Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Munaehitus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rebu, munavalge, rebuväät, seesmine, munaehitus, munakoor, looteketasNüüd on arusaamad muutunud ning muna tarvitamist peavad piirama vaid need, kelle kolesterool püsib normis vaid arstirohtude abiga. Ka Maailma Tervishoiuorganisatsiooni viimastes soovitustes on öeldud: "Ei soovitata liigselt rõhutada vajadust piirata munade söömist, kuna need on paljude toitainete odavaks ja väärtuslikuks allikaks." 3 Munaehitus kanamuna näitel 1.munakoor ehk koorkest 2. nahkkest 3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula 4 Muna toitainesisaldus Muna on väga väärtuslik meie toidulaual,sest se sisaldab palju valke,lipiide,vitamiine ja mineraalaineid. Koor moodustab kanamuna massist umbes 11-14%,munavalgele langeb 54-60% ja muna kollasele 29-36%
Sille Kingla TT -05 Munad Referaat Juhendaja: Ene Laane VKHK kutseõpetaja Väimela 2008 Sisukord Eessõna....................................................................................................................................4 Muna ehitus:........................................................................................................................5 Munakoor............................................................................................................................6 Munavalge...........................................................................................................................6 Munakollane ehk munarebu................................................................................................7 [1; 31.03.2008]..................................................................................................
haneliste selts tuviliste selts jaanalinnu selts Munelust väljendatakse protsentides: (munade arv/periood)*100 Rümp- lihakeha puhastatud, ilma peata Lindudel üks munajuha ja munasari Isastel kaks mundandit Testosteroon- valmivad sekundaarsed suguorganid MUNA TEKE: Tibul pole alguses munasarju, arenevad 2 nädalaga Munajuha Pikkus, Muna Funktsioon alaosa cm viibimise aeg Lehter 89 1520 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas minutit moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. Valgu-osa 3035 3 tundi Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis.
Toite-ja maitseomadustelt loomsetest toiduainetest esikohal ning on inimesele üheks täisväärtuslikumaks toiduaineks. Sisaldab elutegevuseks vajalikke vitamiine, eriti oluline laste ja vaimse töö tegijate toidus. Olenevalt linnuliigist liigitatakse kana-, pardi -,kalkuni- ,hane- , vuti- ja jaanalinnumunad. Muna sisaldab üsna palju kolesterooli, kuid seda leidub ainult munakollases. Muna ehitus. Koosneb kolmest põhiosast koor, munavalge ja munakollane ehk munarebu. · Muna mass oleneb kana tõust ja vanusest. · Munarebu sees paikneb looteketas, munavalge on vahetult ümber rebu kõige tihedam ja kelme all kõige vedelam. · Munarebu asetseb muna keskel ja on ümbritsetud kilega. Teda hoiavad asendis munaväädid, mis muna pikemal säilitamisel venivad välja ja rebu muudab oma keskset asendit.
Sisemine vedelkiht (1...40%) Rebutael Keeriskiht Õhukamber Munakest Munavalge sid Munavalge side Keeris Keeris Kollane rebu Rebu kihid: Koorekest Koor Valge rebu Kutiikula · Idukettast areneb loode; · Tibu pea tömbi otsa poole (õhukamber);
Linnumuna toitaineterikas. Teadmiseks: Munakanal 1 kuuselt tibusulestik – 4 kuuselt juveniilne sulgumine. 25h läheb ühe muna moodustamiseks. Munad säilivad 4 nädalat. Ristandumisel tuleb valida emapooleks see, kes rohkem muneb. Hanedel munevus sessoonne, tavaliselt märtsis, siis sulgumine ja seejärel munemine jätkub. Kana kõrvaklappide järgi saab öelda muna värvuse. Ajuripats toodab: FSH(emastel munasarjas rebu, isastel spermatosoidid), LH(emastel ovulatsioon, isastel testoretsoon). Nisu on hea toit kanadele. Muna on emassugurakk. Standardne kanamuna: ruumala 53,0 cm3, tihedus 1,09 g/cm3, pikem ümbermõõt 15,7 cm, lühem ümbermõõt 13,5 cm, kuju indeks 74, pinnalaotus 68 cm2. Muna morfoloogiline koostis: 10% munakoor ehk lubikest, 30% rebu, 60% munavalge, koorealused kiudkestad. Muna morfoloogiline koostis: rebu, munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikest (munakoor)
6. puhtad ja kuivad (ei tohi olla kokkupuutunud katki läinud munade sisuga) 7. ühtlase värvusega (tumedamad või heledamad, sõltuvalt karja vanusest) 8. sileda koorega; ei tohi omada pinnal deponeerunud kaltsiumit, olla liigselt poorne ja mõradega Haudemunade desinfitseerimine Muna on eriti vastuvõtlik saastumisele õhuruumi formeerumise ajal. Õhuruum muna tömbis otsas hakkab tekkima munemisjärgselt. Munemisjärgselt muna jahtub, muna tömbis otsas toimub munavalge ja pooride kokkutõmbumine, mille tagajärjel imetakse õhk muna tömpi otsa, kus ta jääb membraanide vahele. Kui muna asub sel ajal saastunud allapanul, pesas jne, siis munakoorel olevad bakterid, seened jm tungivad läbi koore pooride munasse. Patogeenid hakkavad kiiresti paljunema munade inkubeerimise alguses (sest temperatuur tõuseb). Kõige parem aeg mune desinfitseerida ongi sel ajal, kui nad on veel soojad ja pole maha jahtunud. Hiljem, kui jahtunud, siis munasse
rassidest ja usulistest tõekspidamistest. Kanakasvatussaadused Kanamuna Kanamuna ehitus Kanamuna on elliptilise kujuga, ühest otsast jämedam. Muna kontuur (joonis) kujutab enesest ebasümmeetrilist ellipsit ehk Cassiani ovaali. Standardse kanamuna kontuur Standardne kanamuna: ruumala 53,0 cm3, tihedus 1,09 g/cm3, pikem ümbermõõt 15,7 cm, lühem ümbermõõt 13,5 cm, kuju indeks 74, pinnalaotus 68 cm2. Munavalge kihid: Iduketas ehk blastodiskRebukile Väline vedelkiht (10…60%) Panderi tuum Tihekiht (30…80%) Rebutaela kael Sisemine vedelkiht (1…40%) Rebutael Keeriskiht Õhukamber Munakest
1 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8...2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Muna moodustumine munajuhas Munajuhas lisatakse rebule 2/3 muna massist: munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikoor Munajuha Pikku Muna Funktsioon alaosa s, cm viibi mise aeg Lehter 89 15 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste 20 valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. minut it Valgu-osa 30 3 Siin paiknevad munavalku (-valget) eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu
Kanamuna on elliptilise kujuga, ühest otsast jämedam. Muna kontuur kujutab enesest ebasümmeetrilist ellipsit ehk Cassiani ovaali. Standardne kanamuna: ruumala 53,0 cm3, tihedus 1,09 g/cm3, pikem ümbermõõt 15,7 cm, lühem ümbermõõt 13,5 cm, 2 kuju indeks 74, pinnalaotus 68 cm2. Muna moodustumine munajuhas Munajuhas lisatakse rebule 2/3 muna massist: munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikoor Munajuha Pikku Muna Funktsioon alaosa s, cm viibimise aeg Lehter 8–9 15–20 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas minutit moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht. Valgu-osa 30–35 3 tundi Moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe
MUNAD Sille Kingla TT05 Muna ehitus Muna koosneb Munakoor Munavalge Munakollane ehk munarebu Munakoor 1. Munamassist moodustab koor umbes 1114 % 2. Koore paksus on 0,4 mm ja enam 3. Kaitseb muna mikrobioloogilise saastumise eest Munavalge 1. koosneb veest ja valkudest 2. kogumassist moodustab 5460% 3. munavalges on 87% vett ja 12% valke 4. sisaldab valku avidviin, mis ei lase organismil omastada Hvitamiini 5. kalorivaene, sobib kaalujälgijatele Munakollane ehk rebu 1. Keskmiselt sisaldab 50% vett, 17% valku, 32%
PA11 03.09.2013 Muna Muna on väga väärtuslik toiduaine meie toidulaual, sest sisaldab täisväärtuslikke valke, lipiide, vitamiine ja mineraalaineid. Koor moodustab kanamuna massist umbes 11-14%, munavalgele langeb 54-60% ja munakollasele 29- 36%. Munas leiduvaid toitaineid omastab meie organism 95-97% ulatuses. Muna on inimesele kergesti omastatav toiduaine. Muna valge Munavalge on kollaka värvusega põhiliselt veest ja valkudest koosnev lahus. Keskmiselt on munavalges ligikaudu 87% vett, 12% valke, 0,7% süsivesikuid, 0,2% lipiide ja väheses koguses mineraalaineid. Tasub teada, et munavalges on ka üks eriline valk - avidiin. Toores, kalgendumata munavalges on see valk aktiivne ja toimib antivitamiinina, takistades meie organismil biotiini omastamist. Meie vitamiinivarudele muutub olukord ohtlikuks
munemispäevast. Tegelikult on õigetes tingimustes säilitatud muna tarbimiskõlblik isegi veel paar nädalat pärast seda, ehkki konsistents muutub vedelamaks ja lõdvemaks. Kui panete muna laual keerlema, siis jääb toores muna peagi seisma, keedetud muna aga keerleb usinasti edasi. Munade värskuse määramine Väga värske muna vajub vees kohe põhja või jääb põhja ligiduses külili ujuma. Taldrikule löödud ülivärske muna rebu on kumer ja kõrge ning munavalge seisab tiheda rõngana selle ümber. Veidi vanemad muna hõljuvad vees, 3 nädala vanune muna seisab vees püsti (just sellise muna maitse on parim), paari kuu vanune või soojas riknenud muna aga hulbib külili pinnal. Vanemad munad tuleks igaks juhuks alati kõigepealt eraldi tassi lüüa, et mitte kogu rooga ära rikkuda. Väike veretäpp munarebus või pruunid täpid munavalges on kergesti eemaldatavad iluvead, mis ei mõjuta muna kvaliteeti
Head lugemist! Kanamuna toiteväärtus 12% valku 12% rasva 1% mineraalaineid 0,5 süsivesikuid 74% vett Inimese organism omastab munavalkudest kuni 98% Muna ehitus Koor Muna väliskiht- katab muna sisemust, koosneb suuremas osas kaltsiumkarbonaadist. Võib olla nii valget kui pruuni värvi, sõltuvalt kana tõust. Koore värvus ei mõjuta muna kvaliteeti, toiteväärtust, ega koore paksust. Muna rebu Muna kollase värvus varieerub sõltuvalt kana toitumisest, kuid ei mõjuta toiteväärtust. Peamine muna osa, mis sisaldab vitamiine, mineraale ja rasva. Munavalge side Läbib keereldes munavalget Hoiab munarebu muna keskel Õhuruum Tekib muna sisemuse jahtumisel ja kokkutõmbumumisel peale munemist. Suureneb vastavalt muna vanusele. Koore membraan Koosneb kahest osast- sisemine ja välimine membraan. Kaitsevad munavalget bakterite vastu. Mõlema membraani vahele tekibki õhuruum.
Linnud on lahksugulised.Isastel seemnesarjad,kus tekivad seemnerakud,emastel munasarjad,kus tekivad munarakud.Lindudel on sisemine viljastamine:munaraku viljastamine toimub emaslinnu munajuhas.Linnud munevad ja hauduvad.Väikesed linnud hauvad 2nädalat suured linnud 2kuud.Otsene areng.Pesitsemine toimub kevadel ja suvel.Pesitsemiseks valib isaslind pesitsemisala ja kinnitab oma valiku lauluga mis meelitab kohale emaslinnu. 4.Looteketas(areneb lind),munarebu(tagavara toit),rebuväädid(pooravad rebu lootekettaga üles poole),valkkest e munavalge(säilitab niiskust)nahkjad kestad munavalge-ja koore vahel õhukamber,lubjakest ja kilekest(kaitseb mikroobide eest) 5.Pesahoidjad-linnupojad on paljad ja sulgedeta,neil on silmad kinni ja vajavad vanemate hoolt. N: pääsuke,kuldnokk,tihane. Pesahülgajad-nendel linnupoegadel on kohe suled ja silmad lahti ja lahkuvad kohe peale kuivamist pesast ema järel toitu otsima. N:tedre,part,metsis. 6.Paigalinnud-püsivad pidevalt ühes kohas.
Kelian Kondas KANAMUNA KANAMUNA Muna koosneb: munakoor, munavalge ja munakollane ehk munarebu. Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Muna on söödavat osa kaaluliselt 90%, koort 10% KANAMUNA KANAMUNA KATEGOORIAD XL – raskemad kui 73 g. L 63–73 g. M 53–63 g. S kergemad kui 53 g. Mõned suhtarvud: 1 muna – umbes 0,5 dl, 1 munavalge – umbes 2 sl, 1 rebu – umbes 1 sl. MUNA KASULIKKUS Munarebus on keskmiselt 49% vett, 32 % lipiide, 17% valke ja 2 % mineraalaineid (nt kaltsiumi, fosforit). Letsitiin on hädavajalik rakkude kppstises, normaalseks ainevahetuseks ning aitab vähendada vere kolesteroolisisaldust. Ühe keskmise suurusega kanamuna söömisel saame 60-80 kcal energiat. KANAMUNAD MUNADE KVALITEET Muna kvaliteet ei sõltu tema värvusest.
Iga 100g kuiva pasta kohta arvesta keetmiseks 10g soola ja vähemalt 1 liiter vett ühele inimesele 50g / õli hoiab keeduvee vahutamast ja ülekeemast Ära kunagi pane pastat vette enne, kui see on keema tõusnud ja sool lahustunud, ära keeda pastat kauem, kui vajalik Al Dente- kergelt krõmpsuv MUNA Munavalge 54-60% Munarebu ehk kollane 29-36% Koor 11-14% Kuna munast koorub elusolend, siis on loodus paika pannud, et muna sisaldab kõike eluks vajalikke toitaineid. Valge, rebu, koor · Munavalge sisaldab täisväärtuslikke valke · Munarebu sisaldab palju vitamiine, mineraalaineid, küllastunud ja küllastumata rasva. · Rasv sisaldab letsitiini, mis emulgaator ja seob vee ning õli ühtseks · Organismis seob ka kolesterooli ja viib organismist välja Munas on palju poore, läbi mille tungivad muna sisemusse lõhnad, bakterid, hallitused Koort katab looduslik kest, mis kaitseb kahjulike bakterite eest. Pesemisel kest kaob ja muna ei säilu
Linnukasvatuse KT 1.Muna moodustumine 1. Lehter 8-9 cm 15-20 minutit. Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht. Muna viljastumise koht. 2. Valgu- osa 30- 35 cm 3 tundi. Siin paiknevad munavalku eritavad näärmed. Kõigepealt moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalgekiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumis kiirus on suurem kui 2 mm minutis. 3.Kitsus8 cm, 60-70 minutit Kitsuse algosa näärmete valguline sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt umbes 1,4 mm minutis. 4. Emakas 8-9 cm 9-21 tundi Emakanäärmed eritavad peamiselt ainult mineraalaineid ja vell sisaldavaid sekreeti
-Vitamiinid: A,D,E,K,B - Kõrge toiteväärtusega- Omastatavus 95-97% -Kalorsus suhteliselt madal -Keskmine muna (50-70%) annnab 70-80 kcal energiat -Eestlased söövad kesmiselt 1 muna 2 päeva peale. -Munadele võib anda lisaväärtust MITU MUNA MUNEB KANA PÄEVAS? Kuidas muna tekib? Palju selleks aega kulub? Munemine on privaatne tegevus. -Ökomunad -Eesti kanad munevad 300-320 muna aastas MUNA EHITUS - Koor 11-40% - Munavalge 54- 60% - Munarebu 29-36% KOOR -Paksus 0,3- 0,4 mm -Värvus oleneb kana pigmendist -Mikroskoobilised poorid gaasivahetuseks -Välimine osa on Ca ja Mg soolad, sisemine nahkjas kest - Bakterikindel kiht pinnal munemse järgselt -Koori kasutatakse meditsiinis MUNAVALGE -2 tihedusega - Valkjaskollane - Sisaldab vett 87% - Sisaldab 12% valku ja erinevaid ensüüme Lüspsüüm tagab säilimise, kuid aktiivsus seismisel väheneb
juustukastme lahti ja lastakse ga. Kooreta järsu liigutusega keedetud mune võib ka keeduvette. üle Munavalge äär küpsetada. tõstetakse Kooreta keedetud vahukulbiga muna muna peale ja keedetakse serveeritakse ka külmade ja mitte ägedal
munad Keskmine kaal 1,5- Keskmine kaal 10- Keskmine muna kaal 1,8kg 11g on 60-62g Kaal Palju vettt, valgud, Vutimuna valgud on Keskmise suurusega lipiidid, süsivesikud täisväärtuslikud. muna (rebu + Toiteväärtus ning vitamiinid Rohkesti munavalge, st mineraalaineid. Rasv munasisu) sisaldab ca on koondunud 7,5g valku, 6g rasvu, munarebusse. 0,6g süsivesikuid, 90 Peamiselt A ja B kcal energiat. rühma vitamiinid Keetmisaeg keskmiselt Keetmisaeg on Keetmisaeg keskmiselt 90 minutit
keskmiselt 12,5 % valke, 12 % rasvu, 1 % mineraalaineid, 1 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kuigi muna omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. Muna on üks väheseid loomseid toiduaineid, mille me saame looduslikus pakendis - munakoores. Tervetelt lindudelt saadud munade sisu on steriilne Munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge 60%. Erinevatel linnuliikidel on need vahekorrad erinevad Munavalges leidub umbes 20% kogu muna kaloritest ja seega on ta toitainevaene. Sisaldab naatriumi ja kaaliumi. Rebusse on koondunud suurem osa muna toitaineid. Ta sisaldab suhteliselt palju A vitamiini ja B rühma vitamiine, D ja E vitamiini. Temas on kogu munas leiduv rasv, kolesterool ning kaltsium, raud, fosfor ja tsink. Nii munavalge kui rebu sisaldavad seleeni.
keskmiselt 12,5 % valke, 12 % rasvu, 1 % mineraalaineid, 1 % süsivesikuid ja 74 % vett. Kuigi muna omastatakse organismi poolt üldiselt hästi, oleneb munade toiteväärtus suurel määral sellest, kui palju ning mis kujul neid toiduks kasutatakse. Muna on üks väheseid loomseid toiduaineid, mille me saame looduslikus pakendis - munakoores. Tervetelt lindudelt saadud munade sisu on steriilne Munakoor moodustab munast 10%, rebu 30%, munavalge 60%. Erinevatel linnuliikidel on need vahekorrad erinevad Munavalges leidub umbes 20% kogu muna kaloritest ja seega on ta toitainevaene. Sisaldab naatriumi ja kaaliumi. Rebusse on koondunud suurem osa muna toitaineid. Ta sisaldab suhteliselt palju A vitamiini ja B rühma vitamiine, D ja E vitamiini. Temas on kogu munas leiduv rasv, kolesterool ning kaltsium, raud, fosfor ja tsink. Nii munavalge kui rebu sisaldavad seleeni.
• Eripärad o Haploidse kormosoomistikuga o Muutunud tuuma ja tsütoplasma suhe o Küpsed sugurakud paljunemisvõimetud o Ainevahetus allasurutud o Kõrgelt diferentseeritud, st raku eri osad on erineva bioloogilise tähtsusega o Ei kuulu ühegi koe koostisse o Kõige tulemus: kehavõõrad rakud • Munaraku ehitus o Suurte mõõtmetega o Rebu, mis koosneb valkudest ja lipiididest o Mitokondreid oluliselt rohkem kui spermis o Kestad § Esmaskest/rebukest (sünteesib munarakk ise, kõikidel) § Teisene kest/oolemm (sünteesib munasari, oleneb organismi rühmast) § Kolmandas kest/koorin (sünteesib munajuha, oleneb organismi rühmast) • Munaraku jaotus o Rebu hulga järgi
· Kissellid mahladest, mehudest, püreedest · Kissellid piimast- karamellkissell, kakaokissell · Köögiviljakissellid Magusad supid puuviljadest ja marjadest · Puuviljad või marjad keedetakse pehmeks, lisatakse suhkur ja maitseained ja keedetakse läbi · Lisatakse ettevalmistatud tärklis · Serveeritakse jahutatult 10-14`c Piima-munasupid · Piim, muna, tangained, maitsestamine · Piim kuumutatakse keemiseni sõristataske sisse tangained või jahu · Muna- rebu ja valge eraldi või koos · Lumepallisupp munavalge klimbid Supi valmistamiseks lisada samale piimale suhkur ja vahustatud munakollased Leivasupid · Leib,vesi või mahl, rosinad, maitsestamine · I moodus - ilma koorikuta leib leotatakse ja kuumutatakse koos leotusvedelikuga, keedetakse tasasel tulel + lisad ja m.a · II moodus Leib pruunistatakse praeahjus koos suhkru ja võiga. Lisatakse vesi, lisad ja m.a ja keedetakse läbi . Lõpus lisatakse mahl
( munakanad hakkavad munele u 4, 5 kuuselt, kana haub 21 päeva) ( Generatsiooni intervallic arvutamine = aasta päevade arv / munele hakkamise päevad + haudumise kestus), hea söödavääring ( söödahulk, kg/ toodang , kg ) , noorlindude kiire kasv, suur toitainete saagis kehamassi kohta 2. Linnumunade morfoloogiline koostis (kana-, vuti-, hane- ja pardimunad). Morfoloogiline koostis % Munakoor Munavalge Rebu Kana 9,0 63,8 27,2 Vutt 14,72 55, 81 29,37 Kalkun 11,97 58,63 29,40 Hani 12,4 52,5 35,1 Part 12,0 53,0 35,0 1munas 185 h kolesterooli ja 41g D vitamiini. 2. Kana- ja vutimunade keemiline koostis.
luteiniseeriv hormoon - gonadotropiin, vabastatakse ajuripatsist e hüpofüüsist (GnRH), indutseerib Leydigi rakke testosterooni tootma Oogenees Kuidas on munarakud klassifitseeritud vastavalt rebukogusele ja paigutusele? See teadmine teeb ka lõigustumise/gastrulatsiooni osa õppimise lihtsamaks – (märksõnad: aletsitaalne, isoletsitaalne, oligoletsitaalne, mesoletsitaalne, polületsitaalne, tsentroletsitaalne, teloletsitaalne- oska tuua näiteid loomariigist) Kogus: aletsitaalne - pole rebu (imetajad) oligoletsitaalne - vähe rebu (ainuõõssed) mesoletsitaalne - keskmiselt rebu (kahepaiksed) polületsitaalne - palju rebu (linnud) Paigutus: isoletsitaalne - ühtlaselt paigutunud rebu (imetajad) tsentroletsitaalne - rebu keskel (putukad) teloletsitaalne - polaarne, rebu ühel poolel (linnud) Millised on munakestad (primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne kest(ad)) – oska tuua näiteid! - primaarne munakest- esmane munakest, toodetud munaraku
· Kaljasupp · Leivasupp SUPPIDE SERVEERIMINE · Eelroana (konsomeed e.selged puljongid, püreesupid, külmsupid) · Pearoana (tükeldatud toiduainetest supid) · Vaheroana (kerged supid) · Järelroana (magusad supid) MUNAROAD Muna Kulinaarias · Kanamuna enimkasutatav TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Vutimuna · Pardimuna · Hanemuna · Kalkunimuna · Faasanimuna · Jaanalinnumuna Kanamuna · Umbes 10% koor, 30% rebu, 60% munavalge · Munade suurus o S 53g o M 53-63g o L 63-73g o XL 73-80g · Tervisemunad kanade toidule lisatud rapsiõli · Kollased munad A-vitam.,karotinoide (rohelist ja porgandit) Toiteväärtus, omadused Toitainesisaldus Täisväärtuslikud valgud Rasvad Teised väga vajalikud toitained Toiduvalmistamisel kasutatavad omadused Munavalk kalgendub ja seob vedelikke (vormiroad)
Ootsüüdid on kasvavad emassugurakud. Munarakud erinevad keharakkudest, sest neil on diploidne kromosoomistik, tsütoplasma-tuuma suhe 10:1, allasurutud ainevahetus, jagunemisvõime puudub ning nad on lõplikult diferentseerunud. Primaarsed munakestad on munaraku poolt tekitatud. Primaarseks munakestaks on vitelliinkest ehk rebukest, mida imetajatel nimetatakse zona pellucida. Sekundaarsed munakestad, nt putukate koorion, on abirakkude poolt toodetud. Tertsiaarsed munakestad, nt. munavalge, lisanduvad munajuhas. Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe (primaarne-, sekundaarne- ja tertsiaalne ehk Graafi folliikul). Primaarsed folliikulid asuvad munasarja koore kõige pindmises osas, otse sidekoelise valkjaskesta all, munarakud on neis kaetud vaid folliikulepiteeli rakkude ühe kihiga (kuupepiteel). Sekundaarsed folliikulid osalevad kasvuprotsessis. Sekundaarsetes folliikulites hakkab formeeruma teeka (sidekoeline kihn), munarakk liigub perifeeriasse, zona pellucida
sisalda neid aminohappeid, vaid nende kogused on munavalgus ideaalses vahekorras. Seetõttu kasutatakse munavalku võrdluseks teiste toitude valgusisalduse hindamisel. Muna rasvast moodustavad 32% küllastunud rasvhapped, 38% monoküllastunud rasvhapped ja 14% polüküllastamata rasvhapped. Suures munas on 5% kolesterooli. Munad sisaldavad ka vitamiine ja mineraalaineid: B12-vitamiini, D-vitamiini, riboflaviini, foolhapet, pantoteenhapet, fosforit, tsinki, rauda ja kaaliumi. Toitained ei jagune munavalge ja rebu vahel võrdselt. Enam kui pool valgust sisaldub munavalges, rebus on aga A- ja D- vitamiini ning enamik muudest vitamiinidest ja mineraalainetest. Rebus on ka kogu muna rasv. Seeduvatest toitainetest on munavalges kõige olulisemad valgud. Lisaks tulevase loote arenguks mõeldud varuvalkudele (albumiinidele) on munavalges ka ensüüme. Tuntum munavalgeensüüm on mikroobivastase toimega lüsotsüüm, mida munavalges on kuni 3%.
maitsetaimi. Omletisegu valatakse pannile kuuma vähese rasva sisse ja praetakse kas pliidil kaanega kaetud pannil või küpsetatakse praeahjus temeratuuril 180-200 kraadi juures 5-8 min. Omleti põhiretsept on: * kanamuna 3 tki | 0,170g * koort, piima või vett 2 sl * soola, valget pipart * võid või õli Härjasilm on tervelt praetud munad. Härjasilmi praetakse väheses rasvas. Munad lüüakse lahti otse kuuma rasva sisse, nii et rebu terveks jääb ja praetakse, kuni munavalge on piimjas-valge ja rebu kergelt hüübinud. Härjasilma praetakse ainult ühelt poolt ja praadimise lõpus maitsestatakse soola ning jahvatatud pipraga(pipart raputatakse ainult munarebule). 31.Milliseid kisselle keedetakse konsistentsi järgi? Vedelad kissellid 1kg kissellile lisatakse 20-40 g tärklist. Poolvedelad kissellid 1 kg kissellile lisatakse 40-50 g tärklist. Paksud kissellid 1 kg kissellile lisatakse 50-80 g tärklist. 32
Kv vees pehmeks, kurnatakse, tambitakse pudruks kuum piim ja või Iseseisvalt kastmega, praetud sibulaga, sulavõiga, maitserohelisega Lisandiks teiste roogade juurde Köögiviljapüreed Kv vees pehmeks, valada osa keeduveest ära, püreerida kuum piim ja või vahustada Iseseisvalt sulavõi ja maitserohelise Lisandiks teiste roogade juurde Köögiviljapudingud Valmistada kv-püree vahetult enne küpsetamist või vesivannil keetmist lisada vahustatud munavalge. Viimasel juhul määritakse pann ainult võiga Iseseisva roana koos hapukoore, valge kastme ja (või) maitserohelisega Köögiviljaterriini TERRINE (terin´) Kartulipüree munakollane ja maitseained vahustatud munavalge kaanega terriinivormi keeta praeahjus vesivannil 1-2 tundi NB! Valmistatakse kihilisi (värvilised) Lauale antakse: Külmalt eelroana koos küpsetatud köögiviljade ja mädarõikakastmega
võimunadega. Võib ka kartuleid koos piimatoodetega. Kõrgenenud valguvajadus on jõutreeningul, vastupidavustreeningul. Igapäevane valguvajadus on 0,8-1 gramm inimese enda ühe kg kohta, see on aga sportlastel suurem, kuni 2grammi. Valgurikas toit peaks ka samal ajal olema rasvavaene: mage kohupiim, madala rasvasisaldusega piim, rasvavaene juust (alla30 %),tursk, lest tuunikala, linnuliha, loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba), munavalge, kaunvili, leib, teraviljahelbed, riis. · Rasvad 1 gramm rasva annab 9 kalorit energiat. Rasvasisaldus toidus peab olema 30%. Vajaliku rasvakoguse päevas leiad niimoodi: Kalorite hulk * 0,3 = rasva hulk Näiteks 3500 kalorit kasutava sportlase päevane rasvahulk peaks olema 117 grammi. Loomse rasva osakaal peab olema 1/3 ja taimse rasva osakaal peab olema 2/3. Näiteks 150 g. keedukartulit sisaldab 3% ja annab 145 kalorit, aga 50 g. kartulikrõpsu annab 60 % rasva ja 795 kalorit
annaabi.ee 
