. Sõnu ühendab värsis algriim sarnas(t)e algushääliku(te)ga sõnade kasutamine samas värsireas. Leidsin / kirbud / kiiku- / massa, Parmud / paksu / laua / pealta,
puhmarinne. · Nõmmemetsas on mõnus jalutada ,näeb kaugele, siin ei ole peaaegu üldse põõsaid, männid kasvavad hõredalt. · Puurinne- männid · Põõsarinne- kadakad · Puhmarinne- pohl, kanarbik, leesikas, kukemari, mustikas · Rohurinne- nõmm-liivatee, nõmmtarn, palu-härghein · Sambliku-samblarinne- alpi-põdrasamblik, harilik põdrasamblik, islandi käokõrv, palusammas, lainjas kaksikhammas Palumets: · Seotud sõnaga palukjas, mis murdekeeles tähendab pohla. Liivane pinnas. Peamine puuliik mänd, kuid on ka kuuski,kaski ja teisi puuliike. Metsakõdu on 10cm paksune. Alustaimestik on lopsakam kui nõmmemetsas. Samblarinne on liigirikkas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas. · Puurinne- männid, kuused · Põõsarinne- kadakad · Puhmarinne- pohl, mustikas, kanarbik · Rohurinne- palu-härghein, leseleht, kilpjalg, karvane piiphein, võnk-kastevars, metskastik
Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Siin vahelduvad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp Rebasejärve Tornimägi, mille kõrgus on 137 m üle merepinna. Karula rahvuspargis paikneb 38 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga. Rahvuspargi suurim ja üks ilusaim järv on Ähijärv. Karula sood on väikesed
parallelism (värsside jaotumine mõtteriimi alusel rühmadesse, milles üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega mitu korda). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja ülesanne on laulu edasi viia, arendada; koor kordab lauliku esitatud värsse. annab talle mõtteaega. Regivärsilisel rahvalaulul on palju liike: hälli-, töö-, kiige-, pulma-, tähtpäeva-, mängu-, sõja-, matuselaulud jt. Regilaulu nimetatakse murdekeeles leelu ja laulmist leelutamiseks. Vt ka alliteratsioon ja assonants. Näiteks: Laula, laula, suukene, liigu, linnukeelekene, mõlgu marjameelekene. Parallelism: ilutse südamekene! Küll saad siiski vaita olla, kui saab alla musta mulla, kena kirstu keskeelle... (Rahvalaul) 42. Remark - märkus. Draamateoses nimetatakse remarkideks autori selgitavaid märkusi tegelaste
parallelism (värsside jaotumine mõtteriimi alusel rühmadesse, milles üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega mitu korda). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja ülesanne on laulu edasi viia, arendada; koor kordab lauliku esitatud värsse. annab talle mõtteaega. Regivärsilisel rahvalaulul on palju liike: hälli-, töö-, kiige-, pulma-, tähtpäeva-, mängu-, sõja-, matuselaulud jt. Regilaulu nimetatakse murdekeeles leelu ja laulmist leelutamiseks. Vt ka alliteratsioon ja assonants. Näiteks: Laula, laula, suukene, liigu, linnukeelekene, mõlgu marjameelekene. Parallelism: ilutse südamekene! Küll saad siiski vaita olla, kui saab alla musta mulla, kena kirstu keskeelle... (Rahvalaul) 42. Remark - märkus. Draamateoses nimetatakse remarkideks autori selgitavaid märkusi tegelaste
4. Majandus arenes, tööstused arenesid. Linan koondusid käistöölised, kaupmehed, töölised, ametnikud. 5. Kiirendas uute tööstusettevötete ja asulate rajamist. Majandus arenes, raudteede lähedale asutati linnad. Kaupa oli parem vedada. Inimesed said rongiga sõida. 6. Kauba transport Riiga ja Peterburi, salakaubandus. 23. Vaimuelu 18saj. on olnud kultuuri elus vaikne periood, mis on tingitud sõdade laastamistööst. 1739a. sai valmis Põhja-Eesti murdekeeles piibel. Talurahvakoolid ei töödanud 18sajandil. 19 saj. algul Tartu Ülikooli taasavmisega algas ka elavnemine kultuurielus. 1) Põhjasõja tagajärjed Pärast Põhjasõda vähenes eestlaste arv poole võrra. Selle tõttu jäi palju põlde harimata ning paljud talud jäid tühjaks, samuti mõisad jäid viletsasse seisusesse. 2) Balti erikord oli mõlema valitsuse huvides
ESi toimetistena ilmusid vaadeldaval perioodil Gustav Vilbaste ,,Eesti taimenimetused" (1993), Hella Keema ,,Tartumaa saja-aastaste jutud" (1995) 2 Järgnev ülevaade ESi murdetegevusest põhineb Emakeele Seltsi aastaraamatutes 35 47 ilmunud aastaülevaadetel, mille on kirjutanud ESi teadussekretärid Mart Meri (1992 1996), Tõnu Tender (19972000) ja Asta Õim (2001). 202 ja ,,Võru keel" (1997), Theodor Saare ,,Kihnu raamat" (1998). Praegu on töös väljaanne ,,Kultuuripeegel murdekeeles" (Võru murdetekstid, koost. Mari Must ja Eevi Ross). Seltsi viimaseks suurprojektiks on kõrgkooliõpikukski mõeldud monograafia ,,Eesti murded ja kohanimed" (2002; autorid Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg, toim. Tiit Hennoste). Tallinna Pedagoogikaülikoolis on läinud kümnendil murretega tegeldud tagasihoidlikult. Seal pole praegu tööl oma murdeuurijaid ega -õppejõude, viimastel aastatel on murdeid õpetanud EKI vanemteadur Jüri Viikberg. TPÜ
Sama rolli omandas sõna ka alalütleva käände puhul, kus emal on midagi. Mitmuse nimetavat käänet oli mitmuse käändevormidest protsentuaalselt kõige rohkem, ent arvuliselt oli mitmuse vorme ikkagi vähe. Mitmust ei kasutata ilmselt seepärast, et igaühel on üks ema. Emade poole pöördutakse pigem ajakirjanduses kui ilukirjanduses, kus antakse üldistavalt kõigile emadele nõu, kirjeldatakse neid või kirjutatakse neist. Murdekeeles oli selle esinemine samuti pigem erand kui reegel. 21 Väliskohakäänete puhul võis täheldada kahe käände esiletõusu: eelkõige kasutati alaleütlevat käänet, st tegevus suunati emale ja ema ise oli passiivne. Alalütleva puhul oli ema juba millegi omaja, st emal on juba midagi. Alaltütlevat polnud vahest seepärast, et emalt ei võeta üldjuhul midagi ära, sest ema kui inimese elus oluline isik
Regivärsiline rahvalaul - rahvalaulu liik, mida iseloomustab algriim (algushäälikute kordus värsis) ja parallelism (värsside jaotumine mõtteriimi alusel rühmadesse, milles üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega mitu korda). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Regivärsilisel rahvalaulul on palju liike: hälli-, töö-, kiige-, pulma-, tähtpäeva-, mängu-, sõja-, matuselaulud jt. Regilaulu nimetatakse murdekeeles leeluks ja laulmist leelutamiseks. Reisikiri- teos, milles kujutatakse reisielamusi, kirjeldatakse võõraid maid ja rahvaid. Pannakse kirja nagu päevikuid ajalises järjekorras. Remark - märkus. Reportaaz- ajakirjandustekst, mille ülesanne on jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat ning vahendada taustandmeid. Riim - häälikute kokkukõla. Tavaliselt paiknevad riimid Värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Algusriim paikneb värsirea alguses
Selleks ajaks on sõda lõppenud, kuid järelmõjud kestavad siiani. Teos tugineb Viivi Luige mälestustel, kui ta oli umbes 4-5-aastane tüdrukutirts ning ta elas Viljandimaal. Tüdruk jutustab sõjajärgse maaelu viletsusest, metsavendadest, kolhoosielu absurdsusest. 1949. aasta märtsiküüditamisest polnud veel kuigi palju möödas. Teoses on kuulda eri keeli. Kirjeldused ja lapse mälestused on kirjakeeles, kuid mõningad kõned tüdruku ema ja vanaemaga on murdekeeles. Seega on romaani raske lugeda. Jutustaja mälestused lapsepõlvest on pärit viletsast ja vaesest maakeskkonnast. Tema elu oli täis hirme, sest ei olnud teada, kas sõda on lõppenud või jätkub. Sellise lapsepõlve juurde ta parema meelega ei naaseks. Autor kirjeldab üksikasjalikult esemete ja asjade täpsust. Kuidas miski maitses, lõhnas. Ta kartis maja naksumist ja lennukeid. Tal oli koer Tommi ja kana Heroodes, kes olid talle kui lemmikloomad
Et ka õiguslik raamistik oli vahepeal muutunud, asus kohanimenõukogu välja töötama uut kohanimeseaduse eelnõu. See valmis 2002. a lõpuks. Seaduse kontseptuaalne osa, sh keelelised nõuded uues eelnõus ei muutunud. Kohalikule häälduskujule vastavate nimede ametlikustamine 1994. aastal tõstis sel perioodil aktiivselt tegutsenud Võrumaa kohanimede taastamise ja kaitse algatuskeskus üles taotluse kirjutada Võrumaa kohanimesid nii, nagu need kohaliku rahva murdekeeles (võru keeles) kõlavad. Hiljem on seda suunda propageerinud 1995. aastal loodud Võru Instituut. Murdepärasuste kajastamine ametlikes kohanimedes on Eestis pika ajalooga teema. 1920. aastatel sõnastas A. Tiitsmaa seisukoha, et mida väiksem koht, seda rohkem tuleks kohanime kirjapildis arvestada kohaliku murde hääldusega: linnade ja maakondade nimed vastaku kirjakeele normidele, kihelkondade ja valdade nimedest kõrvaldatagu kitsama levikuga
kui tänapäeval. Isegi sedavõrd, et leidis kajastust küla nimes, mis Taani hindamisraamatus on kirjas kujul Reuanal, 1346 Reyuenalle, 1533 Rieuenallen, 1508 Reuonoya, 1712 Rewino. Soome keeles tähendab reuna ,,serv, äär", reuna-alue ,,ääreala", reunoja myöten ,,ääretasa", reuna-aluje ,,ääreala", reuno/s ,,(kinga)rant". Sama sõna esineb ka karjala, aunuse, lüüdi ja vepsa keeles ning tuleneb baltikeelest sõnast briaun. ,,rand, kant, serv". Sama sona on säilinud ka eesti murdekeeles: rõun, -a rõunak, -u ,,mäekülg" (vastu rõuna ,,vastu mäge ülesse"). Mainitud rannaastang läbib Edise mõisa keskuse, mille kohal muinasajal asus küla. Selle nimi esineb 1241. aastal Taani hindamisraamatus kujul Eteus (hiljem 1346 Ettis, 1506 Ettes, 1732 Eddise). Keeleteadlane L.Kettunen tuletas nime tähenduse sõnast edine: edise ,,millegi ees asuv". Nime oenäoline ajalooline areng toimus lühenemise suunas: eti/n/use eti/use etise.
Hüpotees: -vere lõpulised külad tekkinud vahe-eestis, kus alepõllundust palju kasutatud. Saaremaal la, -vere, Hiiumaal ste. -jala-lõpp isikunimedest tulenenud kohanimed enim Saaremaal. Nahkjala, Mustjala -jala kui determinant: Anijala, Tuhkjala Liitsõnalised apellatiivid: -Hakjala, Puujala Läänemaal jala tähendanud põllumaa vms osa nimetust. Muudest tüüpidest üle tulnud: Mändjala -lepa-lõpp. Pole seotud puu nimega, vaid olnud murdekeeles ,,lõpp" tähenduses. Enim Läänemaal, rannajoone ääres, kus viidanud lahele. Pea-, pää, pe-,be-lõpp. Sageli isikunime osad olnud. Pea-lõpp ,,ots" ,,tipp" mere ääres. Sisemaal tõenäoliselt isikunime osa või olnud pää tähenduses ,,mägi". Pa-lõpp, sageli tuleneb sõnast ,,pää". Ke-lõpp. Sageli tüüpiline Lõuna-Eestile. Kohanimede lühenemisega võivad olla need nimed varem pikemad. Ja-lõpp. Ajalooliselt pikema lõpuga. Mingid apellatiivid on lühenenud
ümber ja kirjutab naise vaatvinklist romaani. INger armub oma kolleegi, kuid armastus jääb tulevikuta. Räägib Ingeri armastuse ootusest. Tänapäeval on ta võtnud endale suure ül. Ta on asunud kirjutama nn jõgiromaani -romaanisari, mis koosneb erinevatest romaanidest, milles on sarnased tegelased. "Minge üles mägedele" On jõgiromaan. Palanumäe talu ühendab. Palanumäetsükkel. Praegu on jäänud maaelu kirjeldamise juurde. Romaanide tsükkel on suurel määral murdekeeles, sest on ise Lõuna-Eestist pärit. Püüab eestluse olemust otsida maaelust. Jaan Kross (1920 2007) Enim tuntud Eesti autor maailmas. Oleks pidanud saama Nobeli preemia, aga suri enne ära. (Veel oleks pidanud saama Under ja Jaan Kaplinski). Sündinud Tallinnas. Isa masina tehases insener. Reaal inimene ise. Sai hea hariduse Westholmi Gümnaasiumis (Wikmani kooli autobiograafiline romaan). Ise tegelane Sirkel. Tartu ülikoolis astus ka õigusteadusesse. (Tammsaare oli ka juural)
· Sõnade paigutamisel värijala tugevasse ja nõrka poolde arvestatakse sageli sõna algussilbi pikkust. Sõna pikk algussilp (II või III välte sõnas metsa, lippasime) sobib värsijalas esimeseks (tugevaks) silbiks. Lühike algussilp (I välte sõnas ojale, minu) sobib paremini teiseks (nõrgaks) sillbiks. Kui värsijala teises pooles esineb sõna lühike algussilp, võib seal kosta sõnaalguse rõhk. Muid silpe paigutatakse suhteliselt vabalt. · Regivärsid on vanemas murdekeeles. Neid mugandati ühest murrakust teise. Vanemad keelevormid on tänapäevastega võrreldes pikemad. · Regilaulude väljendusviis on piltlik ja kujundlik. Laulude sisus peegeldub omaaegne külaühiskond, inimeste looduslähedane maailmataju ja uskumused. 5.2. Viis Eesti regilaulude viisid on kujunenud tihedas seoses tekstiga, järgivad teksti ülesehitust ning lause meloodiat. Viisile ei pööratud eraldi tähelepanu, selle kohta öeldi toon, mõnu, hääl vms
mõtteriimi alusel parallelismi rühmadesse, milles üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega mitu korda). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja ülesanne on laulu edasi viia, arendada; koor kordab lauliku esitatud värsse, annab talle mõtteaega. Regivärsilisel rahvalaulul on palju liike: hälli-, töö-, kiige-, pulma-, tähtpäeva-, mängu-, sõja-, matuselaulud jt. Regilaulu nimetatakse murdekeeles leeluks ja laulmist leelutamiseks. Vt ka alliteratsioon ja assonants. Näiteks: Laula, kuni elad Laula, laula, suukene liigu, linnukeelekene, mõlgu, marjameelekene, parallelism ilutse, südamekene! Küll saab siiski vaita olla, kui saab alla musta mulla, kena kirstu keskeelle, parallelism valge laudade vahele. reisikiri reisil nähtu ja kogetu põhjal kirjutatud teos. Reisikiri on tavaliselt ülesehitatud kronoloogiliselt. Liigiti eristatakse teaduslikku,
annaabi.ee 
