Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muistsed kütid ja korilased". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suguk, meeldetuletus, muistsed, kütid, korilased, inimlased, hominiidid, neandertallane, esivanem, sapiens, inimrassid, europiidid, mongoliidid, negriidid, küttimise, luust, vibu, tabada, kaugemalt, tuld, koduloom, kunstiteosed, spetsEsiajalugu. Inimese kujunemine Umbes 5 miljardit arvatakse olevat planeet Maa vanuseks 3 miljardit tagasi ilmusid esimesed elusolendid. 6 miljonit aastat tagasi (siis oli noorem kiviaeg) ilmusid esimesed inimesesarnased olendid – inimlased ehk hominiidid, seal hulgas: a) australopiteekus ehk lõunaahvlane (4,5 milj. a.) b) homo habilis ehk osavinimene (2,5 milj. a) c) homo erectus ehk sirginimene (2,5 milj. a) 2,5 miljonit aastat eKr elanud hominiitidel oli täiuslikum lõualuu, kasutasid tuld, aga ise süüdata ei oskanud, Elasid algselt Aafrikas. Hiljem ka euroopas ja Kagu-Aasias. 2 milj aastat eKr oli I jääaja algus. Hominiidid surid teadmata põhjusel välja. (viimane jääaeg lõppes 13000 a eKr.
Referaat Muinasaeg Sisukord 1. Inimkonna ajaloo algus.........................................................................................................................................3 2. Muistsed kütid ja korilased...................................................................................................................................3 3. Varajased põlluharijad ja karjakasvatajad.............................................................................................................3 4. Kujuneb klassiühiskond .......................................................................................................................................4 5. Muinasaeg Eestis.............................
iseloomustasid längus laup, pikk kuklaosa ja massiivne alalõug. Nad oskasid ehitada elamuid, kasutasid tuld ning võrreldes varasemate inimlastega olid neil märksa arenenumad tööriistad. Võrreldes varasemate hominiididega matsid nad oma surnuid liigikaaslasi. Nad elasid tarkinimese kõrval kuni lõpliku väljasuremiseni umbes 30 000 aastat tagasi. Umbes 40 000 a. tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimesega sarnanev tarkinimene e. Homo sapiens, kel oli arenenum aju ja kes valmistas võrreldes oma eellastega täiuslikumaid tööriistu. Arvatakse et see liik võis välja kujuneda enam kui 100 000.a. tagasi Aafrikas. Eri maailmajagudes kujunesid välja inimrassid: negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kuni noorema kiviajani oli inimeste põhitegevuseks küttimine ja kalapüük, tegeldi korilusega. Koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Varasemate
1. Homo sapiens sapiens on praegusel ajal elav inimene, kes tekkis XX sajandil ehk lähiajalood perioodi alguses. (Nad ei surnud välja.) Nendertallased inimlaste allik, kes elas viimasel jää- ajal ja surid välja u. 30 000 a. Tagasi. 2. Muistsed inimesed elasid koos sugulaste gruppidena ehk sugukondadena. Ühte sugukonda kuulus tavaliselt mitukümmend liiget. Mitu omavahel suguluses olevat ja lähestikku elavat sugukonda moodustasid hõimu. Hõimul olid ühised kombed ja ühine keel. Aja jooksul inime- sed õppisid ise valmistama üha täiuslikumaid kivist ja luust tööriistu. Nii valmisid oda- ja noo- leotsad ning pihukirved. Kõige oluline oli vibu leiutamine, see tegi võimalikuks tabada jahiloomi kaugelt
Neandertallased surid teadmata põhjustel välja umbes 30 000 aastat tagasi. Teadlased on pidanud neid nii tänapäeva inimeste eellasteks kui ka kõrvalharuks, kel pole praeguste inimestega mingit pistmist. Uuema-te uurimuste kohaselt oli neandertallastel siiski kokkupuuteid väljaspool Aafrikat elanud varaste inimeste-ga, mida tõendab tänapäeva europiididel ja mongoliididel leitud neandertaallase DNA. U 200 000 aastat tagasi ilmus juba tänapäeva inimesega sarnanev liik Homo sapiens ehktarkinimene ehk nüüdisinimene (Euroopasse saabusid tarkinimesed umbes 40 000 aastat tagasi). Neid tuntakse ka kromanjoonlaste nime all. Tarkinimeste luustik oli sarnane tänapäeva inimeste omale, nad olid arenenud aju ja osavate kätega ning valmistasid varasemast tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Tarkinimesed jõudsid ka Ameerikasse. Eri maailmajagudes hakkasid aja jooksul kujunemainimrassid europiidid, negriidid ja mongoliidid.
· Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene heidelbergi inimese otsene järglane. Jaguneb omakorda kaheks: - Neandertallane levikuala euroopast lähis-idani. Pole meie esivanem, vaid eraldiseisev haru. Ajumaht oli suurem, kui tänapäeva inimesel. Esimesed, kes oma surnuid matsid. Kadusid umbes 30 000 40 000 aastat tagasi. - Tarkinimene kujunes u 200 000 aasta eest aafrikas ühisest esiemast nn. Aafrika Eevast
Tagasi oli tõsine jääaeg. Igijää kattis kõik Euroopa ja Aasia põhjapoolsed alad. Loomastik taandus lõunapoolsematele aladele. Jäätumine alandas aga maailmamere taset, kujunema hakkas Sahara kõrbevöönd. Kliima polnud järgnevatel aastatuhandetel ühtlane, see muutis taime- ja loomaliikide levikut. Tänus kliima muutumisele hakkasid toimuma ka inimeste ränded ja kohanemise uute ja raskete oludega. Inimese kronoloogia: 1. 6-5 miljonit aastat tagasi hominiidid-hargnesid Aafrikas inimlased tänapäeva inimeste leellastest 2. 5-2 miljonit aasat tagasi mitu hominiidide liiki, sh australopiteekused. Australopiteekused olid ühed varasemad teadaolevad hominiidid. Pool meetrit pikad, liikusid kahel jalal(vajadus kohaneda avamaal). Segatoidulised, arvatakse et olid ka raipesööjad. 3. 2,5 miljoni eest arenes australopiteekuse liigist välja tööriistade valmistaja homo habilis: KIVIAJA ALGUS. 4
Algeline sõnavara. Neandertallane nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; u 250-30 000 a tagasi Euroopat ja Ees-ning Kesk-Aasiat asustanud inimliik. Kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline(u 152cm), käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga. Elasid koobastes, matsid oma surnuid, viimased surid välja 25 000 aastat tagasi 4. Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens Lääne-Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi. Luude ja hammaste nõrgenemine, kõnevõime, sümbolitega kirjutamine, kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid), peenemad tööriistad, efektiivsed toiduvarumisstrateegiad. 5. Arukas inimene ehk nüüdisinimene Homo sapiens sapiens ainus säilinud inimliik, mis tekkis 250-200 tuhat a tagasi Aafrikas. Umbes 1000 a tagasi hakkas asustama ka teisi kontinente
Homo neandertalensis Polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu. Elasid 200 000 30 000 aastat tagasi. Neandertaallast iseloomustab: Aju suurenemine 1200-1700cm3 Kasutasid tuld ja tööriistu Kohanesid külmaga Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline (umbes 152cm). Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga. Elasid koobastes Matsid oma surnuid Viimased surid välja 25 000 aastat tagasi Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens 1967. a. leiti Etioopiast vanimad umbes 195 000 aastat vanad jäänused. Lääne-Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi. See on "Aafrikast välja" hüpotees. Tarka inimest iseloomustab: Aju suurenemine 1200-1700cm3 Luude ja hammaste nõrgenemine Kõnevõime Sümbolitega kirjutamine Kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid) Peenemad tööriistad Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad Tänapäeva inimene Homo sapiens sapiens
Homo habilis ehk osavinimene kujunes Ida-Aafrikas umbes 3 milj. aastat tagasi. Tema tegi ka esimesed kivist tööriistad. Ta toitus korilusest ja surnud loomadest. Homo erectus ehk sirginimene kujunes u. 2 milj. aastat tagasi. Ta asustas Aafrikat, Euroopat ja Aasiat. Ta oli lihasööja. Ta elas koopas või onnis. Ta oli uudishimulik, sestap ta rändas kaugemale Aafrikast. Suured kliima muutused nõudsid Homo erectuselt suuri kohanemisvõimeid. Homo sapiens ehk pärisinimene jaguneb kaheks: Homo sapiens neanderthalensis ehk neandertallane ja Homo sapiens sapiens. Homo sapiens neanderthalensis kujunes u 250 000 a. tagasi. Tema levikuala ulatus Euroopast Lähis-Idani. Neandertallased liikusid karmi kliimaga aladel. Nad pidid olema hästi kohanenud külma kliimaga. Arvatakse, et neandertallased olid arenenud, sest nad matsid surnuid ja panid neile haudadesse kaasa materiaalseid asju. Samuti
Munasarjadest ei vabane enam munarakke ning menstruatsioon lakkab. · Meeste viljakus väheneb. Seemnerakke toodetakse vanemas eas vähem. Takistuseks võib olla ka impotentsus. Kasutatud kirjandus: http://www.parkinson.ee/artiklid/ej_1999sept_vananemine.pdf http://www.lifewater.ee/info/vananemine/ www.koolielu.edu.ee/bio/VANANEMINE.ppt Inimese evolutsioon Tänaseks leitud fossiilid näitavad selgelt, kuidas ahvitaolistest eellastest arenesid püstise kehahoiakuga ja suure ajuga hominiidid. Välja on kaevatud mitmete vahevormidekoljusid ja ka peaaegu terviklike luustikke. Nende põhjal võib otsustada, et alguses kujunes püstine kehahoiak ning seejärel hakka järk-järgult kasvama aju. Inimese arenguetappe on kokku 5: · Australopiteek ehk lõunaahv · Osav inimene e. Homo habilis · Püstine inimene e. Homo erectus · Neandertali inimene homo sapiens neanderthalensis · Pärisinimene e. Homo sapiens Australopiteek 1975
eelkäija; küttimine. Neandertallane 250 000 30 000 a t Kõneoskus, suured ulukid, elu koobastes ja onnides, esimesed USU märgid; kogukondlik liik. Homo sapiens e 200 000 a t Aafrika - > Aasia -> nüüdisinimene Austraalia -> Euroopa -> Ameerika. Jääajad said alguse ca 750 000 aastat tagasi ehk Heidelbergi inimese tegutsemisajal, kui kliima hakkas külmenema. Kestsid kuni 11 500. aastani, pärast seda olnud pisikesi jääaegu.
Aafrikas Homo erectus u 160 (e sirgeinimene) 179 cm Homo u 180 heidelbergensis cm (e Heidelbergi inimene) Homo u 160 neanderthalensis 165 cm (e neandertallane) Homo sapiens Täna- (e nüüdisinimene) päevane Üldised arengutunnused: - iga järgnev liik käis üha sirgemalt (kõnnak muutus püstjamaks). - karvasuse järk-järguline vähenemine. - käed muutusid lühemaks ja jalad pikemaks. - käelaba ehituse muutus ja pöidla areng. - aju mahu suurenemine ja keerukamaks muutumine.
74 eKr 1 sajand 1918 pKr 20 sajand 2001 pKr 21 sajand Mina saan aru nendest sajanditest nii, et kui on näiteks 1902 eKr siis panen kahele esimesele arvule 1 juurde ja saan 20 saj. Või näiteks 100 panen esimesele ühe juurde ja kaks viimast võtan ära saan 2 saj. Ma ei tea kuidas teie aru saate aga mina saan nii! Muistsed kütid, kalastajad ja korilased Umbes 40 tuhat a. Tagasi toimusid nüüdisinimeste elus olulised muutused: · Ehitati püsivaid eluasemeid · Õpiti looma kauneid kunstiteoseid · Tööriistad muutusid täiuslikumaks. Elati gruppidena, mille liikmed olid omavahel suguluses (korilus, küttimine, kalapüük).
Asuala: Aafrika, Euroopa, Aasia, Indoneesia saared. Homo heidelbergensis ehk Heidelbergi inimene Välimus: Arvatakse, et ta ei olnud veel Euroopa ilmastikule kohaselt lühike ja jässakas, pigem vastupidi. Väheste luuleidude põhjal arvatekse, et ta oli pikk (~180 cm) ja lihaselisem kui tänapäeva inimene. Oskused, tööriistad: suur loomi küttiv jahimees, oskas valmistada keerukalt töödeldud tööriistu. Asuala: Aafrika, Euroopa, Aasia, Indoneesia saared. Homo sapiens neanderthalensis ehk neandertallane Välimus: Ta oli 160165 cm pikkune, jässaka (massiivse ja musklilise) kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Oskused, tööriistad: Arengutase võis küündida nüüdisinimese tasemini, suutsid mingil määral kõneleda, silmapaistvalt kõrge arengutasemega kivist tööriistad, matsid
Ta erines osavinimesest selle poolest, et tema rüht oli muutunud paremaks - sirgeinimese keha polnud enam ettepoole kaldus, vaid sirge nagu tänapäevainimeselgi. Sellest ta oma nimegi on saanud. Sirgeinimene oli 140-160 cm pikk. Näo sarnasus ahvi omaga hakkas kaduma. Ahvile ja osavinimesele omane madal ja längus laup muutus kõrgemaks, laia ja madalat nägu iseloomustasid tugevasti esileulatuvad kulmuluud ning massiivne lõug. Sirgeinimesed olid sarnaselt osavinimestega korilased ja kütid. Nende tähtsamaks tööriistaks ja relvaks kujunes pihukirves. Tuli ja teised leidused Osavinimene astus otsustava sammu inimesekssaamise teel, hakates valmistama tööriistu. Sirgeinimene astus sel teel teise sammu, võttes kasutusele tule. Selleks pidi ta ületama tugeva vaimse tõkke. Teame ju, et loomades kutsub tuli esile hirmu, samasugust hirmu tule ees pidi tundma ka inimene. Sirgeinimene suutis oma hirmu ületada ning sai sedasi tule näol endale vägeva abimehe.
INIMESE EVOLUTSIOON Arheoloogilised tõendid inimeste eelaste kohta on 4 miljonit aastat vanad. Fossiilid näitavad, et inimeste sünnikohaks oli Aafrika, täpsemalt Põhja -Tansaania. Tõendeid inimese evolutsiooni kohta on saadud ka elavate ja väljasurnud loomaliikide uurimisest. Inimesed arenesid troopiliste alade imetajatest. Inimeste lähimad sugulased, simpansid ja gorillad, pärinevad samuti Aafrikast. Arvatakse, et simpanside ja inimeste ühine esivanem on pärit Aafrikast 5 miljoni aasta tagant. Sel ajal algas Aafrika nendes piirkondades metsade taandumine ja osa ahve pidi siirduma puudelt maapinnale. Siis eristusidki ahvilaadsed loomad inimahvideks ja inimlasteks. Maapinnal olid eelistatud liikuvamad, osavamad ja taibukamad. Inimestel on inimahvidega sarnane kehaehitus, füsioloogia, käitumine ning haigused, kuna suur protsent nende geenidest ja kromosoomidest ning samuti valkudest on sarnased
2. HOMO HABILIS ehk osavinimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Ahvid võivad küll vahel kasutada keppe ja kive, aga ise nad tööriistu ei tee. Tänapäeval arvatakse, et osavinimesed sürid välja ja polnud seega meie otsesed esivanemad. 3. HOMO ERECTUS ehk sirginimene. Sirginimene liike tuntakse juba päris palju ja nende jäänused on leitud Aafrikast, Euroopast ning Aasiast. Ka nemad oskasid ise tööriistu valmistada ja kasutada. 4. NEANDERTALLANE pikka aega pidasid enamik teadlasi inimese kujunemisel järgmiseks oluliseks lüliks neandertaalasi, kes said selle nimetuse Saksamaa Neandertali oru järgi, kust leiti esimene luustik. Osa uurijaid peab neandertallast Homo erectus´e ja Homo sapiens´i vaheastmeks, osa aga üheks Homo erectus´e alamliigiks.Neandertallased olid lühikesed, laiaõlgsed ja jässakad, nende pead iseloomustasid längus laup, pikk kuklaosa ja massiivne alalõug. 5
Tähendus muutus arheoloogiliste kaevamiste tulekuga: vanema ajaloo uurimine, seotud kaevamistega. Arheoloogilised objektid muistised esiajaloo põhiline allikmaterjal. Uurimisega tegeleb arheoloogia e muinasteadus. Uurimise tulemused sõltuvad kasutada olevate allikate hulgast, kvaliteedist ja tõlgendamisest. Irdmuistised ja kinnismuistised. Irdmuistised: töö- ja tarbeesemed, relvad, ehted jm, mis on liigutatav, ei ole seotud mingi koha külge. Kinnismuistised: nt muistsed ehitised ja nende jäänused, asulakohad, matmispaigad, ohvrikohad, fossiilsed põllud. Iga kinnismuistise kohal on inimtegevuse tõttu tekkinud kiht, mis sisaldab mitmesuguseid orgaanilisi jäänuseid. Aegade jooksul on see jäänud pinnase ja/või teiste ajajärkude ehitiste alla. Kuna selline kiht on tekkinud üksnes seal, kus inimesed on kunagi elanud v tegutsenud ning see kajastab tolleaegse elukultuuri taset, nim seda kultuurkihiks. See on peamiseks uurimisobjektiks
eelkäijatel, tundsid tule tegemist, arendasid suhtlemist, levisid ka Euroopasse ja Aasiasse), olid juba rohkem tänapäeva inimesega sarnased. Pärisinimene e. tark inimene (homo sapiens; 3000 000 a) levis Aafrikalt teistele mandritele. Püstine inimene suri välja. Kolju sarnane meie omaga, kujunes tänapäeva inimene. Arvatavasti oli ka mingi ühiskonnakorraldus. Samal ajal elasid ka neandertallased (120 000-30 000), sarnased tänapäeva inimesega, kohmakamad. Osavad kütid, elasid onnides. Surid välja, moodustavad inimese sugupuus kõrvalharu. Tänapäeva inimene on oma eelkäijatest pikem ja sihvakam. Inimest iseloomustab vaimse ja füüsilise töö tegemise võime. Arenemises oli olulise tähtsusega kõne abil suhtlemine ja sümbolitega keele teke. Aju areng on teinud võimalikuks kultuuri tekke. Vaatamata nahavärvile kuuluvad kõik tänapäeval maal elavad inimesed ühte liiki, kuid erinevatesse rassidesse [negriidid (mustad), europiidid
I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid
I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid
Homo neandertalensis polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu, elasid 200 000 30 000 aastat tagasi Aju seerenemine Kasutasid tuld ja tööriistu Kohanesid külmaga Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga Elasid koobastes Matsid oma surnuid Viimased surid välja 25 000 aastat tagasi Pärisinimene eks tark inimene Homo sapiens 1967 aastal leiti Etioopiast vanimad umbes 195 00 aastat vanad jäänused. Lääne-Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi. See on ,,Aafrikast välja" hüpotees Aju suurenemine Luude ja hammaste nõrgenemine Kõnevõime Sümbolitega kirjutamine Kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid) Peenemad tööriistad Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad Tänapäeva inimene Homo sapiens sapiens
Evolutsioon Koostas: Kätlin Lääne 1 2 Sisukord 3. Evolutsioon 4. Taimeriigi evolutsioon 14. Roomajad 5. Vetikad 15. Imetajad 6. Ürgraikad 16. Inimese evolutsioon 7. Sõnajalgtaimed 17. Australopiteek 8. Katteseemnetaimed 18. Homo habilis 9. Paljasseemnetaimed 19. Homo erectus 10. Loomariigi evolutsioon 20. Homo neandertalensis 11. Esimesed loomad 21. Homo sapiens 12. Selgroogsed. 22. Homo sapiens sapiens 13. Maismaaloomad 3 Evolutsioon Kõik taimed ja loomad on tekkinud järkjärgulise muutuse käigus, mida nimetatakse evolutsiooniks. Tänapäevaste loomade ja taimede liigid arenesid palju varasematest liikidest, mis nüüdseks on välja surnud. 4 5 Vetikad
Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd 1. Nimetage inimese kujunemise põhietapid ja iseloomustage neid. Esimesed teadaolevad hominiidid on australopiteekused, kes elasid 5-2 miljonit aastat tagasi Aafrika savannides. Käisid kahel jalal kuid liikusid hõlpsasti ka puude otsas. Australopiteekused sõid peale taimede ka liha, arvatavasti olid nad raipesööjad. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi, õppisid astralopiteekused kivist tööriistu valmistama. Sellega algas kiviaeg. Astralopiteekustest arenes välja homo electrus, kes elas Aafrikas, oli minetanud
Inimese kujunemis liin jatkus uhe auastralopiteekuste liigi kaudu Homo erectus (otsetõlkes 'püstine inimene'; vananenud terminiga pitekantroop). Arvatakse, et Homo erectus oli nüüdisinimese Pleistotseenis elanud kõrvalharu. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel oluliseks luliks neandertallasi, kes said selle nime Saksamaa Neandertali oru jargi, kust leiti esimene luustik. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tanapaeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens e. Tarkinimesed. Vahehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujunema inimrassid negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamastikivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning
sõid ka liha. Homo habilis 2,5 mlj aastat tagasi Oskasid valmistada tööriistu. Homo erectus 2 mlj aastat tagasi Oskasid valmistada tööriistu ning kasutada tuld. Olid kütid ja korilased. Neandertaallased 250 000 300 000 aastat Toitu hankisid küttides. Elati tagasi koobastes ning puuvaiadest nahkadega kaetud onnides. Tööriistad olid kõrgtasemelised. Matsid
· Lõualuud hammastega · Kolm vaba sõrme küünistega · Pikk sabalülisammas imetajad · Roomajate välja suremisega said imetajatest valitsev loomarühm Maal · Nende eelised · Osavamad liikujad · Parem isolatsioon karvkatte näol · Püsisoojasus · Kohe välja arenenud poegade sünnitamine · Imetamine ema rinnapiimaga ehk toit on elu algetapis kohe olemas Inimese evolutsioon · Tänapäeva inimene kuulub perekonda homo sapiens sapiens , olles ainus liik. · Kuidas on toimunud targa inimese evolutsioon? · Arheoloogilised tõendid inimeste eelaste kohta on ~4 miljonit aastat vanad. · Sünnikohaks oli Aafrika (täpsemalt Põhja- Tansaania) Inimahvid ja inimlased · Arvatakse, et inimeste ja inimahvidel (simpansid ja gorillad) on ühine eellane, kes on pärit 5 miljonit aastat tagasi. · Sel ajal algas Aafrikas nendes piirkondades metsade taandumine ja osa ahve pidi siirduma puudelt maapinnale
1.Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2.Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-ugrilased arvatavasti. Ve
1 .Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p ) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2 .Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-ugrilased arvatavasti.
Algmajanduses oli korilus küttimise ja kalastuse kõrval paiguti isegi tähtsaim tegevus, kuuludes tavaliselt naiste ja laste tööde hulka. Nad muretsesid veel pihukirvega, nuiaga ja kepiga omale ka süüa. Nad pidasid jahti ka suurematele loomadele näiteks mammutitele. Pärast harpuuni leiutamist hakkasid inimesed tegelema rohkem kalastamisega. Koriluse korral ei tekkinud toodangust mingeid ülejääke, sest toodeti ainult iseendale. Korilased moodustavad kuni mõnesaja inimese suurusi kogukondi ja on üksteisest täiesti isoleeritud. Koriluses ei eksisteeri kaubandust ja raha, ei ole liiklusteid ega veondust. Kuna saadused ei vaja töötlemist, siis pole ka käsitööd ja tööstust. Neil ei ole vajadust riigi järele. Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Korilased suudavad end elatada vaid väga hõredalt asustatud maaalal. NEANDERTALLASED
Tema aju oli juba tunduvalt suurem ja ta kasutas suhtlemiseks korralikku keelt. Nemad ja nende järglased rändasid Aafrikast Euraasiasse, Austraaliasse ja Ameerikasse. Ligikaudu samal ajal (300 000 aastat tagasi) tekkis Aafrikas praeguste rasside ja rahvaste eellane - pärisinimene ehk tark inimene (Homo sapiens). 100 000 aastat tagasi rändas ta välja Euroopasse. Neist kujunesid neandertaallased ja kromanjoonlased. Neandertaallased, ehk Homo sapiens neanderthalensis, elasid Euroopas ja Aasias 150 000 kuni 32 000 aastat tagasi. Arvatakse, et nemad matsid oma surnuid ja panid neile toitu hauda kaasa. Nende kolju oli suurem kui Homo erectus'el. Kaasaegsed inimesed ehk Homo sapiens sapiens, asustasid maakera 200 000 kuni 4500 aastat tagasi. Nendest pärinevad kõik praegused inimesed. Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja Ameerikas ning negriidid Aafrikas ja Austraalias.
Homo neandertalensis - Polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu Elasid 200 0000 - 300 000 aastat tagasi. Neadertaallast iseloomustab: · Aju suurenemine 1200 - 1700 cm³ · Kasutasid tuld ja tööriistu · Kohanesid külmaga · Tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline (u 152 cm) · Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga · Elasid koobastes · Matsid oma surnuid · Viimased surid välja 25 000 aastat tagasi Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens Tarka inimest iseloomustab: · Aju suurenemine 1200 - 1700 cm³ · Luude ja hammaste nõrgenemine · Kõnevõime · Sümbolitega kirjutamine · Kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid) · Peenemad tööriistad · Efektiivsed toiduvarumisstrateegiad Tänapäeva inimene Homo sapiens sapiens Tänapäeva inimene ilmus Aafrikas umbes 150 000 aastat tagasi · Kujunesid inimrassid · Kultuuri teke
annaabi.ee 
