Muld on liigniiske. Mullateke on aeglane.Vähene taimestik.Toimub gleistumine. Turvastumine. Okasmetsas-toimib läbiuhteline veereziim.Keerulise ehitusega mullad.Mullad on tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja vett läbilaskev. Koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. Toimub leetumine. Rohtlas- tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad.Kamardumine.Soodne keskkond taimedest toituvale rikkalikule mullaelustikule. Surnud orgaaniline aine laguneb kiiresti. Kõrbes-mullad on sooladerikkad. Aktiivne mullateke on võimalik seal,kus mullad saavad põhja- või jõgede veest niiskust juurde. Auramine suur. Toimub mulla läbikuivamine ning vees lahustunud mulla läbikuivamine. Vihmametsades-pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Orgaaniline aine laguneb kiiresti, huumust peaaegu ei teki. Puna- või kollamuldadeks. 15
Läbiuhteline veereziim. Keerulise ehitusega mullad. Vähenõudlikud okaspuud tulevad toime väikese toitainete hulgaga. Mullapinnal on mitmekihiline kõduhorisont. Okasmetsavööndile kõige iseloomulikumad on leedemullad Huumushorisont puudub ja metsakõdule järgnevad kohe leet- Ja sisseuhtehorisont. Rohtlate mullad Kontinentaalses kliimas tekivad paksu huumushorisondiga mustmullad. Rohttaimede lehevaris ja taimejuurestik tekitavad rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale mullaelustikule. Surnud org. Aine laguneb kiiresti, kui niiskust jätkub. Huumuse kogunemine kamardumine. Mustmullad kõrge poorsus, paks huumuskiht, hea sõmeraline struktuur. Kõrbete- ja poolkõrbete mullad Sooladerikkad, sademeid vähe-soolad püsivad mullas. Temperatuur on kõrge seega auramine suur. Enamik kultuurtaimi seal kasvada ei suuda. Heleda põhitooniga, horisontide eristamine raske. Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Muld ulatub väga sygavale. Kuum ja niiske kliima soodustab
Mullad jagunevad ka omakorda erinevatesse kaalukategooriatesse mis jagunevad ära lõimimise alusel. Lõimise alusel jagunevad mullad kergeteks (liiv- ja saviliiv), keskmisteks (kerge ja keskmine liivsavi) ja rasketeks (raske liivsavi ja savi). Enamikule kultuurtaimedele on sobivaimad kergema ja keskmise lõimisega mullad - teatud tingimustel saviliivad (lähedasem liivmullale), peamiselt aga kerged ja keskmised liivsavid (lähedasemad savimullale). Neis on piisavalt suuri poore mullaelustikule vajaliku õhu liikumiseks ja piisavalt peenikesi poore vee kinnihoidmiseks, samuti on nende muldade harimine suhteliselt lihtne. Joonis 2 Hallikas-pruun (kaevetööd kesk-Eestis) Joonis 3 Punakas- pruun (kaevetööd lõuna-Eestis) Kokkuvõte: Liivsavi-saviliiv on mitmeti defineeritav materjal, kuna ta koosneb segust ja erinevatest materjalidest. Eestis leiame enamasti liivsavi Kesk-Eestist ja Lõuna-Eestist. Mida lähemale liigume lõunale, seda heledamaks muutub
Mullad jagunevad ka omakorda erinevatesse kaalukategooriatesse mis jagunevad ära lõimimise alusel. Lõimise alusel jagunevad mullad kergeteks (liiv- ja saviliiv), keskmisteks (kerge ja keskmine liivsavi) ja rasketeks (raske liivsavi ja savi). Enamikule kultuurtaimedele on sobivaimad kergema ja keskmise lõimisega mullad - teatud tingimustel saviliivad (lähedasem liivmullale), peamiselt aga kerged ja keskmised liivsavid (lähedasemad savimullale). Neis on piisavalt suuri poore mullaelustikule vajaliku õhu liikumiseks ja piisavalt peenikesi poore vee kinnihoidmiseks, samuti on nende muldade harimine suhteliselt lihtne. [1] [2] Pilt 2 Hallikas-pruun (Kesk-Eestis) [3] Pilt 3 Punakas-pruun (Lõuna-Eestis) [3] Kokkuvõte: Liivsavi-saviliiv on mitmeti defineeritav materjal, kuna ta koosneb segust ja erinevatest materjalidest. Eestis leiame enamasti liivsavi Kesk-Eestist ja Lõuna-Eestist. Mida lähemale liigume lõunale, seda heledamaks muutub materjali värv
Samas GMO-de pooldajad on seisukohal, et selline kasvatamisviis aitaks arengumaades, kus on suureks probleemiks näljahäda, tõhusamalt rahvast toita. Pealtnäha pole GM- taime võimalik tavalisest taimest millegi poolest eristada. Küsimusi tekitab hoopis see, kas eristamine on vajalik. Riigid, kes GMO-sid kasvatavad, väidavad, et mingisuguseid ohte ega negatiivseid mõjusid ei ole. GM-taimede kasvatamise mõju mullaelustikule ja taimedega seotud putukatele on palju uuritud ning enamasti ei ole samasuguste traditsiooniliste taimede mõjuga võrreldes erinevusi leitud. Kõik taimed , nii GMO-d, sordiaretuse teel saadud kui ka loodusses metsikult kasvavad taimed toodavad elutegevuse käigus paljusid ühendeid, millest mõned võivad mingisuguses koguses olla mürgised või põhjustada allergiat. Nõuded GMO-dele on märksa rangemad kui traditsioonilise sordiaretuse teel saadud uutele taimesortidele
viljakad ja happelised. Varise kihi all on lai hele väljauhteleetekiht ja selle all tumedam sisse- uhtekiht. ROHTLAMULDADE KUJUNEMINE Rohtlate alal valitseb kontinentaakne kliima kuiva ja sooja suvega ning võrdlemisi külma ja sademete rikkama talvega. Orgaanilise aine lagunemine on pidurdunud talvel külma ja suvel kuivuse tõttu. Rohttaimede lehevarisest ja juurtest moodustub palju huumuseainet, mis on soodsaks keskkonnaks mullaelustikule. Aja jooksul kuhjub palju huumusainet ja moodustab paksu kihi, protsess aga kannab kamardumise nime. Rohtlates levivad mustmullad, mis moodustavad paksu, tumeda pealmise kihi, selle all on pruun sisseuhtekiht ja aluskivim. KÕRBEMULDADE TEKE Kõrbed levivad parasvöötme soojemas osas, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes, kus on soe, poolkuiv või kuiv kliima. Mullateke toimub kohtades, kus on põhjavesi maapin- na lähedal või kasutatakse jõgede vett niisutamiseks.
mullast ära ning seetõttu mulla viljakus langeb. 4.Miks on mustmullad väga viljakad? Vastus. Mustmullad asuvad sellises kliimas, kus aasta sademete hulk on tasakaalus auramisega, mistõttu on neil paks huumushorisont(ligi meeter) ja nii paksu huumushorisonti teistes mineraalmuldades ei leidu. Taimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale rikkalikule mullaelustikule- Surnud orgaaniline aine laguneb soojas kliimas kiiresti. Suvel kui mullad läbikuivavad, seiskub mikrobioloogiline lagundamistegevus ja seetõttu tekib rohkelt huumusaineid. 5.Milline veereziim iseloomustab mustmuldi? Vastus. Mustmuldi iseloomustab tasakaalustatud vee reziim. Aastane sademete hulk on võrdne aurumisega. 6.Selgitage, miks on kõrbete ja poolkõrbete mullad sooldunud. Vastus. Kuna kõrbetes ja poolkõrbetes on kuiv, palav kliima, ja aurumine on nendes
1.Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil.2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi.3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused.4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena.5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon).6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 3,Mis toimub mullas orgaanilise ainega, kui suur osa sellest võib humifitseeruda, millest see sõltub? Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks. Mineralisatsioon toimub ja humifikatsioon.Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened
1.Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil.2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi.3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused.4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena.5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon).6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 3,Mis toimub mullas orgaanilise ainega, kui suur osa sellest võib humifitseeruda, millest see sõltub? Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks. Mineralisatsioon toimub ja humifikatsioon.Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened
Muldade hapestumine: mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on mullalahus ja seda madalam on pH. Hapestumine toimub, kuna taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Enamik põllukultuure ei talu happelist keskkonda. Raskmetallid mulas: toksilised on sellised raskmetallid, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja: Cd, Pb, Hg. Raskmetallid mõjuvad kahjulikult ka mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Satuvad mulda metallitöstusest, autokütustest ja ohtlikest jäätmetest, väetistest. Ehitusdegradatsioon: Inimene katab viljaka mulla aina suurematel ajadel ehitiste ja teede alla. Isegi kui pealmised väärtuslikud mullahorisondid teisaldatakse, on mulla pindala pöördumatult vähenenud. Lisaks maavarade kaevandamine, maailmamere tõus ja maapinna vajumine, mis muudab mullad liigniiskeks.Muldade tallamisprobleem.
mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil. 2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi. 3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused. 4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. 5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). 2.Huumushorisont A, Turbahorisont T, Metsakõduhorisont O, Toorhuumuslik horisont AT, anitaarse kaitse 3.Jho 4.Loj 5.Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise se põuakartlikud väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega parasniisked suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud liigniisked ajutiselt või pidevalt liigniisked 6. 7. Aktiivveemahutavus- väliveemahutavus Wakt.=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm)
Liikuvamad ehk ohtlikumad on raskmetallid happelises mullas. Turvasmullad- üheltpoolt koosneb turvas orgaanilisest ainest, mis suure eripinna tõttu seob hästi rasmetalle, teisalt on aga turvas happelise reaktsiooniga ning turvasmuldades on suur puudus mineraalsetest elementidest. See tähendab seda, et raskmetamllide vette sattumise oht väheneb, kuid taimedesse kogunemise oht suureneb, sest taimed vajavad metalliioone. Raskmetallis mõjuvad kahjulikult ka mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Raskmetallid satuvad mulda metallurgiatäästustest, autoküstusest, ohtlikest jäätmetest, reovetest ja mineraalväetistest. Ehitusdegradatsioon Inimene katab viljakat mulda üha suurematel alade ehitiste ja teedega. Pealmisi väärtuslikke mullakihte küll teisaldatakse ja taaskasutatakse, kuid mulla pindala on ikkage suuresti vähenenud. Muldade füüsilise hävitamise põhjus on maavarade järjest suurenev kaevandamine. Muldade
11. Kuidas jaotatakse muldi lõimise järgi? Erineva suurusega mineraalosakesed mullas ja lähtekivimis, mis määravad mulla lõimise, ning selle alusel jaotatakse muld liiv-, saviliiv-, liivsavi ,- ja savimuldadeks . Lõimisusest sõltub ka mulla sobivus taimekasvatuseks. Kõige paremad on kergema ja keskmise lõimisega (saviliiv , liivsavi) mullad. Sellistes muldades on piisavalt suuri poore, et mullaelustikule vajalik õhk saaks liikuda ja piisavalt peenikesi poore, mis vett kinni hoiavad. 12. Mis on huumus? Huumus on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite kompleke, mis on seotud mulla mineraalosaga. 13. Miks on huumus vajalik? Huumus parandab mulla omadusi ja toitainete allikas taimedele. 14. Mis on mullavesi? Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest ning osaleb nii kivimite
· Kõrbestumine - viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle matmine. · Muldade sooldumine - kõrbestumise alaliik. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. · Muldade hapestumine - eeldus on alustevaene lähtekivim, happevihmad. · Raskmetallid mullas - raskmetallid mõjuvad kahjulikult mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Satuvad mulda metallitööstusest, autokütustest ja ohtlikest jäätmetest, väetistest. · Muldade hävimine ehitustegevuse tõttu - Inimene katab viljaka mulla aina suurematel ajadel ehitiste ja teede alla. Isegi kui pealmised väärtuslikud mullahorisondid teisaldatakse, on mulla pindala pöördumatult vähenenud. Lisaks maavarade kaevandamine, maailmamere tõus ja maapinna vajumine, mis muudab mullad liigniiskeks. Muldade
Lehtmetsade vööndi muldade lähtekivimid pole nii happelised ja kvartsirohked, nii tugevat väljauhtumist ei toimub ning profiilis puudub ka eristatav helehall leethorisont. Lehtmetsades on enamasti pruunmullad. ROHTLATE MULLAD. Kontinentaalses kliimas, kus sademete rohkus on tasakaalus aurustumisega, tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad. Rohttaimede lehed ja ja mullas olev taimejuurestik tekitavad soodsa keskkonna taimedest toituvale rikkalikule mullaelustikule. Surnud orgaaniline aine laguneb soojas kliimas kiiresti ainult piisava niiskuse korral. Muldade kuivamise korral seiskub aktiivne mikrobioloogiline tegevus ja tekib rohkelt huumusaineid (kamardumine). Mustmullad on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga ning selle huumushorisont ulatub sügavamal kui mis tahes maailma mineraalmullal. Huumushorisondile järgneb saviosakestega rikastunud B horisont.
toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Alustevaene lähtekivim seda ei kompenseeri okkavaris muld hapestub. Põllumullad hapestuvad kiiremini, sest saagiga eemaldatakse pidevalt aluselisi toiteelemente ja kasutatakse mineraalväetisi. aitab lubiväetis. Raskmetallid mullas Raskmetallid seotakse huumusosakestega. Ohtlikumad on happelises mullas. Raskmetallid mõjuvad kahjulikult mullaelustikule ja mullaprotsessidele. Ehitusdegradatsioon Inimene katab viljaka mulla teede ja ehitistega. Ka maavarade kaevandamine. Rasked põllumasinad(tallamine) Bioloogiline degradatsioon avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab humifikatsiooni. Huumusevarud vähenevad, mullaviljakus langeb.
mullas liikuvate vete toimel mullast ära, mistõttu mullaviljakus langeb. Leetumise käigus võib moodustuda leethorisondi alaossa kohvipruun sisseuhtehorisont. Okasmetas vööndile on iseloomulikumad leedemullad, millel huumushorisont puudub. 3) Rohtlate mullad. Kontinentaalses mullas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad. Soodne keskkond toituvale rikkalikule mullaelustikule. Huumuse kogunemist nimetatakse kamardumiseks. Mustmullad on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Maailma viljakamad mullad. Kui suvel mikroorganismid ei lagunda enam aineid, sest on liiga kuiv hakkab huumus kogunema. 4) Kõrbete ja poolkõrbete mullad. Mullad on soolade rikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. Auramine suur. Kõrge soolasisaldus tähendab mullale liiga
Rohtlate mullad Kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad. Rohtlataimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale rikkalikule mullaelustikule. Surnud orgaaniline aine laguneb soojas kliimas kiiresti, aga ainult niikaua, kuni mullas jätkub piisavalt niiskust. Suvel, kui mullad läbi kuivavad, seiskub ka aktiivne mikrobioloogiline lagundamistegevus ja seetõttu tekib rohkelt huumusaineid. Huumuse kogunemist nimetatakse kamardumiseks. Mustmullad on
Tekib põldude niisutamise tagajärjel. *Muldade hapestumine see tähendab mulla reaktsiooni sellist muutust, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. See toimub, sest taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ja mullas tekivad orgaanilised happed. Põllumullad hapestuvad kiiremini. *Raskmetallid mullas mürgised on need, mida elusorganismid elutegevuseks ei vaja. Mullas seotakse need enamasti huumusosakestega. Raskemetallid mõjuvad kahjulikult ka mullaelustikule ja protsessidele. Need satuvad mulda tööstusest, autokütusest, ohtlikest jäätmetest, reoveesetetest ja mineraalväetistest. *Ehitusdegradatsioon viljakate muldade alale rajatakse ehitisi, tunneleid, toimub maavarade kaevandamine, mullad hävivad ka maailmamere tõusu ja maapinna vajumisega, mis muudab mullad liigniiskeks. *Bioloogiline degradatsioon see avaldub orgaanilise aine puudulikus taastootmises mullas, olukorras, kus mineralisatsioon ületab pidevalt humifikatsiooni.
-Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil. -Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi. -Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. -Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). -Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 14. Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus. · alla 1,5 % väga madal · 1,5...2,5% madal · 2,5...3,5% keskmine ·3,5....5% kõrge · üle 5% väga kõrge -Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus ca. 2,5...3,5%.
Mittespetsiifiline orgaaniline kasvustimulaatoritena. <7mg/kg, kõrge on üle 50mg/kg, keskmiseks 2. Orgaanilise aine kuhjumine aine lagunemata ja poollagunenud taimsed 5. Orgaaniline aine on loetakse 20-50 mg/kg 3. Orgaanilise aine sisalduse ja loomsed jäänused. energia allikaks mullaelustikule Kaalium ei kuulu otseselt ühegi ühendi vähenemine 2. Spetsiifiline orgaaniline aine (edafon). koostisse. Kõige rohkem esineb kaaliumi Looduslikel kõlvikutel on huumus. 6. Mulla orgaaniline noortes kasvavates taimeorganeis
mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil. · Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi. · Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused. · Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. · Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). · Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 16. Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus. Skaala alla 1,5% väga madal 1,5...2,5% madal 2,5...3,5% keskmine 3,5...5% kõrge üle 5% väga kõrge, optimaalne sisaldus-Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus ca. 2,5...3,5%. 17
Inimtegevuslik: ülekarjatamine, lageraie, liigniisutamine. · Muldade hapestumine- mulla reaktsiooni muutus, mille puhul pH langeb alla vihmaveele iseloomuliku 5,6. Toimub, sest taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toiteelemente ning mullas tekivad org. happed. · Raskmetallid: Mullas seotakse raskmetallid enamasti huumusosakestega. Liikuvamad, see tähendab ohtlikumad, on nad happelises mullas. Nad mõjuvad kahjulikult ka mullaelustikule ja seeläbi mullaprotsessidele. Satuvad mulda metallurgiatööstusest, autokütustest, ohtlikest jäätmetest, reovee setetest ja mineraalväetistest. · Ehitusdegradatsioon: Inimene katab viljaka mulla ühe suurematel aladel ehitiste ja teedega. Maavarade kaevandamine. Maailmamere tõus ja maapinna vajumine- liigniisked mullad. Võimsad ja rasked põllumajandusmasinad- tallavad maapinda- väheneb muldade saagiandmise võimekus. · Bioloogiline degradatsioon: Org
Huumus on seega tekkinud lihtsamatest orgaanilistest ainetest sünteesiprotsesside tagajärjel.Huumus on tihedalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus on happelise iseloomuga. Mida suurem on mulla viljakus, seda suurem on taimkatte poduktiivsus ning tagasimõju mullale. 37. Protsessid, mis kahjustavad muldi ja põhjustavad nende degradeerimist (halvenemist). *saastumine pestitsiidide ja üleväetamisega (nitraatide ja fosfaatidega), negatiivne mõju mullaelustikule *orgaanilise aine erosioon ning kadu *pinnase kokkusurumine(tihenemine) raskete masinate poolt *muldade hapestumine happevihmadega 38. Millest koosneb mulla tahke osa (mineraalaine, orgaaniline aine), vedel osa (mulla vesi) ja gaasiline komponent? Tahke- mineraalsetest ja orgaanilistest ainetest. Mineraalsed ained pärinevad lähtekivimist, millel muld baseerub. Orgaaniline aines pärineb aga lagunevatest elusorganismidest.
ja valmimisel. Vähim vett tarbivad taimed idanemisfaasis Õhk Taimekasvatuses on kõige vajalikumad CO2, O2 ja N. Suurim hapnikutarve on idanemisperioodil hapniku puudusel seemned ei idane ja võivad rikneda. Juured tarbivad kõige rohkem O2 taime õitsemisperioodil Muld Enamikule kultuurtaimedele on kasvuks kõige paremad kergemad ja keskmised saviliiv või liivsavi mullad. Sellistes muldades on piisavalt suuri poore, et mullaelustikule vajalik õhk saaks liikuda ja piisavalt peenikesi poore, mis vett kinni hoiavad Keskkonna reaktsioon Neutraalne,nõrgalt happeline enamikele sobilikum. Kultuuride kasvule ja arengule on keskkonna reaktsioon määrava tähtsusega seemnete idanemisfaasis. 4. Toiteelemendid taimede arengu ja kasvutegurina -Põhitoitaineid ehk makroelemendid, milleks on lämmastik, fosfor, kaalium, kaltsium, magneesium, naatrium ja väävel. --vajalik kogus üle 10 g/100 m²
1. Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil. 2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi 4 omadusi. 3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused. 4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. 5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). 6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 21. Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus. Huumusesisalduse hindamise skaala huumushorisondis: 2,5...3,5% keskmine alla 1,5% väga madal 3,5...5% kõrge 1,5...2,5% madal üle 5% väga kõrge
Taimel hingavad nii maapealsed kui maa-alused organid. Suurim hapnikutarve on idanemisperioodil hapniku puudusel seemned ei idane ja võivad rikneda. Juured tarbivad kõige rohkem O2 taime õitsemisperioodil, mil mulla sisaldus ei tohi langeda alla 9 12%. Muld Muld on taimedele kinnitus- ning toitainete ja vee hankimiskohaks. Enamikule kultuurtaimedele on kasvuks kõige paremad kergema ja keskmise lõimisega saviliiv või liivsavi mullad. Sellistes muldades on piisavalt suuri poore, et mullaelustikule vajalik õhk saaks liikuda ja piisavalt peenikesi poore, mis vett kinni hoiavad. Keskkonna reaktsioon Taimede normaalseks kasvuks ja arenguks on vajalik ka sobiv keskkonna reaktsioon. See on kultuuride lõikes küllaltki erinev, kuid valdavale enamikule kultuuridest on soodne neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon. Kultuuride kasvule ja arengule on keskkonna reaktsioon määrava tähtsusega seemnete idanemisfaasis. 4. Toiteelemendid taimede arengu ja kasvutegurina
Tekke põhjused, likvideerimise võimalused. Tihenemine on seotud valede harimisvõtete kasutamisega. Optimaalne tihedus on 1,20-1,35 g/cm3. 3 gruppi: 1. lühiajaline, mis on seotud lasuvustihedusega ja künnikihiga 2.künnikihi struktuuri kahjustuse mõjud, mis püsivad pärast kündmist 3. aluspinnase tihendamise mõjud Tihenemise vastu aitab sügavkobestamine, rullimine. 19. Tallamise mõju mulla vee- ja õhurežiimile. Mulla tihenemise mõju taimede arengule, toitumisele, saagikusele, mullaelustikule. Muld pressitakse kokku, väheneb poorsus, õhustatus ja veeläbilaskvus. Taimede juurte areng pidurdub ja toitainete omastamine on segatud ja selletõttu saagikus väheneb. Kuna õhustatus väheneb, siis ka mullaelustik väheneb. 20. Õhk mullas, mõju taimekasvule. Hapniku puudusest tingitud protsessid mullas. Mulla CO2 mõju taimedele. O2 sisaldus on keskmiselt 15-20%, kui langeb, siis mõjub see juurte kasvule negatiivselt. Juurte areng peatub, kui mullal on 5% õhku.
mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil. 2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi. 3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused. 4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. 5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). 6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 13 Huumusesisaldus mullas ja selle reguleerimise võimalused Huumusesisalduse hindamise skaala huumushorisondis: alla 1,5% väga madal 1,5...2,5% madal 2,5...3,5% keskmine 3,5...5% kõrge üle 5% väga kõrge
1. Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil. 2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi. 3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused. 4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. 5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). 6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 20. Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus. Huumusesisalduse hindamise skaala huumushorisondis: alla 1,5% väga madal 1,5...2,5% madal 2,5...3,5% keskmine 3,5...5% kõrge üle 5% väga kõrge Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus 2,5...3,5%.
värvusega kiht, mis on rikastunud raua- ja alumiiniumiühenditest. Erosioonvoolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda. Deflatsioontuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega. Aridifikatsioonkõrbestumine. Soostumineliigveest tingitud. Sooldumineülemäärane soolade kontsentratsioonmullas. 7. Inimmõju mullale. saastumine pestitsiidide ja üleväetamisega (nitraatide ja fosfaatidega), negatiivne mõju mullaelustikule *orgaanilise aine erosioon ning kadu *pinnase kokkusurumine(tihenemine) raskete masinate poolt *muldade hapestumine happevihmadega VI Biosfäär ja maastikusfäär 1. Biosfääri mõiste, iseärasused ja suhe teiste geosfääridega. Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, orgaanilised ained mõjutavad kivimeid.elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab hüdro-, pedo-
mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil. 2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi. 3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused. 4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. 5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). 6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 17. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused: · Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised. · Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku
murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil. · Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi. · Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused. · Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. · Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). · Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 16. Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus. Skaala alla 1,5% väga madal 1,5...2,5% madal 2,5...3,5% keskmine 3,5...5% kõrge üle 5% väga kõrge, optimaalne sisaldus-Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus ca. 2,5...3,5%. 17
neelamismahutavust, vähendab toiteelementide väljauhtumist, vähendab erosiooniohtu, alandab elektrijuhtivust, stabiliseerib kasvupinnase reaktsiooni ning on tooraineks süsihappegaasi moodustumisel. Mõju kasvupinnase struktuursusele: huumus parandab struktuursust ja õhustatavust, hõlbustab harimist ning vähendab kasvupinnase tihenemise riski. Mõju mullaelustikule: huumus loob nišše mullaelustiku jaoks; rikkalik mullaelustik omakorda töötleb mullaorgaanikat taimedele kättesaadavasse vormi. Huumus tõstab ka kasvupinnase stressitaluvust, suurendades makropooride mahtu, mistõttu vähenevad kasvupinnase madalast hapnikusisaldusest tulenevad taimekasvatuslikud riskid; 41
• Mikroobid • Juured • Külmumine, külmakerge • Kuivamis- ja niiskumistsüklite arv (savimullad) Topograafia ja kliimatingimused (vihm, jää, evapotranspiratsioon) looduslikes protsessides ja maaharimises avaldavad mõju mullastruktuurile 166. Muldade hävinemist põhjustavad protsessid Muldade degradeerumist(halvenemist, langemist) põhjustavad järgmised tegurid: saastumine pestitsiidide ja üleväetamisega (nitraatide ja fosfaatidega), negatiivne mõju mullaelustikule; orgaanilise aine erosioon ning kadu; pinnase kokkusurumine(tihenemine) raskete masinate poolt; muldade hapestumine happevihmadega. VEE-EROSIOON – 56% TUULE-EROSIOON – 28% KEEMILINE REOSTUS – 12% FÜÜSIKALINE DEGRADEERUMINE – 4% Vee-erosiooni tegurid: EBATASANE RELJEEF, SUUR NÕLVAKALLE LAHTINE, TAIMKATTETA PINNAS SADEMED, LUMESULAMISVEED Abinõud: mäenõlvade muutmine astmeliseks, terrasside rajamine, pinnase
annaabi.ee 
