Keskaegne Viljandi 1) Viljandi linn sai tekkida pärast 1224. aastat, mil asuti kivilinnuse rajamisele varasema puidust muinaslinnuse asemele. 2) Arheoloogiliste väljakaevamiste tulemusel dateeritakse Viljandi linnamüüri rajamist 13. sajandi lõpul või 14. sajandi esimesel poolel. 3) 14. sajandist kuulus Viljandi ka Hansa liitu. 4) Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli 13. ja 14. sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatakse pealinnust koos
Viljandis võiks olla veepark. Viljandis võiks olla suur kino Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vlande) on linn Lõuna-Eestis. Viljandis asub teater Ugala, Eesti Pärimusmuusika keskus, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi muuseum, Sakala keskus, Kondase keskus ja Enn Põldroosi eragalerii. Kontserte antakse samuti Jaani ja Pauluse kirikus ning Baptistikirikus. 1Viljandi linn sai tekkida pärast 1224. aastat, mil senise puidust muinaslinnuse asemele hakati rajama kivilinnust. Võimalik, et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest (esimesena pakkus selle skeemi välja Paul Johansen).700. aastal alanud Põhjasõda Eesti alal hävitas nii mõisa kui ka linnalise asula taas. Viljandi muinaslinnus võeti kasutusele viikingiajal. 13. sajandi algul kuulus Viljandi Sakala muinasmaakonda ja on oletatud, et Viljandi võis olla muinasmaakonna keskus. Joonis 1 viljandi lossivaremed Joonis 2viljandi veetorn
Viljandi Mirjam Kundla, Hendrik Vellamaa, Karl Erik Lillo, Erik Lepik Viljandi ajalugu Viljandi oli juba muistsel ajal Sakalamaa keskne linnus. Esimest korda mainiti Viljandit 1154. aastal maadeuurija Al- Idrisi poolt kui Viljandi ordulinnust. 1223. aastal loovutati Viljandi linnus rahulepinguga Mõõgavendade ordule. 1224. aastal hakati rajama ordumeister Volquini korraldusel kivilinnust varasema muinaslinnuse asemele. 1238. aastal sai Viljandi linna õigused. Viljandi ajalugu Esimest korda ilmus Viljandi nimi hansadokumentidesse 1346. aastal. 1481. aastal põletas Moskva vürstiriigi armee Ivan III juhtimisel Viljandi linna, kuid ei suutnud linnust vallutada. 1560. aastal õnnestus Moskva vürstiriigi armeel Viljandi vallutada. Viljandi keskajal Viljandi oli Sakala maakonna keskus. Keskajal olid Viljandis peamised tegevusalad kaubandus ja käsitöö.
piiramiste vastu aastatel 1211-1223. 1217.aastal peale 21 septembrit sõlmiti rahuleping sakslastega ja nad lubati linnusesse. 1223. aasta 29.jaanuari pühapäeval missa ajal tapeti linnuse õuel ja osalt vangistati krirkusse kogunenud rüütlid ja kaupmehed.Algas eestalste üleüldine uus võitlus saksalsyte vastu, mille põhjused tulenesid Taani ja saksa läbirääkimistest Eestimaa halduse üle. Viljandi linn sai tekkida pärast 1224.aastat, mil asuti kivilinnuse rajamisele varasema puidust muinaslinnuse asemele.Selleks andis käsu Mõõgavendade ordu meister Volquin . Võimalik, et linnuse rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatisest. Arvatakse, et Viljandi sai linnaõiguse 13. sajandi keskel,Õiguste kinnitamisürik on säilinud 1283.aastast(Hamburgi.Riia linnaõigused). 14.sajandist kuulus Viljandi ka Hansa liitu. Keskaegne linna paiknes linnusest põhja pool, sellest ümber ehitatuna säilinud ainult Jaani kirik(endine kloostrikirik)
Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Emajõkke voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli Emajõgi selleks sobimatute soiste kallastega. Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt 1223 oli siinsetel aladel toimunud Põhjala ristisõdade resp. eestlaste muistse vabadusvõitluse üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem 1224. aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilinnus ning Toomemäest sai samanimelise piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas toomkirik (kaasajal varemeis). Toomemägi kannatas pildirüüste ja Liivi sõja ajal. Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi varemeisse Põhjasõja ajal, misjärel selle varemed arvatavasti lammutati ehitusmaterjaliks. Tartu Ülikooli taasasutamise järel 1802 hakkasid Toomemäele kerkima ülikooli ehitised klassitsistlik Vana Anatoomikum, tähetorn
Tallinna alast. Dateeritud leiuaines pärineb kas segatud kihtidest või otse loodusliku pinnase pealt (kohati ka seest). Paistab, et Toompea muistne linnus polnud mitte ainult ümbruskonna tähtsaim sõjaline tugipunkt, vaid pidi ühtlasi kaitsma sadamat ja selle lähedusse tekkinud kaubisemis- või turukohta. Kas linnus hõlmas kogu Toompead või ainult osa sellest, ei ole meile lähemalt teada. Samuti puuduvad andmed linnuse kindlustatuse kohta. Midagi täpsemat pole teada ka muinaslinnuse värava asukohast. Näib, et seal, kuhu mitmete uurijate poolt muinasvärav paigutati ning kus hiljem piiskopiliku linnuse värav oli, muinaslinnuse värav siiski puudus. Kokkuvõte Olgu see siis Henriku Liivimaa kroonika või senised väljakaevamiste tulemused, pole meil seniste allikate põhjal korralikku ülevaadet Muinastallinnast rohkem, kui et Toompeal oli muinaseestlaste linnus ning sellest veidi eemal sadam. Kirjalikud allikad vestavad meile
Lihula mõis Lihula mõisa asukohal on kaugele ulatuv ajalugu, sellele viitavad ka Lihula mõisa taga olevad linnuse varemed. Lihula mõisa taga on järsunõvaline kallak, mis pakkus muinaslinnuse rajamiseks soodsad looduslikud tingimused. Muinasajal oli Lihula üks Läänemaa keskustest. Liivi sõjas sai linnus suures osas purustatud ning rootslaste alluvuses seda enam ei taastatud. 1630. aastal müüs Rootsi kuningas Gustav Adolf Lihula ümbruse feldmarssal Åke Tottile. Sellest ajast saadik hakkas kujunema Lihula mõisa areng, mille keskmeks sai linnuse varemete ja maantee vaheline ala. 1726. aastal von Hahnide suguvõsa omandusse siirdunud mõis läks 1795
sajandi kirikukell, mis on Eesti vanim. Aastatel 1425-1448 ehitati kahe suure torniga eeshoov. Sissekäike kaitsesid tõstesillad. Torni teisel korrusel asus kahevõlviline väravakabel. Torni kolmas ja neljas korrus olid ehitatud kaitsefunktsioonide täitmiseks. Kloostri ajalugu Taani kuningas Erik Menved andis 1305. aastal loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale. 1343 aastal klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka, ilmikvenda ja ka saksa soost vasalli tapeti. Hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku. Liivi sõjas 1559. aastal lõpetas klooster tegevuse. Selle aja jooksul aga ehitati kloostri juurde tulirelvade jaoks täiendavaid kindlustusi. Liivi sõda lõppes 1583. 1560. aastal oli klooster linnusena välja ehitatud, klooster asus siis hertsog Magnuse valduses. 1561. aasta sügisel vallutasid kloostri rootslased. 1576
aastal kujunenud alates linna loomisest Tartu tegevust ülikool Academia Gustaviana linnasüda. mis tegutses Tartus kuni 1699. aastani. Ajalugu Tartu (Tarbatu) muinaslinnuse vallutamine ristisõdijate poolt 1224. aastal tähendas muistse vabadusvõitluse lõppu Mandri-Eestis. Mahapõletatud linnuse asemele püstitati kivist piiskopilinnus (praeguse tähetorni
Sarnaselt Valjala kirikuga rajati ka Kaarma kirik eestlaste muinaslinnuse lähedusse. Pühitsetud on ta Peetrusele ja Paulusele. Kaarma kirik on Valjalast pisut hilisem - võimalik, et ta ehitati pärast saarlaste 1261. a. ülestõusu. Kaarma algkirik koosnes pikihoonest, veidi kitsamast kooriruumist ja ühekorruseliest käärkambrist koori põhjaküljel. Ka siin puudus algselt torn - see ehitati alles 15. saj. I poolel ja oli esimene kirikutorn saarel. Kirik on ehitatud ebasoodsale pinnasele ning juba pikihoone ehitamise käigus arvatakse siin
Majas leidub püsse, kiivreid, medaleidordeneid ning Pagari tänava keldrist toodud rauast piinatool. Raamatudvoldikud on laotatud Kadrioru lossist pärit musta värvi presidendiametilauale. Tõrsi kätte sattus see laud tükkidena. Tõrs ei söanda oma saarelt päevakski lahkuda. Nelja aasta eest üritasid kolm meest talle jõuga "katust pakkuda". Aga edutult. Nüüd kavatseb Tõrs saarele ka muinaslinnuse ehitada, palgid tahab ta tuua kodukandist Saaremaalt. Tõrsi plaanid ulatuvad veel kaugemale. Ta kavatseb teha viikingilaeva, sepikoja, tuuliku ja lasketiiru. Jõele tahab ta oma elektrijaama püsti panna. Maja ees konutavatel tankidel kavatseb ta aga mootori mürisema ja rattad veerema ajada. Muuseumi looja abikaasale Tiiu Tõrsile, poeg Hannesele ja tütar Triinule pereisa pöörased plaanid meeldivad. Triinu on innukas klaverimängija
juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Emajõkke voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli Emajõgi selleks sobimatute soiste kallastega. 1030. aastal vallutasid Tarbatu venelased, kuid 1061.a. löödi nad nii Tarbastust kui ka Ugandi aladelt välja. Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt 1223 oli siinsetel aladel toimunud Põhjala ristisõdade resp. eestlaste muistse vabadusvõitluse üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem 1224. aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilinnus ning Toomemäest sai samanimelise piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas toomkirik (kaasajal varemeis). Toomemägi kannatas pildirüüste ja Liivi sõja ajal. Linnamüüri skeem Peale Põhjasõda, kui koos tulirelvade kiire arenguga kadus vajadus kindluslinnade järele, tasandati Toome bastionid. Osa müürikividest kasutati ära majade ehitusel, osa müürijäänuseid aga kaeti pinnasega, et need ei oleks elanikele ohtlikud
ehitasid kloostri lähedusse suuri kalatiike. - Vesiveskite, paisukivide ja arvukate hoonete vundamendid. Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui mungad 1305. aastal olid Väina jõe suudmes sunnitud Liivi ordu survel maha müüma oma sealsed kloostrivaldused. Taani kuningas Erik Menved andis 1305. aastal loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale. 1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest, kui algas Jüriöö ülestõus ja klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka, ilmikvenda ja saksa soost vasalli tapeti. Hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid. Oma suurima õitsengu saavutas klooster 1400. aasta paiku, mil lisaks ulatuslikele valdustele
eenduvat tugevat sammast ja pealmikuga raske talastik raamivad altarimaali. Abitult nikerdatud keerubi ja inglite figuurid altari ülaosas reedavad, et tegemist on siiski tisleriga, kellele skulptoritöö on üle jõu käinud. Hiljem lisatud maali "Kristuse taevaminek" autoriks on pärimuse kohaselt Ilpla mõisa rentnik Ludwig von Sass. Kaarma kirik Kaarma Peeter - Pauli kirik Sarnaselt Valjala kirikuga rajati ka Kaarma kirik eestlaste muinaslinnuse lähedusse. Pühitsetud on ta Peetrusele ja Paulusele. Kaarma kirik on Valjalast pisut hilisem - võimalik, et ta ehitati pärast saarlaste 1261. a. ülestõusu. Kaarma algkirik koosnes pikihoonest, veidi kitsamast kooriruumist ja ühekorruseliest käärkambrist koori põhjaküljel. Ka siin puudus algselt torn - see ehitati alles 15. saj. I poolel ja oli esimene kirikutorn saarel. Kirik on ehitatud ebasoodsale pinnasele ning juba pikihoone ehitamise käigus arvatakse siin toimunud
Lisaks on säilinud vesiveskite, paisukivide ja ka mitmete teiste hoonete vundamendid. Tegelikuks kloostrikeskuseks kujunes Padise alles siis, kui mungad olid Väina jõe suudmes sunnitud Liivi ordu survel maha müüma oma sealsed kloostrivaldused. 1305. aastal andis Taani kuningas Erik Menved loa suurejoonelise kindlustatud kloostrikompleksi rajamiseks, mida hakati ehitama 1317. aastal. Klooster rajati eestlaste Padise muinaslinnuse lähedale. (Ridbeck 2005: 16) 1343. aastaks jõuti valmis ehitada esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest. Kuid kui algas Jüriöö ülestõus, siis klooster põletati ning 28 kloostris olnud munka, ilmikvenda ja saksa soost vasalli tapeti. Sellest hävingust saadi üle alles 1370. aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid. Oma suurima õitsengu saavutas klooster 1400. aasta paiku, mil
terve ja teine katkine odaots, paar nooleotsa, katkine rinnanõel ja mõningad savinõukillud, mis pärinevad muinasaja lõpust. Kaevamistulemused kinnitasid veelgi oletust, et just siin võis asuda Liivimaa kroonikas Tarwanpe nime kandnud Virumaa keskne linnus, mida 1226. a. külastas ka Rooma paavsti poolt Liivimaale lähetatud saadik Modena Guillelmus. Nähtavasti ehitasid taanlased pärast Virumaa alistamist üsna pea muinaslinnuse kohale kivilinnuse, mida vene kroonika 1267. a. nimetab Rakovori lossiks. Seoses 1975. a. alanud konserveerimistöödega Vallimäel tehtud ehitusarheoloogilised uurimised (T. Aus, J. Tamm) on tunduvalt täiendanud andmeid seal asunud ehituste iseloomust ja ajaloost. Vanimad palgijäänused pärinevad 11.-12. sajandist ning seostuvad muinasaegse asustusega, kuid eestlaste muinaslinnusega need siiski otseselt ei seostu. Taanlaste kivilinnus
Toomemägi(muinaslinnus) Toomemägi oma ilusa põlispuupargiga on üks muistse Eesti arheoloogiamälestisi. Lossi tänav jaotab Toomemäe kaheks osaks. Neid osi ühendavad kaks silda. Toomemäe neemiku idatipus, seal, kus praegu asub Tähetorn, paiknes muistse Ugandi maakonna keskne linnus Tarbatu. Muinaslinnuse asukoht oli äärmiselt soodne soises Emajõe ürgorus kerkis võimsalt esile Toome neemik, mis oma järskude nõlvadega (kalle 45°) oli nagu loodud kindluse rajamiseks. Kunstlikku kaitset vajas vaid linnuse lääne ja loodeosa, kus paiknes vallikraav (umbes püssirohukeldri kohal; praegu pole enam säilinud). Samuti oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Peipsi järve voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee.
pealinnusena. Linnuse asukoha tingis Vallimäeks kutsutav kõrge ning järskude kallastega vallseljak. Teisejärguline polnud vast ka linnuse toimimine teetõkkena: ida poole Jõhvi suunas kulgev kaugtee -- hilisem Tallinna maantee -- asus praktiliselt linnuse põhjanõlva all, mis võimaldas linnusest kontrollida kogu liiklust. Eesti muinaslinnusele iseloomulikku kivivalli Rakveres ei olnud, looduslikku mäge oli siin tugevdatud vaid puitehitistega. 1220. aastal vallutasid Tarvanpää muinaslinnuse taanlased, hakates selle asemele rajama oma linnust. Puidust kindlustused jätsid taanlased esialgu alles, piirdudes suuresti vaid nimevahetusega. Eestikeelse Tarvanpää tõlkimisel saksa keelde saadi nimekuju Wesenberg. Selle nime all on nii linnust kui ka hilisemat linna tuntud kuni 20. sajandi alguspooleni, mil saksakeelsed nimed unustusehõlma vajusid. Puidust tõkete taha ehitati küll juba toona mitmeid kivihooneid. Taanlaste linnust on esmamainitud 1252. aastal.
Temast on tehtud film Olete te õnnelik, Ita Ever? 1986 ja kirjutatud kaks raamatut Ita Ever 1986 (Helle Tamm) ja Ita Ever. Elu suuruses 2006 (Margit Kilumets). Kasutatud materjal: http://www.draamateater.ee/index.php?lk=28&show=12 7 Minu kodukoha kuulsaim arhitektuuri mälestis Paide üldtuntuim vaatamisväärsus on vanalinna riiklik kaitsetsoon, kuhu kuulub ka Vallimägi. Tõenäoliselt Eesti muinaslinnuse kohale rajati 1265. a. ordulinnus, mille ümber hakkas kiiresti kasvama asula. Juba 1291. a. anti Paidele linna õigused. 16. ja 17. sajandi lahingutes ja rahututel aegadel kindlus hävis ning 1636. a. kustutati Paide linnade nimestikust ning anti Mäo mõisale. Linna õigused taastati alles 1783. a. Linnuse peatorn ehk Pikk Hermann (ka Vallitorn) hävis viimases sõjas. Säilinud on ainult läänepoolse väravatorni varemed ja tükike ringmüürist. Tänapäeval
sajandini. Sel perioodil rändasid Euroopa meredel ja jõgedel viikingid, kes valdavalt tegelesid kaubitsemise ja sõdimisega. Kaali retked- Meteoriidi langemise tagajärjel tekkis kaali krater. Kaali meteoriidi langemisega seostatakse asva kindlustatud asula hävimist. Jaroslav Targa sõjakäik- oli Rjurikovitšite soost Vana-Vene valitseja. 1030 aastal võttis Jaroslav koos Vladimiri ja Novgorodi vägedega ette sõjakäigu tšuudide vastu, võitis neid ja lasi senise Tartu muinaslinnuse kohale ehitada oma kindluse, mille nimetas oma kaitsepühaku järgi Jurjeviks . Jurjev püsis 1061. aasta kevadeni, mil Eesti või Põhja-Läti ala hõim selle hävitasid, liikudes sõjakäiguga kuni Pihkvani. 4) Oled muinasaja inimene. Mida või keda usud? Usun, et kõigil elus ja eluta loodusel on oma hing. Ja kõigil inimestel peaks olema võrtsed õigused siin maapeal. Orjatööjõud tuleks keelustada ja kõik inimesed peaksid enda ülalpidamise eest ise vaeva nägema.
Peipsi järve voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli jõgi selleks sobimatute soiste kallastega. 1030. aasta paiku vallutas Tarbatu Kiievi- Vene suurvürst Jaroslav Vladimirovits. Kiievi võim kestis 1061. aastani, mil linnuse vallutasid ja põletasid sossolid.[1] Tarbatu vallutamine Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu väe poolt 1224. aastal oli Liivimaa ristisõja Eesti alal peetud võitluste üks olulisemaid sündmusi. Samal aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilinnus ning Toomemäest sai piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas Tartu toomkirik (tänapäeval varemeis). Toomemägi kannatas pildirüüste ja Liivi sõja ajal. Rootsi ajal toimusid Toomemäe ümber suuremahulised mullatööd, rajati mitu bastioni ja nendealust käiku, samuti süvendati mäge ümbritsevat vallikraavi. Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi varemeisse Põhjasõja ajal, misjärel selle varemed arvatavasti lammutati
(6%). Kuigi suurem osa Alam-Pedja looduskaitsealast on soode all, annavad siinsetele maastikele kordumatu näo eelkõige jõed, millest oleneb lammisoode, jõetasandike ja kaldavallide areng. Alam-Pedja looduskaitseala piires on neli loodusreservaati: Peterna, Tõllasaare, Võiviku, Karisto. Sellele kaitsealal pole ühtki läbivat autoteed ja 2001 elas seal vaid 14 inimest. Täiesti erilaadne pinnavorm Alam-Pedja looduskaitsealal on suurmõhn Umbusi soo kagupiiril kunagise arvatava muinaslinnuse kohana tuntud Madisemägi. Kuni 10 m kõrguse ja ligikaudu 600 m läbimõõduga kuplilaadse künka kõrgem ja järskude nõlvadega lääneosa küünib 45,8 meetrini üle merepinna. 10) Kuuluvus maakondadesse: Võrtsjärve madalik kuulub Viljandi, Jõgeva, Tartu ja Valga maakonda. Vaatamisväärsused: Rannu Püha Martini kirik Ehitatud 15. sajandi algul, siiani on säilinud Baltimaade vanim kantsel (16. sajandist), Rootsi
Ka eestlased käisid rüüstretkedel. 968a Olaf Trygessoni saaga. Norra viikingitest, kes sattusid eestlaste kätte vangi. Kuninganna Astrit ja tema 3a poeg olid orjadena vangis 6a, osteti siis välja nende sugulaste poolt, kes olid novgorodi kaupmehed ja said Tallinnas teada, Astriti ja ta poja asukoha. 1030a Vebe kroonika teatel korraldas Kiievi vürst Jaroslav Tark sõjakäigu lõuna eestisse rüüsteretke, vallutas muistse Tartu ja rajas Toomemäele eestlaste muinaslinnuse asemele oma linnuse ja nim selle Jurjeviks Tartu esmamainimine kirjalikes allikates. 1060a Kiievi suurvürst Izjaslav käis rüüsteretkel eestimaal Sossolidi. Nad ostsid end 2000 grivani eest vabaks. 1100a Väikesed linnused jäetakse maha ja hakatakse ehitama tugevamaid linnused. Edu maaviljeluses minnakse üle kolmevälja süsteemile(hakati kasvatama talvirukist). 1830 aastatel kahati eestis kasvatama kartulit.
Linnaõigus oli omal ajal arusaadav, meie aga ei oska sealt palju välja lugeda. Me teame, et olid jõukamad talud, linnuste vanemad- kellest üks oli rikkam ja võimsam kui teine. Teadjamehi ja- naisi ning kohtumehi võib pidada vaimuliku seisuse esindajateks. Suulise kultuuri tõttu meil pole palju informatsiooni seisuste kohta 13. saj. JÄTA MEELDE: Tartu piiskoppkond ehk tänapäeva Tartu linn, tähendas väikest riiki. Tartu piiskoppkonna keskus rajati eestlaste muinaslinnuse kohale. Piiskopp oli nii kiriklik kui ka ilmalik valitseja. Kuidas vallutamine käis? Keskaja tüüpiline meetod oli, et palkad sõjamehed lootes võidule ja siis sa maksad sõjameestele kulud, tuludega, mida sa võidetud maadelt saad. Samas neid maid oli vaja hoida. Kui tahtsid maid hoida, siis jagasid maad sõjameestele, andes neile vastutuse, et nad kaitsevad nii sind kui ka sinu maid. Ühesõnaga tasuti sõjameestele võõra varaga. Maid jagati koos seal elavate inimestega