raviainet modifitseeritult vabastavad tabletid/kapslid-säilitusravi; suus dispergeeruvad tabletid – sümptomaatika kontrolliks; intestinaalgeel – kombinatsioonravis sümptomaatika kontrolliks kaugelearenenud parkinsonismi esinemisel. 8. Millised on levodopa puudused? Kõrvaltoimed: iiveldus, unetus, uimasus, peavalu, psühhiaatrilised kõrvaltoimed, ortostaatiline hüpotensioon. Ravi on alguses motoorsetele sümptomitele efektiivne aga aastate vältel hakkab tekkima motoorseid kõrvaltoimeid. 9. Milliseid iivelduse vastaseid raviaineid võiks soovitada levodopast ja ka apomorfiinist tingitud iivelduse ja oksendamise esinemisel? Miks? Iiveldus – ravimeid võta snäkiga. Iivelduse ravis domperidoon – perifeerse toimega. Kiirendab mao tühjenemist ja lisaks on dopamiiniretseptori blokaator. Apomorfiin – põhjustab iivelduse teket – pärrsimiseks domperidoon. 10
Lühimälis püsib teave 20-40 sekundit. Kui selle aja jooksul sisestatakse teave püsimälu kujundavasse süsteemi, võib see ka püsimällu salvestuda. Püsimälus võib informatsioon säilida aastaid ja aastakümneid; olulisem terve inimese eluea vältel. Püsimälus on kolm peamist allsüsteemi: protseduurimälu, semantiline mälu, episoodiline mälu. Protseduurimälu on implitsiitne mälusüsteem, mis loob aluse motoorsetele vilumustele, oskustele mingeid toiminguid ellu viia (nt klaverit mängida). Semantilises mälus omandatud abstraktne, sümboolne, teoreetiline informatsioon - mõisted, abstraktsed sümbolmärgid, valemid, teooriad, loogilised skeemid. Episoodiline mälu talletab informatsiooni konkreetse isiku eluseikadest nii, nagu neid kogeti ajas ja ruumis fikseerituna, kindlates episoodides ja olukordades.
sisaldus · Kõrge müoglobiini sisaldus sisaldus · Suur lihaskiudude diameeter · Vahepealne lihaskiude · Väike lihaskiudude diameeter · Madal väsimustaluvus diameeter · Kõrge väsimustaluvus 55) Erinevat tüüpi motoorsed ühikud, nende iseloomustus - Motoorsed ühikud jagunevad: · Kiired motoorsed ühikud · Aeglased motoorsed ühikud Aeglastele motoorsetele ühikutele on iseloomulik väiksem närviraku suurus, neuroni poolt innerveeritavate lihaskiududehulk on ca 10 180. Kiiretele motoorsetele ühikutele on iseloomulik suurem närviraku suurus, neuroni poolt innerveeritavate lihaskiudude hulk on ca 300 800. 56) Sünaps, närviimpulsi ülekanne - Sünapsid jagunevad: Elektrilised ja keemilised. Sünaps koosneb: · Aksoni terminaalist, mis kannab impulssi · Impulsse vastuvõtvatest retseptoritest
- toitumisrefleks - silmade pilgutamisrefleks vastusena valgusärritusele - haaramisrefleks, mis seisneb sõrmede kõverdamises vastusena peopesa ärritamisele - ehmumisrefleks, mille kutsub esile tugev heli ning millele imik reageerib jäsemete ja keha painutamisega - Moro refleks, mis seisneb jäsemete painutamises kaelapiirkonna äkilise liikumise korral · Umbes 3. elukuul ilmnevad imikul lisaks elementaarsetele motoorsetele refleksidele ka asendirefleksid ja lokomotoorsed refleksid · Asendirefleksid on seotud pea ja kehaasendite säilitamisega (näit. püstumisrefleks) ning on aluseks sihtmotoorse tegevuse ilmnemisele, kindlustades vajaliku lihastoonuse ja kehaasendi · Lokomotoorsete reflekside, mille aluseks on põhiliselt seljaaju närvikeskuste vahelised seosed, hulka kuuluvad: - sammumisrefleks - roomamisrefleks - ujumisrefleks - ronimisrefleks
d) Multipolaarne neuron (kõige levinum liik) - palju dendriite ja 1 akson. Talitluse järgi jagunevad: a) aferentsed e. sensoorsed e tundeneuronid( nt.ganglionis seljaajus)- välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. b) eferentsed e. efektoorsed e. motoorsed neuronid(nt.seljaaju eesarves) innerveerivad lihaseid c) assotsiatiivsed e. lülineuronid e. kontaktneuronid( nt . seljaaju tagasarves).vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 53.Närvikiu mõiste. liigid ehituse ja talitluse alusel: Närvikiud- närviraku jätke, millel on isolatsioon ümber. Ehituse alusel: a) müeliiniga kiud- väga kiired, juhivad liigutusi b) müeliinita kiud-juhivad siseelundite talitlust, suht aeglased 3 m/s Talitluse alusel: a) sensoorsed-toovad erutuse KNS-i b) motoorsed annavad käskluse( siruta,painuta, lülitab sisse näärmed) 54
tugevat innervatsiooni. Samuti selgitab see, miks kahjustuskolde suhtes ipsilateraalselt paiknevad motoorsed neuronid kaotavad oma funktsiooni-see tuleneb sellest, et nad on kõige enam sõltuvad just otsesest kontralateraalsest ajukoore innervatsioonist ning allesjäänud ipsilateraalne ajukoore innervatsioon on ilmselt ebapiisav nende funktsiooni toetamiseks. Ajukoorest tuleneva innervatsiooni vähene kaotus alumistele näo motoorsetele neuronitele, mis paiknevad haiguskolde suhtes ipsilateraalselt, kompenseeritakse allesjäänud ning palju tugevama innervatsiooniga kahjustamata hemisfääri poolt. On võimalik, et haiguskolde suhtes ipsilateraalselt paiknevad alumised näo lihased ilmutavad märke nõrkusest, kuid see on nõrgemini avaldunud kui tugevamalt väljendunud kontralateraalne nõrkus (Afifi jt 1998:165-166).
nägemise ja kuulmisega seotud reflekside itegreerimine (nt pupillirefleksi keskus), motoorika regulatsioon (koos primaarse motoorse korteksi, väikeaju, talamuse ja basaaltuumadega.) 5) Vaheaju Talamus (4/5), hüpotalamus (1/5). · Talamus kogu sensoorne informatsioon, v.a lõhnadega seonduv, läbib oma teel suuraju koore somatosensoorsesse piirkonda talamuse. Väikeajust lähtuvad signaalid jõuavad ajukoore motoorsetele aladele talamuse kaudu. Peamised funktsioonid: visuaalse ja akustilise informatsiooni töötlemine koos keskajuga, lihaste talitluse regulatsioon (koos primaarse motokorteksi, põhimikutuumade, kesk- ja väikeajuga), meeleoluseisundite ja emotsioonide regulatsioon koos prefrontaalkorteksi ja limbilise süsteemiga. · Hüpotalamus autonoomne regulatsioon, endokriinsüsteemi kontroll, lihastalitluse
Pseudounipolaarne neuron-kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Multipolaarne neuron-palju dendriite ja üks neuriit. Talitlus alusel: Sensoorsed ehk tundeneuronid-Dendriit lõpeb retseptorina, kus välisärritaja energia muudetakse närviimpulsiks. Neuriit suundub kesknärvisüsteemi. Motoorsed neuronid-Neuriit kulgeb pea-, või seljaaju koosseisus tööelundile (nt skeletilihasele) Lülineuronid ehk kontaktneuronid-vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 140. Neurogliia liigid, nende ülesanded. Makrogliiarakud-Vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. Mikrogliiarakud-Liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, on võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma ja neil on fagotsütoosi võime. Oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis. 141. Närvikiu mõiste.
kirjutamist trükitähtedega ja numbrite kirjutamist 1-10-ni. Kuueaastane laps oskab paelu siduda, kääridega lõigata ja riietel nööpe kinni panna. Kirjutamiseks kasutavad lapsed liigutamisel kogu kätt ja käekiri on üsna suur. Kolmandas klassis enamus lapsi on saavutanud kontrolli ja nad kasutavad kirjutamisel ranneat ja sõrmi. 6-12 eluaasta vahel hakkavad paljud lapsed õppima muusikainsrumentidel mängima, see on võimalik kasvanud kognitiivsetele võimetele ja paranenud motoorsetele oskustele. 8 3.ÜLEMINEK ESIMESSE KLASSI Lapsed alustavad liikumist läbi makrosüsteemi, institutsionaalsed struktuurid on loodud neid teenindama ja harima. Esimesse klassi astumist võib võrrelda kui kognitiivse purskega, mida läbib enamik 6 aastaseid lapsi. Koolivalmidus on lapse tervislik, sotsiaalne, motivatsiooniline ja vaimne valmisolek minna mänguliselt põhitegevuselt üle suunatud õpitegevusele. Isiksuse
langetamine enamasti peaaju tasandil. · Motoorne vastusreaktsiooni andmine sensoorsele infole lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu. Neuronid: · Sensoorne e aferentne neuron toob infot närvisüsteemi suunas, enamasti unipolaarne, spetsiifilise retseptoriga seotud. · Interneuron e assotsiatsiooni neuron kesknärvisüsteemi vahelüli sensoorsetele ja motoorsetele neuronitele, enamasti multipolaarne. · Motoorne e eferentne neuron viib vastuse närvisüsteemist signaalidena välja efektorelundini, enamasti multipolaarne. On kaht tüüpi rakud närvirakk e neuron ja selle funktsiooni toetav neurogliia (liimaine). Närvirakule, nagu lihasrakule, on omane erutustundlikkus, võime stiimulile reageerida elektrilise potentsiaali muutusega. Tegevuspotentsiaal e närviimpulss on ioonide liikumise tõttu kindlas suunas mööda närviraku
Neuronite liigid talitluse alusel: Joonis 18 vihikus. 1 aferentsed ehk sensoorsed ehk tundeneuronid. Dendriit võtab vastu signaali. Dendriit võtab vastu välisärritaja(lõhn, maitse, nägemine). Välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. 2 - assotsiatiivsed ehk lülineuronid ehk kontaktneuronid. Peavad sidet sensoorse ja motoorse vahel. Asuvad kesknärvisüsteemis, kus nad vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele. 3 eferentsed ehk efektoorsed ehk motoorsed neuronid. Lülitab sisse skeletilihase(mootor paneb tööle). Neuronite keha asub kesknärvisüsteemis. 52. Närvikiu mõiste, liigid ehituse ja talitluse alusel. Joonis 18 vihikus. Närvikiud tupega ümbritsetud närviraku jätk. Närvikiu liigid ehituse alusel: 1 Müeliinkiud ümbritseb neurolemm ja sellest seespool fosfolipiide ja valku sisaldav müeliintupp. Erutus liigub väga kiiresti(nt. näpukõrvetus võtad kohe ära).
refleksid: - toitumisrefleks - silmade pilgutamisrefleks vastusena valgusärritusele - haaramisrefleks, mis seisneb sõrmede kõverdamises vastusena peopesa ärritamisele - ehmumisrefleks, mille kutsub esile tugev heli ning millele imik reageerib jäsemete ja keha painutamisega - Moro refleks, mis seisneb jäsemete painutamises kaelapiirkonna äkilise liikumise korral · Umbes 3. elukuul ilmnevad imikul lisaks elementaarsetele motoorsetele refleksidele ka asendirefleksid ja lokomotoorsed refleksid · Asendirefleksid on seotud pea ja kehaasendite säilitamisega (näit. püstumisrefleks) ning on aluseks sihtmotoorse tegevuse ilmnemisele, kindlustades vajaliku lihastoonuse ja kehaasendi · Lokomotoorsete reflekside, mille aluseks on põhiliselt seljaaju närvikeskuste vahelised seosed, hulka kuuluvad: - sammumisrefleks roomamisrefleks ujumisrefleks ronimisrefleks
Närvi impulssliigub ühte pidi. Talitluse järgi jagunevad neuronid: Aferentseteks e.motoorsed. Nende rakukeha asub väljasool KNS-i, perifeerse NS ganglionites. Eferentse e. motoorsed. Nende neuronite keha asub KNS-s asuva sümpaatikuse ganglionites. Asstsiatiivsed e. lülitusneuronid asuvad asuvad KNS-s kus nad vahendavad impulsse sensoorsetelt neurinitelt motoorsetele. Sünapsi tegevus: Valuvaigistid, rahustid jne mõjutavad seda ülekannet. Mediaator e. virgatsaine e. neurotrasmitter- mediaator aine mis sünapsist eraldub on keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni vabanemise kaudu või elektrilise närviimpulsi tekkel *Atsetüülkoliin( Alzheimeri tõbi) * Dapamiin ( kui on vähedopamiini-parkinsoni tõbi, kui on palju dopamiini skisofreenia) 1
progresseerumise kiirus erineb haigete vahel. Päeva jooksul võib sümptomite raskusaste mõnevõrra muutuda. Esimesed sümptomid on sageli mittespetsiifilised: väsimus, meeleolu alanemine, raskused igapäevase tegevuse läbiviimisel (kirjutamine, riietumine, söömine jne). Seetõttu on tavaline, et Parkinsoni tõve diagnoos kinnitatakse ning ravi alustatakse pärast esmassümptomite ilmnemist. Ülal nimetatud motoorsetele sümptomitele (hüpo- ja bradükineesia, rigiidsus, treemor ja posturaalne ebastabiilsus) võivad lisanduda mittemotoorsed sümptomid: psühhiaatrilised ja autonoomse närvisüsteemi häired. Kliinilises pildis domineerivate sümptomite alusel saab eristada treemor-dominantset ja akineetilis- rigiidset vormi. Haigus progresseerub, põhjustades süvenevat liikumispuuet ja sellest tulenevat funktsionaalset häiret. Akineetilis-rigiidse Parkinsoni tõve korral tekib liikumispuue kiiremini kui
- selle tagajärjel juhivad vasaku poolkera koore rakud parema poole tööd - parema poolkera rakud aga vasasku kehapoole liigutusi Püramidaaltrakti funktsioon: selle kaudu antakse edasi kiired impulsid, mis kindlustavad keha ja kehaosade kiire ümberpaigutumise ruumis. 2) EKSTRAPÜRAMIDAALNE SÜSTEEM ● Paljukorruseline keskuste süsteem. ● Impulsid, mis selle kaudu ajukoorest seljaaju motoorsetele neuronitele antakse, läbivad palju sünapse - see aeglustab erutuse levikut ja põhjustab nii reaktsiooni aeglasema iseloomu ● Iga selle trakti kõrgemal asetsev keskus omab reguleerivat mõju madalamal asuvale keskusele Ekstrapüramidaalse süsteemi funktsioon: Selle kaudu antakse edasi aeglasemad impulsid, mis hoiavad alal lihastoonuse ja kindlustavad inimese asendi
võib olla ka lühem või pikem. Marutaudi patogenees on lõplikult selgitamata, kuid on tead, et erinevalt teistest viirusnakkustest, ei etenda vireemia olulist osa viiruse levikul organismis. Raabiese viirus levib esmasest nakatuskohast (hammustus). Viiruse esmane replikatsioon toimub lihaskoes, kui viiruse hulk on piisav, siis viirus kinnitub atsetüülkoliinretseptorite või teiste retseptorite abil lähimatele sensoorsetele või motoorsetele närvilõpmetele perifeersete närvide ja seljaaju kaudu peaajju, kus paljuneb kõigis osades. Peaajust liigub viirus perifeerseid närviteid pidi süljenäärmetesse. Viirust on isoleeritud ka keele papillidest, kornealt, neerupealistest ja pankreasest. Nakatunud loom võib viirust eritada 1-2 päeva enne kliiniliste tunnuste avaldumist. Limbiline süsteem- agressiivne marutaud Neokorteks- vaikne marut Marutaudi kulg on äge Kliiniliselt avalduv marutaud
juba enne sündi kuuleb, seetõttu eristab ja eelistab ema häält tunneb ära oma ema piima lõhna, ei meeldi hapud maitsed, meeldivad magusad Imikuiga (0-2) saavutab kontrolli oma keha üle - imemisest kõndimiseni kõndima õppimisel oluline sotsiaalne toetus, nt orbudekodu lapsed ei osanud isegi 2-a kõndida pidev õpetamine aitab arengut kiirendada taju aitab kõndima õppimisele ja teistele motoorsetele oskustele kaasa, nt pimedad lapsed õpivad hiljem kõndima kui nägijad käelisus on kaasa sündinud, kuid võimalik ümber õpetada suudab eristada arve kuni neljani ehk teeb näiteks vahet, kas on neli objekti/heli või kaks ning saab aru liitmisest-lahutamisest kahe piires arengu häirimisel võib kujuneda kõõrdsilmsus Piaget - sensomotoorne staadium (6 alastaadiumit, refleksidest sümbolise tegevuseni)
TÄHELEPANU ≠ TEADVUS • Tähelepanu ja teadvuse mehhanismid on küll väga tihedas koostöös, kuid põhimõtteliselt on võimalik leida nendevahelise topelt-dissotsiatsiooni tingimusi. • Tähelepanu on selektiivne aktiivsus prioriteetse infotöötluse (eel)- seadistamiseks sõltumata sellest, kas tähelepanu objektid on teadvustatud või mitte. • Tähelepanu kui psüühiline valgusvihk (spotlight), mis suunatakse erinevatele sensoorsetele sisenditele, motoorsetele programmidele, mälestustele või sisemistele kogemustele. • Tähelepanu tähendab valikut infotöötluses – teadvuse keskmesse valitakse vaid osa võimalikest signaalidest. • Tähelepanu võib olla nii tahtmatu kui ka tahtlik. Anne Treismani tunnuste otsimise mudeli põhiideed. • Kognitiivne strateegia stiimulite spetsiifiliste tunnuste skaneerimiseks. • Stiimul, mis registreeritakse V1 alas jaguneb mitmeks ja töödeldakse paralleelselt erinevates juhteteedes
kaudu peaajju, kus paljuneb kõigis osades. Peaajust liigub viirus perifeerseid närviteid pidi süljenäärmetesse. Viirust on isoleeritud ka keele papillidest, kornealt ja pankreasest. Nakatunud loom võib viirust eritada 1-2 päeva enne kliiniliste tunnuste avaldumist. Viiruse esmane replikatsioon toimub lihaskoes, kui viiruse hulk on piisav, siis viirus kinnitub atsetüülkoliinretseptorite või teiste retseptorite abil lähimatele sensoorsetele või motoorsetele närvilõpmetele. Viirus liigub närve pidi tsentripetaalselt (juhul, kui marutaudi inkubatsiooniperiood vältab pikka aega, siis on viirus enne sisenemist tperifeersetesse närvidesse jäänud pikemaks ajaks püsima vöötlihasrakkudesse). Perifeerseid närve pidi levib viirus edasi kesknärvisüsteemi esmalt seljaajju. Selle tagajärjel kujunevad närvisüsteemi kahjustused. Edasi liigub viirus seljaajust peaajju, kus viiruse ulatuslik replikatsioon toimub
Põhjuseid: - Geneetika – tänu jahtimisele arenenud - Hormoonid – puberteediea muutuste mõju IX LOENG - tähelepanu Mis on tähelepanu (määratlus, jaotumine)? Selektiivse teadvuse protsess; üks võimalus kuidas stiimulitele vastata. Tähelepanu kitsendab või fokusseerib teadvuse selektiivselt sensoorsekeskkonna osale või stiimulite klassile. TÄHELEPANU EI OLE TEADVUS. - Psüühiline valgusvihk mis suunatakse erinevatele sensoorsetele sisenditele, motoorsetele programmidele, mälestustele või sisemistele kogemustele. - Valik infotöötluses – teadvuse keskmesse valitakse vaid osa võimalikest signaalidest - Võib olla tahtlik või tahtmatu Jaguneb: Automaatne töötlus – tahtmatu töötlus – stiimuli poolt käivitatud tähelepanu. Alt-üles ehk keskkonnastiimulite algatatud töötlus Teadlik töötlus – kontrollitud – eesmärgile suunatud teadlik tähelepanu. Ülalt-alla töötlus ehk tähelepanu suunaja on enda algatatud töötlus
) kas ressursse jätkub, kas meil välja tuli see asi jne. Osadel inimestel ongi teatud 20% energiast kulub ajutegevusele. Läbi Capsula Iterna läheb juhtetee. Cortikospinaalne probleemilahendusoskused välja kujunenud. ehk püramidaaltrakt ja toimub piklikajus ristumine ja siis külgväädis läheb .. .kiud lähevad Lezak pakub välja 4 komponetni: *mida tahame teha (soov), siis *planeerimisoskus (mis motoorsetele tuumadele ja allpool jalgadele. (see oli motoorse juhtetee kirjeldus järjekorras ellu viia, ) *eesmärgipärane tegevus * siis kas asja muuta või enam tulevikus (Frontaalsagara juurs). mitte teha jne. Frontaalsagar on raamtus ptk16. Frontaalsagar ehk sotsiaalne ajukoor. Nimetatalse Ka mõtlemine ja seesmised protsessid . Et oma käitumust hinnata. Inimesel ongi palju rolle
Prantsuse psühholoog Alfred Binet (1857 - 1911) alustas oma intelligentsuse uuringuid möödunud sajandi 90tel aastatel samuti mäluomaduste määramisega, kuid leidis õige pea, et see pole küllaldane. Tema poolt loodud esimesed intelligentsuse testid erinesid Galtoni testidest kahe põhimõtte poolest. Esiteks ei keskendunud need sensoorsetele võimetele (kuulmine, nägemine näit.) ja sensoorsetele-motoorsetele reaktsioonidele (reaktsiooniaeg näit.), vaid Binet püüdis mõõta intellektuaalseid võimeid ja oskusi vahetult (loogiline mõtlemine, keele kasutus, situatsioonide võrdlemine, otsustamine näit.). Teiseks tegeles Galton eranditult täiskasvanute intelligentsusega, Binet töötas aga välja testid erinevas vanuses lastele. Ta tõi sisse "vaimse vanuse" mõiste, mis tähendas kindla vanusegrupi suutlikkust lahendada teatava raskusastmega ülesandeid, kusjuures
annaabi.ee 
